Valimisliidu Harku Liit kaebus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni keelamiseks sunniraha sisse nõuda
Menetlusosalised
Kaebaja – Valimisliit Harku Liit, seaduslikud esindajad Priit Kotkas ja Martin Talts Vastustaja – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon, volitatud esindaja Tuuliki Lorvi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Valimisliidu Harku Liit kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (vastustaja) kohustas 05.05.2022 ettekirjutusega nr 89, reg. nr 31-3/22-6/1, Valimisliitu Harku Liit (kaebaja) esitama kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimiste 2021. a valimiskampaania aruande nõutud vormis, st aruandekeskkonnas allkirjastatult. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 7 päeva kättetoimetamisest. Vastustaja hoiatas, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määratakse kaebajale sunniraha 500 eurot. Põhjendused:
1.1.Kaebaja esitas 26.11.2021 valimiskampaania aruande digiallkirjastatud failina vastustaja e-posti aadressile, st mitte erakonnaseaduse (EKS) kohaselt komisjoni nõutud vormis. Seega
3-22-1900
on valimiskampaania aruanne tulenevalt aruande vormilistest puudustest esitamata, sh nõutud tähtajaks.
1.2.Vastustaja on kaebajale selgitanud, et EKS § 128 lg 1 kohaselt tuleb valimiskampaania aruanne esitada 1 kuu jooksul valimispäevast arvates ning lg 6 kohaselt koostatakse aruanne tasutud ja tasumata kulude kaupa. Valimiskampaania aruandes tuleb kajastada kulude tasumine valimispäeva seisuga, s.o 17.10.2021. Aruande koostamiseks antud kuu aja jooksul tuleb hankida kõik valimiskampaania kuluarved. Kaebaja esitatud valimiskampaania aruandest nähtub, et kuupäevadel 19.11.2021 ja 22.11.2021 esitatud kuluarvete tasumine toimus 23.11.2021, seega pärast valimispäeva 17.10.2021. EKS § 128 lg 6 kohaselt tuleb tasumata kohustuste kohta esitada täiendav valimiskampaania aruanne kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks, s.o praegusel juhul 10.01.2022. Tuginedes e-posti teel esitatud kaebaja valimiskampaania aruandes esitatud andmetele on kaebajal kohustus esitada lisaks KOV-i 2021. a valimiskampaania aruandele ka täiendav, s.o 2021. a 4. kvartali aruanne põhiaruandes kajastatud kulude tasumiste ja nende tasumiseks kasutatud vahendite kohta. Selles kajastatakse tasumised kuupäevade vahemikus 18.10.2021–31.12.2021. Eeltäidetud aruanne tasumata kulude kohta tekib aruandekeskkonnas pärast eelmise aruande allkirjastamist (esitamist). Nimetatud kvartaliaruande esitamise tähtaeg oli 10.01.2022. Väide, et aruandekeskkond ei võimalda esitada tõeseid andmeid pole asjakohane – andmed tuleb esitada vastavalt aruande loogikale ja -perioodile.
1.3.Vastustaja on omalt poolt lisaks selgitustele abistanud kaebajat ja sisestanud valimiskampaania põhiaruande andmed aruandekeskkonda, tuginedes e-posti teel esitatud valimiskampaania aruande andmetele ja nõutud perioodi silmas pidades. Valimiskampaania aruanne on aruandekeskkonnas kaebajat juhtima õigustatud isiku allkirjastamise ootel. Pärast valimiskampaania aruande allkirjastamist loetakse aruanne esitatuks, seejärel saab esitada täiendava kvartaliaruande.
1.4.Vaatamata vastustaja korduvatele selgitustele ja abistamisele, ei ole kaebaja esitanud valimiskampaania põhiaruannet ega täiendavat kvartaliaruannet komisjoni nõutud vormis. Eelnevale tuginedes otsustas vastustaja 16.12.2021 koosolekul teha kaebajale märgukirja, milles andis tähtaja KOV-i 2021. a valimiskampaania aruande ja kvartaliaruande esitamiseks hiljemalt 19.01.2022. Vastustaja 17.02.2022 koosoleku toimumise ajaks ei olnud kaebaja eelnimetatud aruandeid esitanud.
1.5.Vastustaja otsustas oma 21.04.2022 koosolekul (protokolli nr 151 p 2.4) teha kaebajale ettekirjutuse KOV-i 2021. a valimiskampaania aruande nõuetekohaseks esitamiseks ja määrata ettekirjutuse mittetäitmise korral sunniraha.
2.Kaebaja vastas 25.06.20222, et üritas taas sisestada aruannet tegelike maksekuupäevadega, kuid vastustaja vigane veebimootor ei võimalda seda endiselt teha. Seetõttu on maksedokumentide veebilehe kaudu esitatud aruandes valed kuupäevad. Aruande esitamine on võimalik vaid juhul, kui kuupäev on 17.10.2021. Õigete kuupäevadega aruanne on lisatud.
3.Vastustaja rakendas 10.08.2022 korraldusega nr 31-3/22-6/3 kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot EKS § 1212 lg 1 alusel, kuna kaebaja ei täitnud temale 05.05.2022 ettekirjutusega pandud kohustust. Kaebaja on esitanud aruandekeskkonnas ebaõigete andmetega aruande, milles kulude tasumise kuupäevad ei vasta tõele. Tõele mittevastavust kinnitab kaebaja poolt vastustajale esitatud allkirjastatud aruanne ja kaebaja 25.06.2022 e-kirjas esitatud kinnitus. Vastustaja on korduvalt selgitanud aruande esitamise kohustust, sisu- ja vorminõudeid.
Vastustaja vastuse lisa 3. Kaebaja kaebuse lisa 4.
2(7)
3-22-1900
Viidatud ettekirjutus toimetati kohtutäituri vahendusel kaebajat juhtima õigustatud isikutele 22.06.20223. Vastustaja alustas sunniraha rakendamise menetluse 04.08.2022 koosoleku protokolliga nr 184.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja keelamiseks sunniraha sisse nõuda. Põhjendused:
4.1.Vastustaja nõudis aruande esitamist EKS § 121 lg 8 alusel. Nõuded, mis laienevad ka valimisliidule, on ammendavalt loetletud EKS §-s 51, milles ei ole viidatud EKS § 121 lg-le 8. Seega valimisliidud ei pea esitama aruannet vastustaja poolt nõutud vormis.
4.2.Kaebaja esitas aruande, selles ei ole sisulisi puudusi ja see on esitatud tähtaegselt. Seega puudub sunniraha määramise seaduslik alus EKS § 1211 kohaselt.
4.3.Sunniraha määramise korralduse allkirjastas isik, kes on kaebaja esindajaga samas volikogus opositsioonis ehk kaebajaga eetilises konfliktis.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.EKS § 128 lg-s 1 märgitud valimiskampaania aruande komisjoni nõutud vorm tuleneb vastustaja 19.06.2013 protokolli nr 245 p-st 1, mille kohaselt toimub kogu EKS-i alusel nõutud aruandluse koostamine, esitamine, kontrollimine ja allkirjastamine vastustaja veebikeskkonnas (infosüsteemis). Allkirjastatud aruanne avaldatakse automaatselt vastustaja veebilehel. Seega on komisjoni nõutud vormiks veebikeskkonnas täidetav ja allkirjastatav elektrooniline vorm. EKS § 128 lg-te 4 ja 6 järgi esitab valimisliit valimiskampaania aruande tasutud ja tasumata kulude kaupa. Tasumata kohustuste kohta esitatakse vastustajale kvartaliaruanne kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks seni, kuni võlasuhe on lõppenud.
5.2.Vastustaja otsustas 21.04.2022 koosolekul6 teha ettekirjutuse ja määrata täitmise tagamiseks sunniraha 500 eurot. Ettekirjutuse täitmise lühike tähtaeg tulenes sellest, et kaebajal tuli anda vaid allkiri juba olemasolevale aruandele ja täita valimiskampaania täiendav aruanne, mis eeltäidetud kujul oli süsteemis olemas. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 29.06.2022. Kuna arvete tasumiseks laekusid rahalised vahendid novembrikuus, ei vasta kaebaja 25.06.2022 esitatud aruandes arvete tasumise kuupäev 17.10.2021 tõele. Tasumiseks kajastatud vahendid tuleb kajastada järgnevas kvartaliaruandes.
5.3.Vastustaja tõdes 04.08.2022 koosolekul, et aruandekeskkonna vahendusel esitatud aruanne on ebaõigete andmetega ehk ettekirjutus on täitmata ja otsustati rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamise korraldus saadeti kaebaja esindajatele e-kirjaga 10.08.20227 ning kohtutäituri abiga Martin Taltsile 16.08.20228 ja Priit Kotkasele 17.08.20229.
5.4.Ettekirjutus on kehtiv ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt täitnud. Aruandekeskkonnas esitatud andmed on ebaõiged, mida kinnitab kaebaja e-kiri. Õigete andmetega esitatud aruanne ei ole nõuetekohases vormis. Seega oli EKS § 1212 lg 1 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 alusel võimalik kohaldada sunnivahendit.
Vastustaja vastuse lisad 6 ja 7. Vastustaja vastuse lisa 8.
Vastustaja vastuse lisa 1.
Vastustaja vastuse lisa 3.
Vastustaja vastuse lisa 9.
Vastustaja vastuse lisa 10.
Vastustaja vastuse lisa 11.
3(7)
3-22-1900
5.5.Kaebaja esitas aruandluse viisil, mis ei vasta EKS-ile. Kaebaja puhul on kuluarvete kuupäevaks novembrikuu, seega ei saagi nende tasumine toimuda enne 17.10.2021 (vastuses ilmselt ekslikult 17.10.2022), kuna selleks kuupäevaks arveid polnudki (seda loogikat süsteem järgib ega lase kinnitada arve tasumist enne selle esitamise kuupäeva). Kuna kaebaja tasus arved novembris, tuleb nende tasumine deklareerida järgnevas kvartaliaruandes, kus kajastatakse tasumised vahemikus 18.10.2021–31.12.2021. Kaebaja poolt soovitu, täita kahe aruande asemel üks, ei ole kooskõlas EKS § 128 lg-ga 6, aruandlusele seatud nõuete, aruandekeskkonna loogikareeglite ja talle antud korduvate selgitustega. Etteheited komisjoni aruandekeskkonna vigadele on asjakohatud ja meelevaldsed. Aruandesüsteemi ülesehitus vastab EKS-is püstitatud nõuetele.
5.6.EKS § 128 lg 1 alusel kehtib kohustus esitada aruandlus nõutud vormis ka valimisliitudele. Kaebaja osundatud sätteid täiendavad seaduses erisätted, kus on valimisliidud eraldi välja toodud. Komisjoni aruandekeskkonnas esitatud aruanne on puudustega.
5.7.Vastustaja esimehe erapoolikuse väide ei ole asjakohane. Komisjon on kollegiaalne organ ja valimisliitu puudutavad otsused tegi komisjon kollegiaalselt. EKS § 1210 lg 6 alusel kehtestatud komisjoni töökorra10 p 14.6 kohaselt kirjutab komisjoni esimees alla komisjoni dokumentidele. Seadus ega töökord ei näe ette taandamiskohustust, seega võis vastustaja esimees Liisa Oviir osaleda valimisliidu menetluse otsustamisel. Riigikohus leidis11, et erakonna liige tohib osaleda vastustaja komisjoni otsuse või toimingu tegemises ka juhul, kui otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse komisjoni liige ise kuulub (korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p 3) või millel on komisjoni liikmele KVS § 7 lg 1 p-s 4 kirjeldatud mõju. EKS § 1210 lg-tes 2–4 ette nähtud komisjoni moodustamise kord välistab erinormina võimaluse käsitada komisjoni liikmega KVS § 7 ja § 11 lg 1 mõttes seotud isikuna erakonda, kes on selle liikme komisjoni nimetanud. Erakonna nimetatud komisjoni liige ei tohi aga osaleda otsuse või toimingu tegemises iseenda või mõne temaga seotud isiku (nt KVS § 7 lg 1 p-s 1 loetletud lähedase või KVS § 7 lg 1 p 2 tunnustele vastava äriühingu) suhtes. Sellest johtuvalt võib ka samas volikogus osalev komisjoni liige osaleda otsustamisel valimisliidu menetluses, kuna komisjoni liige ega tema lähedane ei ole valimisliiduga seotud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus kontrollib sunniraha sissenõudmise keelamise kaebuse lahendamisel ehk haldustäite vaidluses, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu.
7.Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1).
8.ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lg 3 alusel ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sunni rakendamise alused on ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks, sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi, halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise HKMS-is ettenähtud korras.
Kättesaadav internetis: https://erjk.ee/et/tookord. Riigikohtu 28.09.2020 otsus asjas nr 4-20-1259, p 23, 28 ja 31.
4(7)
3-22-1900
9.Vaidlustatud sunniraha rakendamise aluseks olev vastustaja 05.05.2022 ettekirjutus on kehtiv ja kaebajal oli kohustus esitada KOV-i valimiste 2021. a valimiskampaania aruanne nõutud vormis, st aruandekeskkonnas allkirjastatult. Riigikohus on leidnud, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest12. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Kui kaebaja ei nõustunud ettekirjutusega, tulnuks see kohtus vaidlustada. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seda teinud. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse §-d 60-61). Seega, kuna 05.05.2022 ettekirjutus kehtib, siis ei saa praeguses asjas vaielda enam ettekirjutuse õiguspärasuse üle, vaid selle üle, kas kaebaja on ettekirjutuse täitnud (sunnivahendi rakendamise eeldus).
10.Kaebaja esindajatele on ettekirjutus kätte toimetatud kohtutäituri poolt 22.06.2022 ja 7 päeva ettekirjutuse täitmiseks möödus 29.06.2022.
11.Kohus mõistab, et kaebaja poolt aruandekeskkonnas ebaõigete andmetega esitatud vorm on allkirjastamata, kuid kaebaja esitas e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud õige aruande. Komisjon ei loe kaebaja poolt 25.06.2022 e-kirjaga esitatud digitaalselt allkirjastatud aruannet nõutud vormis esitatuks. Kohus märgib, et kaebaja poolt 25.06.2022 esitatud aruande on digitaalselt allkirjastanud kaebajat esindavast kahest juhatuse liikmest vaid üks, mitte mõlemad esindajad. Kaebajat on volitatud esindama mõlemad juhatuse liikmed koos. Komisjon ei heida kaebajale ette, et e-kirjaga edastatud aruanne on allkirjastamata või puudulikult allkirjastatud, vaid leiab, et korrektselt on valimisaruanne esitatud juhul, kui see on esitatud aruandekeskkonnas ja selles on tulud-kulud kajastatud õigete kuupäevadega ning aruanne on allkirjastatud.
12.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks pärast 25.06.2022 püüdnud aruandekeskkonnas allkirjastada õigete andmetega KOV-i 2021. a valimisaruannet. Seetõttu tuleb kontrollida, kas õigete andmetega aruande allkirjastamata jätmist ja valede andmetega aruande esitamist aruande keskkonnas ning digitaalselt allkirjastatud aruande esitamist e-kirjaga saab pidada ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks või mitte.
13.EKS § 128 lg 1 kohaselt esitavad mh KOV-i valimiskampaania aruande erakondade rahastamise järelevalve komisjonile erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Aruanne esitatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile komisjoni nõutud vormis 1 kuu jooksul valimispäevast arvates. Valimiskampaania aruanne avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel.
14.Seaduses sätestatud komisjoni nõutud vorm kinnitati vastustaja 19.06.2013 koosolekul protokolli nr 24 p-ga 1. Muuhulgas märkis vastustaja, et avaldab veebilehel kogu oma töösse puutuva info – analüüsid, ülevaated, tööaruanded, protokollid, dokumendiregistri ning ka EKS-i kohaselt avalikustamisele kuuluvad erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide aruanded. Infosüsteemis toimub kogu EKS-ist tuleneva aruandluse koostamine, esitamine, kontrollimine ja allkirjastamine. Allkirjastatud aruanded avalikustatakse süsteemis automaatselt vastustaja veebilehel. Infosüsteemis on loodud võimalus aruannete andmete põhjal mitmesuguste statistiliste päringute ja ülevaadete saamiseks. Infosüsteem on üles ehitatud vastavalt EKS-i sätetele ja toetub finantsaruandluse põhimõtetele.
15.Seega kohaldub valimisliidule EKS § 128 lg 1 alusel sõnaselgelt kohustus esitada KOV-i 2021. a valimisaruanne komisjoni nõutud vormis ehk vastavas veebikeskkonnas digitaalselt allkirjastatuna.
Vt nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14 (p 16) ja 12.04.2022 otsus asjas nr 3-19-2051 (p 10).
5(7)
3-22-1900
16.Vastuseks kaebaja väitele, et vastustaja nõudis aruande esitamist EKS § 121 lg 8 alusel, mis kaebaja arvates valimisliitudele ei kohaldu, selgitab kohus, et kaebaja ei ole temale 05.05.2022 koostatud ettekirjutust vaidlustanud. Isegi kui ettekirjutus oleks õigusvastane, on see kehtiv ja järelikult adressaadile täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saa sunniraha sissenõudmise keelamise vaidluses tugineda väitele, et tema ei pea ettekirjutust täitma.
17.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ei ettekirjutuses ega ka sunniraha rakendamise korralduses ei ole vastustaja tuginenud EKS § 121 lg-le 8. Sunniraha rakendamise korralduses tugines vastustaja EKS § 1212 lg-le 1. Juhul, kui kaebaja soovis kaebuses osundada, et temale kui valimisliidule ei laiene EKS § 1212 lg 1, selgitab kohus, et tõepoolest 1994. a-l vastu võetud ja korduvalt muudetud EKS § 51 lg-s 1 on loetletud, milliseid EKS-i sätteid valimisliidule kohaldatakse. Loetelus märgitud § 121 lg 1 kohaselt on erakond kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt EKS 21. peatükis ettenähtud viisil. Seega kohalduvad EKS § 51 lg 1 ja § 121 lg 1 koostoimes valimisliidule ka §-d 121-1213. Samuti on nt § 128 lg-des 1 ja 4 sõnaselgelt ära märgitud mh valimisliidu kohustused. Kohus möönab, et seadus, mis on vastu võetud üle 20 aasta tagasi ja mida on korduvalt muudetud, võib olla muudetud seadusetekst raskesti loetavaks. Siiski on praeguses vaidluses valimisliitude kohta sätestatu haldusasja lahendamist puudutavas osas arusaadav.
18.EKS § 1211 lg 1 p 1 kohaselt teeb erakondade rahastamise järelevalve komisjon erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud täitmata kohustuse esitada tähtpäevaks sama seadusega nõutud aruanne või selles esineb puudusi.
19.Asja materjalidest selgub, et kaebajal oli võimalik esitada valimisaruanne vastustajale nõutud kujul, sest vastustaja oli kaebaja esitatud andmete alusel täitnud infosüsteemis valimisaruande ja kaebajal tulnuks see vaid allkirjastada. Kaebaja 25.06.2022 e-kirja kohaselt kaebaja ei allkirjastanud infosüsteemis olevat aruannet, vaid allkirjastas infosüsteemis valede andmetega aruande ja edastas e-kirjaga enda poolt digitaalselt allkirjastatud õigete andmetega aruande. Seega oli ettekirjutus selles antud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 29.06.2022 täitmata. Ka 10.08.2022 sunniraha korralduse andmise ajal ei olnud kaebaja infosüsteemis õigete andmetega aruannet allkirjastanud, st kaebajal oli 10.08.2022 seisuga ettekirjutus täitmata ning vastustajal oli EKS § 1211 lg 1 p 1 alusel õigus määrata talle sunniraha. Asjaolu, et kaebaja soovis allkirjastada infosüsteemis aruannet, milles oleks kajastatud kuluarvete tasumine 23.11.2021 ehk pärast valimispäeva ja mille kohta tulnuks esitada ettekirjutuses selgitatu kohaselt täiendav aruanne, ei muuda ettekirjutuse täitmist võimatuks ehk ettekirjutuse täitmine ei ole objektiivselt välistatud.
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et L. Oviir ei oleks tohtinud sunniraha rakendamise korraldamist allkirjastada, kuna ta on kaebaja esindajaga samas volikogus opositsioonis. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni staatus kehtestati EKS §-s 1210, millise muudatuse võttis Riigikogu vastu 25.11.2010 (655 SE II lugemine). Algselt oli planeeritud järelevalve panna Vabariigi Valimiskomisjoni kanda, ent kontrollorganile esitatavatele tingimustele (sõltumatus, piisavad volitused ja pädevus, ressurss) vastas kõige paremini eraldiseisva Vabariigi Valimiskomisjoniga sarnastel alustel toimiv komisjon. Komisjoni kuuluvad Õiguskantsleri nimetatud liige, Riigikontrolöri nimetatud liige, Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige ning Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige. Riigikohtu kriminaalkolleegium analüüsis 28.09.2020 otsuses asjas nr 4-20-1259 põhjalikult vastustaja liikme osalemise õigust otsuse tegemisel juhul, kui otsuse või toimingu adressaadiks on erakond, mille juhtimis- või kontrollorganisse vastustaja liige ise kuulub (KVS § 7 lg 1 p 3) või millel on vastustaja liikmele 6(7)
3-22-1900
KVS § 7 lg 1 p-s 4 kirjeldatud mõju, ning leidis, et erakonna nimetatud liige tohib osaleda otsuse või toimingu tegemisel (p 28). Samuti leidis Riigikohus viidatud lahendis (p 29), et seadusandja ei pidanud komisjoni liikme seotust tema ametisse nimetajaga komisjoni liikme ametitegevust välistavaks või kitsendavaks asjaoluks. Viidatud lahendis osundas kohus (p 31), et erakonna nimetatud komisjoni liige ei tohi osaleda otsuse või toimingu tegemises iseenda või mõne temaga seotud isiku (nt KVS § 7 lg 1 p-s 1 loetletud lähedase või KVS § 7 lg 1 p 2 tunnustele vastava äriühingu) suhtes. EKS välistab üksnes komisjoni liikme ametisse nimetanud erakonna lugemise selle komisjoniliikmega seotud isikuks. Praeguses vaidluses ei ole vastustaja esimehe puhul tegemist kaebajaga samasse erakonda kuuluva isikuga, vaid samas volikogus opositsioonis oleva erakonna liikmega. Seega järeldub, et vastustaja esimees tohtis osaleda nii ettekirjutuse kui ka korralduse tegemises. Kuna sunniraha rakendamise korraldus otsustati vastustaja koosolekul kollektiivselt, ei muuda toimingut õigusvastaseks ka asjaolu, et korralduse allkirjastas komisjoni töökorra p 14.6 alusel komisjoni esimees, kes oli kaebaja väitel esindajaga sama volikogu liige opositsioonis.
21.Samuti ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud muid sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et tuginedes sunniraha võimaliku ülemmäära suurusele, 15 000 eurot (EKS § 1212 lg 1), on kaebajale määratud 500 euro suurune sunniraha proportsionaalne, arvestades, et vastustaja on alates 26.11.2021 üritanud kaebajale selgitada korrektse valimisaruande esitamist ja abistanud kaebajat õigete andmetega aruande täitmisel, paludes kaebajal vaid lisada infosüsteemis aruandele allkiri13. Sunniraha määramise eesmärk on sundida adressaati ettekirjutust täitma. Kaebaja saab vältida sunniraha rakendamist ettekirjutuse täitmisega.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja on kaebaja suhtes sunniraha rakendamisel käitunud õiguspäraselt ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaebaja 09.09.2022 vastuse lisa 1 lisa 1 lisa 2.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.