Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-350/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 04.04.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 793

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 04. aprill 2023, Tallinn 3-23-350

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveametile 13.01.2023 esitatud kahju hüvitamise taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.

2.Jätta menetlusabi taotlus rahuldamata.

3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203—204).

ASJAOLUD ja KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kaebaja esitas 17.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 13.03.2023 avalduses ning milles ta soovib sisuliselt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi „PPA“) kohustamist kaebaja poolt 13.01.2023 esitatud kahju hüvitamise nõude sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebusest, selle täiendusest ning PPA-lt saadud teabest nähtub, et kaebaja esitas PPA-le 13.01.2023 kahju hüvitamise taotluse, soovides, et PPA hüvitaks 1750 euro suuruse kahju, mis tekkis seetõttu, et PPA ei hoidnud kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks arestitud kaebaja sõidukeid heaperemehelikult ning sõidukid kaotasid ajal, mil need olid PPA valduses, oma väärtuse. PPA-lt saadud teabest nähtub, et sõidukid arestiti ja võeti hoiule 14.06.2017 kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxx raames. Riigikohtu 12.03.2021 kohtuotsusega kohtuasjas xxxxxxx lõpetati selles kriminaalasjas kaebaja vastu esitatud tsiviilhagi menetlus ning vabastati selle tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara. Kaebusest ja PPA esitatud andmetest ilmneb, et PPA edastas kaebaja 13.01.2023 taotluse 31.01.2023 prokuratuurile, teatades sellest sama päeva kirjaga nr 1.2-3/13-2 ka kaebajale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Kaebusest nähtuvalt seisneb väidetav kahju kaebajalt kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi tagamiseks arestitud ja ära võetud sõidukite väärtuse vähenemises. Tsiviilhagi osas, mille tagamiseks sõidukid kaebajalt arestiti, lõpetati menetlus. Sedalaadi kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (edaspidi „SKHS“) sätestatud alustel ja korras. SKHS § 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi „KrMS“) §-des 1414 lõikes 1 ja §-s 142. KrMS § 142 lõikest 7 tuleb, et arestitud vara äravõtmise korral on selle hoidjal kohustus tagada vara säilimine. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara hoidmise korda ei ole seaduses täpsemalt reguleeritud, mistõttu tuleb selles osas juhinduda KrMS § 126 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ §-st 111, kus on samuti sätestatud, et arestitud vara tuleb hoida viisil, mis tagab vara säilimise. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetluses arestitud (sh. tsiviilhagi tagamiseks arestitud) vara säilimise kohustuse rikkumist tuleb käsitada menetleja poolt menetlusõiguse rikkumisena. Seega toimub sellise kahju hüvitamine SKHS-is sätestatud alustel ja korras. SKHS eesmärk on reguleerida igasuguse kriminaalmenetluse toimingute tõttu isikule tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud neil juhtudel, kui SKHS-is on selgelt ette nähtud riigivastutuse seaduse kohaldamine. Arestitud vara säilimise tagamise kohustus on olemuselt kriminaalmenetluse läbiviimisega seotud kohustus ning SKHS ei näe ette sellise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja seisukohaga, et haldusasjas 3-14-404 tehtud kohtulahendist tuleneb vastupidine, ei saa nõustuda. Nimetatud kohtulahendis käsitleti käesolevaga võrreldes oluliselt teistsugust olukorda ehk olukorda, kus kolmandale isikule oli tsiviilhagi tagamiseks vara arestimisega tekitatud kahju enne SKHSi jõustumist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja näol tegemist kolmanda isikuga, kuna kriminaalmenetluses arestiti tema kui süüdistatava vara tema enda vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Lisaks sellele jõustus SKHS 01.05.2015, ent kaebaja sõidukid arestiti 14.06.017, mistõttu ei saanud kahju tekkida enne SKHS jõustumist. SKHS § 14 lõikest 2 tuleneb, et taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SHKS § 5, 6 või 7 alusel esitatakse prokuratuurile. Prokuratuuri otsuse peale on võimalik edasi kaevata Riigiprokuratuurile ja seejärel maakohtule.