Margit Motini ja Marge Motini kaebused Tartu Ülikooli kohustamiseks lugeda aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ sooritatud arvestus sooritatuks positiivsele tulemusele ning kanda hindamistulemus „arvestatud“ õppeinfosüsteemi
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-23-657 ja 3-23-658 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-23-657.
2.Tagastada Margit Motini ja Marge Motini kaebused.
3.Jätta kaebajate võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Margit Motin ja Marge Motin (kaebajad) esitasid 23. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule eraldiseisvad kaebused Tartu Ülikooli tegevuse peale. Kaebused registreeriti vastavalt haldusasjadena nr 3-23-657 ja nr 3-23-658.
2.Kaebustest nähtub, et 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 toimus Tartu Ülikooli veebipõhises õpikeskkonnas Moodle arvestuse sooritamine aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“. Marge Motin sooritas arvestuse 5. jaanuaril 2023 ja Margit Motin
6.jaanuaril 2023. Arvestused läbi viinud õppejõud teatas 11. jaanuaril 2023 üliõpilastele, et kuna tema poolt hindemaatriksi sätetes määratud lävend ei olnud õppijatele nähtav, siis kompromissina tühistatakse arvestuse negatiivne hinne ja pakutakse uus võimalus arvestust sooritada (kordusarvestuse sooritamiseks planeeritud ajal). Positiivsed hinded kantakse ÕIS-i.
3.Kaebuste kohaselt said Margit Motin ja Marge Motin arvestusel kaheksast võimalikust maksimaalsest punktist vastavalt neli ja viis punkti. Õppejõu antud informatsiooni kohaselt oli
3-23-657 minimaalne nõutud punktide arv arvestusel kuus punkti ning lävend oli tavapärasest kõrgem seetõttu, et arvestusel oli lubatud kasutada nii loengute materjale kui internetti. Kaebajate hinnangul on õppejõu väide, et minimaalne nõutud punktide arv arvestusel oli/on kuus punkti kaheksast võimalikust, vale ja eksitav. Nad leiavad, et nad sooritasid arvestused vastavalt kehtinud nõuetele ja tingimustele. Arvestustel ei olnud lävendit määratud ja seega olid arvestused ilma lävendita. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punkt 10.10 sätestab muuhulgas, et õppeaine info peab sisaldama hinde kujunemise põhimõtteid. Kaebajad märgivad, et kõnealuse aine infos puuduvad hinde kujunemise põhimõtted, on vaid märge, et „kujuneb arvestusel“. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punkt 13 sätestab, et semestriks avalikustatud õppeaine infot saab pärast kinnitamist muuta õppeainesse registreerunud üliõpilaste nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega juhul kui 5. ja 6. jaanuaril 2023 toimunud arvestustel oleks olnud üliõpilastele nähtavad õppejõu poolt väidetavad ja soovitud (minimaalne nõutud punktide arv arvestusel oli/on kuus punkti kaheksast võimalikust) hinde kujunemise põhimõtted, ei oleks need kehtinud, sest hinde kujunemise põhimõtted peavad olema kirjas õppeaine infos. Tulenevalt õppeaine infos olnud teabest hinde kujunemise põhimõtete kohta, oli väga selgelt arusaadav, et aine „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ arvestuse lävend 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 oli 0 punkti (s.o lävendita). Kõik üliõpilased, kes olid arvestusele registreerunud ja sooritasid arvestuse ettenähtud päeval (kas 5. jaanuaril 2023 või 6. jaanuaril 2023), on kaebajate hinnangul arvestuse sooritanud. Lisaks leiavad kaebajad, et nad on kõikide arvestustöö küsimustele vastamisel täitnud maksimaalsete punktide nõude. Nende hinnangul olid arvestustöös esitatud küsimused mitmeti tõlgendatavad ja ebamäärased ning raske oli aru saada, mida küsimusele vastuseks oodati. Kaebaja paluvad kohtul nende 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 sooritatud arvestused aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ hinnata hindega „arvestatud“ ja sisestada positiivne hindamistulemus õppeinfosüsteemi.
4.Kaebuste juurde esitatud lisadest nähtub, et kaebajad on aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ 5. ja 6. jaanuaril 2023 sooritatud arvestuse tulemused (s.o „mittearvestatud“, mis on nähtav Moodle keskkonnast) vaidlustanud ka ülikoolisiseselt, paludes enda sooritatud arvestuse hinnata hindega „arvestatud“ ning sisestada positiivne hindamistulemus õppeinfosüsteemi. Tartu Ülikool ei ole kaebajate vaidlustusi rahuldanud (sh keelduti 20. veebruari 2023. a vaidlustuskomisjoni otsusega nende apellatsioonide menetlusse võtmisest).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus peab esmalt vajalikuks haldusasjades nr 3-23-657 ja nr 3-23-658 esitatud kaebused liita (I) ning selgitab seejärel, miks need tuleb tagastada (II). I
6.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuigi reeglina liidetakse haldusasjad pärast nende menetlusse võtmist eelmenetluses, siis on kohtu hinnangul võimalik haldusasju liita ka ettevalmistavas menetluses, kui kaebuste esemed on tihedalt seotud ja nende lahendamine, sh kaebuse lubatavuse kontrollimine on ühes menetluses otstarbekam. Kohus märgib, et haldusasjad nr 3-23-657 ja 3-23-658 on oma sisult tihedalt seotud. Mõlemas
3-23-657 asjas on sisuliselt vaidluse all Tartu Ülikoolis jaanuaris 2023 toimunud arvestuste tulemused ning vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel tuginetakse neis ühtedele ja samadele asjaoludele. Arvestades vaidluse eset on kohtu hinnangul haldusasju nr 3-23-657 ja 3-23-658 mõistlik menetleda koos. Kohus liidab seetõttu eelnimetatud asjad ühte menetlusse. Liidetud haldusasja menetleb kohus haldusasjana nr 3-23-657. II
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus märgib, et kaebustest ja nende juurde lisatud dokumentidest nähtub, et aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ ei olnud üliõpilastele nähtav arvestuse sooritamise lävend, mistõttu pakkus ülikool üliõpilastele kompromissina välja lahenduse, et 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 toimunud arvestuste negatiivsed hinded tühistatakse ja negatiivse hinde saanud üliõpilastel on võimalik sooritada arvestus uuesti. Kaebajad viitavad sellele, et õppeinfosüsteemist ei nähtu, et nad oleks saanud arvestusel negatiivse hinde. Samas on Moodle keskkonda sisestatud märge „mittearvestatud“. Arvestades seda, et Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) p 58 kohaselt märgib õppejõud hindamise tulemused õppeinfosüsteemis protokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument ja kaebajate väitel õppeinfosüsteemis neil negatiivset arvestuse tulemust ei sisaldu ning võttes arvesse ülikooli kompromisslahendust, siis mõistab kohus, et kaebajatele ei ole negatiivset arvestuse tulemust kirja pandud (s.o see on tühistatud ülikooli poolt). Seega puudub asjas sisuliselt õpitulemus, mille tühistamist kaebajad saaksid nõuda ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane nõue oleks Tartu Ülikooli kohustamise nõue lugeda aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ sooritatud arvestus sooritatuks positiivsele tulemusele ning kanda hindamistulemus „arvestatud“ õppeinfosüsteemi (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebajad on sellise nõude ka esitanud.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb kaebused tagastada.
9.Õppeprotsessi puhul ei ole tegemist tavapärase haldusmenetlusega ning õppeprotsessi käigus tehtavate otsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktika kohaselt on halduskohtus vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p-d 13, 16 ja 18, vt ka Tartu Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-1534, p 5). Kohtu hinnangul ei vaidlusta kaebajad praegusel juhul selliseid haridusalaseid otsustusi, mis vastaksid eelviidatud kriteeriumitele.
10.Kaebajad leiavad, et nende arvestuse mittesooritatuks lugemine ei ole põhjendatud ja õppeinfosüsteemi tuleks sisse kanda, et nad on arvestuse aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ sooritanud positiivsele tulemusele. Kohus märgib, et ÕKE p 48 kohaselt võib õpiväljundite hindamine õppeaines olla korraldatud lõpphindamise (eksam või arvestus), pidevhindamise või kombineeritud hindamisena. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik läbida õppeaine toimumise semestril üks korraline hindamine ja korralise hindamise negatiivse tulemuse korral üks kordushindamine (kursusesüsteemis kohustuslike ainete korral kaks kordushindamist) (ÕKE p 50). ÕKE p 66 sätestab, et kui üliõpilane on sooritanud vastava
3-23-657 õppeaine korralise ja kordushindamise negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainesse uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused, välja arvatud kursusesüsteemi kohustuslike ainete puhul. Üliõpilane, kes on saanud ühes õppeaines neljal korral negatiivse hindamistulemuse, kursusesüsteemi korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse hindamistulemuse, eksmatrikuleeritakse punkti 86.3.3 kohaselt. Eeltoodust nähtub, et üliõpilasel on võimalik ühes õppeaines sooritada lõpphindamist kokku neljal korral (v.a kursusesüsteem) ja kui üliõpilane saab neljal korral negatiivse hindamistulemuse, siis ta eksmatrikuleeritakse. Vastustaja on kaebajate negatiivsed arvestuse tulemused tühistanud, mistõttu on kaebajatel säilinud aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ neljal korral lõpphindamise tegemise võimalus ning kohtule arusaadavalt ei loeta nende nelja korra sisse 5. ja 6. jaanuaril 2023 toimunud arvestuse tulemust. Seega ei mõjuta
5.jaanuari 2023. a ja 6. jaanuari 2023. a arvestuse osas tehtud otsustused otseselt kaebajate haridustee jätkamise võimalusi. Ülikooli otsuse (s.o negatiivsed hindamistulemused tühistatakse ja neid ei arvestata õppetulemustes ning isikutel on õigus sooritada arvestus uuesti) tulemusel ei ole kaebajate juurdepääs hariduse edasisele omandamisele iseenesest takistatud. Sellises olukorras on kaheldav, kas kaebajatele kaasnes ülikooli tegevuse tulemusel selliseid tegelikke negatiivseid mõjutusi, mis tingiks nende subjektiivsete õiguste riive määral, mis võimaldab tühistatud hindamisotsustele tuginevalt esitada kohustamisnõude arvestuse tulemuste vaidlustamiseks. Kuna kaebeõiguse puudumine ei ole kohtule siiski ilmselge, siis ei tugine kohus kaebuste tagastamisel selles asjas kaebeõiguse ilmselgele puudumisele ning HKMS § 121 lg 2 p-le 1.
11.Kohtu hinnangul tuleb kaebused tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et kaebajad ei ole saanud 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 sooritatud arvestuse eest (positiivset) hinnet, ei riiva ülemääraselt kaebajate õigusi, sest kaebajad ei ole eeltooduga kaotanud ühte neljast arvestuse sooritamise võimalusest ning samas on arvestuse korduva sooritamise vajadus ülikooliõpingute puhul ka midagi sellist, mida ei saa kunagi täielikult välistada. Seega asjaolu, et kaebajatel tuleb arvestus uuesti sooritada, ei ole kaebajate õiguste kuigivõrd suur riive. Lisaks leiab kohus, et kaebajate kaebusel puuduvad ka eduväljavaated. Kohus nõustub Tartu Ülikooli apellatsioonikomisjoni 6. veebruari 2023. a protokollis sisalduva seisukohaga, et pelgalt soorituse tegemine, omistamata tähtsust selle tulemusele ehk sisuliselt ka 0 punkti saanud töö eest üliõpilasele positiivse hinde andmine läheb vastuollu hindamise aluspõhimõtetega. Lisaks ei olnud praegusel juhul tegemist olukorraga, kus positiivse tulemuse lävendit ei olnud seatud, vaid olukorraga, kus see ei olnud üliõpilastele nähtav. Menetluslike minetuste tõttu on ülikool seetõttu negatiivse hindamistulemuse saanud üliõpilaste hinded ka tühistanud. Mis puudutab arvestuse sisulist külge, siis märgib kohus, et arvestustöö hindamise sisulise õigsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes ilmselgete sisuliste vigade olemasolu, sest õpiväljundite hindamisel on õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum (vt Riigikohtu 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24). Asja materjalidest nähtuvad 5. jaanuaril 2023 ja 6. jaanuaril 2023 toimunud arvestustel õpilastele esitatud küsimused ja õppejõu antud tagasiside kaebajate töödele, sh nendes esinenud puuduste käsitlemine. Samuti on apellatsioonikomisjoni otsustest antud muu hulgas hinnang kaebajate töödes esinenud puudustele. Kohtule ei nähtu, et õppejõu esitatud küsimusi saaks pidada mitmeti tõlgendatavateks ja ebamäärasteks või et hindamist oleks teostatud meelevaldselt ja lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ning et kaebajate töödele antud punktid oleks olnud hindamiskriteeriumitega ilmselges vastuolus. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et hindamisel oleks tehtud selliseid ilmselgeid vigu, mis oleks lõpptulemust oluliselt mõjutanud.
3-23-657
12.Eeltoodut arvestades tagastab kohus Margit Motini ja Marge Motini kaebused HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tuleneb, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebused praegusel juhul HKMS § 121 lg 2 alusel, siis kaebuste esitamise eest tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Vastustajal ei saa praegusel juhul olla menetluskulusid tekkinud. Kaebajate ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad nendi endi kanda (HKMS § 108 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.