X Yi kaebus Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni 30.03.2022 protokollilise otsuse ja 06.04.2022 teavituskirja nr 5.-1.2/109-2 tühistamiseks ja eluasemekomisjoni kohustamiseks tema taotlus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
Kaebaja – X Y Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja B P Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.05.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X Y esitas 31.01.2022 Põhja-Tallinna Valitsusele avalduse sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks.
3-22-1014
2.X Yiga vestles Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakanna eluasemeteenuste vanemspetsialist, kes koostas 02.02.2022 eluasemekomisjoni jaoks arvamuse.
3.X Yi avaldust arutati 08.02.2022 toimunud Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjoni koosolekul, peale mida vajasid X Yi avaldusega seotud asjaolud ja tegelikud soovid täpsustamist.
4.X Y esitas 03.03.2022 kirjalikult avalduse täpsustuse, mille kohaselt ta soovib taotleda omaette eluruumi, mitte asuda elama väidetava elukaaslasega ühte korterisse.
5.Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond täiendas 16.03.2022 oma arvamust peale kaebajaga uut vestlust ja väidetava elukaaslasega seonduvate asjaolude täpsustamist.
6.X Yi avaldust arutati uuesti 30.03.2022 toimunud eluasemekomisjoni koosolekul, kus võeti vastu protokolliline otsus, millega jäeti X Yi taotlus rahuldamata ja leiti, et isik peab resotsialiseerimisteenusel jätkama.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.05.2022 X Yi (kaebaja) kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 06.04.2022 eluasemekomisjoni otsusest teavitamisele nr 5.-1.2/109-2.
8.Kaebusega seotud asjaolude täpsustamiseks palus kohus 04.05.2022 kohtunõudega esitada Põhja-Tallinna Valitsusel kohtule kaebusega seotud haldusmenetluse dokumendid. Tallinn linn vastas kohtunõudele 10.05.2022 ning esitas kaebaja 31.01.2022 avalduse ja selle 03.03.2022 täienduse, sotsiaalhoolekande osakonna arvamused ja kaebaja taotluse osas tehtud eluasemekomisjoni protokollilised otsused.
9.12.05.2022 määrusega võttis kohus asja menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna linna. Kaebaja edastas 10.06.2022 vastuse kohtumäärusele ja täiendavad seisukohad kaebuse osas. Vastustaja esitas 13.06.2022 vastuse kaebusele. 15.02.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikustamise aja. Kuna vastustaja esitas täiendavad selgitused, siis kohus pikendas poolte seisukohtade esitamise aega ning määras uue kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kaebaja oma poolt määratud elukohas dddddd väljastusteatega saadetud kohtumäärust korduvalt vastu ei võtnud. Alles pärast telefoni teel kontakteerumist õnnestus määrus kaebaja volitatud esindajale 31.03.2023 kätte toimetada. Kaebaja esitas vastuseks omapoolsed täiendavad seisukohad 04.04.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja leiab, et Tallinna Põhja-Tallinna Valitsus on kohustatud eraldama talle Paljassaare Sotsiaalmajas omaette elamispinna. Kaebaja põhjendused on järgmised:
10.1.Kaebaja leiab, et temast on tekitatud valekuvand ning seetõttu ei saanud eluasemekomisjon võtta vastu õiget otsust. Tal on küll madal sissetulek, kuid üür on alati makstud olnud ning toimetulekutoestust ei ole kaebaja juba ammu küsinud. Kaebaja sõnul on Paljassaare Sotsiaalmaja töötajatelt saadud info äärmiselt kuritahtlik ja valelik. Kaebaja ei ole nõus, et 15 aastat tagasi, kui ta koos emaga Paljassaare sotsiaalmajas elas, oleks ta alkoholi kuritarvitanud, oleks olnud kaklusi või kedagi sõimatud. Kuna ta pidi hoolitsema eaka ema eest, käis erinevatel tööbüroo kursustel ja aitas teisi sotsiaalmaja elanikke pidevalt erinevate remondi-, elektri- ja sanitaartehniliste töödega, siis polnud tal kuidagi võimalik samal ajal alkohoolik olla.
10.2.Kaebaja väidab, et ta ei ööbi väidetava elukaaslase juures, vaid aitab teda lihtsalt toiduainete koju tassimisega, majapidamistööde ja parandustöödega. Koos elamine ei ole 2(8)
3-22-1014 võimalik, sest 1toaline kööktuba ei võimalda mahutada kahe inimese mööblit ja muud vara ning ruutmeetrite järgi tuleks ka õhust puudu.
10.3.Kaebaja põhjendab oma vähest viibimist praeguses sotsiaaleluruumis dddddd sellega, et käis alles hiljuti tööl ning tema päevad on erinevate töiste tegevustega nii sisustatud, et ta jõuabki vaid korterisse ööbima.
10.4.Kaebaja eitab, et tal oleks minevikus või praegu probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja et ta oleks käitunud vägivaldselt või agressiivselt.
10.5.Kaebaja tunnistab, et Paljassaare Sotsiaalmajas elab tema sõbranna (nimetab ka elukaaslaseks), kuid nad ei ole leibkond ning sotsiaalkorterit Paljassaare sotsiaalmajja taotleb ta üksinda. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja palub kaebuse jätta rahuldamata.
12.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et arvestades kaebaja käitumist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ei ole isik võimeline omaette eluruumis iseseisvalt toime tulema. Eluasemekomisjon võttis otsuse langetamisel arvesse, et kaebaja on madala sissetulekuga vanaduspensionär, kes üüriturult korterit üürida ei suuda. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamusel on kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel on probleeme alkoholi tarvitamisega ning kes muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks ja seetõttu kaaselanikele kui ka personalile ohtlikuks.
13.Kaebaja on alates 2008. aastast olnud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt pakutaval resotsialiseerimisteenusel nii Akadeemia 34 sotsiaalmajutusüksuses, Kadaka tee 153 sotsiaalmajutusüksuses ja praegu dddddd ühiselamus.
14.Kaebaja saab rahvapensioni 255.18 eurot, millega ei ole võimalik korterit vabaturult üürida. Kaebajal on sõbranna, kelle juures ta sageli viibib. Kaebaja ei valmista ühiselamus süüa, tema tuba on asjadest tühi ja tema toas on vaid üksikud isiklikud esemed.
15.Esialgne arvamus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt kaebaja kohta anti veebruaris 2022. aastal. Arvamuses leiti, et kaebaja on madala sissetulekuga vanaduspensionär, kes üüriturult korterit üürida ei suuda. Kaebaja on tema avaldust menetleva töötaja täpsustavatele küsimustele vastamisest keeldunud ja sellega takistanud oma avalduse menetlemist.
16.Kaebaja avaldus eluruumi taotleva isikuna arvele võtmiseks vaadati läbi 08.02.2022 PõhjaTallinna eluasemekomisjonis, mille kohta koostati protokoll nr 1. Eluasemekomisjon otsustas, et isiku avalduse asjaolud ja tegelikud soovid vajavad täpsustamist tulenevalt asjaolust, et kaebaja elukaaslane elab Paljassaare Sotsiaalmajas. Võimalikuks variandiks oli kaebaja elukaaslase juurde majutamine või nende suuremasse korterisse ümbermajutamine.
17.Kaebaja kohta koostati märtsis 2022. aastal Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt arvamus koos lisaga. Arvamuse koostamise käigus räägiti kaebajaga uuesti ning selgus, et kaebaja elukaaslane on psüühikahäirega isik, kellel on probleeme ravimite mittevõtmise ning alkoholi liigtarvitamisega. Praeguseks on selgunud, et avaldaja ei soovi elada koos elukaaslasega, vaid soovib omaette korterit samasse majja.
18.Kaebaja avaldus eluruumi taotleva isikuna arvele võtmiseks vaadati uuesti läbi 30.03.2022 Põhja-Tallinna linnaosa eluasemekomisjonis, mille kohta koostati protokoll nr 3. Eluasemekomisjon otsustas jätta kaebaja avalduse rahuldamata tulenevalt asjaolust, et 3(8)
3-22-1014 PõhjaTallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande resotsialiseerimisteenusel jätkama.
osakonna
hinnangul
peab
isik
19.Kaebajale on dddddd ühiselamus võimaldatud eraldi möbleeritud tuba, kus on olemas kööginurk ning wc koos duširuumiga. Kaebaja poolt taotletav ruum Paljassaare Sotsiaalmajas oleks samuti ühetoaline kõigi mugavustega korter. Vastustaja ei näe põhjust kaebaja ümberpaigutamiseks, arvestades asjaolu, et ümberpaigutamisega ei parandataks isiku elukvaliteeti. Lisaks tuleb arvestada sotsiaalhoolekande osakonna arvamust selles, et isik vajab jätkuvalt resotsialiseerimisteenust.
20.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja käitumine ei ärata usaldust, et ta suhtub edaspidi tema kasutusse antavasse eluruumi ning teistesse sotsiaalmajutusüksuses elavatesse ja töötavatesse isikutesse vastutustundlikult. Tegemist oli asjakohase kaalutlusega, millega vastustaja oma otsuse tegemisel arvestas.
21.Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja toimetulekuvõime parandamiseks ja uute sotsiaalsete oskuste omandamiseks on isikul vajalik läbida resotsialiseerimisteenus, mille tulemusel oleks kaebaja võimeline iseseisvalt ühiskonnas toime tulema. Resotsialiseerimisteenuse läbimise perioodil on kaebajale tagatud elukoht dddddd ühiselamus.
22.Vastustaja esitas 13.03.203 vastuses kohtunõudele täiendava selgituse, millistest asjaoludes Tallinna linn otsuse tegemisel lähtus. Vastustaja selgitab, et X Y on linna sotsiaalabi saanud vähemalt juba alates 2001. aastast. Pärast aastatepikkust resotsialiseerimiteenuse kasutamist on X Y jõudnud selle teenuse viimasesse etappi s.o resotsialiseerimine ühiselamus alates 04.04.2020. X Y’i edenemine selle teenuseni võttis seetõttu kaua aega, sest tema koostöövalmidus on puudulik. Samuti on vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja tegeliku abi vajaduse, kuna talle eraldatud toas ta tegelikkuses pidevalt ei viibi. Oma tegeliku elukoha ja elukorralduse kohta ei soovi kaebaja andmeid avaldada, mille tõttu võib olla takistatud avalduse õiglane menetlemine. Vastustaja selgitas kohtule, milliseid teenuseid pakub Paljassaare Sotsiaalmaja ning milliseid pakutakse dddddd SMÜ-s.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
24.Vaidluse sisuks on see, et kas Tallinna linn peab tagama kaebajale eluruumina sotsiaalpinna vastavalt tema soovidele. Vaidlus on selles, kas vastustaja hindas õigesti kaebaja käitumist ja sotsiaalmajanduslikku olukorda leides, et kaebaja vajab jätkuvalt resotsialiseerimisteenust.
25.Asja materjalidest nähtub, et:
25.1.Kaebaja on vanaduspensionär, kes on füüsiliselt ja vaimselt terve ning kellel kõrvalabi vajadust ei ole. Kaebajal on kaks täisealist poega, kuid lastega suhted on puudulikud. Kaebaja püsivaks sissetulekuks taotluse esitamise hetkel oli rahvapension 255,18 eurot kuus.
25.2.Kaebaja on alates 2008. aastast olnud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt pakutaval resotsialiseerimisteenusel nii Akadeemia 34 sotsiaalmajutusüksuses, Kadaka tee 153 sotsiaalmajutusüksuses ja praegusel hetkel dddddd ühiselamus. Enne seda elas kaebaja koos emaga 2002-2008 Paljassaare Sotsiaalmajas. Kuigi idee poolest on sotsiaaleluruumi kasutamine ajutine lahendus, on kaebaja elanud niiviisi juba üle 20 aasta.
25.3.Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja osutab kaebajale sotsiaalabi korras eluruumi tagamise teenust. Taotluse esitamise hetkel elab kaebaja Sõpruse pst 5 ühiselamus resotsialiseerimisteenuse 4(8)
3-22-1014 osutamise lepingu alusel eraldi möbleeritud toas, kus on olemas kööginurk ning wc koos duširuumiga.
25.4.Kaebaja esitas avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks 31.01.2022. Avalduses on märgitud, et eluruum puudub ja taotleja ajutine elukoht on majutusteenuse lepingu alusel dddddd ühiselamus. Taotletavaks eluruumiks on märgitud kõigi mugavustega 1-toaline sotsiaaleluruum. 03.03.2022 on kaebaja selgitanud oma väidetava elukaaslase sundkorras haiglasse paigutamise situatsiooni ja avaldanud soovi saada omaette eluruum Paljassaare Sotsiaalmajja. Kaebaja poolt taotletav ruum Paljassaare Sotsiaalmajas oleks samuti ühetoaline kõigi mugavustega korter.
25.5.Kaebaja ei ela püsivalt dddddd eluruumis, vaid viibib tihti Paljassaare Sotsiaalmajas külas naistuttaval. Kaebaja väited oma elukorralduse kohta on vastuolulised- kaebaja ise nimetab naistuttavat mõnes oma kohtule esitatud avalduses elukaaslaseks, kuid teises avalduses eitab igasugust ühte leibkonda kuulumist.
26.SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama, kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema. Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb lähtuda esmajärjekorras isiku vajadusest (SHS § 3 lõike 1 punkt 1), peab kohaliku omavalitsuse üksus selgitama välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (SHS § 15 lõige 1). Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. SÜS § 11 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. Alles siis, kui isikul ei ole võimalik endale eluruumi hankida ja tal esineb tuvastatav abivajadus, tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.
27.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Vastustajal tuli kaebaja avalduse lahendamisel hinnata kaebaja abivajadust tervikuna ning otsustada, kas kaebaja poolt taotletav meede vastab kõige enam tema abivajadusele ning ka seda, kas kaebaja on võimeline iseseisvalt või kõrvalise abiga kandma eluruumi üürimisega seotud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse poolt langetatav otsus isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks on kaalutlusotsus, mille puhul kohus saab hinnata vaid seda, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2). 28. Vastustaja omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute arvele võtmise alused on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ (määrus nr 56) lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ punktis 3. Korra punkti 3.1.5 kohaselt võetakse eluruumi mitteomavatena 5(8)
3-22-1014 arvele isikud teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Määruse kohaselt koosneb eluruumi taotlemine kahest etapist: 1) isik esitab avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. Linnaosa eluasemekomisjon teeb otsuse taotleja arvelevõtmiseks või mitte arvele võtmiseks, tutvudes eelnevalt linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega. Arvele võtmisel otsustatakse, kas taotleja võetakse arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimise taotlejana; 2) isik esitab avalduse asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile saamiseks. Seejärel otsustab eluasemekomisjon, kas teha linnavalitsusele ettepanek vastavalt munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta. Eluruumi üürilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
29.Eluasemekomisjoni 30.03.2022 protokolli nr 3 punktist 19 nähtub, et otsuse tegemisel võeti arvesse, et kaebaja on madala sissetulekuga vanaduspensionär, kes üüriturult korterit üürida ei suuda. Kaebaja on kodututele mõeldud teenuseid kasutanud alates 2008. aastast, olnud teenusel nii Akadeemia tee 34 SMÜ-s, Kadaka tee 153 SMÜ-s ja praegu dddddd SMÜ-s. Avaldaja ei ela pidevalt dddddd SMÜ-s, vaid viibib tihtipeale Paljassaare sotsiaalmajas, kus elab ta sõbranna. Oma elukorralduse kohta on kaebaja andud ebaselgeid ja põiklevaid vastuseid. Tema käitumine ei võimalda tema abivajaduse kohta tõeseid andmeid koguda. Kaebaja taotles üksinda eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmist. Samas nimetab ta Paljassaare sotsiaalmajas elavat sõbrannat oma elukaaslaseks, vastustaja andmetel ööbib kaebaja tihti tema juures Paljassaare Sotsiaalmajas ning toimetatakse nagu üks leibkond. Varasemast ajast on Paljassaare sotsiaalmaja personalile teada kaebajaga seotud alkoholi kuritarvitamise ja vägivallatsemise juhtumid. Viimase teadaoleva informatsiooni kohaselt toimus Paljassaare sotsiaalmajas kaebajaga seotud intsident detsembris 2021, kus väidetavalt purjus kaebaja ründas kiirabi ja politsei töötajaid. Vastustaja hinnangul muutub kaebaja alkoholi tarvitades vägivaldseks ning kaaselanikele ja personalile ohtlikuks. Vastustaja on käesoleva kohtumenetluse käigus selgitanud täiendavalt kaalutlusotsuse aluseks olnud asjaolusid. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamused veebruarist aj märtsis 2022 (dtl 21-25).
30.Abivajaduse hindamiseks pidi kaebaja esitama vastustajale vajalikud andmed. Sealhulgas vastama küsimustele oma tegeliku elukoha ja elukaaslase kohta. On määrava tähtsusega, kas kaebaja elab üksi või leibkonnas, sest sellisel juhul peaks hindama leibkonna abivajadust, mida kaebaja aga tundub soovivat vältida. Ka kohtule esitatud selgitused on vastuolulised.
31.Kuna kaebaja on füüsiliselt terve inimene ja kõrvalabi vajadus puudub, siis hindas komisjon õigesti, et kaebaja abivajadusele vastab paremini resotsialiseerimisteenus dddddd SMÜ-s. Vastustaja on selgitanud, et dddddd on resotsialiseerimisteenus ühiselamus, kus kliendile on võimaldatud elamine kööginurga ja dušširuumiga ühiselamutoas, tuba on möbleeritud ja ka voodipesu on teenuseosutaja poolt. Voodipesu vahetatakse 2 korda kuus, mille korraldab teenuse osutaja ja selle pesemise eest kliendid ei maksa. Lisaks on võimalik saada tasuta võla- ja majandusnõustamisteenust, sotsiaaltöötaja tuge ja juhendamist asjaajamistel (töö otsimisel, asutustega suhtlemisel jne). Oma eluruumi ei saa kutsuda külalisi. Majutuse eest tasub klient sõltuvalt tehtud kuludest kuus keskmiselt 160 eurot, kuid omavalitsusele on teenus oluliselt kallim. Paljassaare Sotsiaalmajas on kliendil kasutada samuti ühiselamutüüpi eluruum, kuid ilma mööblita. Klient tasub oma jooksvad kulud, mis on seotud eluruumi kasutamise kulude ja maja teenuste kasutamisega vastavalt maja hinnakirjale. Isik, kes kvalifitseerub sotsiaalmaja teenusele vajab lisaks eluruumile ka oma vaimsest või füüsilisest haigestumisest tingitult kõrvalabi igapäevaste tegevuste sooritamisel, abi asjaajamisel, nõustamist maja personali poolt. Majaelanikud saavad endale kutsuda külalisi, kuid mitte ööseks. Paljassaare Sotsiaalmajas hindab Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja majaelaniku toimetulekut, selgitab välja milles, kui palju ja millise maksumusega kõrvalabi ta vajab. On see koduabi (eluruumi korrastamine, ravimite ostmine, toiduainete, majapidamistarvete tellimine) või isikuabi 6(8)
3-22-1014 (abistamisel füüsilist kontakti vajavad tegevused) või abi asjaajamisel, terviseabi korraldamine. Seejärel suunatakse majaelanik sotsiaalmaja poolt osutatavale koduteenusele. Seega lisaks üürilepingule, mille linna sõlmib ruumi üürile andes, sõlmitakse majaelanikuga sotsiaalmaja poolt juba konkreetne koduteenuste osutamise leping. Kõrvalabi vajaduse muutudes muudetakse hoolduskava. Isiku avalduse alusel kantakse rahvastikuregistrisse tema aadressina sotsiaalmaja aadress talle üürile antud toa täpsusega.
32.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja toimetulekut ja tervislikku seisundit hinnanud. Kaebaja on füüsiliselt ja vaimselt terve vanaduspensionär, kelle sotsiaalabi vajadus tuleneb eelkõige tema madalast sissetulekust. Iseseisvasse ellu tagasi aitamise ehk resotsialiseerumisteenuse eesmärk on säilitada või parandada inimese või pere toimetulekuvõimet nii, et nad oleksid võimelised võimalikult iseseisvalt ühiskonnas toime tulema (sh tagama endale eluaseme ja täitma sellega kaasnevaid ülesandeid). Sotsiaalmajutusüksusest või ühiselamust edasi on võimalik eesmärkide täitmise ja valmisoleku korral suunduda iseseisvasse ellu (sh leitakse abiga eluase üüriturult). Kaebaja väidab kohtule esitatud seisukohtades, et ta on väga hõivatud olnud erinevate tööde tegemisega. Seega peaks töötamine kajastuma tema sissetulekutes ning tema sissetulekud peaks parandama tema sotsiaalmajanduslikku olukorda sellisel määral, et ta ei peaks enam linna sotsiaaleluruumi vajama, vaid kaebaja vajadustele vastaks püsivam elukoha lahendus näiteks munitsipaaleluruumi näol või üüriturult eluaseme üürimise toetusteenus. Seega vajaks kaebaja siinkohal majandusnõustamisteenust ja tuge asjaajamisel, et tema töötamine ka ametlikult kajastuks ja talle sotsiaalseid garantiisid tagaks. Kohalikul omavalitsusel tuleb isiku abivajaduse väljaselgitamisel jälgida, et abivajadus saaks kaetud mõistlikus mahus võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Märgin siinkohal, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – seega vajalik ja soovitu ei pruugi kattuda. Vastustajal on seega õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust erinev teenus. Seega peaks kaebaja abivajaduse väljaselgitamine toimuma kaebaja ja vastustaja koostöös. Koostöö eelduseks on mh kaebajapoolne kaasaaitamiskohustus ning kohustus esitada vastustajale õigeid andmeid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole aga kaebaja olnud koostöövalmis.
33.Kohus leiab, et arvestades kaebaja elamispinna vajadust ja majanduslikke võimalusi, tema juhendamis- ja abivajadust on vastustaja põhjendatult leidnud, et resotsialiseerimisteenuse osutamine Sõpruse pst 5 ühiselamus vastab kaebaja abivajadusele ning kaebaja ümberpaigutamisega ei parandataks isiku elukvaliteeti. Kuna abivajadus võib olla ajas muutuv, siis tuleb seda hinnata eeskätt teenuse osutamise taotlemise hetkel. Kui abivajadust mõjutavad asjaolud on tänaseks muutunud, võib kaebaja esitada linnale uue taotluse.
34.Kuna vastustaja 30.03.2022 protokolliline otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue. Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Isikute nimede asendamine lahendis
36.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu 7(8)
3-22-1014 avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.