MA HE INVEST OÜ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 23.05.2022 otsuse (asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2022) tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja vastavasisuline pöördumine uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MA HE INVEST OÜ, esindajad Heiki Eichhorn ja Robert Sarv; Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri; Kolmas isik – vandeadvokaat X.Y
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.04.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Advokatuuri aukohtu 23.05.2022 otsusega (asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2022) ei algatatud menetlust vandeadvokaat X.Y tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Otsus avaldati ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
2.MA HE INVEST OÜ esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 23.05.2022 otsuse (asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2022) tühistamise nõudes.
Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2022 määrusega kaebuse selguse huvides käiguta.
4.Kaebaja vastas kohtumäärusele 25.07.2022.
5.Tallinna Halduskohus võttis 03.08.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Vastustaja esitas oma seisukoha kaebusele 05.09.2022.
7.Tallinna Halduskohus kaasas 22.09.2022 määrusega menetlusse kolmanda isikuna vandeadvokaat X.Y’i, kes esitas seisukoha kaebusele 18.10.2022.
8.Tallinna Halduskohus määras 24.01.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määras kohus kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
9.Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha 23.02.2023.
10.Vastustaja esitas oma täiendavad seisukohad ja vastulaused 23.02.2023 ja 10.03.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ning see tuleb tühistada. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Põhjenduste puudumise tähtsus avaldubki selles, et kui vastustaja oleks analüüsinud kaebaja väiteid ja hinnanud analüüsi vastavust vastustaja enda kutsestandardile ja kehtivale kohtupraktikale, siis oleks vastustaja jõudnud järeldusele, et asi vajab sisulist käsitlemist aukohtumenetluse raames. Vastustaja ei ole hinnanud ka kaebaja esitatud väiteid ega tõendeid.
11.1.Vaidlustatud otsusesse on märgitud allkirjastajateks Andres Aavik, Mari Männiko, Ingeri Tamm ja Aleksei Kelli, kuid viimane ei ole kaebajale edastatud otsust allkirjastanud.
12.Täiendavas 23.02.2023 seisukohas leiab kaebaja, et vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid menetluslike rikkumiste kohta seoses otsuse vormistamisega (allkirjastamine). Vastustaja kohustus on tagada korrektne menetlus, kaebaja ei pea seda jälgima ega vastustaja ülesandeid täitma. Kaebaja peab väiteid tehniliste viperuste kohta nii tõendamata väideteks kui ka kaebuse rahuldamata jätmiseks materiaalselt ebapiisavaks. Allkirjastamise kohustus on oluline vorminõue. Vastustaja paljasõnalised väited ei võimalda vastupidisele seisukohale asuda, sest neid väiteid pole kohtutoimikusse esitatud materjali pinnalt võimalik kontrollida. Vastustaja ei ole esile toonud piisavat volitusnormi, mis võimaldab vastustajal kehtestada organisatsioonisisese korra, mis eemaldub haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Vastustaja on oluliselt rikkunud AdvS § 16 lg-s 3 sätestatud tähtaegu. Kaebaja selgitab, et ta ei nõua advokaadi karistamist, vaid kohast menetlust. Kaebuse saab praegusel juhul, kui jätta kõrvale olulised menetluslikud rikkumised, jätta rahuldamata vaid juhul, kui kohus ei tuvasta AdvS § 16 lg 2 eeldust ehk distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemist st et osutatud õigusteenus vastab täielikult AdvS § 40 lg-le 2.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja leiab, et kaebaja kaebus on alusetu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et aukohtu liige Aleksei Kelli ei ole vaidlusalust aukohtu otsust allkirjastanud. Vastustaja möönab, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud dokumendil ei ole aukohtu liikme Aleksei Kelli allkirja, kuid see on tingitud allkirjastamisel esinenud tehnilisest probleemist. Vastustaja selgitab, et aukohtu liige Aleksei Kelli on samuti viidatud aukohtu otsuse allkirjastanud, kuid
tema allkiri asub dokumendihaldussüsteemi tehnilise vea tõttu eraldi digikonteineris (vaata vastuse lisa 1 – aukohtu 05.05.2022 istungi resolutsiooniline otsus fail 1). Allkirja asumine teises digikonteineris ei muuda aga asjaolu, et Aleksei Kelli on otsuse samuti allkirjastanud 23.05.2022. Seega aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud.
13.1.Vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg 31 esimesele ja teisele lausele võib aukohus, kui ta jätab aukohtumenetluse algatamata, avaldada otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Seda, et aukohtul on õigus otsus, millega aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes ei algatada, vormistada resolutsioonina, on selgitatud ka vaidlusaluses aukohtu otsuses endas. Kaebaja ei ole pärast resolutsioonina vormistatud otsuse kättesaamist teavitanud advokatuuri soovist tutvuda aukohtu otsuse põhjendustega. Seetõttu ei ole aukohus täiendanud resolutsioonilist otsust kirjaliku ja põhjendava osaga. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks advokatuur ilma õigusliku aluseta kehtestanud korra, mille alusel aukohus võib vormistada advokaadi suhtes menetluse mittealgatamise otsuse resolutsioonilise otsusena. AdvS § 17 lg 7 sätestab, et aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras. Kodukorra § 57 lg 31 on vastu võetud advokatuuri üldkogu 19.01.2021 otsusega nr 1 ja on kehtiv.
13.2.Vastustaja ei nõustu väitega, et Heiki Eichhorni aukohtu poole pöördunud isikuna käsitlemine on oluline menetlusviga. Vastustaja hinnangul ei mõjuta ebaselgus aukohtu poole pöördunud isiku osas vaidlusaluse aukohtu otsuse kehtivust. Kuivõrd aukohtule esitatud kaebuse läbivaatamisega ei mõjutata aukohtu poole pöördunud isiku õigusi või kohustusi ning tema seisundit ei saa samastada haldusmenetluse mõttes menetlusosalise seisundiga, ei ole oluline, kelle (st kas füüsilise või juriidilise isiku) pöördumise alusel advokaadi tegevuse suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise otsus on tehtud.
13.3.Vastuväited vandeadvokaat X.Y poolt koostatud õiguslikule hinnangule ei ole käesolevas haldusmenetluses asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Juhul kui kaebaja hinnangul ei ole advokaat osutanud talle teenust vastavalt pooltevahelisele lepingule, on kaebajal ja advokaadil võimalik sellekohast vaidlust lahendada tsiviilkohtumenetluse raames. Kaebaja õigus esitada advokaadi suhtes tsiviilmenetluslik nõue ei anna talle aga subjektiivset õigust nõuda aukohtult advokaadi karistamist.
13.4.Kaebaja sai realiseerida AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud õiguse pöörduda aukohtu poole taotlusega algatada aukohtumenetlus vandeadvokaat X.Y tegevuse suhtes. Aukohus vaatas pöördumise läbi, hindas kaebaja poolt esitatud etteheiteid ja tõendeid ning otsustas aukohtumenetluse algatamata jätmise üle AdvS § 16 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Aukohus tegi kirjaliku otsuse kaebajale ja advokaadile teatavaks advokatuuri kodukorra § 57 lg-s 5 sätestatud tähtaja, so 30 päeva, jooksul. Edastatud otsuses oli selgitatud motiveeritud otsuse küsimise õigust ja tähtaega, samuti oli otsuses selgitatud aukohtu otsuse vaidlustamise tähtaega.
14.Täiendavas 23.02.2023 seisukohas leiab vastustaja jätkuvalt, et kaebus on täies ulatuses alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on enda 05.09.2022 vastuses käsitlenud põhjalikult kaebaja etteheiteid ja need ümber lükanud. Vaidlusalune otsus on vastu võetud ja allkirjastatud kõigi nelja aukohtu liikme poolt. Asjaolu, et ühe aukohtu liikme allkiri on tehnilistel põhjustel eraldi digikonteineris, ei muuda vaidlusalust aukohtu otsust tühiseks. Kaebaja ei ole teavitanud aukohtule tähtaegselt soovist tutvuda aukohtu otsuse motiividega. Aukohtu otsus ei mõjuta kaebaja õiguseid või kohustusi. Aukohtumenetluse eesmärgiks on advokatuuri sisene kontroll enda liikmete üle.
15.Täiendavas 10.03.2023 seisukohas märgib vastustaja, et on selgelt ümber lükanud kaebaja väite, et aukohtu otsus on allkirjastamata. Samuti jääb vastustaja selle juurde, et ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Aukohus ei ole rikkunud ka AdvS § 16 lg-s 3 sätestatud kohustust otsustada aukohtumenetluse algatamise üle kahe kuu jooksul. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tal on õigus nõuda, et halduskohus kontrolliks, kas tema poolt aukohtule esitatud pöördumises (kaebuses) esinesid
distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 16 lg-st 2 tulenevalt on aukohtu, mitte kaebaja, pädevuses otsustada, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
16.Eesti Advokatuur on esitanud kaebusele väga põhjaliku vastuse. Kolmas isik nõustub täielikult vastustaja poolt esitatuga ega pea vajalikuks seda korrata. Kaebaja heidab kolmandale isikule ette seda, et viimane jättis kvalifitseerimata lepingu tüübi. Ilmselt ei vaevunud kaebaja kõnealust õiguslikku arvamust lõpuni lugema, sest nimetatud õigusliku arvamuse eelviimases lõigus on selgelt öeldud, et sisuliselt on tegemist töövõtulepinguga. Isikul on võimalik pöörduda advokaadi vastu üldkohtusse, kui ta leiab, et advokaadile makstud tasu kuulub tagastamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Antud haldusasjas on vaidlustatud Eesti Advokatuuri aukohtu 23.05.2022 otsust ning taotletud selle tühistamist, samuti vastustaja kohustamist lahendada kaebaja vastavasisuline pöördumine uuesti. Nimetatud 23.05.2022 otsusega ei algatatud vandeadvokaat X.Y suhtes aukohtumenetlust seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et vaidlustatud otsus avaldati vastavalt advokatuuri kodukorra § 57 lõikele 3 1 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samas oli otsuses märgitud, et aukohus teeb motiveeritud otsuse siis kui menetlusosaline teatab aukohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avaldamisest, et ta soovib selle otsuse peale halduskohtule kaebuse esitada. Kaebaja heidab vastustajale ette põhjenduste puudumist ja põhjenduste esitamata jätmist n-ö ühepoolselt, ilma sellekohase õigusliku aluseta ning ka seda, et üks aukohtu liige oli otsuse (väidetavalt) allkirjastamata jätnud. Mis puutub otsuse põhjenduste puudumisse, siis märgib kaebaja, et otsuse põhjendusi ei ole üldjuhul võimalik tagantjärele esitada, sest põhjenduste puudumine ei saa kanduda üle kohtumenetlusse. Samas ei nähtu haldusasja materjalist, et kaebaja oleks pidanud vajalikuks vastustajalt motiveeritud otsust taotleda. Vaidluse eripära väljendub veel ka selles, et taoliste kaebustega ei ole võimalik midagi sisulist saavutada. Kahju tekitamise korral on võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras vastavasse maakohtusse.
18.Kohtupraktika käigus on korduvalt asutud seisukohale, et taolistes vaidlustes saabki kaebeõiguse aluseks olla üksnes menetlusnormide rikkumine ehk halduskohtumenetluse esemeks on advokatuuri tegevus vastava menetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Kohus kontrollib kas isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotlus esitada ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas kohus seisukohta võtta ei saa.
19.Lähtuvalt eeltoodust on käesoleva vaidluse puhul kogu küsimuse rõhuasetus sellel kas vastustaja on taotluse läbi vaadanud selleks ettenähtud menetlusreegleid järgides ning sellega seonduvalt esmajärjekorras sellel kas vastustaja võis teha otsust ilma kirjeldava ning põhjendava osata võimaldades taotlejal soovi korral põhjendusi hiljem juurde küsida.
20.Vastustaja on tuginenud Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega 24.04.2013 vastu võetud (mida on hiljem ka muudetud) Eesti Advokaruuri kodukorra § 57 lõikele 31, milles sätestatakse, et (olukorras) kus aukohus jätab aukohtumenetluse algatamata, võib aukohus avaldada otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kusjuures resolutsioonina vormistatud otsust täiendab aukohus kirjeldava ja põhjendava osaga kui menetlusosaline teatab aukohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avaldamisest arvates soovist esitada otsuse peale kaebus või protest halduskohtule vastavalt advokatuuriseaduses sätestatule.
Advokatuuriseaduse § 9 punkti 5 kohaselt oligi advokatuuri kodukorra ja advokaadi kutse-eetika nõuete vastuvõtmine üldkogu pädevuses ning vastavalt sama seaduse § 17 lg 7 esimesele lausele määrataksegi aukohtumenetluse täpsem kord advokatuuri kodukorras. Seega oli advokatuuri kodukorra- ja aukohtumenetluse täpsema korra kehtestamiseks olemas seadusest tulenevad volitusnormid ning kaebaja seisukohaga põhjenduste omaalgatusliku esitamata jätmise kohta ei saa nõustuda. Siinkohal võib märkida, et ka halduskohtumenetluses võidakse teatud juhtudel otsusest kirjeldav ja põhjendav osa välja jätta, mida täiendatakse sel juhul kui menetlusosaline teatab tähtaegselt soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (HKMS § 160 lg 2, § 170 lg 2).
21.Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht selle kohta, et üks aukohtu liige (A. Kelli) ei olnud kaebajale edastatud otsust allkirjastanud. Vastustaja märgib, et A. Kelli allkiri on teises digikonteineris ning see ei muuda allkirjastamise asjaolu ega tähenda menetlusnormide rikkumist. Vastustaja eelnimetatud selgitusega võib nõustuda. Kohtute infosüsteemist on A. Kelli allkirja olemasolu tuvastatav.
22.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Kaebuse esitaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada taotlus ning aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Seonduvalt pädevus- ja vormireeglite järgimisega ei ole tegelikult (sisulist) vaidlust menetlusosaliste vahel ka olnud. Mis puutub etteheidetesse seonduvalt tähtaja järgimisega, siis advokatuuriseaduse § 16 lg 3 sätestab kahekuulise tähtaja distsiplinaarsüüteo tunnustest teadasaamisest, mitte kaebuse esitamise kuupäevast, kusjuures teadasaamine eeldab ilmselt ka advokaadilt (vähemalt) mingisuguse esialgse seisukoha küsimist. Kohus nõustub vastustajaga, et aukohtu otsuse võis teha (esialgselt) ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Mingil määral on vastustaja põhjendanud seda otsust küll käesoleva kohtumenetluse käigus, kuid selle sisulise õiguspärasuse osas ei saa kohus siiski seisukohta võtta. See ei ole ka tarvilik, sest nähtuvalt esialgse kaebuse punktist 9 ei ole kaebaja pidanud põhjenduste ülekandumist kohtumenetlusse võimalikuks ega vajalikuks. Menetluse algfaasis ehk Tallinna Halduskohtu 07.07.2022 käiguta jätmise määruses tõstatatud küsimus sellest kas kaebajana oleks vaja käsitada Heiki Eichhorni või osaühingut MA HE INVEST, ei ole enam olemuslik. Kohus aktsepteeris kaebaja seisukohta, mille kohaselt pidi kaebajaks olema nimelt osaühing ning võttis kaebuse taoliselt menetlusse. Hiljem on menetlusosalised sellest ka lähtunud. Samas võib siinkohal nõustuda täiendava seisukohana ka vastustaja täpsustusega, mille kohaselt ei mõjuta ebaselgus aukohtu poole pöördunud isiku osas vaidlusaluse aukohtu otsuse kehtivust, sest aukohtule esitatud kaebuse läbivaatamisega ei mõjutatud huvitatud isiku õigusi või kohustusi ning tema seisundit ei saa samastada sellise menetlusosalise seisundiga haldusmenetluses, kelle õigustele üks või teine haldusmenetluses tehtav otsustus sisulist mõju võiks avaldada.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole aga menetluskulude hüvitamist haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaja raames taotlenud ning samuti ei ole seda taotlenud menetlusse kaasatud kolmas isik. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.