lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-30/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-30/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 3Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 210 lg 1, 4Määruskaebuse lahendamineHKMS § 157 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207Määruskaebuse menetlusse võtmise kordRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-30/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-30

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise hüvitamiseks seoses pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-23-30.
2.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
3.Tagastada X-le määruskaebusele lisatud dokumendid.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine
VSkE § 32 lg 1

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Vanglale 03.11.2022 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 10 000 eurot seoses sellega, et talle ei võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi pereliikmetega 2021. a juunis ja septembris ning 2022. a jaanuaris ja juunis.
2.Tallinna Vangla jättis taotluse 03.01.2023 vastusega nr 5-37/22/166-2 rahuldamata. X ei ole esitanud taotlusi pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks 2021. a juunis ja septembris ning 2022. a jaanuaris. Ta esitas 05.04.2022 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks isa ja vennaga 2022. a juuni keskpaigas, mida lubati. Samas ei kantud vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 44 lg-tele 1 ja 2 kokkusaamise kohta märget 2022. a juunikuu kokkusaamiste graafikusse, mille järel oleks kokkusaamise kuupäev taotlejale teatavaks tehtud. Vastutava vanglaametniku sõnul ei jõudnud kokkusaamise taotlus temani ning

3-23-30 mittelubamise kohta ei ole antud haldusakti. Ei ole võimalik välja selgitada, miks 2022. a juunikuus jäi kokkusaamine võimaldamata. Võib-olla ei edastanud inspektor-kontaktisik taotlust pädevale isikule. Taotlus võis jääda kahe silma vahele, sest kaebaja inspektor-kontaktisiku teenistussuhe peatus 18.04.2022. Vangla tegevuse õigusvastasust ei saa küll välistada, kuid kaebaja oli ise kahju vältimisel tegevusetu. Ta ei esitanud kokkusaamise mittetoimumise kohta ühtegi pöördumist, mis osutab, et ta võib-olla ei soovinudki enam pereliikmetega sel ajal kokku saada. Kaebajal on õiguste kaitseks piisavad teadmised. Ta ei ole ka selgitanud õiguste rikkumist ega kahju tekkimist. Täiskasvanud lapse, tema vanemate ning vendade-õdede eemalolek ei saa suhteid palju mõjutada või neid kahjustada. Pikaajaline kokkusaamine ei saa võrreldes lühiajalise kokkusaamisega anda olulist lisaväärtust. Isaga on X kohtunud vangistuse ajal varem lühiajaliselt kahel korral ning vennaga ei ole ta soovinud kokku saada. Pikaajalisi kokkusaamisi nende isikutega ei ole ta viie vanglas veedetud aasta jooksul soovinud. Tal on olnud võimalus suhelda lähedastega telefoni ja kirja teel. Järelikult ei saanud kaebajal olla suurt vajadust pikaajalise kokkusaamise järele. Ühtlasi ei saanud talle tekkida üleelamisi või kannatusi, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamaksmist. Vangla vabandab selle eest, et pikaajalist kokkusaamist ei toimunud. See on võimaliku kahju kompenseerimiseks piisav. Vangla võimaldab kaebajal täiendavalt kohtuda taotluses märgitud isikutega, kui ta peaks seda taotlema. Sellega on õigusvastane tegevus heastatud.

3.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2023 kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega. Vangla ei registreeri esitatud dokumente. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses.
4.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 12.01.2023 määrusega käiguta, andes kaebajale 300 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.
5.X esitas 23.01.2023 menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2023 määrusega rahuldamata X riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduva riigilõivu, s.o 300 euro tasumiseks aega seitse päeva alates resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, sest kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (vt RÕS § 7 lg 1 p 1). Ta on läbinud iseseisvalt vaidemenetluse ning esitanud kohtule kaebuse, mis sisaldab selget taotlust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta esitanud varem mitmeid kaebusi, avaldusi, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse (nt haldusasjad nr 3-21-2101, 3-22-1947 ja 321-2630), mis samuti kinnitab tema võimet ise enda õigusi kaitsta. Halduskohtumenetluses korvab õigusalaste teadmiste puudumist uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4–6). Riigi õigusabi andmisest tuleks keelduda ka põhjusel, et kaebus on perspektiivitu (vt RÕS § 7 lg 1 p 5). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 2021. a juunis ja septembris ning 2022. a jaanuaris ära jäänud pikaajaliste kokkusaamiste eest. Vanglale saaks teha etteheiteid, kui pikaajalise kokkusaamise võimaldamist oleks taotletud ja sellest oleks õigusvastaselt keeldutud (VSkE § 32 lg 1 koosmõjus §-ga 40). Kaebaja ei ole kõnealusel ajal taotlenud vanglalt pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamist. Seetõttu ei saa vanglale nende mittetoimumist ette heita. Ühtlasi ei saanud kaebajal tekkida kokkusaamiste ärajäämisest kahju ning puudub põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. Kaebuselt tuleb maksta riigilõivu 300 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Kaebajal ei ole sellist raha. Samas ei eelda menetlusabi andmine kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks üksnes taotleja maksejõuetust, vaid ka asja edukust (vt HKMS § 111 lg 3). Kaebust võib pidada perspektiivituks samadel põhjustel, miks jäi rahuldamata riigi õigusabi taotlus.
7.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.02.2022 avalduse, milles palub määrata advokaat, et vaidlustada Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määrust. Vangla väide, et kaebaja ei ole taotlenud 2(4)

3-23-30 pikaajalist kokkusaamist, on pahatahtlik ja vale. Vastustaja ei ole eitanud, et kaebaja taotles pikaajalist kokkusaamist 2022. a juunis. Kaebaja nõuab avalduse lahendamist istungil ja avalikult, et kutsuda kohale ajakirjanikud. Kaebaja palub tagastada avaldusele lisatud koopia Tallinna Halduskohtu 06.02.2022 määrusest ja selle kaaskirjast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Otstarbekas on käsitleda X 09.02.2023 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 peale, mitte riigi õigusabi taotlusena sama määruse peale määruskaebuse esitamiseks. X taotles halduskohtult riigi õigusabi, et esitada kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisel. Ringkonnakohus saaks taotluse läbi vaadata üksnes osas, mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 10 lg 1). Eelduslikult soovib kaebaja aga endiselt riigi õigusabi kaebuse esitamiseks. Kui ringkonnakohus käsitleks avaldust riigi õigusabi taotlusena, viibiks määruskaebuse lahendamine senikaua, kuni jõustub riigi õigusabi kohta tehtud määrus. Hinnang halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 õiguspärasusele sisaldab samas sisuliselt hinnangut ka sellele, kas kaebajal peaks olema õigus riigi õigusabile määruskaebemenetluses. Seetõttu on otstarbekas käsitleda avaldust määruskaebusena. Ringkonnakohus käsitleb sama avaldust ka määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 2 peale, sest avaldus sisaldab põhjendusi selle kohta, miks X ei nõustu halduskohtu määrusega. Määruskaebus on esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg-le 2 tuginedes menetlusse võtta. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebusele lisatud Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määrus ja kaaskiri. Need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas.
10.Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust istungi korraldamiseks taotlusena määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. See taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kohtuistungi korraldamine on õigustatud, kui ebaselged on asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning ka menetlusosalise kirjalikud avaldused ei võimalda neis selgust saada. Praegusel juhul on määruskaebus võimalik lahendada toimiku põhjal. Vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad on kohtule arusaadavad ning asjaolud on selged. Kaebaja ei ole istungi korraldamise taotlust ka millegagi põhjendanud. Seejuures ei ole soov vaadata määruskaebus läbi avalikkuse juuresolekul istungi korraldamiseks piisav. Avalikkusel on võimalik tutvuda avaldatud määrusega Riigi Teatajas.
11.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
12.Isiku võimekus oma õigusi ise kaitsta sõltub vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ning isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2018 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegusel juhul ei saa vaidlust pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Küsimus on selles, kas kaebaja esitas vanglale taotlused pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning missugune kahju tal seetõttu tekkis. Nende asjaolude kohta saab eelkõige anda selgitusi kaebaja ise. Samuti on kaebaja esitanud selged ja arusaadavad taotlused. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat (vt HKMS § 157 lg 1). Halduskohus märkis õigesti, et ka kaebaja varasem kogemus halduskohtumenetluses osalemisel kinnitab tema võimekust enda õigusi ise kaitsta. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsta. Üksiti ei õigusta riigi õigusabi andmist kaebuse vähesed edulootused (vt allpool; RÕS § 7 lg 1 p 5). 3(4)

3-23-30

13.Kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamine eeldab, et menetluses osalemine on isiku jaoks edukas (HKMS § 111 lg-d 1–3). Kaebaja ei ole väitnud, et ta esitas vanglale taotlused pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks 2021. a juunis ja septembris ning 2022. a jaanuaris. Seega ei saa nende mittetoimumist vanglale ette heita, kaebajale ei saanud nende toimumata jäämisest tekkida kahju ning puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja kahju vahel.
14.Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja heidab eelkõige ette pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmist 2022. a juunis. Halduskohus ei ole selles osas kaebuse perspektiivi hinnanud. Vangla möönis 03.01.2023 vastuses, et kaebaja oli 05.04.2022 esitanud taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks isa ja vennaga 2022. a juunis, mida lubati, kuid ei ole õnnestunud välja selgitada, miks see kokkusaamine jäi lubatud ajal toimumata. Vangla märkis, et kuna kaebaja inspektor-kontaktisiku teenistussuhe peatus, võis taotlus jääda tähelepanuta ja pädevale isikule edastamata. Vangla tegevuse õigusvastasust ei saa seetõttu välistada. Haldusorgani tegevuse õigusvastasus on üks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldustest. Samas ei ole kaebaja põhjendanud kuidagi mittevaralise kahju tekkimist või kirjeldanud, mida ta pikaajalise kokkusaamise ärajäämise tõttu tundis. See võimalus oli tal nii vanglale esitatud taotluses, kaebuses kui ka määruskaebuses. Kahju tekkimist ei saa praegusel juhul eeldada, sest kaebaja soovis pikaajalist kokkusaamist isa ja vennaga. Eelduslikult ei ole täiskasvanud pereliikmete vahel suuri sõltuvussidemeid, mille pidevust pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumine kahjustaks. Selliste sõltuvussuhete puudumisele osutab praegusel juhul seegi, et kaebaja on kohtunud isaga kahel korral lühiajaliselt ning vennaga kohtumist ei ole ta varem taotlenud. Viie vanglas veedetud aasta jooksul ei ole ta samade isikutega pikaajalist kokkusaamist soovinud. Kaebajal oli võimalus suhelda nende isikutega telefoni ja kirja teel. Ta ei kasutanud võimalusi kahju tekkimise vältimiseks: kaebaja ei esitanud vanglale taotlusi ega nõudnud selgitusi kokkusaamise ärajäämise kohta. Kaebajal on piisavad õigusteadmised, et osata seda nõuda. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et sellest võib järeldada, et kaebaja võis olla tegelikult kaotanud huvi kokkusaamise võimaldamise vastu soovitud ajal. Mittevaralise kahju hüvitamist rahas õigustaks üksnes RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud rikkumise raskus, kuid praegu teadaolevaid asjaolusid arvestades ei saanud rikkumine kaebajale suurt mõju avaldada. Seetõttu ei ole kahju hüvitamine rahas põhjendatud. Vangla on kaebaja ees vabandanud ning lubanud talle täiendava pikaajalise kokkusaamise isa ja vennaga, kui ta peaks seda soovima. Rahalise hüvitise väljamõistmist võib pidada äärmiselt ebatõenäoliseks. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta 300 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustust riigi kanda. Kui kaebaja soovib vaidlust pidada, siis tuleb tal vaidlusega kaasnevad kulud ise kanda.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium