Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-973
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19. jaanuari 2022. a otsuse nr 51172-1 ja 29. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/10926-4 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema pensioniavaldus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja adv Martin Kirsipuu Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-973 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. mail 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-22-973 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-973 tuleb tõlgendada laiemalt ja ReprS § 2 lg 1 sätestab lahtise loetelu. Seda kinnitab Riigikohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-715, mille kohaselt tuleb iga juhtumit eraldi kaaluda. Kaebaja viidi vastu tema tahtmist aktiivsesse sõjapiirkonda, kus viibimine võib teadaolevalt tekitada isikule tõsiseid vaimseid pingeid ja üleelamisi. Kaebaja oli sõjategevuse tõttu pidevas pingeseisundis. ReprS-i eesmärk on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut. Kaebaja sunniviisilist Afganistanis viibimist tuleb samuti käsitada tema represseerimisena või vähemalt tuleks kaebaja represseeritud isikuga võrdsustada. Kuna üks kaebaja kohustustest oli Kandaharis asuva lennujaama kaitsmine, sai tema kõrvakuulmine pideva lennumüra ja tulevahetuse tõttu pöördumatult kahjustada. Kuulmislangust ja pidevat kõrvade kohisemist saab käsitada invaliidistumisena ReprS § 4 lg 1 p 2 tähenduses. Kaebajal tekkisid sõjakoldes viibimise tõttu hilisemal eluperioodil lisaks une- ja ärevushäired. Vaimse tervise langus on samuti asjaolu, mis viitab invaliidsusele ReprS § 4 lg 1 p 2 tähenduses.
3-22-973 õiguspärasuse kontroll on olemuselt järelkontroll, mille raames hinnatakse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuna esialgses avalduses puudus viide võimalikele tervisehädadele ja vaides oli vaimse tervisega seonduvat mainitud üldsõnaliselt ning SKA-le ei esitatud ühtegi tõendit, ei saanud vastustaja nende asjaoludega arvestada. SKA ei pidanud vaide põhjal järeldama, et isik soovib (või üldse saaks) tugineda ReprS § 4 lg 1 p-le 2. Vaide koostas õigusteadmistega esindaja, mistõttu ei saa heita vastustajale ette uurimispõhimõtte rikkumist või passiivsust täiendavate tõendite kogumisel. Mõistlik on eeldada, et kui advokaadist esindaja hinnangul vastab isik mõnele seaduses sätestatud alusele (nt ReprS § 4 lg 1 p 2), siis esindaja sellele ka viitab ja esitab vastavad tõendid. Vastustaja arvestas vaidlustatud otsuste tegemisel nende asjaoludega, mis olid talle haldusaktide andmise aja seisuga teada. Halduskohus ei võta seisukohta, kas kaebaja terviseandmeid kajastavatest tõenditest nähtub kaebaja invaliidistumine ReprS-i tähenduses. Kaebaja saab tõendid soovi korral esitada SKA-le koos uue taotlusega ja vajaduse korral pöörduda SKA otsuse vaidlustamiseks uuesti kohtusse. Kohus juhib siiski tähelepanu, et ReprS § 11 kohaselt ReprS 4. peatükis sätestatud pensioniõigused represseerituga võrdsustatud isikule üldjuhul ei laiene. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisest tulenevalt jääb rahuldamata ka sellega seotud kohustamisnõue.
3-22-973 põhiseaduslikkuse kontrolli. Küsimus taandub võrdse kohtlemise põhimõttele, nt võrreldes Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonnas viibinud isikutega. Uuringud on näidanud, et viimati nimetatud ei saanud suuremat kiiritust, vaid neil olid sarnased psühholoogilised probleemid nagu sõjaveteranidel. Seega võiks sarnaselt ka sõjaveteranid arvata represseeritud isikute hulka. Afganistani sõjaveteranidel oli kunagi soodustingimustel sanatooriumi külastamise võimalus, kuid praegusel ajal ei tunnustata selles sõjas viibinuid üldse. Pigem jääb mulje, et Afganistani saadetud isikud olid seal viibimises ja sõjas osalemises ise süüdi. Kaebaja ei ole kunagi tahtnud sellest sõjast osa võtta ega konfliktikoldes viibida. ReprS peaks hõlmama ka kaebajat kui isikut, keda nõukogude võim on represseerinud. Kaebaja möönab, et ReprS-s ei ole sätestatud normi, mis võimaldaks anda temale represseeritud isiku staatuse. Küll peaks sellise ebaõigluse saama kõrvaldada seaduse tõlgendamise kaudu. Kui tõlgendamine sellist võimalust ei anna, tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve.
5(8)
3-22-973
3-22-973 mais) Tšernobõli lähetatute hulgas (kokku osales Eestist avarii tagajärgede likvideerimisel 4831 meest). Samas on leitud, et Eesti Tšernobõli veteranide seas esines suhteliselt enam enesetappe, mis viitab probleemidele vaimse tervisega (K. Rahu. Morbidity and mortality among Baltic Chernobyl cleanup workers: a register-based cohort study. Doktoritöö. Tartu 2014, lk 79; K. Rahu, M. Rahu. Tšernobõli veteranide Eesti kohortuuring: vähihaigestumus 1986–2012 ja suremus 1986–2014 – Eesti Arst 2016, 95(9), lk 575–580; M. Rahu, K. Rahu, M. Sisask. Tšernobõli veteranide mured ja kõhklused: Vastus internetikommentaaridele – Akadeemia 2016, nr 4, lk 635–669).
3-22-973
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.