Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-22-2287 29. märts 2023 Karin Jõks X kaebus Tartu Vangla vastu psühhiaatrilise arstiabi õigusvastasuse ja haldus-menetlustes antud arsti hinnangute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes Kaebaja - X Vastustaja - Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajale edastatakse ka määruse tõlge vene keelde. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).
Asjaolud
1.Kaebaja X esitas 23.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub tunnistada õigusvastaseks arstide ravimetoodika ja arstide otsused, millega lubatakse kaebajat paigutada üksikvangistusse. Kaebajal on preventiivne huvi, et taolised rikkumised enam ei korduks. Tartu Vangla arstid annavad kohtule valeandmeid kaebaja tervise kohta ja keelduvad talle meditsiiniteenuseid osutamast. Arstid pidid teadma, et kaebajale on üksikvangistus vastunäidustatud. Psühhiaater S. Kail määras kaebajale 08.02.2021 ravimid ja 26.08.2021 suurendas doose. See räägib sellest, et arst näeb psüühiliste probleemide teravnemist. Psühhiaater L. Graf kutsus kaebaja välja 09.11.2021 ja sisuliselt midagi ei muutnud. Uuesti kutsus ta kaebaja välja 21.12.2021 ja erinevalt eelmisest korrast rääkis psühhiaater kaebaja ainult eesti keeles. Kaebaja ei saanud midagi aru ja ta ei saanud mingit abi. Möödas on 10 kuud ja pärast seda ei ole keegi psühhiaatritest kaebajat välja kutsunud. Kaebaja tarvitab suurt kogust preparaate, mingit psühhoteraapiat ega ravi korrigeerimist läbi ei viida. Meditsiiniosakonna juhataja toetab arstide õigusvastast metoodikat. 26.09.2022 märkis üldarst S. Popazova meditsiinikaardile, et kaebaja peab regulaarselt tegelema spordiga ja külastama spordisaali. Samas 14.10.2022 teatas arst kohtule, et kaebajal pole spordisaali vaja ja tema tervis on korras. Seega arst loobus täielikult 26.09.2022 ettekirjutusest ja kaebaja jäi jälle arstiabita. Kaebaja juhtis 21.02.2022 vangla tähelepanu
sellele, et tema terviseprobleemid on seotud üksikvangistusega. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda tema tervisekaardi 2017-2022, millest on näha, missugused psüühilised probleemid tal on, ning määrata ekspertiis.
2.Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kaebuses märgitud asjaoludel varem korduvalt halduskohtu poole pöördunud. Kaebusi, milles kaebaja viitab oma psühhiaatrilistele probleemidele ja talle määratud ravile või arstide otsustele seoses üksikvangistusega, on tagastatud haldusasjades 3-21-xxxx (kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata), 3-22-xxx ja 322-xxxx (kaebajat ei vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ja kaebaja riigilõivu ei tasunud). Kohus on otsusega lahendanud kohtuasjad 3-21-xxx (jõustunud pärast kaebuse esitamist), 3-21-xxxx, 3-22-xxx. Lisaks on kohus lahendanud esialgse õiguskaitse taotlusi seoses kaebajale kohaldatava üksikvangistusega haldusasjades 3-21-xxxx, 3-21-xxxx, 3-22xxxx ja 3-22-xxxx. Tartu Halduskohus on menetlusse võtnud kaebaja kaebuse Tartu Vangla vastu ravivigadega tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi 3-22-xxxx), kus kaebaja samuti viitab psühhiaatrite 08.02.2021 määratud ravile, selle korrigeerimisele 26.08.2021 ja alternatiivsete ravivõimaluste kohaldamata jätmisele, samuti taotleb kaebaja psühhiaatrilise ekspertiisi määramist. Selles asjas on kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindaja.
3.Kohus jättis kaebuse käiguta ja palus kaebajal täpsustada, missuguses osas erineb kaebus meditsiiniteenuse osutamise osas juba menetlusse võetud kaebusest haldusasjas 3-22-xxxx ning välja tuua, missuguseid konkreetseid arstide otsuseid seoses üksikvangistusse paigutamisega kaebaja vaidlustada soovib.
4.Kaebaja selgitas vastuses kohtumäärusele, et ta ei ole oma esindajaga haldusasjas 3-22-xxxx kohtunud ja kohtumäärust saanud ning saab kohtule vastata siis, kui saab määruse. Kaebaja taotles erinevate haigusjuhtude väljanõudmist ning viitas tõendite asukohana erinevatele eespool nimetatud haldusasjadele ja tsiviilasjale, milles kaebajale määrati riigi õigusabi korras esindaja, kes esindab kaebajat asjas 3-22-xxxx. Lisaks tõi kaebaja välja, missuguste käskkirjade alusel talle üksikvangistust on kohaldatud. Kaebaja selgitas, et ei soovi vaidlustada käskkirju ega vangla tegevusi, vaid arstide tegevusi. Kohtu seisukoht
5.Kaebaja esitas kaebuses kaks nõuet: - tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla arstide ravimetoodika (arst ei kohtu kaebajaga piisavalt tihti, kaebajale antakse üksnes ravimeid ja suurendatakse annuseid, ei kohaldata alternatiivseid ravivõtteid); - tunnistada õigusvastaseks arstide hinnangud seoses kaebaja paigutamisega üksikvangistusse. Kaebuse põhjendustes viitas kaebaja ka arsti otsustusele, mida on kasutatud tõendina kohtumenetluses. Tegemist on tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6).
6.Kohus tagastab kaebuse arstide ravimetoodika õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning haldusmenetlustes antud arstide hinnangute õigusvastasuse tuvastamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas
ilmselgelt kaebeõigus.
6.1.HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal puudub kaebeõigus arstide ravimetoodika õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, kuna kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude. Kaebaja on kaebuses välja toonud samad asjaolud (kaebaja väitel ravivead), millele ta tugineb mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtuasjas 3-22-xxxx. Kohus andis kaebajale võimaluse välja tuua, mille poolest erineb käesolevas kohtuasjas esitatud tuvastamisnõue kohtuasjas 3-22-xxxx esitatud hüvitamisnõude alustest. Kaebaja seda ei teinud. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei saanud seda teha, kuna ta ei ole kohtunud oma esindajaga asjas 3-22-xxxx. Kaebus selles asjas esitati 03.05.2022 ning kohus võttis selle menetlusse 30.09.2022. Kui kaebaja kogu selle aja jooksul ei ole oma esindajaga arutanud kaebuse sisu ja nõude aluseid, siis on see kaebaja riisiko. Kohus selgitab, et kui kaebajal on esindaja, siis HKMS § 74 lg 3 alusel toimetab kohus dokumendid kätte üksnes esindajale. Kaebaja kohustus on suhelda oma esindajaga ning olla kursis sellega, millised nõuded ja millisel alusel on ta kohtule esitanud. Vastasel korral rikub kaebaja HKMS § 28 lg 1 sätestatud kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Samuti rikub kaebaja HKMS § 28 lg 2 tulenevat kohustust mitte viia kohut eksitusse, mida kaebaja teeb korduva vangla haldusaktide või toimingute vaidlustamisega erinevates kaebustes.
6.2.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja kinnitas, et soovib käesoleva kohtuasja raames vaidlustada üksnes arstide otsuseid. Kuid kaebajal puudub eeltoodud sätte alusel kaebeõigus esitada iseseisva kohtuasjana nõue tunnistada õigusvastaseks arstide arvamused, millele tuginedes on vangla otsustanud kaebaja paigutamise üksikvangistusse. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.h eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine toimus sellekohaste haldusaktide (käskkirjade) alusel. Kaebaja paigutamine kambrisse üksi nii-öelda tavakorras on vangla kui haldusorgani toiming. Vajadusel arsti hinnangu kogumine on mõlemal juhul vastava haldusmenetluse menetlustoiming ning kaebaja tervislik seisund on üks asjaoludest, mida vastustaja vastavas haldusmenetluses kaalus. Kaebajale saab mõju avaldada vangla haldusakt (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) või toiming (kaebaja paigutamine), mitte eraldi võetuna iga vastava haldusmenetluse menetlustoiming või kontekstist välja võetud asjaolu või kaalutlus. Kaebaja on kohtus vaidlustanud kõik kaebuse täienduses nimetatud käskkirjad või toimingud ja esitanud nendega seoses esialgse õiguskaitse taotlusi. Kohus on neid kaebusi ja taotlusi sisuliselt lahendanud (haldusasjad 3-21-xxx, 3-21-xxxx, 3-21-xxxx, 3-21-xxxx, 3-22-xxx). Kaebajal oli vastavate haldusaktide või toimingute vaidlustamise raames võimalik tugineda sellele, et tema paigutamine üksikvangistusse ei olnud õiguspärane kaebaja tervisliku seisundi tõttu ja / või sellele, et arsti hinnang kaebaja tervislikule seisundile oli vale.
7.Kohus tagastab kaebuse kohtuasjades tõenditena esitatud arstide hinnangute õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtul puudub pädevus sellise vaidluse lahendamiseks eraldi kohtuasjana. Ette on nähtud teistsugune menetluskord - kui
kaebaja ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, siis seda saab vaidlustada edasikaebe korras.
8.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh taotlust riigilõivust vabastamiseks ja ekspertiisi määramiseks.
9.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.