Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 4. aprill 2023, Tartu 3-22-2307 Xe taotlus esialgse õiguskaitse saamiseks seoses isikuandmete töötlemise, võimlemismati kasutamise, kartserikaristuste täitmisele pööramise ja tervishoiuteenuste osutamisega Tartu Halduskohtu 10. novembri 2022. a määrus Xe määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotleja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xe ja Viru Vangla määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. novembri 2022. a määrus muutmata.
2.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla määruskaebuse lisadena esitatud 11. ja 12. novembri 2022. a ettekanded.
3.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 25. oktoobril Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus 1) keelata Viru Vangla arstil alates 8. veebruarist 2022 tehtud tervisekaardi sissekannete töötlemine, kuna taotleja lõpetas arstiga tervishoiuteenuste osutamise lepingu ning kanded on alusetud ja valed; 2) kohustada Viru Vanglat võimaldama taotlejal kasutada kambris (k.a kartserikambris) võimlemismatti terve päeva jooksul; 3) keelata Viru Vanglal taotleja suhtes üksikvangistuse kohaldamine täielikult taotlejal diagnoositud psüühikahäirete ja vaimse puude tõttu või alternatiivselt kohustada vanglat kartserikaristuste vahelisi pause pikendama vähemalt 21–30 ööpäevani; 4) kohustada Viru Vanglat täitma psühhiaatri 30. augusti 2022. a korraldust taotlejale määratud psühhoteraapia läbiviimise kohta;
5) kohustada Viru Vanglat täitma taastusraviarsti 4. novembri 2021.a korraldust taastusravi (füsioteraapia ja elektriravi) läbiviimise kohta.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 10. novembri 2022. a määrusega Xe esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt seoses võimlemismati kasutamisega ning kohustas Viru Vanglat andma taotlejale iga päev (s.h kartseris või kartserirežiimil viibimise ajal) võimaluse kasutada võimlemismatti vähemalt kaks tundi. Muus osas jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
2.1.Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla arsti poolt alates 8. veebruarist 2022 dokumenteeritud terviseandmete töötlemise osas, kuna taotleja ei ole välja toonud ja halduskohtule ei olnud ka arusaadav, missugused pöördumatud tagajärjed kaasnevad sellega, kui terviseandmete töötlemine vaidemenetluse ajal jätkub.
2.2.Võimlemismati kasutamise osas kambris ja kartserikambris tugines halduskohus kahele kohtuasjale. Halduskohus tegi asjas nr 3-20-792 31. oktoobril 2022 otsuse (jõustumata), milles tuvastas, et 11. detsembril 2017 näidustas arst taotlejale ravikehakultuuri ja võimlemismati, märkimata seda, mis aja jooksul peab taotlejale võimlemismatt kasutamiseks kättesaadav olema. Kohus nõustus vastustajaga, et ravikehakultuuri harjutuste tegemiseks piisab kahest tunnist päevas. Viru Maakohus tegi 21. juunil 2022 otsuse asjas nr 2-18-1955 (jõustumata), kus taotleja oli esitanud hagi Viru Vanglas töötanud arsti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asjas toimus kohtuarstlik ekspertiis. Kohus tuvastas, et taotleja seljavalude põhjuseks on kaks seljatraumat, selja- ja jalavalud ei ole püsivalt süveneva iseloomuga, vaid tegemist on kroonilise valuga, taotleja on pöördunud arsti poole abivahendi määramiseks, arst on sellega tegelnud ja suunanud taotleja neuroloogi vastuvõtule, misjärel on taotlejale meditsiinilistel näidustustel määratud abivahendiks võimlemismatt. Andmed selle kohta, kui palju taotleja võimlemismatti vajab, lahknevad 30 minutist kahe tunnini. Halduskohus pidas vajalikuks luua kohtuvaidluse ajaks õigusselgus ning leidis, et teadaolevalt annab ravikehakultuur tulemusi, kui seda teha järjepidevalt. Vangla ja kohtu seisukoht asjas nr 3-20-792 oli, et taotleja vajab võimlemismatti kaks tundi päevas. Sellest saab lähtuda ka praeguses asjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine sel viisil ei riiva avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Ülemäärane on otsustada esialgse õiguskaitse menetluses, et taotleja vajab võimlemismatti kogu päeva jooksul. Halduskohus leidis, et taotleja ei pea võimlemismatti kasutama oma kambris, vaid võib seda teha ka mõnes teises ruumis. Vangla ei tohi keelduda taotlejale võimlemismati kasutamise võimaldamisest ka juhul, kui taotleja seda igapäevaselt kasutada ei soovi, sest ravivõimlemine ei ole taotleja kohustus, vaid võimalus. Ühtlasi ei ole põhjendatud taotleja soov teha ravivõimlemist sedasi, et teda ei jälgitaks. Vangistusseaduse (VangS) § 7 lg 2 ja § 651 lg 1 näevad ette kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise nii kambris kui kartseris.
2.3.Taotleja soovib, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglal tema suhtes üksikvangistuse kohaldamise täielikult või alternatiivselt pikendaks kartserikaristuste vahelisi pause 21–30 ööpäevani. 3. novembri 2022. a seisuga oli taotleja suhtes täitmisele pööramata kartserikaristusi kokku 67 päeva. Lisaks üks 40-päevane karistus, millest on kantud kolm päeva. Halduskohus küll nentis kartserikaristuse täitmisega seotud vaidluste korral esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, kuid leidis, et taotleja puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Taotleja ei ole suutnud kohut veenda selles, et kartseris viibimine avaldaks tema tervisele olulist negatiivset mõju. Arst andis 21. aprillil 2022 hinnangu, et taotleja suhtes võib üksikvangistust kohaldada. Vastav seisukoht on esitatud asjas nr 3-22-885. Taotlejale määratud karistusi on täitmisele pööratud üldjuhul 10 päeva kaupa ning erinevate perioodide vahele jäävad umbes nädalased pausid. Taotleja vaimse tervise probleemid ei ole usutavasti seotud üksnes või eeskätt kartseris viibimisega. Taotleja viibis 31. augustil 2022 psühhiaatri vastuvõtul ning psühhiaater ei näidustanud talle erisusi kartseris või üksikvangistuses viibimise osas.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et distsiplinaarkaristuste täitmine on avalik huvi.
2.4.Esialgse õiguskaitse taotlus sisaldas ka taotleja nõuet kohustada Viru Vanglat täitma psühhiaatri korraldust talle määratud psühhoteraapia ning taastusraviarsti korraldust taastusravi läbiviimise kohta. Taotleja väidab, et vangla ei broneeri talle Ida-Viru Keskhaiglas nende teenuste aegu või on broneeritud ajad tühistanud. Halduskohus leidis, et psühhoteraapia osas ei ole taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Vangla arst väljastas saatekirja psühhiaatri vastuvõtule 30. augustil 2022. Taotleja tervisekaardi põhjal soovitas psühhiaater 31. augustil 2022 taotlejale psühhoteraapiat ja näidustas kontrolli 3–4 kuu pärast. Psühhiaater ei ole märkinud, et taotleja tervisliku seisundi tõttu tuleb talle psühhoteraapiat võimaldada kiireloomulisena. 31. oktoobri 2022. a sissekande järgi on info edastatud referendile, kes broneerib aja vastuvõtule. Seega vangla tegeleb taotlejale psühhoteraapia korraldamisega ja taotlejal on võimalik teenusele saada üldises korras. Halduskohus lisas, et ka väljaspool vanglat tuleb patsientidel ravijärjekorras oodata ning et kinnipeetaval ei ole tervishoiuteenustele saamisel eelisõigust.
2.5.Taastusravi korraldamisega seonduvalt märkis halduskohus, et vangla arstil on vanglavälise eriarsti näidustatud tervishoiuteenuste ja protseduuride korraldamisel oluline osa. Taotleja terviseandmetest nähtub, et õde selgitas 8. augustil 2022 taotlejale, et füsioterapeudi määratud protseduuride korraldamine on üldarsti pädevuses. Taotleja aga keeldub koostööst vangla arstiga. Sellest võib järeldada, et probleem ei ole sedavõrd pakiline, et vajaks lahendamist esialgse õiguskaitse korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Viru Vangla esitas 25. novembril 2022 Tartu Ringkonnkohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. novembri 2022. a määrus osas, millega halduskohus rahuldas Xe esialgse õiguskaitse taotluse ning palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Viru Vangla on seisukohal, et taotlejal puudub ka võimlemismati osas esialgse õiguskaitse vajadus. Arvesse tuleb võtta ka taotleja käitumist pärast halduskohtu määruse tegemist. Nimelt pakkus vangla 11. novembril 2022 kahel korral taotlejale võimalust kasutada võimlemismatti. Taotleja keeldus sellest mõlemal korral. Sama kordus 12. novembril 2022. Neil päevadel viibis taotleja kartserirežiimil, kuid 13. novembril 2022 paigutati ta tavarežiimile ning sel ajal saab ta võimlemismatti kasutada piiranguteta. Vangla leiab, et taotleja seisukohtade ja tegeliku käitumise vahel esineb vastuolu. Taotleja on enda käitumisega kaudselt ümber lükanud selle, et ravikehakultuuriga tegelemiseks on võimlemismatt vältimatult vajalik ning seetõttu puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi vangla nõustub üldjoontes halduskohtu märgituga, et võimlemismati andmist ei saa katkestada põhjusel, et taotleja seda mõnel päeval kasutada ei soovi, annab see siiski võimaluse ümber hinnata esialgse õiguskaitse vajaduse.
4.X esitas 1. detsembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. novembri 2022. a määruse osas, millega halduskohus ei rahuldanud taotleja esialgse õiguskaitse taotlust tervenisti. Taotleja jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde ning palub nendega käesoleval juhul arvestada.
4.1.Taotleja leiab, et tal puudub ka tõhus õiguskaitsevahend Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 13 tähenduses. Nii vangla kui halduskohus eirasid vaietes viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu (EIK) praktikat. EIK on korduvalt väljendanud seisukohta, et psüühikahäire või vaimse puudega kinnipeetavat ei tohi paigutada üksikvangistusse (lahend nr 45115/09, 50236/06). Lisaks on EIK korduvalt selgitanud, et ravi alustamisega viivitamine on EIÕK art 3 rikkumine (EIK nr 31694/06, 31283/17, 63054/13, 876/16).
4.2.Taotleja ei nõustu ka sellega, et suvalisel vanglaametnikul on õigus pealt vaadata ja lisaks veel vanglal kaameratega salvestada, kuidas ta võimleb. Taotleja leiab, et tal on õigus konfidentsiaalsusele ja privaatsusele raviprotseduuride teostamise ajal. Umbes neli aastat sai taotleja tegeleda ravivõimlemisega enda kambris, seda saavad siiani kinnipeetavad, kellele see on näidustatud. Üksuse juhi korraldusel saab ta võimlemismatti kasutada üldkasutatavas ruumis kaamera all. Põrand on seal aga räpane ning üksuse juht teab, et taotleja ei ole nõus seal füsioteraapiaga tegelema. Kaamerate all harjutuste tegemine põhjustab taotlejale ärevust, stressi ning paanikahooge, mistõttu taotleja ei saa arsti poolt määratud harjutustega tegeleda ja kannatab sellest tulenevalt tugevate seljavalude all.
4.3.Taotleja on palunud määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga ning juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata, edastada talle toimikust materjalide koopiad, et taotleja saaks esitada EIK-ile esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Viru Vangla leiab vastuses Xe määruskaebusele, et selle rahuldamiseks ei ole alust.
5.1.Vangla arsti tehtud tervisekaardi sissekannete töötlemine vaidemenetluses ei tooks taotlejale kaasa pöördumatute tagajärgede tekkimist. Ainuüksi asjaolu, et taotleja peab tervisekaardi andmeid valedeks, ei anna alust nende andmete töötlemise keelamiseks.
5.2.Viru Vangla hinnangul puudub ka vajadus esialgse õiguskaitse korras psühhoteraapia läbiviimiseks. Taotleja on viibinud psühhiaatri vastuvõtul 2022. a kolmel korral. 2023. a märtsis läheb ta uuesti vastuvõtule. Seega on taotlejale võimaldatud psühhiaatri vastuvõtud ja psühhoteraapia kohene võimaldamata jätmine ei too talle kaasa pöördumatuid tagajärgi. Psühhiaater pole ka märkinud, et psühhoteraapia oleks kiireloomuline.
5.3.Füsioteraapia ja elektriravi on teenused, mis ei sisaldu Vabariigi Valitsuse määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ lisas 1. Seega puudub vanglal kohustus nimetatud teenuseid taotlejale viivitamatult pakkuda.
5.4.Vangla peab tagama pideva kinnipeetavate visuaalse jälgimise, seega ei ole põhjendatud nõuda, et taotleja saaks võimelda seal, kus pole ühtegi kaamerat. Võimlemisharjutuste tegemine ei erine kuidagi sportimisest saalis ja ei ole seetõttu kuidagi privaatsem tegevus.
5.5.Arst on andnud taotlejale hinnangu, et talle võib üksikvangistust kohaldada ning erisuste kohaldamise vajadust ei ole arst välja toonud.
6.Vastuses Viru Vangla määruskaebusele esitas X samasisulisi väiteid nagu enda määruskaebuseski. Lisaks tõi ta välja, et pärast seda, kui halduskohus jättis taotleja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt rahuldamata, tühistas vangla taotlejale broneeritud ajad psühhoteraapiasse ja selja taastusravisse SA-s Ida-Viru Keskhaigla. Kuigi taotleja on tavarežiimil ja ta saab võimlemismatti kasutada, ei ole välistatud, et ta tulevikus uuesti kartserisse satub. X taotles esialgset õiguskaitset kuni karistusaja lõpuni, mitte ainult ühe kartserikaristuse ajaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamine ei ole põhjendatud.
8.Viru Vangla vaidlustab määruskaebuses seda, et halduskohus rahuldas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustas talle andma igapäevaselt võimaluse kasutada võimlemismatti vähemalt kaks tundi, seda ka juhul, kui taotleja viibib kartseris.
9.Viru Vangla on koos määruskaebusega esitanud neli ettekannet, mis kajastavad seda, et taotleja loobus 11. ja 12. novembril 2022, mil ta viibis veel kartserirežiimil, ravivõimlemisest kokku neljal korral põhjusel, et ta pidi seda tegema ruumis, kus on kaamera (dtl 170–173). Ringkonnakohus võtab nimetatud dokumendid asja materjalide juurde.
10.Viru Vangla hinnangul kinnitab eelnev asjaolu, et taotlejal puudub võimlemismati kasutamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Selle puudumine järeldub kaudselt taotleja enda käitumisest.
11.Ringkonnakohus möönab, et kaebaja käitumine on vastuoluline. Siiski ei välista ringkonnakohtu arvates soovimatus osadel päevadel võimlemismatti kasutada seda, et tegelikult on kaebajale ravivõimlemine vajalik ning vastavalt peab see võimalus olema talle tagatud. Esitatud ettekannetest nähtub, et taotleja on keeldunud võimlemismati kasutamisest kahel päeval. Sellest ei saa teha järeldust, et kaebajal puudub vajadus võimlemismati kasutamiseks täielikult ja seega puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, kes on erinevatele kohtuvaidlustele tuginedes teinud põhjendatult järelduse, et taotlejale on näidustatud võimlemismati kasutamine umbes kahe tunni jooksul päevas. Xe määruskaebusest nähtuvalt ei ole ta küll rahul sellega, et talle ei võimaldata võimlemismati kasutamist terve päeva jooksul, kui ta peaks kartserikambris viibima, kuid kaht tundi võib varasematest kohtuasjadest tulenevalt pidada piisavaks, tagamaks ravivõimlemise tulemlikkus. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei tee vangla taotlejale võimlemismati kasutamisel takistusi, kui ta viibib tavakambris (dlt 213). Vangla sõnade kohaselt on tavarežiimil olles taotlejale tagatud võimlemismati kasutamine terve päeva vältel, sest matt on taotlejal pidevalt kambris. Vastav asjaolu aga ei muuda olematuks taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, sest taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on suunatud sellele, et talle tagataks võimlemismati kasutamine sõltumata sellest, kas ta on või ei ole parajasti kartserikambris. Kuna vaidemenetlus ei ole käesolevalt juhul veel lõppenud, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks, et esialgne õiguskaitse oleks kehtiv vaatamata sellele, et kaebaja ei viibi pidevalt kartseris, vaid ka tavakambris, kus võimlemismatt on talle kättesaadav.
12.Taotlejal ei ole õigust nõuda, et võimlemismati kasutamine toimuks ruumis, kus ei ole valvekaameraid. VangS § 7 lg-st 2 ja § 651 lg-st 1 tulenevalt peab nii tavalises kambris kui ka kartserikambris olema tagatud kinnipeetava visuaalne või elektrooniline jälgimine. Taotleja väide, et ärevushäirest tulenevalt ei ole ta suuteline kaamerate all võimlemisharjutusi sooritama, on paljasõnaline. Ühestki taotleja vaimset tervist kirjeldavast dokumendist ei selgu, et ta vajaks võimlemismati kasutamiseks ja ravikehakultuuriga tegelemiseks privaatset ruumi, kus puuduks visuaalse ja elektroonilise valve teostamise võimalus. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et halduskohtu määrus, millega halduskohus kohustas vanglat tagama võimlemismati kasutamine igapäevaselt vähemalt kaks tundi sõltumata sellest, kas taotleja viibib tava- või kartserirežiimil, on õiguspärane.
13.Taotleja etteheide, et kohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestanud EIK-i praktikat, mistõttu puudub tal efektiivne õiguskaitsevahend, ei pea paika ning on kohati arusaamatugi, sest isikule on tagatud võimalus esitada vaidemenetluse raames esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule ning pöörduda pärast vaidemenetluse lõppu kaebusega halduskohtusse. Taotlejale mittemeelepärane lahend ei tähenda, et rikutud oleks EÕIK art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tervisega seonduvates vaidlustes lähtuda konkreetsest isikust ja ka EIK-i lahenditest tulenevat ei saa automaatselt kohaldada kõikidele üksikjuhtudele. Näiteks taotleja määruskaebuses viidatud
EIK-i 1. detsembri 2016. a otsuses Trapeznikova jt vs Venemaa (nr 45115/09) kirjeldatu põhjal oli isik suitsidaalne ning talle ei tagatud kohast psühhiaatrilist ravi. Seda ei saa öelda praegusel juhul aga taotleja kohta, kes on korduvalt käinud psühhiaatri vastuvõtul, seda viimati 14. märtsil 2023 (dtl 213), ning kellele on määratud ka medikamentoosne ravi.
14.Esialgse õiguskaitse korras taotleja soovitud muude tegevuste või toimingute võimaldamine või keelamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning halduskohus on vastavas osas esitanud ammendavad ja veenvad seisukohad. Taotleja ei ole ära näidanud, millised on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivad pöördumatud tagajärjed, mida ei saa hilisemalt kõrvaldada kohtuotsusega. Väide, et vangla on pärast halduskohtu 10. novembri 2022. a määruse kättesaamist tühistanud varasemad taotleja nimel tehtud broneeringud psühho- ja füsioteraapiasse ei tähenda isegi selle väite paikapidamisel, et vastavas osas oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks põhjust. Nagu juba ülal mainitud, käis taotleja 14. märtsil 2023 psühhiaatri vastuvõtul. Samas ei ole vanglalt ega taotlejalt jõudnud ringkonnakohtuni infot, et psühhoteraapiaks oleks kohene näidustus ning selle viivitamatu võimaldamata jätmine tooks kaasa pöördumatud tagajärjed.
15.X on määruses selle avaldamisel taotlenud enda nime asendamist tähemärgiga, mistõttu ringkonnakohus asendab käesolevas määruses selle avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg-le 3.
16.X on esitanud ringkonnakohtule ka taotluse määruskaebuse rahuldamata jätmisel edastada talle toimiku materjalidest koopiad, et ta saaks esitada EIK-ile esialgse õiguskaitse taotluse lähtudes kohtureeglite reeglist 39.
17.Ringkonnakohus leiab, et Xe taotlus asja materjalidest koopiate tegemiseks põhjendusel, et ta soovib esitada esialgse õiguskaitse taotluse EIK-ile, tuleb jätta rahuldamata. EIÕK art 35 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kuigi ringkonnakohtu määrus ei ole käesoleval juhul edasikaevatav vastavalt HKMS § 252 lg-le 7, leiab ringkonnakohus, et EIK-ile esialgse õiguskaitse taotluse esitamine eeldab ikkagi ka kohtureeglite reegli 39 alusel seda, et isik on ammendanud siseriiklikud õiguskaitsevahendid. Ka EIK-i kodulehelt leitava esialgse õiguskaitse taotlemise praktilisest juhendist selgub, et „esialgse õiguskaitse taotlused peaksid tavapäraselt laekuma nii kiiresti kui võimalik pärast lõplikku riigisisest kohtuotsust.“ (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.echr.coe.int/Documents/PD_interim_measures_EST.pdf). X on pöördunud esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse vaidemenetluse ajal. Taotleja ei ole alustanud sisulist vaidlust nõuete osas, mille ta vaidemenetluse raames haldusorganile esitas. Seega puudub asjas riigisisene lõplik kohtuotsus, mille tõttu ei pea ringkonnakohus haldusasja materjalidest taotlejale koopiate tegemist põhjendatuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.