3-21-3006
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 25.4.2023, Jõhvi 3-21-3006 X kaebus Viru Vangla haldusaktidele
Menetluse vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.5.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
3-21-3006
3-21-3006 töövõimetuks tunnistatud ja kolmandal juhul põhjendas keeldumist tervisega. Viimase juhtumi puhul kontrollis meedik kaebaja tervist ja tööst teda ei vabastanud. Kaebajat karistati vastavalt juhtumite järjekorrale 25, 25 ja 30 päevaks kartserisse paigutamisega.
RKHKo 3-3-2-1-15, p 17 RKHKo 3-3-1-53-14, p 15
RKHKo 3-3-1-53-14, p 16.
RKHKo 3-3-1-14-12, p 10.
3-21-3006 Seega puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saab ta sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Tervisekaardi andmeid analüüsides saab samuti asuda seisukohale, et tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest keeldumiseks kaebajal puudub.
RKHKm 3-3-2-2-15, p 18.
3-21-3006 Sellel põhjusel oli vastustaja õigustatud määrama kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristuse. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti kvalifitseerinud kaebaja allumatust raskeks rikkumiseks. Nimelt on Riigikohus leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik.6
RKHKo 3-18-1895, p 19.
3-21-3006
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.