Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Paas ja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Leedu Vabariigi kodanik, sündinud xx xx xxxx) Lihtmenetluses, 28. märts 2023 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xe (Morozovas) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.04.2023. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Leedu kodanik X (edaspidi ka puudutatud isik või isik) viibis Eestis alates 2015. aastast Euroopa Liidu tähtajalise elamisõiguse alusel. Tähtajaline elamisõigus tunnistati Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) § 16 lg-te 1 ja 2 alusel kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 18.03.2023 otsusega nr 15.3-3.4/267-1. Pärast elamisõiguse kehtetuks tunnistamist tehti puudutatud isikule 19.03.2023 lahkumisettekirjutus ning otsus Euroopa Liidu kodaniku viibimisõiguse piiramiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus). Ettekirjutuse kohaselt pidi isik lahkuma Eestist hiljemalt 26.03.2023. Isik lahkumiskohustust ei täitnud.
2.Politsei- ja Piirivalveamet pidas 27.03.2023 kell 05.18 Xe väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks kinni, kuna tal puudus
seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning alates 27.03.2023 on isikule tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetav.
3.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 28.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotlus Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Puudutatud isikut on karistatud kahel korral väärteokorras. Ühe korral karsitati teda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt avaliku korra rikkumise eest ning teisel korral PPA poolt varguse eest. Mõlemal kujul karsitati puudutatud isikut trahviga, mis on tasumata. Lisaks on isikut karistatud KarS § 199 lg 1 alusel Harju Maakohtu 11.11.2022 otsusega kriminaalkorras, kus tall kokkuleppemenetluses mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
3.2.Isikul puudus reisidokument, mistõttu korraldas PPA 27.03.2023 kell 15.00 talle kohtumise Leedu Vabariigi saatkonnas, et ta saaks taotleda endale ajutist reisidokumenti. Kinnipidamiskeskusest lahkumise eel tekkis puudutatud isikul terviserike, mille tagajärjel toimetas kiirabi ta tervisekontrolliks haiglasse. Peale tervisekontrolli toimetati puudutatud isik tagasi kinnipidamiskeskusesse. 28.03.2023 kell 11.00 toimetas PPA Xe Leedu Vabariigi saatkonda ning isikul õnnestus teha taotlus ajutise reisidokumendi väljastamiseks.
3.3.Puudutatud isiku kinnipidamine on lubatud VSS § 23 alusel, kuna esineb VSS § 68 punktides 1, 4 ja 6 sätestatud põgenemisoht. Puudutatud isik ei ole täinud lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustust (punkt 1) ning ta on korduvalt toime pannud süütegusid, sh kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistusena vangistus. Pärast lahkumisettekirjutuse tegemist jätkas isik temale tuttavaks saanud rada, sattudes PPA menetlusinfosüsteemi seitsmel korral. PPA hinnangul jätkub selline tegevus koheselt peale vabastamist kui kohus ei anna luba isiku paigutamiseks kuni esimese lennuni tagasi kodumaale.
3.4.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik ning isik võib hakata menetlusest kõrvale hoidma. Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
4.28.03.2023 toiminud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
5.Puudutatud isik avaldas istungil, et on põhimõtteliselt nõus PPA taotlusega. Samas leidis ta, et väide põgenemisohust ei ole põhjendatud ning tal on võimalik tuttavate abiga Eestist lahkuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.Puudutatud isik on Leedu kodanik, kelle osas PPA lõpetas Eestis elamisõiguse1, kuna isikust lähtub oht avalikule korrale. Samuti tehti puudutatud isikule lahkumisettekirjutus2 ning anti 7-päevane tähtaeg vabatahtlikult Eestist lahkumiseks. Puudutatud isik pidi lahkumisettekirjutuse kohaselt Eestist lahkuma 26.03.2023, kuid selle asemel toimetati ta 26.03.2023 kell 18.57 kainestusmajja, kus tal tuvastati joove 2,17 mg/l väljapuhutavas õhus. Lahkumiskohustuse täitmiseks peeti puudutatud isik kainestusmajas 27.03.2023 kell 05.18 kinni3.
8.Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) § 529 sätestab, et pärast lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist võib lahkumisettekirjutuse sundtäita (lg 1). Lahkumisettekirjutus sundtäidetakse isiku kinnipidamise ja Eesti väljasaatmise teel (lg 2), kusjuures kinnipidamisele ja väljasaatmisele kohaldatakse VSS-is sätestatut (lg 3). Sama sätestab ka ELKS § 1 lg 11. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.
9.VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et halduskohtu loal võib PPA taotlusel isiku üle 48 tunni kinni pidada ja ta kinnipidamiskeskusesse paigutada, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamiskeskusse paigutamist põhjusel, et isik on põgenemisohtlik ning kinnipidamine on vajalik lahkumiskohustuse täitmiseks. Seejuures tugineb PPA VSS § 68 punktidele 1, 4 ja 6. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud VSS § 68 punktides 1 ja 4 sätestatud põgenemisohu alused.
10.1.VSS § 68 punkt 1 sätestab, et põgenemisoht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Vaidlust ei ole, et kaebaja lahkumisettekirjutuses toodud tähtaega ei järginud ning seda vaatamata sellele, et talle 25.03.2023 seda meelde tuletati4. Vaatamata sellele, et puudutatud isikule oli lahkumiskohustust arusaadav ning kuupäev mõistetav, siis otsustas ta 26.03.2023 minna sünnipäevale ning sattuda seejärel alkoholi joobes kainestusmajja.
10.2.VSS § 68 punkti 4 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Ka see põgenemisohu alus on praegusel juhul täidetud, kuna kaebajat on kriminaalkorras kokkuleppemenetluses karistatud5.
10.3.VSS § 68 punkt 6 sätestab, et põgenemisoht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema
Taotluse lisa 6. Taotluse lisa 1.
Taotluse lisa 4.
Taotluse lisa 5.
Harju Maakohtu 11.11.2022 otsus kriminaalasjas xxxxx on kättesaadav Riigi Teatajast: xxxxxxxx
hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtule sellist asjaolu ei nähtu. Pigem vastupidi, kaebaja nt avaldas 25.03.2023 PPA ametnikele, et ta on mõistnud lahkumiskohustust ning soovib lahkuda Leetu 26.03.2023 kas bussiga või mõne laevalt tuleva rekkajuhiga. Ka vestluse protokollist6 nähtub, et puudutatud isik mõistab lahkumiskohustust.
11.Ehkki VSS § 68 sätestatud põgenemisohu eeldused on praegusel juhul täidetud, siis ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-93-16, punkt 13; 3-3-1-24-17, punkt 12). Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku põgenemisohtu pidada ülemäära suureks ning seda kinnitab kasvõi asjaolu, et pärast lahkumisettekirjutuse tegemist jätkas puudutatud isik PPA sõnul omale tuttavaks saanud rada ja sattus uuesti PPA menetluseinfosüsteemi seitsmel korral. Seega vähemalt teoreetiliselt oleks puudutatud isik PPA-le siiski vajadusel leitav, kuna puudutatud isiku elustiil on teda korduvalt kainestusmajja viinud. Küll aga nõustub kohus PPAga, et isiku väljasaatmise eelduseks on tema kaine olek, mistõttu ei pruugiks tema väljasaatmine olla edukas, kuna tema tagasipöördumise tunnistus kehtib kuni 11.04.20237. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et isik on PPA-le kättesaadav kainestusmaja teenuse kaudu.
12.Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, punkt 9). Puudutatud isikul puudub elukoht Eestis ning ehkki tema enda sõnul võiks ta elada Lasnamäel tuttava juures, siis ei ole see samastatav siiski kindla elukohaga. Elukoha puudumine nähtub ka PPA ametnike ettekandest8. Lisaks tuleb arvestada ka puudutatud isiku elustiili ning seda, et ta on lisaks väärtegudele toime pannud ka kuriteo, mille eest on talle mõistetud vanglakaristus. Kohus uuris puudutatud isikult raha olemasolu kohta, kuid isik väitis, et tal ei ole raha, ent seda oleks võimalik saada. Arvestades puudutatud isiku toime pandud süütegusid ning elustiili, siis ei saa välistada, et raha saamiseks võib ta toime panne uue kuriteo. Eelneva tõttu puudub usaldus, et vabaduses viibides hakkaks puudutatud isik täitma vabatahtlikult lahkumiskohustust. Seega nõustub kohus, et VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks lahkumiskohustuse täitmist.
13.Võttes aluseks taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole mõistlikult võimalik, kuna otselennuühendus Leeduga ei ole igapäevane ning muul viisil isiku väljasaatmine eeldaks Lätist saadavaid nõusolekuid. Samuti arvestab kohus sellega, et Läti kaudu kaebaja väljasaatmine eeldaks, et kaebajaga koos reisiks mõni PPA ametnik.
14.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus taotluse ning annab PPA-le loa Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui PPA taotluses märgitud 04.04.2023 (k.a.). Kinnipidamiskeskusse paigutamiseks loa andmisel võtab kohus arvesse ka selle, et kinnipidamine on lühiajaline, kuna esimene otselend Leetu väljub 30.03.2023 õhtul. (allkirjastatud digitaalselt)
Taotluse lisa 2. Taotluse lisa 3.
Taotluse lisa 5.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.