X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja Viivika Sirelpu Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1346,64 eurot.
2.Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1552,67 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Rae vallas elav X (kaebaja) taotles 31.03.2020 oma kahele lapsele kohta munitsipaallasteaias. Rae vald teatas 11.05.2020 e-kirjaga, et ühele lapsele on lasteaiakoht olemas, kuid nooremale (s.o 2019. aastal sündinud) lapsele ei ole elukohajärgses lasteaias võimalik kohta tagada. Seetõttu otsis X oma lapsele koha Linnupesa Lastehoius ning sõlmis teenuse osutajaga (Estcare OÜ) lapsehoiuteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt tuli vanemal tasuda lapsehoiuteenuse kuutasu, toitlustuse ja huvitegevuse eest. X, Estcare OÜ ja Rae vald sõlmisid 10.08.2020 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu.
2.X esitas 30.06.2022 Rae Vallavalitsusele taotluse ajavahemikul 01.09.2020 - 30.06.2022 lapsehoiuteenuse kasutamisega tekkinud lisakulude hüvitamiseks. Rae vald jättis 03.08.2022 vastusega taotluse rahuldamata.
3.Lasteaiakoha sai kaebaja 2019. aastal sündinud laps 15.08.2022.
4.X esitas 16.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 1556,52 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt oli eralastehoiu kasutamine kaebajale kulukam kui oleks olnud koht munitsipaallasteaias. Eralastehoius oli kallim toitlustus ning kaebajal tuli tasuda kohustusliku huvitegevuse eest, mis lisandus arvele olenemata sellest, kas laps käis hoius või mitte. Samuti ei olnud tal eralastehoiu kasutamise korral võimalik saada tulumaksutagastust. Võrreldes vanemaga, kelle laps käis munitsipaallasteaias, oli kaebaja kulu 1556,52 euro võrra suurem.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2022 määrusega kaebuse käiguta.
6.Kaebaja esitas 28.10.2022 kaebuse täpsustuse koos tõenditega. Täpsustatud kaebuse kohaselt nõuab kaebaja Rae vallalt 1442,64 euro suuruse varalise kahju hüvitamist.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nõuab Rae vallalt kokku 1442,64 euro suuruse (s.o enammakstud kohatasu koos huviringi tasuga 971,74 eurot, enammakstud söögiraha 168,10 eurot ja saamata jäänud tulumaksutagastus 302,80 eurot) varalise kahju hüvitamist.
8.Kaebaja sõlmis valla ning Estcare OÜ-ga (Linnupesa Lastehoiu pidaja) lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu. Lepingu kohaselt oli lastehoiu kohatasu 466 eurot, millest vald tasub 350 eurot, lapsevanem tasub 116 eurot ja katab toidukulu. Vastavalt kaebuse esitaja ja Estcare OÜ vahel 2020. aasta mais sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingule tuli vanemal tasuda lisaks lapsehoiuteenuse kuutasule (116 eurot) ja toitlustusele (2,20 eurot/päev) ka huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, lastejooga) eest 37 eurot kuus. Alates 2020. aasta detsembrist tõusis toidupäeva maksumus 2,20 eurolt 4 eurole.
9.Munitsipaallasteaia kohatasu oli sellel perioodil 80 eurot vastavalt Rae Vallavolikogu 17.09.2019 kehtestatud määrusele nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“. Toidukulu oli munitsipaallasteaias 2,10 eurot päevas. Kaebaja tasus septembrist 2020 kuni märtsini 2021 (va veebruar ja aprill 2021, mil rakendus kohatasu soodustus seoses Covidiga) igakuiselt kohatasu ja kohustusliku huvitegevuse tasu kokku 153 eurot ehk 73 eurot rohkem kui munitsipaallasteaias. Alates maikuust 2021 (va juuli 2021) kuni juunikuuni 2022 oli lastehoiu kohatasu 80 eurot, aga sellele lisandus jätkuvalt kohustuslik huvitegevuse tasu 37 eurot. Toidukulu perioodil september 2020 – mai 2022 oli 168,10 eurot suurem kui see oleks olnud munitsipaallasteaias.
10.Vastavad lisakulud tekkisid kaebuse esitajale, kuna Rae vald ei taganud vastavalt KELS § 10 lg 1 alusel tema lapsele lasteaiakohta munitsipaallasteaias. Lapsehoiukoha pidi kaebaja valima olude sunnil, kuna vald ei suutnud tema lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias. 2(10)
11.Kaebaja pöördus 2022. aasta alguses korduvalt Rae valla poole, paludes selgitusi, miks lapsehoiuteenuse kohatasu sisaldab kohustuslikus korras huvitegevuse tasu 37 eurot, mis on lapsevanemale sisuliselt kohustuslik, st lisatud igakuisele arvele ja kuulub tasumisele ka juhul, kui laps hoius kohal ei käi. Sisuliselt pakkus lastehoid lisatasu eest laulu-ja liikumistunde, mille eest munitsipaallasteaias eraldi maksma ei pea.
12.Kaebuse esitaja hinnangul on ta vastustaja süül kannatanud kahju kõrgemate lisakulude näol lastehoius, sest vastustaja ei ole täitnud KELS § 10 lg-st 1 tulenevat lisakohustust tagada 1,5 aastasele lasteaiakoht. Vastustajal tekkis lasteaiakoha eraldamise kohustus alates lapse 1,5 aastaseks saamisest ehk juunis 2020. Lasteaiakoha pakkumine munitsipaallasteaeda saabus alles 2022. a aprillis 2022./2023. õppeaastaks (so lasteaeda asumisega 15.august 2022), mis tähendas seda, et laps oli siis juba vanem kui 3,5 aastane, käies seni lastehoius koos 2 aastaste ja nooremate lastega. Ühtlasi ei ole kaebaja saanud lapse eest tasutud koolituskuludelt taotleda tulumaksutagastust, kuna lastehoid ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajale tekkinud kahju, mis seisneb enam kantud kulutustes lasteaiakohatasudele lapsehoius, võrreldes sellega, mida oleks kaebaja pidanud tasuma juhul, kui tema lapsele oleks võimaldatud lasteaiakoht munitsipaallasteaias.
13.Kaebaja maksis perioodil september 2020 kuni juuni 2022 sisuliselt 1442,64 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, kui tema laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Tegemist on varalise kahjuga riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 mõttes. Vastustaja viivituse ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui vastustaja ei oleks lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks kaebuse esitajale lapsehoiuteenusega lisakulusid tekkinud. Pole ka põhjust eeldada, et lastehoid on võrreldes munitsipaallasteaiaga pakkunud kvaliteetsemat teenust või täisväärtuslikumat toitu. Erinevalt lasteaiast ei pea lastehoid tagama alusharidust.
14.Põhiseaduse (PS) § 37 lg 1 kohaselt on eelkooliealisel lapsel õigus alusharidusele. Selle tagamiseks tuleb riigil või kohalikul omavalitsusel luua vajalikul arvul õppeasutusi, sh lasteaedu (PS § 37 lg 2 esimene lause). PS § 14 ja § 3 lõike 1 kohaselt peab kohalik omavalitsus lasteaiateenuse kui põhiõigustega seotud avaliku teenuse tagama vastavalt seadusele. Kui kohalik omavalitsus ei taga seaduse kohaselt lapsele kohta koolieelses lasteasutuses, piirab ta omavoliliselt ja ülemäära lapse õigust alusharidusele . Alusharidust (lisaks lapse hoidmisele) peab vald või linn pakkuma lasteaias (KELS § 1 lg 1). KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5- kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.
15.KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteaias käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Praeguseks on olemas piisav kohtupraktika, mille kohaselt lasteaiakoht tuleb tagada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-66-13, p 38). Kohtupraktikas on mõistlikuks ajaks peetud üldjuhul kaht kuud ( Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud ning kaebaja esitas 31.03.2020.a Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias, kuid Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 01.09.2020 – 30.06.2022 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu.
16.Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju. 3(10)
Lasteaiakohtade puudus Rae vallas ei ole tekkinud üleöö, vaid tegemist on ammuse probleemiga. Ka KELS seletuskirjas on KELS § 10 lg 1 kohta märgitud, et lapsehoiuteenus ei tohi olla vanema jaoks kallim lasteaiakoha kasutamisest.
17.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu õigusvastane tegevus ja nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
18.Õiguskantsler pöördus juba 02.07.2020 Rae vallavanema Madis Sariku poole olukorras, kus vald rikkus lapse õigusi, sest ei olnud vanema taotlusest hoolimata andnud lapsele lasteaiakohta vastavalt KELS § 10 lg 1. Muuhulgas tõi õiguskantsler oma pöördumises välja selgesõnalise palve vallalale, et „Seni kuni lapsele ei ole lasteaiakohta antud, palun hüvitada vanemale osaliselt lapsehoiu kohatasu (see osa, mida lapsevanemal tuleb maksta valla lasteaiatasuga võrreldes rohkem kohatasu).“
19.Täiendavas seisukohas 05.04.2023 selgitab kaebaja, et vastustaja on kohut eksitanud väites, et lastehoiu toidurahas sisaldub rohkem söögikordasid kui munitsipaallasteaedades. Näiteks Peetri, Assaku, ja Lagedi lasteaedade menüüdes on samuti neli toidukorda: hommikusöök, vitamiiniminut või -paus, lõunasöök ja õhtuoode. Lastehoiu vahepala (värsked puuviljad, juurviljad) kattub munitsipaallasteaedade menüüs pakutava vitamiiniminuti või -pausiga.
20.Lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punkti 3.1 kohaselt lisandub kohatasule toitlustuse ja huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, lastejooga 1 x nädalas). Lepingu punkti 3.3 teise lause alusel ei sõltu kohatasu lapse lastehoius viibimise päevade arvust. Kaebajale jääb arusaamatuks Estcare OÜ juhatuse liikme poolt 23.03.2023 e-kirjas väidetu, mille kohaselt huvitegevuse tasu ei kohaldata, kui laps on pikalt haige või ei viibi mõnda aega kodumaal (vajab vanema eraldi avaldust). Huvitegevuse tasu on lepingus välja toodud ning ei ole mainitud võimalust sellest loobumiseks. Linnupesa Lastehoiu päevakavast nähtub, et huviringid on osa päevast (päevakavas nimetatud „sihipärased lõimitud tegevused rühmaruumis"), mitte päeva lõpus. Estcare OÜ juhatuse liikme väide, et „ Rae vallas on palju erinevaid lastehoide ja vanem ei ole kindlasti kohustatud võtma vastu kohta, mille teenusega ta ei ole nõus“ ei ole antud kohtuasjas asjakohane. Kuna Rae vald ei taganud lapsele lasteaiakohta, siis oli kaebaja sunnitud kiiresti leidma koha lastehoius, et minna tööle. Saades kinnituse, et Linnupesa Lastehoius, mis oli kodule piisavalt lähedal, et viia laps ka jalgsi hoidu, oli koht olemas, siis ei hakanud kaebaja teistesse kohtadesse oma last järjekorda panema. Kaebajal ei olnud antud ajal juhilubasid, et valida kodust kaugemal lastehoid, kus huvitegevuse tasu ei rakenduks. Ka teistes lastehoidudes on tavapärane, et lapsevanemad peavad eraldi maksma huvitegevuse tasu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ alusel. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse 4(10)
vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
23.Lapsevanem on esitanud oma lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 31.03.2020 sooviga saada lasteaiakoht 01.09.2020 Peetri teeninduspiirkonna lasteaias, esimese eelistusena Leerimäe Lasteaias. 19.03.2021 on lapsevanem 31.03.2020 esitatud lasteaiakoha taotlust muutnud, märkides esimeseks kohaeelistuseks Sõnajala Lasteaia. Kohapakkumine on tehtud 22.04.2022 Peetri Lasteaeda, kohakasutuse algusega 15.08.2022. Lapsevanem võttis pakutud koha vastu. Lapsevanem esitas uue lasteaiakoha taotluse 30.05.2022 sooviga saada lasteaiakohta Sõnajala Lasteaeda. Lapsevanemale on tehtud lasteaiakoha pakkumine 03.11.2022 Sõnajala Lasteaeda, kohakasutuse algusega 01.12.2022, lapsevanem võttis pakutud koha vastu.
24.Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Estcare OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping KELS § 10 lg 1, § 27 lg 3 ja Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Alates 01.01.2021 muudeti eelnimetatud määruse § 5 lõiget 2 selliselt, et lapsehoius käiva lapse vanema poolt kaetava kohamaksu suurus on sama Rae Vallavolikogu 17. septembri 2019 määruses nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2 sätestatud määraga, st 80 eurot lapse kohta kuus. Rae vald on alates 01.01.2021 katnud kaebaja lapse lastehoiu kohatasu selliselt, et lapsevanem tasus kohatasu munitsipaallasteaia kohatasumääras, st 80 eurot kuus (mis nähtub ka kaebaja poolt esitatud lastehoiu arvetelt). Seega on Rae vald rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale.
25.Rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius. Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus ning lapsevanem sellest kohustusest teadlik. Vastustaja on seisukohal, et koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks puudub alus. Ka õigusaktid ei näe ette lastehoiu toidukulu osalist katmist.
26.Lastehoiu toiduraha sisaldab nelja toidukorda: hommikusöök, vahepala (värsked puuviljad, juurviljad), lõunasöök, õhtuoode. Peetri Lasteaia toiduraha sisaldab aga kolme toidukorda: hommiku- ja lõunasöök ning õhtuoode. Seega sisaldub lastehoiu toidurahas rohkem söögikordasid kui munitsipaallasteaias.
27.Kaebaja soovib lastehoiu huvitegevuse tasu hüvitamist perioodil, kui tema laps käis Linnupesa lastehoius (Estcare OÜ). Kaebaja on esitanud Estcare OÜ arved, millelt nähtub, et eraldi tasu on huvitegevus 37 eurot kuus, mis ei kuulu kohatasu hulka. Kaebaja poolt esitatud lapsehoiuteenuse osutamise lepingust nähtub, et huvitegevus sisaldab saviõpet, muusikatundi, lastejoogat 1 kord nädalas.
28.Vastustaja ei tunnistaja huvitegevuse tasu hüvitamise nõuet. Lastehoius on võimalik muusikaja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse. Lapsevanem on nõustunud lapsehoiu poolt pakutavate ja lisatasuna tasustavate huvitegevustega: saviõpe, muusikatund, lastejooga. Lapsehoiuteenuse lepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest laps saab osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
29.Puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Sellist kohustust ei näe ette ei KELS ega ka Rae valla õigusaktid. 5(10)
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
30.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 1330,64 eurot.
31.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.
32.Kaebaja esitas vallale taotluse 31.03.2020, sooviga saada koht alates 01.09.2020 (vastustaja vastuse lisa 1). Vaba koha puudumisel hakkas laps alates 21.09.2021 käima lastehoius. Koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias sai kaebaja 2019. a sündinud laps 15.08.2022.
33.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
34.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
35.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
36.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei taganud kaebaja lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta. Vastustaja on vastuses kaebuses viidanud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ning selgitanud, et lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Kuivõrd vald soovitud ajaks kohta ei pakkunud, pöördus kaebaja lapsehoiuteenust pakkuva Estcare OÜ poole ning alates 21.09.2021 hakkas kaebaja laps käima nimetatud äriühingu lastehoius (s.o Linnupesa Lastehoius). Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lepingu (kaebuse lisa 1).
37.Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Lepingu sõlmimine lastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu lastehoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
6(10)
38.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
39.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
40.Kaebaja on välja toonud, et ajavahemikul 01.09.2020 – 30.06.2022 tasus ta lastehoius toiduraha 168,10 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja on märkinud, et munitsipaallasteaias oli viidatud perioodil toidupäeva maksumuseks 1,90-2,10 eurot, kuid lastehoius oli see oluliselt kallim (2,20-4 eurot, vrd 28.10.2022 esitatud korrigeeritud kulude arvestuse tabelit).
41.Kahju arvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud 111 päeva eest toiduraha 399 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil 111 päeva munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebaja tasuma toiduraha (11x1,90+100x2,10=) 230,9 eurot ehk 168,10 eurot vähem. Kohtu hinnangul pidi kaebaja kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidule olnud väiksemad. Kaebaja on tõendanud, et söögikordade arv lastehoius ja munitsipaallasteaias ei erine. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja lastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 168,10 eurot. Kohatasu
42.Kohtule esitatud kulude arvestuse tabelist saab järeldada, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil tasunud kohatasuna (ilma huvitegevuse tasuta) 1782,74 eurot. Ühtlasi nähtub tabelist, et kui kaebaja laps oleks samal ajavahemikul käinud munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja maksma kohatasu kokku 1514 eurot ehk 268,74 eurot vähem.
43.Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja lastehoiu kohatasu maksumuste vahe, s.o 268,74 eurot. Huvitegevus
44.Kuigi kaebaja ei ole kohtule esitatud tabelis huvitegevusele kulunud summat eraldi välja toonud (see sisaldub kohatasu hinnas), saab tabelist järeldada, et kaebaja tasus vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest kokku 703 eurot.
45.Selleks, et võimaldada oma lapsele muusika- ja liikumistunde munitsipaallasteaiaga, oli kaebaja sunnitud ise täiendavaid kulutusi kandma.
võrdväärselt
46.Vastustaja hinnangul on tegemist kaebajate vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole.
47.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe7(10)
ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.
48.Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.
49.Lapsehoiuteenuse osutamise lepingust (kaebuse lisa 2) nähtub, et huvitegevus hõlmab saviõpet, muusikatundi ja lastejoogat. Vastustaja väidab, et kaebaja on nõustunud lastehoiu poolt pakutavate ja lisatasuna tasustavate huvitegevustega. Lepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, millest laps saab osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
50.Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kohus võttis 23.03.2023 määrusega haldusasja materjalide juurde Estcare OÜ juhatuse liikme 22.03.2023 kohtule saadetud selgituse. Arvestades esitatud selgitusi, leiab kohus, et kaebaja valikuvõimalus lepingut sõlmides huvitegevusest loobuda oli tegelikkuses ahenenud. Kui kõik teised hoius käivad lapsed huvitegevusest osa võtavad, ei oleks olnud kaebaja lapse huvides, kui tema ainsana oleks sellest välja jäetud. Olukorras, kus kaebaja ei otsustanud omal vabal tahtel lastehoiu kasuks, vaid tegi seda Rae valla suutmatuse tõttu pakkuda kaebaja lapsele lasteaiakohta, ei ole kaebajale etteheidetav, et ta soovis lastehoius tagada oma lapsele võimalikult sarnast teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias. Kuigi Estcare OÜ pakutavate huvitegevuste läbiviimisel ei lähtuta kindlast õppekavast (vrd 23.03.2023 selgitust), on muusikatund ja lastejooga võrreldavad muusika- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on vabatahtliku huviringiga, mitte tegevustega, mis tasandavad hoiu ja lasteaia erinevusi.
51.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ka huvitegevuse tasu osas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju osas.
52.Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajale hüvitada vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest tasutud 703 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
53.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2020, 2021 ja 2022 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest 302,80 eurot, arvestades et sel perioodil oli kokku kohatasu 1514 eurot. Tulumaksutagastus oleks 2020.a saanud olla 64 eurot (kohatasu 320x20/100=), 2021.a 142,80 eurot (kohatasu 714x20/100=) ja 2022.a 96 eurot (kohatasu 480x20/100=)
54.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). 8(10)
Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2). Seega oleks kaebaja pidanud vaidlusalusel perioodil (arvestades ka COVID-19 tingitud soodustusi, vt kaebaja esitatud tabel) tasuma munitsipaallasteaias kokku 1514 eurot ning tal olnuks (juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.
55.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot). Tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem, kui seda on varem kinni peetud.
56.Kaebajate esitatud tõenditest (28.10.2022 esitatud kuvatõmmised, 2020.a ja 2021.a tulumaksu arvutuskäigud, 05.04.2023 menetlusdokumendi lisa 4 ja 5) nähtub, et kaebaja puhul on tulumaksutagastuse saamise tingimused 2020.a ja 2021.a osas täidetud. Kuid tulumaksutagastuse saamise tingimused ei ole täidetud 2022.a osas (05.04.2023 menetlusdokumendi lisa 46): kaebaja tulust tehti mahaarvamisi 1200 eurot TuMS §-des 25-27 sätestatust lähtudes (kingitused ja annetused 70 eurot, eluasemelaenu intressid 300 eurot ja koolituskulud 830 eurot). Seega kaebaja taotletav 96 eurot ületab mahaarvamisteks lubatud kuni 1200 eurot ning kahjuhüvitis tuleb selles osas jätta välja mõistmata.
57.Seega tuleb vastustajal kaebajale hüvitada saamata jäänud tulumaksutagastus 206,80 eurot (64+142,80=).
58.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 1346,64 eurot.
59.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Menetluskulud
60.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
61.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust.
9(10)
62.Kaebaja esitatud kuludokumentide kohaselt soovib ta 1663,28 euro väljamõistmist. Dokumentidest nähtub, et kaebajatele on õigusteenust osutatud 10 h ulatuses (tunnihind 135 eurot ilma käibemaksuta). Vastustaja ei ole menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
63.Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on haldusasjaga seotud ning kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Seega on õigusteenuse osas põhjendatud menetluskuluks (koos käibemaksuga) 1620 eurot. Koos kaebuselt tasutud riigilõivuga (43,28 eurot) on menetluskulud 1663,28 eurot.
64.Kohus rahuldas kaebuse 92,24% ulatuses (1346,64 /1442,64). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1552,67 eurot (s.o 93,35% 1663,28-st). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.