4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
1.Tartu Halduskohtusse saabus 3. aprillil 2023 „X“ esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt ei kutsuta taotlejat perearsti juurde. Taotleja kirjutas Viru Vanglale pöördumise eesmärgiga saada aeg neuroloogi ja ortopeedi juurde. Taotleja osutab, et tal on vaja neuroloogi vastuvõtule, kuna talle ei anta neid tablette, mis neuroloog välja kirjutas, vaid tablette, mis ei aita. Ortopeedi juurde tahab taotleja seetõttu, et vana põlveprobleem häirib teda veel rohkem, lisaks on probleeme parema õlaga (pidevad kõrvetavad valud). Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat suunama teda neuroloogi ja ortopeedi vastuvõtule. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
2.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 6. aprillil 2023 taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele. Viru Vangla
3-23-712 palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus on lubamatu. Vangla on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutamist puudutavates vaidlustes ei saa esitada vaideid haldusmenetluse seaduse § 71 lõike 1 mõttes. Kohus ei saa asuda arsti eest osutama vangile tervishoiuteenust, nii nagu ka patsient ei saa arstile ette kirjutada, millise erialaspetsialisti juurde teda tuleks suunata. Tervishoiutöötaja pädevuses on otsustada, kas ta vajab patsiendi ravi korrigeerimiseks eriarsti arvamust. Vangla hinnangul on üldarst reeglina õigustatud määrama ravi erinevate terviseprobleemide korral, kui tal on selleks erialased teadmised. Vangla märgib, et taotleja viibis ortopeedi vastuvõtul viimati 6. juulil 2022, kust ta suunati edasi MRT-sse (toimus 19. septembril 2022) ja pikk-jalg uuringule (toimus 18. augustil 2022). Neuroloogi vastuvõtul viibis taotleja viimati 29. novembril 2022. Vangla arsti vastuvõtt toimub 26. aprillil 2023.
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat suunama teda neuroloogi ja ortopeedi vastuvõtule. Kohus märgib esmalt, et eriarstide ja spetsialistide vastuvõtule suunamist reguleerib vanglas vangistusseadus, mille § 53 lõike 2 alusel saab üksnes vangla arst suunata kinnipeetava ravile eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust vastavalt taotleja tahtele selliselt, et taotleja taotleb Viru Vangla meditsiiniosakonna kohustamist suunata taotleja neuroloogi ja ortopeedi vastuvõtule (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
4.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla teatas 6. aprilli 2023. a vastuses kohtule, et taotleja on esitanud vanglale 29. märtsil 2023 vaidena pealkirjastatud pöördumise, aga vangla ei ole selle osas veel otsust teinud. Taotleja soovis vanglale esitatud vaides muu hulgas ortopeedile ja neuroloogile suunamist. Kuigi vangla on vastuses kohtunõudele leidnud, et kinnipeetavate tervishoiuvaidluste korral ei saa vaidemenetlust läbi viia, sest kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise näol ei ole tegemist haldusmenetlusega, loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse praegusel juhul siiski lubatavaks. Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale vaiet esitades täitnud.
5.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt HKMS § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 29. november 2022 kuni 28. märts 2023 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3-23-712
6.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsta isiku õigusi suuremas määras kui vaidemenetluse käigus või hilisema kaebuse alusel tehtava võimaliku positiivse otsusega. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et taotleja ei saa arstilt nõuda konkreetse erialaspetsialisti juurde suunamist. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus saab lahendada kinnipeetava kaebuse vangla arsti tegevuse peale, kuid lähtuda tuleb eraõiguses tervishoiuteenuse osutamise üle peetavate vaidlustega sarnastest põhimõtetest (Riigikohtu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30). Võlaõigusseaduse § 758 lõike 1 alusel kuulub tervishoiuteenuse hulka patsiendi ravimine (s.h eriarsti juurde suunamise otsustamine). Eraõiguses välja kujunenud kohtupraktika põhjal ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleb kohaldada (Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus asjas nr 2-15-123028 p 21.3,
26.septembri 2019. a määrus asjas nr 2-19-1366 p 10). Nii ei saa ka taotleja nõuda tema suunamist kindlate eriarstide või spetsialistide juurde. Kohus ei saa käimasoleva vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlust lahendava määruse resolutsioonis ega ka võimaliku hilisema kohtuotsuse resolutsioonis teha arstile ettekirjutusi, millised otsused tuleb isiku ravimisel teha.
7.Kohus märgib täiendavalt, et asja materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla on kohtule teatanud, et taotleja on viimase aasta jooksul käinud korra ortopeedi vastuvõtul ning novembris 2022 neuroloogi vastuvõtul. Kohtu hinnangul on taotleja Viru Vangla meedikute hoole all ning tal on vajadusel võimalik
26.aprillil 2023 toimuval perearsti vastuvõtul viidata teda vaevavatele kaebustele (põlveprobleem, valu paremas õlas, tabletid ei mõju). Perearst saab hinnata, kas taotleja kaebusi arvestades on vajalik teda suunata ortopeedi ja neuroloogi vastuvõtule. Kohtul ei ole alust arvata, et perearst võiks vajaduse korral jätta taotleja eriarstide juurde suunamata. Seda, et vajaduse ilmnemisel taotleja eriarstide juurde suunatakse, kinnitab see, et taotleja on varem eriarstide vastuvõtul viibinud. Kohtule ei nähtu, et taotlejale võiksid tekkida pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, kui teda kohe eriarstide juurde ei suunata.
8.Arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
9.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.