X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2022 otsuse nr 12205150001-1 tĂŒhistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja â X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sĂŒndinud yy.yy.yyyy), riigi Ă”igusabi korras mÀÀratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja â Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov, Mirja Sarap ja Regina Lider Kinnisel kohtuistungil 27.02.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lÀbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta Xi kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jÀÀvad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sĂŒnniaeg ning Eestisse saabumise aeg tĂ€hemĂ€rgiga.
4.TĂ”lkida kaebajale vene keelde kohtuotsuse resolutsioon ning pĂ”hjendav osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on Ă”igus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane pĂ€ev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses mÀrkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nÔus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X saabus cc.cc.cccc Venemaalt Eesti Vabariiki (edaspidi Eesti) ning esitas siin samal pÀeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluses tÔi X (edaspidi ka taotleja) vÀlja, et tal on objektiivne alus kahtlustada, et ta vÔidakse saata Ukraina riigi territooriumile sÔjapiirkonda lahingutegevuse ajaks. Taotleja soovib saada varjupaika Eestis kuni sÔjategevuse lÔppemiseni vÔi kuni tema sÔjavÀeteenistuse kÔlbmatuseni.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 31.10.2022 Xi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12205150001-1 (edaspidi 31.10.2022 otsus), millega: 1) luges vĂ€lismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse pĂ”hjendamatuks ning tegi § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilĂŒkkamise kohta; 2) tegi vĂ€ljasĂ”idukohustuse ja sissesĂ”idukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku tĂ€itmistĂ€htajaga 7 pĂ€eva, mis kuulub tĂ€itmisele seadusliku viibimisaluse lĂ”ppemise korral; 3) kohaldas VSS § 74 lg 1 alusel sissesĂ”idukeeldu 3-aastaks alates lahkumiskohustuse tĂ€itmisest. Otsuse pĂ”hjendused olid kokkuvĂ”etult jĂ€rgmised:
2.1.Taotlejat pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Taotleja on vĂ€ljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale, kuna teda ootab Venemaal ees kutse sĂ”javĂ€eteenistuse lĂ€bimiseks ning teda vĂ”idakse saata lahingtegevusse Ukraina riigi territooriumil. Taotlejal on olnud konflikt sĂ”jakomissariaadi ametnikuga ning ta on arvamusel, et on Venemaal sĂ”jakomissariaadi poolt tagaotsitav. Taotleja tagakiusukartuse aluseks on poliitiline meelsus, kuna tema vaated ei ĂŒhti Venemaa meelsuse ja vaadetega, ning sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Sotsiaalne grupp, kuhu taotleja kuulub, on sĂ”javĂ€eealine meessoost isik, kes ei soovi sĂ”javĂ€ekohustust tĂ€ita. Taotleja puhul tuleb hinnata, kas Venemaa riigivĂ”imu esindajad kiusavad taga oma kodanikke sĂ”javĂ€eteenistuse kutsele ilmumata jĂ€tmise tĂ”ttu ning kas taotleja enda subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tĂ”endatud. On vĂ€hetĂ”enĂ€oline, et Venemaa ametivĂ”imud taotlejat vaadete tĂ”ttu taga kiusaks vĂ”i seda tulevikus teha vĂ”iks. Taotleja on osalenud ĂŒhel meeleavaldusel ning meelsuse vĂ€ljendamisega on taotleja tegelenud ĂŒksnes sotsiaalvĂ”rgustike kommentaariumites. Taotleja ĂŒtlustest ei nĂ€htu, et ta oleks Venemaa vĂ”imude huviorbiidis olnud vĂ”i et teda oleks Venemaal milleski sĂŒĂŒdi mĂ”istetud. Taotleja sĂ”nul, kui Venemaa ei oleks sĂ”jategevust Ukrainas alustanud, poleks ta koduriigist lahkunud ega hakanud rahvusvahelist kaitset taotlema.
2.2.Venemaal ei ole vĂ€lja kuulutatud ĂŒldmobilisatsiooni ning taotlejal puudub oht osa vĂ”tta soovimatust sĂ”jategevusest. Ăldmobilisatsiooni asemel proovitakse leida sĂ”dureid kĂ”igist vĂ”imalikest kohtadest â meelitatakse sĂ”javeterane, ajateenijaid ja vaeseid noori. Samas lahinguvĂ€ljalt tulevad lood on piisavalt karmid, et eemale hoida uusi vĂ€rvatavaid. Taotleja ei ole lĂ€binud Venemaal kohustuslikku sĂ”javĂ€eteenistust, tal puudub sĂ”javĂ€epilet ja seetĂ”ttu ei kuulu ta vĂ”imaliku ĂŒldmobilisatsiooni alla. Taotleja taotlus ei pĂ”hine tagakiusuohul, vaid on kantud eesmĂ€rgist mitte lĂ€bida kohustuslikku sĂ”javĂ€eteenistust. Selleks kasutab taotleja VenemaaUkraina sĂ”jalist konflikti ja sellest tulenevat vĂ”imalikku ĂŒldmobilisatsiooni Venemaal. PĂ€ritoluriigiinfo kohaselt vĂ”itlevad Ukrainas peamiselt
2 (14)
sĂ”durid piirkondadest nagu TĆĄetĆĄeenia, LĂ”una-Osseetia, TĂ”va, Tartarstan, BaĆĄkortostan, TĆĄuvaĆĄĆĄia jne. Taotleja on pĂ€rit SĂ”ktĂ”kvarist, Komi Vabariigist, ja ei ela piirkonnas, kust peamiselt sĂ”javĂ€elasi kaasatakse. See asjaolu samuti tĂ€hendab, et taotlejat ei ĂŒritata otsesesse sĂ”jategevusse vĂ€rvata. Ka taotleja hirm, et tema suhtes vĂ”idakse alustada sĂ”javĂ€eteenistusest vĂ”i mobilisatsioonist kĂ”rvale hoidmise eest kriminaalmenetlust, ei ole objektiivselt pĂ”hjendatud. Lisaks ei kinnita PPA kogutud pĂ€ritoluriigiinfo, et kĂ”ik Venemaal kohustuslikku sĂ”javĂ€eteenistust lĂ€bivad meessoost isikud saadetakse vĂ€ljaĂ”ppe ajal sĂ”jategevusse Ukrainas. Puuduvad tĂ”endid selle kohta, et taotlejat oleks kohustatud sĂ”javĂ€eteenistusse ilmuma ning Venemaa seadused nĂ€evad ette ka kohustusliku sĂ”javĂ€eteenistuse edasilĂŒkkamise, nĂ€iteks Ă”pingute tĂ”ttu.
2.3.Taotleja on varjupaiga taotlemise pĂ”hjustesse sisse toonud poliitilise elemendi, kuid eluliselt ei ole usutav, et keegi oleks Venemaal taotlejat kommentaaride tĂ”ttu nii suurel mÀÀral mĂ”jutanud kui taotleja seda vĂ€idab. Taotleja ĂŒtlustest kumab lĂ€bi, et opositsiooniline tegevus ei olnud tema pĂ”hitegevus vĂ”i muudmoodi oluline osa tema igapĂ€evaelust. Taotleja oli oma igapĂ€evategemistes muu eluvaldkonna esindaja ja tema ĂŒks osalemine A. NavalnĂ”i miitingul ei anna tĂ”enĂ€oliselt kokku sellist poliitilise tegevuse profiili, et see vĂ”iks Venemaa ametivĂ”imudele huvi pakkuda.
2.4.Taotlejat ei ole pÔhjust pidada ka tÀiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Venemaa territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna vÔiks tema elu ohtu seada. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke vÔiks ohustada tagakius vÔi tÔsine oht pÔhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud.
2.5.Taotleja lahkus Venemaalt juba 2021. aasta septembris, kui ta töötas Eestis renditöölisena kuni 22.12.2021 Venemaale naasmiseni. Kaitse taotlust ta Eestis toona ei esitanud, kuna sel perioodil ei olnud Venemaa veel alustanud sÔjategevust Ukrainas. Lisaks arvas taotleja, et talle tuleb sÔjavÀekutse ja sellest jÀreldas ta, et suudab tekkinud olukorra kuidagi lahendada. 2022. aasta mais taotluse esitamist pÔhjendas taotleja sellega, et sel hetkel oli saabunud tema sÔjavÀeteenistusse kutsumise aeg.
2.6.PĂ”hjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale pĂ”hjendatud ja proportsionaalne teha vabatahtliku lahkumistĂ€htajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid vĂ”i vĂ”ltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset lĂ€biviimist. Isik ĂŒtles vestlusel, et on nĂ”us vabatahtlikult Venemaale lahkuma. Puuduvad lahkumisettekirjutuse tegemist takistavad asjaolud, mh pole takistuseks see, et ta on varasemalt Eestis töötanud. Eestis isikul sugulasi ei ole ning Poolas elab onupoeg, kelle suheldakse interneti vahendusel. Ka tervislik seisund ei takista lahkumist. Sihtriigiks tuleb mÀÀrata Venemaa, kus taotleja ei oleks ohus ning vĂ€ljasaatmine ei oleks vastuolus VSS §-s 171 nimetatud pĂ”himĂ”tetega. Taotleja leidis, et saab lahkuda 7 pĂ€eva jooksul. Eestiga ei ole nii siduvaid asjaolusid, et isik vajaks pikemat tĂ€htaega kui 7 pĂ€eva.
2.7.SissesÔidukeeldu tuleb kohaldada 3 aastaks. Isikul ei ole lÀhemaid sidemeid Eesti ja Schengeniga, mis vÀÀriksid kaitsmist. Venemaal on aga sugulased, seega on olemas side pÀritoluriigiga. Puuduvad sellised asjaolud, et sissesÔidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata jÀtta. 3-aastane sissesÔidukeeld on proportsionaalne, selle kestuse vÀhendamist tingivad kergendavad asjaolud puuduvad.
3 (14)
3.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 12.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb 31.10.2022 otsuse tĂ€ies ulatuses tĂŒhistamist ja PPA kohustamist vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti lĂ€bi. Lisaks esitas kaebaja kohtule ka esialgse Ă”iguskaitse taotluse 31.10.2022 otsuse kehtivuse peatamiseks ning tĂ€itmise keelamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad
4.1.PPA 31.10.2022 otsuse tegemisel rikuti mitmeid haldusmenetluse pĂ”himĂ”tteid ning kohaldati vÀÀralt materiaalĂ”igust. Sellest tulenevalt on otsus Ă”igusvastane. Kaebaja kogeb Venemaale naastes tĂ”enĂ€oliselt oma poliitiliste veendumuste tĂ”ttu tagakiusu ning teda vĂ”idakse seoses sĂ”javĂ€eteenistuse kohustusega saata Ukrainasse sĂ”tta. Kaebajal on kartus, et sĂ”javĂ€eteenistusest hoidumisel vĂ”etakse ta ametivĂ”imude poolt kinni, teda koheldakse ebainimlikult ning vĂ”idakse karistada ebaĂ”iglase karistusega. Rahvusvahelise kaitse andmine on vĂ”imalik, kui isik keeldub sĂ”javĂ€eteenistusse minemast olukorras, kus teda vĂ”idakse sundida osalema sĂ”jalises konfliktis, mida rahvusvaheline ĂŒldsus on hukka mĂ”istnud ning lisaks on kaebaja hinnangul rahvusvahelise kaitse andmine vĂ”imalik ka juhul, kui on olemas objektiivsed kartused, et isik peab sĂ”dima oma pereliikmete vastu. Kaebajal on Ukrainas mitmeid sugulasi, sh meessoost sugulasi, keda vĂ”idakse mobiliseerida ja kaebaja on vĂ€ljendanud kartust, et kui ta sĂ”javĂ€eteenistuse kĂ€igus Ukrainasse sĂ”tta saadetakse, on vĂ”imalik, et ta peab sĂ”dima oma sugulaste vastu.
4.2.Kaebaja on Ukraina sĂ”ja vastu ning ta on avaldanud riigivastaseid sĂ”navĂ”tte suhtlusvĂ”rgustikes Vkontakte, Telegram ja Viber ning osalenud meeleavaldusel âNavalnĂ”i 2018â. Venemaa jĂ”ustruktuurid vĂ”ivad vĂ”tta vĂ€lja kaebaja suhtlusvĂ”rgustike kontode arhiivi ja otsida sealt vĂ€lja riigivastased sĂ”navĂ”tud, mille alusel vĂ”idakse ta kriminaalvastutusele vĂ”tta. Venemaa uurimisasutustel on kĂ”rgendatud huvi teisitimĂ”tlejate ja sĂ”javastaste tegevus peatada ning vĂ”imalikult paljusid karistada ja sellega teisi kodanikke hirmutada. Asjaolu, et kaebaja ei olnud enne Venemaalt lahkumist veel sattunud ametivĂ”imude huviorbiiti, ei vĂ€lista, et pĂ€ritoluriiki tagasi pöördudes ta huviorbiiti satub ning ta vĂ”idakse vastutusele vĂ”tta. Pagulasseisundi kĂ€siraamatu kohaselt ei pea kaebaja tĂ”endama, et pĂ€ritoluriigi ametiisikud olid temaga seotud asjaoludest teadlikud juba enne tema riigist lahkumist. Kaebajal on Ă”igus saada siin kaitset ka siis, kui ta kardab neid tagajĂ€rgi, mis saabuksid, kui riigivĂ”im ta meelestatusest teada saaks. PĂ€rast sĂ”ja algust on Venemaal vĂ”etud vastu kaks uut seadust, mis annavad Ă”iguse karistada isikuid kuni 15-aastase vanglakaristusega, kui diskrediteeritakse Vene relvajĂ”ude vĂ”i levitatakse nende kohta âvaleteavetâ. Kaebajat vĂ”idakse nende seaduste alusel karistada.
4.3.Kaebaja on sĂ”javĂ€ekohustuslasena arvel alates 26.01.2015 ning talle anti ajapikendus Ă”ppeperioodiks kuni 30.06.2020. 2020. aasta kutseperioodil kutsuti kaebaja meditsiinilisele lĂ€bivaatusele ja kutsekomisjoni istungile, kus talle meditsiinilistel pĂ”hjustel omistati sĂ”javĂ€eteenistuse kĂ”lblikkuse tase âB-3â â kĂ”lblik vĂ€heste piirangutega. Kaebaja vaidlustas selle otsuse kohtus, kuid kohus jĂ€ttis kaebaja kaebuse rahuldamata. Tol perioodil kaebajat enam sĂ”javĂ€eteenistusse ei kutsutud, kuid nĂŒĂŒd on ta saanud juba uue kutse.
4.4.Kaebajale on saadetud kutse sĂ”javĂ€lise registreerimise ja vĂ€rbamise bĂŒroosse arstliku lĂ€bivaatuse ja vĂ€rbamiskomisjoni lĂ€bimiseks 2022. aasta sĂŒgise sĂ”javĂ€eteenistuse raames. Ka Postimees on avaldanud artikli, et Venemaa asendab mobilisatsiooni korralise vĂ€eteenistusse
4 (14)
kutsumisega. Kutsealused vĂ”idakse saata sĂ”javĂ€eteenistuse kĂ€igus Ukrainasse lahingutegevuse tsooni. Kaebaja hinnangul on juba andmeid selle kohta, et Venemaa kutsealused sĂ”divad Ukraina territooriumil ning seda on kinnitanud nii Ukraina kui ka Venemaa, kuid nende kutsealuste arvu ei oska keegi hinnata. Samuti on kaebaja hinnangul andmeid, et kĂ€esoleval kalendriaastal kuulutatakse Venemaal vĂ€lja mobilisatsioon, sĂ”jaolukord ja suletakse piirid. Kaebaja arvates on ka oht, et kutsealused vĂ”idakse saata sĂ”javĂ€eteenistusse Ukraina piiriÀÀrsetesse piirkondadesse, nt okupeeritud Krimmi, Ukraina vĂ”ib alustada pealetungi ja konflikt vĂ”ib eskaleeruda ning Venemaa piiriÀÀrsed alad vĂ”ivad jÀÀda Ukraina raketilöökide alla. SeetĂ”ttu on kaebaja veendunud, et sĂ”javĂ€eteenistus Vene sĂ”javĂ€es 2022â2023 aastal kujutab reaalset ohtu kaebaja elule ja tervisele. Lisaks, kui Venemaal kuulutatakse mobilisatsioon vĂ€lja, langeksid tĂ”enĂ€oliselt mobilisatsiooni alla just kaitsevĂ€elased, kuivĂ”rd nad juba asuvad vĂ€eosades, mis on komplekteeritud. Militaarkohustusest kĂ”rvalehoidmise eest on karistus 10 aastat vanglat.
4.5.Kaebaja kardab, et tema vastu vÔidakse Venemaal alustada kriminaalmenetlust sÔjavÀeteenistusest vÔi mobilisatsioonist kÔrvalehoidmise tÔttu. Samuti on kaebaja seisukohal, et ta vÔib olla sÔjavÀekomissariaadi poolt tagaotsitav. Kaebaja hinnangul kinnitavad seda igaaastased sÔjavÀekutsed. Lisaks on sÔjavÀekomissariaadist helistatud kaebaja emale ning kÀidud kaebaja kodus.
4.6.Euroopa Kohus leidis 19.11.2020 kohtuasjas nr C-238/19, et direktiivi 2011/951 artikli 4 lg 3 punktide a)âc) kohaselt tuleb sĂ”javĂ€ekohustusest keeldumist hinnata nii nagu muid rahvusvahelise kaitse taotluse pĂ”hjendamiseks esitatud asjaolusid, vĂ”ttes arvesse kĂ”iki taotleja esitatud asjaomaseid fakte pĂ€ritoluriigi kohta tema taotluse ĂŒle otsustamise ajal, taotleja esitatud asjaomaseid avaldusi ja dokumente ning taotleja individuaalset seisundit ja isiklikke asjaolusid (punkt 31). Kui pĂ€ritoluriigi Ă”igus ei nĂ€e ette vĂ”imalust sĂ”javĂ€eteenistusest keelduda ja kui vastav menetlus seega puudub, ei saa sĂ”javĂ€eteenistusest kĂ”rvalehoidjalt nĂ”uda, et ta oma keeldumise konkreetse menetluse kohaselt ametlikult vormistaks (punkt 29). Esineb tugev eeldus, et sĂ”javĂ€eteenistusest keeldumine direktiivi artikli 9 lĂ”ike 2 punktis e tĂ€psustatud tingimustel on seotud ĂŒhega direktiivi artiklis 10 nimetatud viiest pĂ”hjusest (punkt 57). SĂ”javĂ€eteenistusest keeldumine, iseĂ€ranis kui see on karmilt karistatav, annab pĂ”hjust oletada, et asjaomase isiku ja pĂ€ritoluriigi ametivĂ”imude vÀÀrtuste ning poliitiliste ja usuliste veendumuste vahel on tugev konflikt (punkt 59). Juhul, kui sĂ”javĂ€ekohustusest pÀÀsemiseks seaduslik vĂ”imalus puudub, on ĂŒlimalt tĂ”enĂ€oline, et ametivĂ”imud tĂ”lgendavad sĂ”javĂ€eteenistusest keeldumist poliitilise vastasseisuna, sĂ”ltumata asjaomase isiku vĂ”imalikest komplitseeritumatest isiklikest pĂ”hjustest. Sarnastel asjaoludel kaebaja juhtumiga rahuldas Tallinna Halduskohus kaebuse 10.01.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-2275. Kohus mĂ€rkis lahendi punktis 58, et kuigi nimetatud Euroopa Kohtu lahend kĂ€sitleb sĂ”javĂ€ekohustusest keeldumise temaatikat, on kohtu hinnangul toodud seisukohad kohaldatavad ka olukorras, kus taotlejaid vĂ”idakse vastu nende tahtmist mobiliseerida ning keeldumisel vĂ”idakse neid karistada mh vangalakaristusega.
4.7.Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei esitanud taotlust enne 24.02.2022, kuna tema tagakiusuhirm on seotud sĂŒndmustega pĂ€rast seda kuupĂ€eva. VĂ”rreldes 2014. aastaga on olukord oluliselt erinev ning ka sĂ”jategevus on vĂ”tnud teised mÔÔtmed. Ka on vahepeal Venemaal vĂ€lja kuulutatud osaline mobilisatsioon ning on viiteid sellele, et ajateenijaid vĂ”idakse saata Ukrainasse sĂ”dima. Asjaolu, et kaebaja esitas just nĂŒĂŒd rahvusvahelise kaitse taotluse, viitab sellele, et kaebaja
Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011 , mis kĂ€sitleb nĂ”udeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nĂ”udeid pagulaste vĂ”i tĂ€iendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ĂŒhetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (edaspidi direktiiv 2011/95)
5 (14)
eesmÀrk ei olnud puhtalt sÔjavÀeteenistusest pÀÀsemine, vaid kaebaja ajendiks oli kartus sÔtta saatmise ja vÔimalike ebainimlike karistuste ees sellest keeldumise korral.
4.8.Isegi, kui kaebaja ei ole pagulane, siis on ta tĂ€iendava kaitse saaja, kuna tema suhtes vĂ”idakse pĂ€ritoluriiki naasmisel rakendada ebaseaduslikke meetmeid sĂŒĂŒdistuse koostamiseks. KuivĂ”rd riigivĂ”imu strateegiaks on massiline hirmutamine, on see tinginud olukorra, kus riigipoolset vaimset ja fĂŒĂŒsilist vĂ€givalda teostavad juba ka kaaskodanikud, kuna kardetakse, et ka neid seostatakse riigivastase tegevusega, kui nad aktiivselt vastupidist ei vĂ€ljenda ning teisitimĂ”tlejate vĂ€ljaĂŒtlemistele ei reageeri. Samuti on viimase aja kriminaalpoliitika ebainimlikult range nende isikute suhtes, kes ei tĂ€ida militaarkohustust, sh kes keelduvad Ukrainasse sĂ”dima minemast. SĂ”dima Ukrainasse saadetakse just ajateenijaid. Oht kaebaja Ă”iguste rikkumiseks on seega reaalne.
4.9.Kaebajale 3-aastase sissesĂ”idukeelu kohaldamine ei olnud proportsionaalne. PPA lĂ€htub eeldusest, et sissesĂ”idukeeldu tuleb kohaldada, mistĂ”ttu on ka Ă€raspidised otsuse pĂ”hjendused. VSS § 74 lg 4 vĂ”imaldab jĂ€tta sissesĂ”idukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Venemaa kodanike tuleviku osas puudub igasugune kindlus ja prognoositavus. Ei ole teada, millises suunas toimuvad arengud inimĂ”iguste osas ning mil mÀÀral mĂ”jutab sĂ”jategevus edaspidi kodanike igapĂ€evaelu. Kaebaja on menetluse lĂ€biviimisele kaasa aidanud ning ta ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ta ei ole takistanud menetlust ega sellest kĂ”rvale hoidnud, ei ole rikkunud viisareĆŸiimi ega muul viisil pahatahtlikult kĂ€itunud. Seega tuleks kaebajale tagada vĂ”imalus, et kui Venemaale tagasi saates muutuks tagakius ja inimĂ”iguste eiramine vĂ€ljakannatamatuks, saaks kaebaja uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda ja oma pĂ€ritoluriigist turvaliselt emigreeruda.
5.Vastustaja seisukohad
5.1.PPA luges Ôigesti rahvusvahelise kaitse taotluse pÔhjendamatuks. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ja motiveeritud. TÔenÀosus, et kaebaja tulevikus Venemaa ametivÔimude huviorbiiti satub, on ebatÔenÀoline. Seejuures ei ole elulistelt usutav, et iga noormees, kellel tekivad erimeelsused seoses tema sÔjavÀeteenistusse kutsumisega, satub koheselt niivÔrd suure vÔimude tÀhelepanu alla, et vÔimud hakkavad tema sotsiaalmeediakontode postitusi vaatlema vÔi vÔtma vÀlja sotsiaalmeediakontode arhiive.
5.2.Asjaoludest ei nĂ€htu, et Venemaa ametivĂ”imud oleksid teadlikud kaebaja poliitilistest veendumusest, sh sotsiaalmeedia postitustest, ning on vĂ€hetĂ”enĂ€oline, et Venemaale naastes hakatakse kaebajat taga kiusama. Kuna kaebaja ei ole lĂ€binud sĂ”javĂ€eteenistust ning tal puudub igasugune sĂ”javĂ€eline vĂ€ljaĂ”pe vĂ”i sĂ”javĂ€eline kogemus, ei ole tĂ”enĂ€oline, et vĂ”imaliku mobilisatsiooni korral saadetakse kaebaja Ukrainasse sĂ”dima. Venemaa digitaalarengu, telekommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium avaldas 19.01.2023 oma kodulehel info, et IT-spetsialistid saavad peagi esitada taotlusi sĂ”javĂ€eteenistuse edasilĂŒkkamiseks. Kuigi kaebaja ei pruugi vastata sĂ”javĂ€eteenistuse edasilĂŒkkamise tingimustele, viitab sellise vĂ”imaluse olemasolu asjaolule, et Venemaa ei saada sĂ”javĂ€eteenistusse valimatult kĂ”iki sĂ”javĂ€eteenistuseealisi mehi, vaid teatud oskustega spetsialistide jĂ€rgi on piisavalt suur vajadus tsiviilelus, et riik pakub vĂ”imalusi sĂ”javĂ€eteenistuse edasilĂŒkkamiseks.
5.3.Venemaal on teatud vanuses meestele sĂ”javĂ€eteenistuse lĂ€bimine kohustuslik ning negatiivne suhtumine sĂ”javĂ€eteenistusse ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. SĂ”javĂ€eteenistuse vĂ€ltimiseks on vĂ”imalik ning mĂ”istlik kasutada esmalt muid vĂ”imalusi, nĂ€iteks alternatiivteenistuse taotlemist. Isiku fundamentaalsed moraalsed ja poliitilised veendumused ei teki ĂŒhel hetkel lĂ€htudes vaid isiku tajutavast ohust olla kaasatud sĂ”jategevusse. Kaebaja ei ole
6 (14)
esitanud tĂ”endeid selle kohta, et ta oleks saanud uue kutse kaitsevĂ€eteenistusse. Kaebaja sĂ”nul on tema fĂŒĂŒsiline vorm isegi pikaaegse töö tegemiseks ebapiisav, siis ei ole eluliselt usutav, et sellise vormiga isikuid saadetakse kĂŒmneid kilogramme kaaluvas lahinguvarustuses lahingupiirkonda sĂ”dima.
5.4.Kaebaja vÀide, et ta on Venemaal tagaotsitav, on meelevaldne. Pelgalt sÔjavÀekomissariaadist kutsete saamine ning sÔjavÀekomissariaadi ametnike katsed kaebajaga kontakti saada ei tÀhenda, et kaebaja oleks Venemaal kuulutatud tagaotsitavaks.
5.5.Kaebajat ei ole alust pidada ka tÀiendava kaitse saajaks.
5.6.Seoses sissesĂ”idukeelu kehtestamisega on 31.10.2022 otsuses analĂŒĂŒsitud kaebajaga seotud tĂ€htsust omavaid asjaolusid ning 3-aastasest sissesĂ”idukeelust lĂŒhemaks ajaks sissesĂ”idukeelu kohaldamiseks vĂ”i kohaldamata jĂ€tmiseks alused puuduvad. Kehtestatud sissesĂ”idukeeld on proportsionaalne. Kehtiva sissesĂ”idukeeluga isikul on Ă”igus esitada pĂ”hjendatud taotlus sissesĂ”idukeelu kehtivusaja muutmiseks vĂ”i sissesĂ”idukeelu kehtivusaja peatamiseks vastavalt VSS §-dele 32 ja 321. TĂ€iendavalt, kehtiva sissesĂ”idukeelu olemasolu ei ole takistuseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele tulevikus, kui taotluse esitamiseks on olemas alus.
KOHTU PĂHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jĂ€tta rahuldamata. PPA 31.10.2022 otsus2, et kaebaja ei ole pagulane ega ka tĂ€iendava kaitse saaja, on Ă”iguspĂ€rane. Ehkki 31.10.2022 otsus on mĂ”neti vasturÀÀkiv 3 ning kohtu hinnangul ĂŒletĂ€htsustab PPA seda, kas ja kuidas Venemaalt pĂ€rit rahvusvahelise kaitse taotlejad 2014. aasta jĂ€rgselt kĂ€itusid, siis vaatamata sellele nĂ”ustub kohus suuresti 31.10.2022 otsuse pĂ”hjendustega, neid kohtuotsuses kordamata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2).
7.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt vÀlismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) vÔi tÀiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei vÔimalda isikut pagulasena vÔi tÀiendava kaitse saajana tunnustada. Sellised alused, mis vÀlistavad isikut pagulasena vÔi tÀiendava kaitse saajana tunnustamast, on toodud VRKS §-s 22.
8.Nii 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 punktist A, direktiivi 2011/95 artikli 2 punktist d) kui ka VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane vĂ€lismaalane, kes pĂ”hjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste vĂ”i sotsiaalsesse gruppi kuulumise pĂ€rast viibib vĂ€ljaspool pĂ€ritoluriiki ega suuda vĂ”i kartuse tĂ”ttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist vĂ€listavat asjaolu. Pagulasseisundi konventsioon tĂ€iendava kaitse seisundit ei kĂ€sita ning see on osa Euroopa Liidu varjupaigasĂŒsteemist. TĂ€iendava kaitse saajana tuleb direktiivi 2011/95 artikli 2 punkti f ning VRKS § 4 lg 3 kohaselt tunnustada vĂ€lismaalast, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- vĂ”i vĂ€ljasaatmine pĂ€ritoluriiki vĂ”ib talle nimetatud riigis kaasa tuua tĂ”sise ohu.
Kaebuse lisa 1. Nt 31.10.2022 otsuse punktis 5.5. on lk-l 5 mĂ€rgitud, et Putin ei soovi ĂŒldmobilisatsiooni vĂ€lja kuulutada, kuna ta ei taha sĂ”tta saata suurt hulka etnilisi venelasi, ent hiljem on samas punktis lk-l 6 vĂ€idetud, et Venemaa ei saada sĂ”tta etnilisi venelasi.
7 (14)
9.Mitteammendavalt on VRKS §-s 19 toodud tagakiusamise alused ning VRKS § 4 lg-s 3 tĂ”sise ohu tuvastamise alused. Tagakiusamisena vĂ”ib kĂ€sitada mh diskrimineerivaid seadusandlikke, tĂ€idesaatva vĂ”i kohtuvĂ”imu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat sĂŒĂŒdimĂ”istmist vĂ”i ebaproportsionaalset sĂŒĂŒdimĂ”istmist vĂ”i karistuse kehtestamist; samuti ligipÀÀsu puudumist Ă”iguskaitsele, mis peab kĂ€ttesaadavuse korral olema tĂ”hus ja pĂŒsiv, ning sĂŒĂŒdimĂ”istmist vĂ”i karistamist sĂ”javĂ€eteenistusest keeldumisel, kui sĂ”javĂ€eteenistus hĂ”lmaks kuritegude toimepanemist vĂ”i rahuvastase kuriteo, sĂ”jakuriteo vĂ”i inimsusevastase kuriteo toimepanemist (VRKS § 19 lg 2). TĂ”sise ohuna aga kĂ€sitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule vĂ”ib pĂ€ritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine vĂ”i tĂ€ideviimine, piinamine, ebainimlike vĂ”i inimvÀÀrikust alandavate kohtlemis- vĂ”i karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema vĂ”i ĂŒldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine vĂ”i tema vĂ”i tsiviilisikute kallal vĂ€givalla rakendamine rahvusvahelise vĂ”i riigisisese relvakonflikti tĂ”ttu (VRKS § 4 lg 3).
10.Selleks, et vĂ€ita tagakiusu ja seelĂ€bi tĂ”endada enda pagulasseisundit, peab tagakius olema seotud ĂŒhega viiest tagakiusu alusest 4 . Tagakius vĂ”ib olla esinenud juba enne pĂ€ritoluriigist lahkumist, ent ei pruugi. VarjupaigaĂ”igus annab vĂ”imaluse anda isikule pagulasseisund ka siis, kui isikut pĂ€ritoluriigist lahkudes taga ei kiusatud, ent asjaolude muutumise tĂ”ttu on pĂ€ritoluriiki naastes eluliselt usutav, et ta vĂ”ib tagakiusu alla sattuda. St varjupaika vĂ”ib taotleda tagakiusuriski vĂ€ltimiseks. Sama pĂ”himĂ”te kohaldub ka tĂ€iendava kaitse korral, ehkki tĂ€iendava kaitse korral peab isik seisma asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hĂŒpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). Tagakiusuohu tĂ”endamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kĂ”rge, et esinema peaks tĂ€ielik kindlus vĂ”i asjaolude tekkimine peaks olema vĂ€ljaspool mĂ”istlikku kahtlust, vaid piisab, kui pĂ”histatakse, et esineb arvestatav vĂ”imalus, et oht realiseerub. MinevikusĂŒndmuste ja pĂ€ritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida vĂ”ivaid sĂŒndmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma pĂ€ritoluriiki.
11.Kaebaja on vĂ€ljendanud tagakiusukartust kahel alusel. Esiteks kuulumine teatud sotsiaalsesse rĂŒhma ehk sĂ”javĂ€eealine meessoost Venemaa kodanik, kes ei soovi sĂ”javĂ€eteenistusse astuda, ning teiseks vĂ”imuvastane ning Ukraina sĂ”da mittetoetav poliitiline meelsus. Kaebaja tagakiusajatena on PPA mÀÀratlenud riigivĂ”imu esindajad ehk riigi (PPA 31.10.2022 otsuse punkt 5.2.). Nende asjaolude ĂŒle vaidlust ei ole ning neid asjaolusid on PPA ka 31.10.2022 otsuses hinnanud.
12.Vaidlust ei ole, et kaebaja ei soovi minna Venemaa sĂ”javĂ€eteenistusse ning tal on olnud kohtuvaidlus kaitsekomissariaadi kutsekomisjoni otsuse 5 Ă”iguspĂ€rasuse ĂŒle. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja on aja jooksul osalenud sotsiaalmeedia kommentaariumis arvamusvahetuses 6 tundmatute inimestega ning neid vestlusi ei saa pidada just kuigivĂ”rd sĂ”bralikeks. Ehkki teatud olukordades vĂ”ivad need asjaolud olla rahvusvahelise kaitse andmise aluseks, siis ei ole see nii sel korral. Kohus nĂ”ustub PPA-ga, et kaebaja isikuline profiil ei ole selline, mis pakuks Venemaa vĂ”imudele huvi mÀÀral, et teda rassi, usu, rahvuse, poliitilise meelsuse vĂ”i sotsiaalsesse gruppi kuulumise tĂ”ttu hakataks Venemaale naastes taga kiusama. Tagakiusuoht sĂ”javĂ€eteenistusega seonduvalt
Rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused vÔi sotsiaalsesse gruppi kuulumine. PPA kaebuse vastuse lisa 8.
13.VRKS § 19 lg 2 punkt 5 sĂ€testab, et tagakiusamisena kĂ€itatakse muu hulgas sĂŒĂŒdimĂ”istmist vĂ”i karistamist sĂ”javĂ€ekohustuse tĂ€itmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude vĂ”i VRKS §-s 22 sĂ€testatud tegude toimepanemise. Viidatud sĂ€tte aluseks on direktiivi 2011/95 artikkel 9 lg 2 punkt e). Viidatud tagakiusu vormi on sisustanud nii Riigikohus 15.02.2023 otsuses nr 3-20-1115 kui ka korduvalt Euroopa Kohus. Riigikohus selgitas viidatud lahendi punktis 26, et VRKS § 19 lg 2 punkti 5 tagakiusu jaatamiseks peaks olema, et isikule on saadetud mobilisatsioonikĂ€sk vĂ”i -kutse ning hinnata tuleks, kas ja millised on isiku keeldumise vĂ”imalused ning kas tal on vĂ”imalik neid kasutada. Samuti tuleks hinnata, milliseid teenistusĂŒlesandeid isik tĂ€itma peaks. Riigikohtu viidatud seisukoht tugineb Euroopa Kohtu otsusele C-238/19 ja C-472/13, kus kohus on vĂ€ga selgelt vĂ€lja toonud, et rahvusvahelise kaitse saamise vĂ€listab asjaolu, et sĂ”javĂ€ekohustusest pÀÀsemiseks on olemas seaduslik alus (Euroopa Kohtu otsus C-280/21, punkt 35; C-238/19, punktid 27â32). Otsuses C-472/13 selgitas Euroopa Kohus tol ajal kehtinud direktiivi artikli 9 lg 2 punkti e), mis vastab tĂ€na kehtiva direktiivi 2011/95 artikli 9 lg 2 punktile e), et: â sĂ€tetega on hĂ”lmatud kĂ”ik sĂ”javĂ€elased, sealhulgas ka logistiline ja abipersonal; â sĂ€ttes peetakse silmas olukordi, kus lĂ€bitav sĂ”javĂ€eteenistus iseenesest eeldab konkreetses konfliktis sĂ”jakuritegude toimepanemist, sealhulgas olukorrad, kus pagulasseisundi taotleja osaleb vaid kaudselt nende kuritegude toimepanemises, kuna oma teenistusĂŒlesandeid tĂ€ites pakub ta mĂ”istliku usutavusega vĂ€ltimatut abi nende kuritegude ettevalmistamisel vĂ”i tĂ€ideviimisel; â silmas ei peeta eranditult neid olukordi, kus on tĂ”endatud, et sĂ”jakuriteod on juba toime pandud vĂ”i vĂ”ivad kuuluda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla, vaid ka neid, kus pagulasseisundi taotleja suudab tĂ”endada, et niisuguste kuritegude toimepanemine on vĂ€ga tĂ”enĂ€oline; â faktide hindamine peab tuginema tĂ”endite kogumile, mis kĂ”iki kĂ”nealuseid asjaolusid â eeskĂ€tt neid, mis puudutavad kĂ”iki asjaomaseid fakte, mis on seotud pĂ€ritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal ning taotleja individuaalset positsiooni ja isiklikke asjaolusid â arvesse vĂ”ttes saab tĂ”endada, et see teenistusolukord vĂ”ib usutavalt viia vĂ€idetavate sĂ”jakuritegude toimepanemiseni; â hindamisel tuleb arvesse vĂ”tta asjaolu, et sĂ”jaline sekkumine pĂ”hineb ĂRO mandaadil vĂ”i rahvusvahelise ĂŒldsuse konsensusel, ning et sĂ”jalisi operatsioone lĂ€biviivas riigis vĂ”i riikides on sĂ”jakuriteod karistatavad, ja â teenistusest keeldumine peab olema ainus vahend, mille abil pagulasseisundi taotleja saab vĂ€ltida vĂ€idetavates sĂ”jakuritegudes osalemist, ning jĂ€relikult asjaolu, et ta hoidus kasutamast menetlust, mis andnuks talle sĂ”javĂ€eteenistusest keelduja staatuse, vĂ€listab igasuguse kaitse andmise direktiivi 2004/83 artikli 9 lĂ”ike 2 punkti e alusel, vĂ€lja arvatud siis, kui nimetatud taotleja tĂ”endab, et ĂŒhtki seda laadi menetlust ei olnud tema konkreetses olukorras vĂ”imalik kasutada. Lisaks mĂ€rkis Euroopa Kohus nii asjas C-238/19 kui ka C-472/13, et pelgalt sĂŒĂŒdimĂ”istmine vĂ”i vĂ”i karistamine ei ole piisav, vaid see peab olema seotud ĂŒhega viiest tagakiusu alusest ning karistus peab olema ebaproportsionaalne vĂ”i diskrimineeriv.
14.Seoses kaebaja sĂ”javĂ€eteenistusega ei ole vaidlust, et: â kaebaja vĂ”eti kaitsevĂ€ekohustuslasena arvele alates 26.01.2015; â seoses ĂŒlikooliĂ”pingutega vabastati kaebaja sĂ”javĂ€ekohustusest kuni 30.06.2020; â 2020. aasta kutseperioodil kutsuti kaebaja meditsiinilisele lĂ€bivaatusele ja kutsekomisjoni istungile, kuhu ta ilmus ning kus talle mÀÀrati kĂ”lblikkuse tase B3, ehk kĂ”lblik vĂ€heste piirangutega;
9 (14)
â kaebaja vaidlustas edutult kohtus komisjoni otsuse keelduda tema saatmisest meditsiiniasutusse meditsiinilisele lĂ€bivaatamisele seoses kaebusega kaitsevĂ€eteenistuse lĂ€bimist takistava kroonilise haiguse Ă€genemisele. Lisaks mĂ€rgib kohus, et kaebaja ei ole tĂ”endanud, et talle oleks sisepassi löödud tempel sĂ”javĂ€ekohustuse kohta, ehkki kaebuses kaebaja seda vĂ€idab. Haldusmenetluses ei olnud menetlusosaliste vahel vaidlust, et sisepassis templit ei ole ning kaebajale sĂ”javĂ€epiletit vĂ€ljastatud ei ole.
15.Praegusel juhul ei ole kaebaja veenvalt pĂ”histanud, et Venemaal puuduks tal vĂ”imalus sĂ”javĂ€eteenistusest keelduda, taotleda oma sĂ”javĂ€ekĂ”lblikkuse kordushindamist vĂ”i asendada sĂ”javĂ€eteenistus tsiviilteenistusega. Nt selgitati kaebajale Venemaal tehtud kohtuotsuses (vt tĂ”lke lk 4), et kui kodaniku meditsiinilisel lĂ€bivaatusel enne tema suunamist kaitsevĂ€eteenistusse vĂ”i kontroll-lĂ€bivaatusel tuvastatakse tema tervislikus seisundis kĂ”rvalekaldumised, mis muudavad tema kaitsevĂ€eteenistuse kĂ”lblikkuse kategooriat, tĂŒhistab Venemaa Föderatsiooni subjekti kutsekomisjon kutsekomisjoni otsuse, millest teavitab kodanikku ja vastavat kutsekomisjoni. Seega kui kaebaja tervislik seisund on pĂ€rast 2020. aasta hindamist muutunud, siis on tal vĂ”imalik taotleda kordushindamist ning vĂ€ltida seelĂ€bi sĂ”javĂ€eteenistust. Vaidlust ei ole, et 2020. aastal, kui kaebaja seda tegi, siis teda kohtuvaidluse ajal sĂ”javĂ€eteenistusse ei vĂ€rvatud. TĂ€iendavalt mĂ€rgib kohus, et arvestades kaebaja kĂ€itumist 2020. aastal, siis ei nĂ€htu kogutud tĂ”enditest, et kaebajal oleks olnud sĂ”javĂ€eteenistuse lĂ€bimise osas sisemine vastuolu. Kui see oleks olnud nii, siis oleks olnud ka loogiline, et kaebaja oleks juba 2020. aastal vĂ€ltinud komisjoni vĂ”i otsinud aktiivselt vĂ”imalust sĂ”javĂ€eteenistusest keeldumiseks.
16.TĂ”endamata on ka see, et kaebajale oleks ĂŒldse sĂ”javĂ€ekutset kĂ€tte toimetatud, mistĂ”ttu vĂ”iks olla kaebajal sĂ”javĂ€eteenistusse ilmumise kohustus. Kohtumenetluses esitas kaebaja 2022. aasta kutse7, kus oli mĂ€rgitud, et kaebaja peab 14.12.2022 ilmuma sĂ”javĂ€ekomissariaati, ent kohus ei pea eluliselt usutavaks, et selline kutse pĂŒĂŒtakse isikule kĂ€tte toimetada pĂ€ev enne ilmumise kohustust. Nimelt vĂ€itis kaebaja, et seda kutset pĂŒĂŒti temale kĂ€tte toimetada 13.12.2022, kui kĂ€idi ema juures. Kaebaja on vĂ€lja toonud, et alates 2020. aastast on teda pĂŒĂŒtud sĂ”javĂ€eteenistusse kutsuda kahel korral â nii aastal 2021 kui ka aastal 2022 â, kuid mĂ”lemal korral ei ole kaebajale kutset Ă”nnestunud kĂ€tte toimetada, mistĂ”ttu ei ole ta pidanud sĂ”javĂ€eteenistusse ilmuma. Kohus uuris kaebajalt kohtuistungil sĂ”javĂ€eteenistusega seonduvat ning seda, et kaebaja sĂ”nul oli teda kĂ€itud kodust otsimas8. Kaebaja selgitas istungil, et teda otsiti kodust 2022. aasta 13. detsembril seoses sellega, et talle sooviti ĂŒle anda sĂ”javĂ€eteenistusse ilmumise kutse. Sarnaselt 2022. aastale, kui kaebajale sooviti kutset kĂ€tte toimetada detsembris, siis ka 2021. aastal sooviti kaebajale kutset kĂ€tte toimetada detsembris. KĂŒsimusele, et kas kaebajale pĂ€rast 2021. aasta kutse saatmist probleeme ei tekkinud, vastas kaebaja, et kuna kutse vĂ”ttis vastu tema ema ja ta ise kutset kĂ€tte ei saanud, siis probleeme ei tekkinud. Seejuures möönis kohtuistungil kaebaja, et kuni ta ise kutset isiklikult vastu ei vĂ”ta, seni tal probleeme ka ei teki. Lisaks selgitas kaebaja, et kuni 2023. aasta sĂŒgiseni talle uut kutset ei tule.
17.Kaebaja sĂ”nul leiab uus sĂ”javĂ€eteenistusse vĂ€rbamine aset mitte varem kui 2023. aasta sĂŒgisel ning vĂ€listatud ei ole, et kaebajal oleks vĂ”imalik see asendada nt tsiviilteenistusega vĂ”i taotleda enda tervisliku seisundi kordushindamist. Sel pĂ”hjusel on kaebaja vĂ”imalik sĂ”javĂ€eteenistusega seotud hirm rindele saatmise ees hĂŒpoteetiline. Lisaks ei nĂ€htu kohtule, Kaebaja 17.02.2023 tĂ€iendavate seisukohtade lisad 12 ja 13 8 Kohtuistungi helisalvestis kell 11:31:27â11:39:53.
10 (14)
et see hirm oleks seotud ĂŒhega viiest tagakiusualusest. Et Venemaa eelistaks rindele saata neid ajateenijaid, kes on poliitilise vĂ”imuga opositsioonis vĂ”i kes on tugevalt sĂ”javastased, seda pĂ€rituoluriigi info ei kinnita. Lisaks tasub tĂ€hele panna, et 2023. aasta sĂŒgiseni, mil kaebaja sĂ”nul toimub uus vĂ€rbamiste laine, on veel ĂŒksjagu aega ning arvestades viimase aja arenguid, kus Venemaa president V. Putinile on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt vĂ€ljastatud vahistamiskĂ€sk, ning kus lÀÀneriigid annavad jĂ€tkuvalt Ukrainale relvastust, ei ole vĂ€listatud, et selleks ajaks on Venemaa alustatud agressioonisĂ”da Ukraina vĂ”iduga lĂ”ppenud.
18.Ka kaebaja vĂ€ited vĂ”imalikust ĂŒldmobilisatsioonist ning sellest, et ta vĂ”ib osutuda ĂŒldmobilisatsiooni korras mobiliseerituks, ei ole tĂ”enĂ€olised. Kohus nĂ”ustub PPA-ga, et kaebaja tĂ”enĂ€osust saada mobilisatsiooni korras Ukrainasse sĂ”dima saadetud kahandab sisuliselt olematuks asjaolu, et kaebaja ei ole lĂ€binud sĂ”javĂ€eteenistust ning tal puudub igasugune sĂ”jaline vĂ€ljaĂ”pe ja kogemus. Samuti ei nĂ€htu kohtule, et kaebaja oht saada mobiliseeritud vĂ”iks olla seotud ĂŒhega viiest tagakiusu ajendist.
19.Ka kaebaja vĂ€ide, et ta vĂ”ib olla sĂ”javĂ€ekomissariaadi poolt tagaotsitav, on hĂŒpoteetiline ning seda kinnitab ka asjaolu, et vĂ€hemalt istungil ei toonud kaebaja vĂ€lja, et pĂ€rast 13.12.2022 oleks teda korduvalt otsimas kĂ€idud. Tagakiusuhirm poliitilise meelsusega seonduvalt
20.VRKS poliitilise vaate mĂ”istet ei ava. KĂŒll aga teeb seda VRKS-i aluseks olev direktiiv 2011/95. Viidatud direktiivi artikli 10 lg 1 alapunkti e) kohaselt âpoliitiliste vaadete mĂ”iste hĂ”lmab eelkĂ”ige vaadet, ideed vĂ”i veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika vĂ”i meetoditega seotud kĂŒsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest vĂ”i veendumusest lĂ€htudes vĂ”i mitteâ. Nii Ă”igus omada poliitilist veendumust kui sĂ”navabadus (mis hĂ”lmab ka oma poliitilise meelsuse vĂ€ljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusĂ”igused.
21.MĂ”istet âpoliitilised vaatedâ on Euroopa Kohtu praktikas korduvalt defineeritud ning tĂ”detud, et seda tuleb tĂ”lgendada laialt ning see mĂ”iste vĂ”ib hĂ”lmata mis tahes vaadet vĂ”i kĂŒsimust, mis puudutab riigiaparaati, valitsust, ĂŒhiskonda vĂ”i poliitikat. See eeldus tugineb mitmele asjaolule. KĂ”igepealt vĂ€ljendi âeelkĂ”igeâ kasutamine selleks, et loetleda mitteammendavalt asjaolud, mis vĂ”ivad seda mĂ”istet mÀÀratleda. SeejĂ€rel ei ole mainitud mitte ainult âvaateidâ, vaid ka âideidâ ja âveendumusiâ potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende âpoliitikaâ vĂ”i âmeetoditegaâ seotud kĂŒsimustes, ilma et taotleja oleks tingimata tegutsenud sellest vaatest, ideest vĂ”i veendumusest lĂ€htudes. LĂ”puks on rĂ”hk asetatud sellele, kuidas tagakiusajad nende âpoliitilistâ laadi tajuvad (C-280/21, punkt 21 ja 27). Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest /.../ veendumustest /.../ vĂ”i varjaks eelnimetatuid selleks, et vĂ€ltida tagakiusu oma pĂ€ritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; Eesti kohtupraktika haldusasjades 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse alusel tagakiusu asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.04.2020 otsuse nr 3-19-2090 punktis 17.
22.Seega tuleb poliitilise meelsuse hindamisel lĂ€htuda selle mĂ”iste laiast tĂ€hendusest ning poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates ei tule analĂŒĂŒsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks vĂ”i vĂ”iks tagakiusu vĂ€ltimiseks pĂ€ritoluriiki naastes kĂ€ituda, vaid hinnata tuleb tema isiklikke asjaolusid, eeldatavat (eelkĂ”ige sisemisest veendumusest ajendatud) kĂ€itumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Samuti ei saa poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust
11 (14)
hinnates lĂ€htuda ĂŒksnes minevikusĂŒndmustest, vaid teha tuleb ka prognoosotsus tulevikuks, ehk ajaks, mil isik pĂ€ritoluriiki naaseb.
23.Vaidlust ei ole, et kaebaja on sotsiaalmeedias osalenud kommentaariumi vestlustes, kuid PPA esitatud tĂ”enditest ei nĂ€htu, et kaebaja oleks sotsiaalmeedias teinud vĂ”imu- vĂ”i sĂ”javastaseid ĂŒleskutseid. Kohtu hinnangul ei saa sellist asjaolu nagu kommentaariumis vestlemine pidada poliitilise meelsuse vĂ€ljendamiseks viisil, mille tulemuseks vĂ”iks olla rahvusvahelise kaitse saamine. Tegemist ei ole kuidagi sĂŒstemaatilise ja pideva poliitilise meelsuse avaldamisega. Ehkki Venemaal elavad inimesed on mĂ”jutatud kohalikust propagandast ning sellest, mida vĂ”imumeelne meedia neile rÀÀgib, siis ei saa olla vaidlust, et ka tĂ€na on Venemaal palju inimesi, kes poliitilist olukorda ja Ukraina sĂ”da ei tolereeri ning kes on olemasoleva vĂ”imuga opositsioonis. Samuti on Venemaal inimesi, kes samuti postitavad sotsiaalmeedias, kuid pĂ€ritoluriigi info alusel ei saa pidada tĂ”enĂ€oliseks, et mĂ”ne ĂŒksiku postituse alusel vĂ”iks kaebajat hakata sĂŒsteemselt taga kiusama. Ehkki Ă”ige on, et pĂ€rast laiaulatusliku agressioonisĂ”ja algust on Venemaal Ă”igusakte muudetud ning selle tulemusel vĂ”iks kriminaalkorras karistada iga isikut, kes ei poolda Ukraina sĂ”da ning Venemaa tĂ€nast vĂ”imuladvikut ja poliitikat, siis tuleb hinnata seda, milline on tĂ”enĂ€osus, et kaebajat vĂ”idaks karistada. Kohus nĂ”ustub PPA-ga, et selline tĂ”enĂ€osus on vĂ€ike. Kohus mĂ€rgib, et ka kohtuotsusest, kus kaebaja vaidlustas temale sĂ”javĂ€elise kĂ”lblikkuse taseme mÀÀramise, ei saa jĂ€reldada, et kaebaja oleks vĂ”imude vastane ning et tema poliitiline meelsus oleks vĂ”imudele teada. Samuti ei saa seda jĂ€reldada sellest, et kohtuotsuses on mĂ€rgitud, et kaebaja suhtumine kaitsevĂ€eteenistusse on negatiivne.
24.Et kaebaja ei pea enda tagakiusu vÔimalikuks sotsiaalmeedias tehtud postituste alusel, kinnitab ka asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotluses mÀrkis kaebaja, et ta soovib saada varjupaika Eestis kuni sÔjategevuse lÔppemiseni vÔi kuni tema sÔjavÀeteenistusse kÔlbmatuks muutumiseni, ehk 27-aastaseks saamiseni8.
25.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajat ei ole alust tunnustada pagulasena. TĂ€iendava kaitse alused
26.Kohus leiab, et kaebajat ei ole alust pidada ka tÀiendava kaitse saajaks ning selles osas on PPA 31.10.2022 otsus ÔiguspÀrane.
27.TĂ€iendava kaitse saaja ei ole n-ö pagulaseks olemise vĂ€iksem vend, vaid tegemist on kahe erineva Ă”igusliku staatusega ning see on Euroopa Liidu varjupaigasĂŒsteemi lisandus pagulasseisundi konventsioonile. Praegusel juhul ei nĂ€htu kohtule, et kaebajale vĂ”iks Venemaale naastes saada osaks reaalne tĂ”sine oht VRKS § 4 lg 3 ning direktiivi 2011/95 tĂ€henduses. Samuti ei anna alust tunnustada kaebajat tĂ€iendava kaitse saajana pelgalt sel pĂ”hjusel, et olukord Venemaal on ettearvamatu. Lahkumisettekirjutus ja sissesĂ”idukeeld
28.SissesĂ”idukeelu kehtestamine on vastustaja, mitte kohtu pĂ€devuses ning kohus ei vĂ”i asuda vastustaja asemel sissesĂ”idukeelu kohaldamist kaaluma. Kohtu pĂ€devuses on ĂŒksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on Ă”iguspĂ€rane (HKMS § 158 lg 3). SissesĂ”idukeelu
PPA vastuse lisa 1 ja lisa 12, kĂŒsimuse 15 vastus.
12 (14)
kehtestamise ÔiguspÀrasust tuleb hinnata sissesÔidukeelu kohaldamise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-2088, punkt 18).
29.Kaebaja ei ole esitanud vastuvĂ€iteid lahkumisettekirjutuse tegemisele, vaid ĂŒksnes 3-aastasele sissesĂ”idukeelu kehtestamisele. VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal ĂŒksikjuhtumil kaaluda, kas sissesĂ”idukeeld kehtestada ja milline sissesĂ”idukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaja mÀÀramata jĂ€tmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesĂ”idukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1545, punktid 33 ja 34).
30.Vaidlust ei ole, et VSS § 74 sĂ€testab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse vĂ€lismaalase suhtes sissesĂ”idukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse tĂ€itmise pĂ€evast arvates (lg 1) ning kui sissesĂ”idukeelu kohaldamise tĂ€htaeg on kĂ”iki tĂ€htsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, vĂ”ib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesĂ”idukeeldu lĂŒhemaks ajaks (lg 2). Kohus nĂ”ustub, et sissesĂ”idukeelu kehtestamisel on PPA 31.10.2022 otsuses toimunud proportsionaalsuse hindamine selliselt, et hinnatakse seda, kas esineb asjaolusid, mis vĂ”iksid muuta seaduses kehtestatud 3-aastast sissesĂ”idukeeldu, mitte ei hinnata seda, milline sissesĂ”idukeeld oleks asjaolusid arvesse vĂ”ttes proportsionaalne. Sel viisil toimime ei ole aga Ă”igusvastane. Oluline on, et PPA teeks igal ĂŒksikjuhtumil sissesĂ”idukeelu kehtestamisel individuaalse otsuse.
31.Hinnates PPA sissesĂ”idukeelu kehtestamise otsust, siis on selles hinnatud VSS § 31 lg-s 3 toodud asjaolusid ning leitud, et seaduses kehtestatud tĂ€htaeg on asjaolusid arvestades mĂ”istlik. Ka kaebaja ei too vĂ€lja selliseid asjaolusid, mille alusel vĂ”iks pidada 3-aastast sissesĂ”idukeeldu ebaproportsionaalseks. Kaebaja toob kaebuses vĂ€lja, et ta ei ole Eesti jaoks ohtlik isik, kelle puhul tuleks reisimine Eestisse Ă€ra keelata. Samuti ei saa kaebaja arvates olla kahtlust ka selles, et kui kaebaja lahkub pĂ€ritoluriiki, hakatakse eelnevalt pagulase staatuse ja tĂ€iendava kaitse vajaduse juures vĂ€lja toodud asjaolude tĂ”ttu kaebajat taga kiusama. Kohtu hinnangul ei ole need asjaolud sellised, et vĂ€ita PPA kehtestatud sissesĂ”idukeelu Ă”igusvastasust. Igal riigil on suverÀÀnne Ă”igus otsustada, millistel isikutel on Ă”igus nende territooriumile siseneda ning vĂ€lismaalasel puudub ĂŒldjuhul subjektiivne Ă”igus nĂ”uda, et riik lubaks tal oma territooriumile reisida. Mis puudutab aga tagakiusu rahvusvahelise kaitse taotlemisega seonduvalt, siis rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ning kui kaebaja soovib neid asjaolusid kolmandatele isikutele avaldada, siis on see tema otsus ja valik. Kaebaja Venemaale naasmisega ei kaasne paratamatult, et Venemaa saab tema rahvusvahelise kaitse menetlusest teada.
32.Mis puudutab aga seda, et kaebajale tuleks tagada vÔimalus, et kui Venemaale tagasi saates muutuks tagakius ja inimÔiguste eiramine vÀljakannatamatuks, saaks kaebaja uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda ja oma pÀritoluriigist turvaliselt emigreeruda, siis seda Ôigust sissesÔidukeelu kehtestamine kaebajalt Àra ei vÔta. Kaebajal on Ôigus saabuda ka kehtiva sissesÔidukeelu korral piirile ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Lisaks on kaebajal Ôigus taotleda sissesÔidukeelu kehtivusaja muutmist (VSS § 32) vÔi selle kehtivusaja peatamist (VSS § 321). Seejuures sÀtestab VSS § 32 lg 12, et kui vÀlismaalane tÀidab lahkumiskohustuse vabatahtliku tÀitmise tÀhtaja jooksul, siis vastavasisulise taotluse alusel vÔib sissesÔidukeelu tunnistada ka kehtetuks.
33.Seega jÀÀb kaebus ka sissesÔidukeeldu puudutavas osas rahuldamata.
13 (14)
34.Kuna kaebajat ei ole alust tunnistada rahvusvahelise kaitse saajaks ning tema suhtes kohaldatud sissesĂ”idukeeld on Ă”iguspĂ€rane, siis ei ole alust PPA 31.10.2022 otsust tĂŒhistada. Kuna kaebaja tĂŒhistamisnĂ”ue jÀÀb rahuldamata, siis jÀÀb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnĂ”ue.
Menetluskulud ja muud menetluslikud kĂŒsimused
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki kaebus jÀÀb tervikuna rahuldamata, siis ei mĂ”juta see menetluskulude jaotust. Kaebaja sai menetlusabi kaebuse esitamisel riigilĂ”ivu tasumisest vabastamiseks ning tĂ”lkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hĂŒvitada. Lisaks oli kaebajale mÀÀratud riigi Ă”igusabi korras esindaja. HKMS § 118 lg 3 alusel jÀÀvad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi Ă”igusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jÀÀvad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja vĂ”imalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ĂŒhtlustamise ja kujundamise eesmĂ€rgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada kĂ€esoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sĂŒnniaeg tĂ€hemĂ€rgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus kĂ€esoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jĂ€ttes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jĂ”ustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.