Haldusasi X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12206060102-1 ja 23.12.2022 otsusega nr 12206060102-1 tehtud lahkumisettekirjutuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Y.-Y. Y. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12206060118-1 ja 23.12.2022 otsusega nr 12206060118-1 tehtud lahkumisettekirjutuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Q. Q. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12206060104-1 ja 23.12.2022 otsusega nr 12206060104-1 tehtud lahkumisettekirjutuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kaebajad – X. X. (Venemaa kodanik, sündinud XX.XX.XXXX; kaebaja I); Y.-Y. Y. (Venemaa kodanik, sündinud XX.XX.XXXX; kaebaja II); Q. Q. (Venemaa kodanik, sündinud XX.XX.XXXX; kaebaja III) Kaebajate volitatud esindaja Indrek Põder Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada X. X., Y.-Y. Y. ja Q. Q. kaebused ning:
1.1.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 otsused nr 12206060102-1, 12206060104-1 ja 12206060118-1, millega kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused loeti põhjendamatuteks ja lükati tagasi ning neile tehti lahkumisettekirjutused.
Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluseid uuesti läbi vaatama.
2.Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebajate kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud summas 20 eurot iga kaebaja kasuks. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveametil hüvitada kaebajatele kokku 60 eurot.
4.Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ning punktis 2.1.2. märgitud ettevõtete nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X. X. saabus Venemaalt koos oma alaealiste Venemaa kodanikest lastega 04.03.2022 Eestisse ja esitas 06.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotlusest nähtuvalt kiusati X. X.t Venemaal taga poliitiliste vaadete tõttu.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 23.12.2022 otsuse numbritega 122060601021, 12206060104-1 ja 12206060118-1 (edaspidi 23.12.2022 otsus), millega otsustas lugeda X. X. (edaspidi taotleja) ning tema laste Y.-Y. Y. ja Q. Q. rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluste tagasilükkamise kohta. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotlejat pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Tagakiusukartuse alus on poliitiline meelsus ning potentsiaalne tagakiusaja Venemaa ametivõim.
2.1.1.Taotleja osales 23.01.2021 Tallinnas Aleksei Navalnõid toetaval meeleavaldusel ja ühel Venemaal toimunud Navalnõi miitingul 2021. aasta veebruaris. 2020. aasta sügisel osales taotleja Jekaterinburgis rahumeelselt marsil, mis oli mõeldud Navalnõi, Jashini ja Sobolevi toetuseks. Pärast oma poliitilise
2 (13)
meelsuse avaldamist on FSB käinud kontrollimas taotleja vanaema ja keegi on telefoni teel ähvardanud taotleja tööandjat. Taotleja tõendmaterjalides on kajastatud A. Navalnõi toetamist, sõjategevuse vastasust ja Ukraina toetust. Seda kõike arvestades ei poolda taotleja Venemaa ega selle presidendi poliitikat ega Venemaa valitsust. Ainuüksi riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamine ei ole veel alus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Puutuvalt A. Navalnõi toetamisse ja taotleja kartusesse välisagendiks määramise ees leiab PPA, et taotleja isikuline profiil ega poliitiline tegevus pole selline, et pidada seda poliitaktivismiks või taotlejat isikuks, kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale või teda mõne Venemaa seaduse alusel süüdi mõista (ekstremism, välisagendiks olemine, sõjaväe diskrediteerimine jne). Taotleja oli valimiste vaatleja aastal 2019. Vestlusel PPA-ga ei joonistunud välja, et avalike sõnavõttude lõpetamine (Navalnõi teemal) oleks olnud taotleja põhiõigusi riivav määral, et see oleks takistanud tal igapäevaelu elamist. Taotleja kohanes nende oludega, mis Venemaal valitsevad, tema meelsuse väljendamine ja avalik sõnavõtt ei olnud oluline igapäevaelu osa. Sama on taotleja vaadetega seoses sõjategevusega Ukrainas. Kogutud info põhjal peab PPA tõenäoliseks, et taotleja suhtes ei kohaldataks välisagentide seadust, sest taotleja profiil kogumina ei viita sellele, et taotleja igapäeva eluks oleks olnud niivõrd aktiivne osalemine tegevustes, mille alusel saaks teda kvalifitseerida välisagendi seaduse kohaldamise alla.
2.1.2.Venemaa võimud jätkasid 2021. aastal karistamist kunstilise väljenduse eest, mis kritiseeris tundlikke teemasid või heitis neile valgust. Taotleja on kaasaegse kunstiga seotud olnud, sest ta oli 2021. aastal Venemaal praktikal kunstinäituste organisaatorina „Xxxxxx Xxx“ galeriis ja alates 2021. aasta septembrist olnud disainer ja mänedžer firmas „Xxxxxxxxxxx“. Lisaks avaldas ta lugusid Navalnõi ja Ukraina toetuseks sotsiaalvõrgustikes ning hoiab end kursis Venemaa aktivistide blogipostitustega, kuid muudmoodi ta poliitiliselt aktiivne ei ole olnud. PPA-le ei nähtunud, et taotleja töö Venemaal oleks olnud seotud sõjategevuse või poliitika kajastamisega. Eestis viibides on taotleja toetanud Navalnõid ja Ukrainat. Kuigi taotleja on kunsti erialaga seotud, ei ole tema olnud see inimene, kes on väljendanud oma poliitilist meelsust läbi kaasaegse kunsti, mis tõttu ei ole taotleja isikuks, keda võidakse Venemaal vastutusele võtta.
2.1.3.Kogumina hinnates ei ole taotleja asjaolud ega elusündmused sellised, mis viitaksid, et kodakondsusjärgses riigis oleksid ametivõimud temast huvitatud või et teda võidaks taga kiusata või määrata talle ebaproportsionaalne karistus. Taotleja ei ole Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne poliitaktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane blogija. Pole eluliselt usutav, et oma sisemiste veendumuste põhjal Ukrainat pooldav isik langeb Venemaal koheselt tagakiusamise ohvriks. Kuna ukrainlastel ning Ukraina kodanikel on Venemaal võimalik jätkuvalt edasi elada, siis on ka taotlejal kui Venemaa kodanikul võimalik Venemaal tagakiusu kartmata edasi elada, olukorras, kus tema isiklik profiil võimudele huvi ei paku.
2.1.4.Arvatavasti FSB külastas taotleja sisse kirjutatud aadressil tema vanaema ja see, et taotleja töökohast uuriti tema asukoha kohta, ei anna tunnistust vastupidisest, kuna taotlejal puudub kutse politseisse või mõni muu alus, mis kinnitaks taotleja valitsuse vastast tegevust. Seega ei ole põhjendatud ka arvata, et
3 (13)
taotleja võiks Venemaale tagasipöördumisel tegeleda riigivõimust erineva poliitilise meelsuse väljendamisega ja seeläbi ametivõimude huviorbiiti sattuda. Talle ei saaks osaks kriminaalkaristus ega vangistus. Rahvusvahelist kaitset ei saa omistada isikule, kes omab meelsust, kuid kes seda avalikult ei väljenda või ei ole muudmoodi seotud tegevusega (nt aktivist), mis võib tagakiusuohu endaga kaasa tuua. Taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud eelkõige seetõttu, et ta ei poolda Venemaa poliitikat ning et Eestis olla koos oma perega, mitte et ta oleks Venemaal tagakiusuohus. Taotlejat ei ole Venemaal millegi eest karistatud, teda ei ole kinni peetud, ta ei ole tagaotsitav ning tal puuduvad kokkupuuted Venemaa politseiga. Taotleja on Euroopa reisinud, kuid pole varem rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust pidada ka täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse võimalikkuse jaatamiseks peab tõsine oht olema reaalne ja see kehtib neile isikutele, keda peab kaitsma nende ohtude eest, mis ohustavad isiku elu ja vabadust või põhjustavad piinamist ja muud ebainimlikku kohtlemist. Praeguses olukorras ei ole selline oht tõsine ega ka reaalne ning taotlejal endal puudub isiklik soodustav tegur, mille tõttu ta oleks Venemaal teistest suuremas ohus.
2.3.Taotleja vastuväited ei muuda PPA seisukohti. Isegi, kui Venemaa politsei taotlejat otsis, ei ole taotleja varasem profiil Venemaal selline, mis lubab eeldada, et taotlejat hakatakse riigivõimu vastase sõnavõtu tõttu Venemaal taga kiusama. Pole teada, miks taotlejat käidi vanaema juures otsimas. Isegi, kui see oli poliitilise meelsuse pärast, siis ei saa sellest järeldada, et Venemaa riigivõim taotlejat tema meelsuse tõttu taga kiusaks, tegemist oli pelgalt külaskäiguga. Lapsi puudutavates otsustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Peamine on, et lapsi ei lahutataks vanematest. Laste rahvusvahelise kaitse taotlused jäävad sarnaselt ema taotlusega rahuldamata.
3.PPA tegi 23.12.2022 ka ettekirjutused Eestist lahkumiseks, vastavalt X. X.le otsusega nr 12206060102-1, Y.-Y. Y.le otsusega nr 12206060118-1 ja Q. Q.le otsusega nr 122060601041 (edaspidi lahkumisettekirjutused). Kõigi lahkumisettekirjutuste resolutsioon oli teha väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub täitmisele isikute seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Samuti jäeti kõigi isikute suhtes VSS 74 lg 4 alusel sissesõidukeeld kohaldamata. Põhjendused iga isiku osas olid järgmised:
3.1.X. X. põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on põhjendatud ja proportsionaalne teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Isik on nõus vabatahtlikult lahkuma, kuid mitte Venemaale. Venemaa tuleb siiski määrata sihtriigiks, sest see on kodakondsusjärgne riik. Isikul on küll pereliikmed Schengeni alal, kuid lähedaste Eestis (ema, kasuisa, vennad) ja Poolas (abikaasa) elamine ei kaalu üles seadusliku aluse puudumisel lahkumisettekirjutuse tegemist. Tervislik seisund ei takista Eestist lahkumist. Isikul on Eestiga seosed, mis õigustavad 30-päevase lahkumistähtaja määramist (pereliikmed, üürileping, töö kunstigaleriis, lasteaed, kool, huviring). Sissesõidukeeld jääb humaansetel kaalutlustel kohaldamata.
4 (13)
3.2.Y.-Y. Y. põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Alaealise lapse puhul arvestab PPA lapse ema suhtes antud põhjendusi lahkumisettekirjutuse tegemisel. PPA kaalub lapse õigusi ja huve, parimates huvides on olla koos vanemaga. Sidemed Eestis ja Poolas (sugulased, kool, iluvõimlemise trenn) ei kaalu üle seadusliku aluse puudumisel lahkumisettekirjutuse mittetegemist. Sihtriigiks on kodakondsusjärgne riik. PPA hinnangul on lahkumiskohustus võimalik täita 30 päeva jooksul. Sissesõidukeeld jääb humaansetel kaalutlustel kohaldamata.
3.3.Q. Q. põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Alaealise lapse puhul arvestab PPA lapse ema suhtes antud põhjendusi lahkumisettekirjutuse tegemisel. PPA kaalub lapse õigusi ja huve, parimates huvides on olla koos vanemaga. Sidemed Eestis ja Poolas (sugulased, lasteaed, eelkool, muusikatundides ja modelliagentuuris käimine) ei kaalu üle seadusliku aluse puudumisel lahkumisettekirjutuse mittetegemist. Sihtriigiks on kodakondsusjärgne riik. PPA hinnangul on lahkumiskohustus võimalik täita 30 päeva jooksul. Sissesõidukeeld jääb humaansetel kaalutlustel kohaldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 06.01.2023 X. X. (edaspidi kaebaja I), Y.-Y. Y. (edaspidi kaebaja II) ning Q. Q. (edaspidi kaebaja III, ühiselt kaebajad) kaebus 23.12.2022 otsuse täielikuks tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti rahvusvahelise kaitse taotlused läbi. Teiseks taotlesid kaebajad lahkumisettekirjutuste tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuste täitmise peatamist kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebajate seisukoht
5.1.Kaebajad on menetluses selgitanud ja tõendanud, et neil on reaalne hirm ja oht saada Venemaal taga kiusatud.
5.1.1.Kaebaja I toetab Venemaal opositsiooni, avaldab aktiivselt toetust Navalnõile ning osaleb ise ja koos kaebajatega II ja III Navalnõi toetuseks erinevates aktsioonides. Kaebajad on koos lähisugulastega avaldanud meelt Tallinnas Vabaduse väljakul ja ka Vene Föderatsiooni Tallinnas asuva suursaatkonna ees, kandes erinevaid Venemaa valitsuse vastaseid plakateid. Fotosid sellest on avaldatud ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. FSB on kaebajat I 2022. aastal ähvardanud vähemalt kahel korral, käies küsimusi küsimas vanaema juures ja kaebaja I endises töökohas. FSB selgitas, et neil on olemas kõik informatsioon Navalnõi toetamise kohta. Kaebaja I on aktiivselt ka sõjategevuse vastu Ukrainas ning ta viib Eestis olles läbi erinevaid üritusi kaasaegse kunsti valdkonnas, et koguda toetust Ukraina riigile. Tagakiusamise hindamisel ei ole oluline, kas välismaalasel reaalselt on VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud tagakiusamise alus, vaid üksnes tagakiusamise asjaolu. Pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad.
5 (13)
5.1.2.PPA pole kaebaja I ütluste või tõendite usaldusväärsust kordagi kahtluse alla seadnud. Peamine küsimus on selles, kas tagakiusu võimalikkus tuleb lugeda usutavaks. Kaebaja I on avalikult mõistnud hukka Vene Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu, ainuüksi see on Venemaal kriminaalkorras karistatav ja toob kaasa tagakiusu kaebaja I suhtes. Ka lapsed on kaebajaga I meeleavaldustel käinud.
5.1.3.Jääb selgusetuks, millisest informatsioonist lähtuvalt peab PPA tõenäoliseks, et kaebaja I suhtes ei kohaldata Vene Föderatsioonis välisagentide seadust. Selle seaduse järgi võib välisagendiks kuulutada igaühe, kes on n.ö välismõju all või saab välismaalt toetust. Välisagentide seadust on viimasel ajal aktiivselt kasutatud laialdaselt valitsuse oponentide, ajakirjanike ja inimõigusaktivistide vastu. Ühtlasi on Venemaal kuni 7-aastase vanglakaristusega karistatav üleskutsumine riigi julgeoleku vastastele tegudele. Alates 24.02.2022 on Vene Föderatsiooni võimud hakanud aktiivselt teisitimõtlejaid vahistama ning nende suhtes kriminaalmenetlusi läbi viima. Ühtlasi on asutud rakendama seadust, mis kehtestab kuni 15aastase vanglakaristuse valeinfo levitamise eest relvajõudude diskrediteerimise eesmärgil. Vaidlust ei ole, et kaebaja I on avalikult nii Eesti Vabariigis asuva Vene Föderatsiooni saatkonna ees avaldanud meelt seoses Vene relvajõudude tegevusega Ukraina sõjas, samuti sotsiaalmeedias. Selle eest võib Venemaal saada 15-aastase vanglakaristuse, sest Venemaa ametliku seisukoha järgi ei toimu Ukraina vastu sõjategevust. Kaebaja I läbi viidud heategevusoksjonid Ukraina toetamiseks väljendavad nimelt Venemaa sõjategevuse vastasust. Seega on eelnev üheselt käsitatav Venemaa vastase tegevusena.
5.2.Ei saa nõustuda, et kaebajate profiil pole Venemaa võimudele huvipakkuv. Kaebaja arvates pole vaidlust, et just FSB tundis huvi kaebaja I tegevuste ja asukoha vastu. Kaebajaid tuleb lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavateks isikuteks, kuivõrd Venemaale tagasi pöördumisel seisaks nad silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga. Eesti on kuulutanud Vene Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks. Kahtlemata ei ole Vene Föderatsioon turvaline päritoluriik.
5.3.Kaebajad järgivad Eesti põhiseaduslikku korda ja õigusakte. Nad omandavad eesti keelt. Lapsed käivad lasteaias ja eelkoolis, neil on tekkinud eestlastest sõbrad. Kaebaja I on kaasaegse kunsti galeriis vabatahtlik. Laste isa elab ja töötab Poolas. Eestis elavad kaebajate lähisugulased, Venemaal aga ainult kaebaja I vanaema. Kaebajatel ei ole Venemaal vara.
5.4.PPA pole kasutanud diskretsiooniõigust õiguspäraselt. Haldusorgan pidi enne vaieldavate otsuste tegemist kaaluma, kas meede on kaebajate isikuid ja nendega kaasnevat olukorda arvestades proportsionaalne ja vajalik ning kooskõlas põhiseadusega. Antud juhul ei nähtu haldusaktist, et haldusorgan oleks eeltoodud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Ka tuli järgida haldusmenetluse seaduse § 5 lg-t 2. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine ja lahkumisettekirjutuse koostamine ei ole mõõdukas meede. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav (Riigikohtu 17.03.1999 otsus asjas nr 3-4-1-1-99, punkt 13). PPA pole eelnevat järginud. Kaebajate väljasõidukohustuse täitmisel nende päritoluriiki satuvad nad riigivõimu tagakiusamise ohvriks ning nende elud ja tervis satuvad ohtu, sh võidakse poliitiliste veendumuste tõttu vangistada.
6 (13)
6.Vastustaja seisukoht
6.1.PPA 23.12.2022 otsus ja lahkumisettekirjutused on õiguspärased. PPA hindas õigesti, et kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, tegi 30-päevase lahkumistähtajaga ettekirjutused ning jättis sissesõidukeelud kohaldamata.
6.1.1.Väide, et kaebaja I avaldab aktiivselt toetust A. Navalnõile, on meelevaldne. Kaebaja I ütluste kohaselt on ta Venemaal osalenud kahel meeleavaldusel ning kahel meeleavaldusel Eestis. Kaebaja I profiilist ei nähtu, et tegu oleks niivõrd poliitiliselt aktiivse isikuga, kes võiks sattuda Vene ametivõimude huviorbiiti. Vaidlust ei ole, et kaebajad on meeleavaldustel osalenud, kuid ei ole eluliselt usutav, et mõnel üksikul meeleavaldusel osalemine toob kaasa Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumise ja võimudepoolse tagakiusamise. Kaebaja I FSB ametnike poolt ähvardamise osas tuleb märkida, et puudub teave selle kohta, kes tegelikult kaebaja I vastu huvi tundis. Kaebaja I sõnul käis Venemaal tema ema juures kaebaja I kohta uurimas piirkonnapolitseinik ning tööandjale helistanud isiku kohta andmed puuduvad. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse käigus ei ole kaebaja I antud ütluste või tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seatud, ei saa välistada, et kaebaja I on teatud asjaolusid ilustanud. Vastustaja ei saa nõustuda, et tegu oli ilmtingimata FSB ametnikega. Kui kaebajat I käidi tõepoolest otsimas seoses poliitilise meelsuse väljendamisega, ei saa sellest järeldada tagakiusu. Kaebajate taotlused loeti VRKS § 20 lg 1 alusel põhjendamatuteks, selleks ei pea esinema pagulasena tunnustamist välistavaid asjaolusid (VRKS § 22).
6.1.2.Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse käigus on teostatud kaebaja I sotsiaalmeedia kontode vaatlus, mille tulemusena ei ilmne, et kaebaja I postitaks aktiivselt ja järjepidevalt Vene Föderatsiooni agressiooni hukka mõistvat sisu. Eeltoodule tuginedes ei saa vastustaja nõustuda kaebuses esitatud väitega, et kaebaja I postitused sotsiaalmeedias tooksid kaasa Vene riigivõimu tagakiusamise kaebajate suhtes.
6.1.3.Hinnang kaebaja I Venemaal välisagentide nimekirja sattumise võimalikkusele on antud 23.12.2022 otsuse punktis 8.4. Seisuga 13.01.2023 oli välisagentide nimekirjas 522 kannet, mille hulgas on ka need isikud, kes on välisagentide nimekirjast pärast sinna lisamist eemaldatud. Ei ole eluliselt usutav, et välisagentide nimekirja lisatakse valimatult kõiki isikuid, kes vähimalgi määral omavad Vene riigivõimust erinevat meelsust. Vastustaja on nõus, et välisagentide seadust on kasutatud valitsuse oponentide, ajakirjanike ja inimõigusaktivistide vastu, kuid kaebaja I profiilist ei nähtu, et tegu oleks taoliste valdkondade esindajaga. Pelgalt meeleavaldusel osalemise tõttu ei satu isikud Venemaa võimude huviorbiiti ja tagakiusuohtu.
6.2.Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks pole asjaolud, et kaebajad järgivad Eesti seaduseid, omandavad keelt, lastel on eestlastest sõbrad ja sugulased elavad Eestis.
6.3.Rahvusvahelise kaitse andmine ei ole kaalutlusotsus, vaid menetluse käigus hinnatakse individuaalselt ja erapooletult iga taotleja vastavust rahvusvahelise kaitse andmise tingimustele. 7 (13)
Tingimusel, et rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud lõpliku otsusega VRKS § 31 mõistes, isiku seaduslikult Eestis viibimist lubav rahvusvahelise kaitse taotleja staatus lõpeb ja viibimisaluseta välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus. Ei saa nõustuda, et päritoluriiki naasmisel satuvad kaebajad tagakiusamise ohvriks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada.
7.1.VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
7.2.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.
8.VRKS §-s 19 on toodud tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 2). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3).
9.Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagaskiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C465/07, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel. Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
8 (13)
10.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja I ja seeläbi tema alaealiste laste tagakiusukartuse aluseks tuleb pidada poliitilist meelsust ning tagakiusajateks päritoluriigi ehk Venemaa ametivõime (vaidlustatud otsuse punkt 8.2). Kohus nõustub PPA-ga, et üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole veel tagakiusuohu tuvastamiseks piisav, kuna sellisel juhul võiks põhimõtteliselt iga Venemaa kodanik, kes Venemaa tänast võimu ja Ukraina sõda ei poolda, olla rahvusvahelise kaitse saaja. Pagulasseisundi konventsiooni ning selle alusel koostatud Euroopa Liidu varjupaigaõiguse eesmärgiks ei ole laiapindse rahvusvahelise kaitse andmine. Sel põhjusel on nii konventsioonis, EL direktiivides kui ka VRKS-is sätestatud, et isikule peab osaks saama tagakius või tõsine oht. Ehk teisisõnu peab isikut teistest samasugustest eristama see miski, mis tooks talle poliitilise meelsuse tõttu nt riigi poolt ebaproportsionaalse süüdimõistmise ja karistamise.
11.VRKS poliitilise vaate mõistet ei ava. Küll aga teeb seda VRKS-i aluseks olev direktiiv 2011/95/EL. Viidatud direktiivi artikli 10 lg 1 alapunkti e) kohaselt „poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte“. Nii õigus omada poliitilist veendumust kui sõnavabadus (mis hõlmab ka oma poliitilise meelsuse väljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusõigused.
12.Mõistet „poliitilised vaated“ on Euroopa Kohtu praktikas korduvalt defineeritud ning tõdetud, et seda tuleb tõlgendada laialt ning see mõiste võib hõlmata mis tahes vaadet või küsimust, mis puudutab riigiaparaati, valitsust, ühiskonda või poliitikat. See eeldus tugineb mitmele asjaolule. Kõigepealt väljendi „eelkõige“ kasutamine selleks, et loetleda mitteammendavalt asjaolud, mis võivad seda mõistet määratleda. Seejärel ei ole mainitud mitte ainult „vaateid“, vaid ka „ideid“ ja „veendumusi“ potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende „poliitika“ või „meetoditega“ seotud küsimustes, ilma et taotleja oleks tingimata tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes. Lõpuks on rõhk asetatud sellele, kuidas tagakiusajad nende „poliitilist“ laadi tajuvad (C-280/21, punkt 21 ja 27). Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest /.../ veendumustest /.../ või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; Eesti kohtupraktika haldusasjades 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse alusel tagakiusu asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.04.2020 otsuse nr 3-19-2090 punktis 17.
13.Seega tuleb poliitilise meelsuse hindamisel lähtuda selle mõiste laiast tähendusest ning poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks või võiks tagakiusu vältimiseks päritoluriiki naastes käituda, vaid hinnata tuleb tema isiklikke asjaolusid, eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Samuti ei saa poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates lähtuda üksnes minevikusündmustest, vaid teha tuleb ka prognoosotsus tulevikuks, ehk ajaks, mil isik päritoluriiki naaseb.
14.Kohus leiab, et PPA otsus ei vasta nendele põhimõtetele ning arvesse on jäetud võtmata kaebajatega seotud isiklikud asjaolud. Sel põhjusel ei ole ka veenev PPA otsuses toodud väide, et kaebaja I Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumine on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks otsuses tuvastanud kaebaja I ja II ütluste ebausaldusväärsuse ning ka kohtul ei ole alust pidada kaebajaid üldiselt ebausaldusväärseks.
9 (13)
15.Vaidlust ei ole, et: − kaebaja I on Navalnõi toetaja ning tema ja tema alaealised lapsed, kaebajad II ja III, on osalenud korduvalt Navalnõid toetavatel miitingutel; − kaebajad on osalenud Ukraina toetuseks meeleavaldusel Tallinnas Venemaa Föderatsiooni saatkonna ees; − kaebajaid ei ole miitingutel osalemiste eest kinni peetud; − kaebaja I on teinud sotsiaalmeedia postitusi Navalnõi ning Ukraina toetuseks; − kaebaja I on osalenud Eestis Ukraina toetuseks raha kogumisel ning see on nähtav tema Facebooki kontolt. Lisaks on kaebaja I kinnitanud, et ta püüab oma meelsust väljendada läbi kaasaegse kunsti.
16.PPA hinnangul ei ole kaebaja I suhtes välisagendi seaduse kohaldamine tõenäoline. PPA hinnang põhineb kolmel asjaolul. Esiteks leidis PPA, et kaebaja I isikuline profiil ega poliitiline tegevus ei ole selline, et seda saaks pidada poliitaktivismiks või teda ennast isikuks, kelle juurest Venemaa võimud teaksid otsida kompromiteerivaid materjale või teda mõne Venemaa seaduse alusel süüdi mõista. Teiseks tõi PPA välja, et kaebaja I tegeles valimistega üksnes 2019. aastal. Kolmandaks märkis PPA, et meelsuse väljendamine ja avalik sõnavõtt ei olnud tema oluline igapäevaelu osa. Sama paralleeli saab PPA hinnangul tuua ka seoses sõjategevusega Ukrainas. Kohtule jääb PPA seisukoha kujunemine arusaamatuks. PPA ei ole seadnud otsuses kahtluse alla kaebaja I väiteid, et teda on registreeritud elukohast käinud otsimas Venemaa riigivõimu ametnikud, ehkki PPA kahtles, mis põhjusel külaskäik tehti (otsuse punkti 10 lk 14-15). Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks 2019. aastal valimistegevusest osavõtt, nt koosmõjus muude asjaoludega, ei võiks kaasa tuua kaebaja I välisagendiks nimetamist, kuigi PPA loetles välisagendi seaduse kohaldamise alusena ka valimistegevusest osavõtmist (otsuse lk 5 lõpp). Vastupidi, PPA ei ole selle kohta päritoluriigi infot kogunud2. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, et millisel väitel põhineb PPA seisukoht, et oma meelsuse väljendamine ei ole kaebaja I igapäevaelu osa ning et kaebaja I on Venemaa oludega kohanenud. PPA-ga toimunud vestlustest ning kaebaja I esitatud vastuväidetest ei nähtu kohtule selliseid väiteid, mille alusel neid järeldusi teha.
17.Kohus nõustub PPA-ga, et rahvusvahelist kaitset ei saa omistada isikule, kes omab meelsust, kuid seda avalikult ei väljenda. Samas on PPA ise ka otsuses välja toonud, et kaebaja I on oma vaateid avalikult väljendanud. Selleks, et tänasel Venemaal arvamuse avaldamise eest karistada saada, ei pea olema tuntud opositsioonipoliitik või väga aktiivne võimuvastane. Ei saa olla vaidlust, et Venemaa seadusandlust on täiendatud viisil, et keeruline on rääkida Ukraina sõjast ning samuti on keelatud Ukraina toetamine. PPA menetlus keskendub minevikusündmustele, mitte sellele, kuidas kaebaja I ja tema alaealised lapsed võivad Venemaal käituda. Nt jooksis alles äsja Eestis meediast läbi uudis, kus Tula oblastis peeti kinni mees, kelle tütre joonistusõpetaja kaebas tema sõjavastaste vaadete peale3. Arvestades asjaolu, et kaebajaga I on meeleavaldustel osalenud ka tema alaealised lapsed, kes on vanemate arvamusest tugevalt mõjutatavad, siis seda asjaolu, et kaebaja I võib riigivõimu tähelepanu alla sattuda lastest tingitult, PPA ei analüüsi. Samuti ei analüüsi seda asjaolu PPA ka alaealiste laste kontekstis. Võttes aluseks taotluste individuaalse hindamise vajaduse, siis
PPA vastuse lisa 13 https://epl.delfi.ee/artikkel/120151256/12-aastane-vene-tudruk-joonistas-tunnis-sojavastaseid-piltekaristusekspandi-isa-vangi-ja-tutar-lastekodusse (14.03.2023)
10 (13)
oleks PPA pidanud arvestama ka sellega, et kaebajad võivad saada tagakiusatuks või sattuda tõsisesse ohtu laste tegevusest lähtuvalt.
18.Samuti on kaebaja I PPA menetluses väljendanud, et riigivõimu esindajad on otsinud teda vanaema juurest ning suhelnud tööandja ja töökaaslastega. Otsusest ei nähtu, et PPA oleks neid väiteid ebausaldusväärseks pidanud. Kaebaja I tõi vestlusel 4 välja, et kui kaebajat I Venemaal teiste isikute kaudu otsiti, siis tehti ka hoiatus, et teda võidakse uue seaduse alusel panna vangi ja trahvida, samuti hoiatati, et kaebaja I ei saa tööd jätkata. Kaebaja I kirjeldas, et tööandjalt ja kolleegidelt uuriti just kaebaja I poliitiliste seisukohtade kohta. Ka vanaemale öeldi, et teada on informatsioon kaebaja I miitingutel osalemise, fotode ja postituste kohta ja kontrolliti isegi vanaema telefoni. PPA ei ole kaebajat I nende asjaolude osas piisavalt põhjalikult küsitlenud, nt millise uue seaduse alusel karistamisega ähvardamisest oli jutt jne, vaid vestluse lõpus nenditi, et oluline on kaebaja lugu ning täiendavaid kinnitusi emalt või vanaemalt pole vaja (küsimus 61). Samas PPA otsuses (lk-d 10 ja 11, „kokkuvõte pagulase staatuse asjaoludest) jõuti arusaamatu järelduseni, et kaebaja I ei ole sattunud ametivõimude huviorbiiti ja teda ei soovita vastutusele võtta ehk justkui kaebaja I meelsus pole ametivõimudele teada. Võttes aluseks poliitilise meelsuse, siis tuleb olukorras, kus PPA hinnangul riigivõim rahvusvahelise kaitse taotleja meelsusest ei tea, hinnata ka teadasaamise tõenäosust ning seda, milline oleks riigivõimu reaktsioon. Sel põhjusel on PPA ületähtsustanud ka asjaolu, et kaebajat I ei ole Venemaal millegi eest karistatud, teda ei ole kinni peetud, ta ei ole tagaotsitav ning tal puuduvad kokkupuuted Venemaa politseiga. Asjaolu, et minevikus selliseid sündmusi ei olnud, ei tähenda, et neid ei võiks aset leida kaebaja I poliitilisest meelsusest tingitult tulevikus, ja seda eriti olukorras, kus kaebaja I kirjeldas, et teda on juba vanaema ja töökoha kaudu otsitud. Tuleviku hinnangut otsusest ei nähtu. Venemaa kohtute poolt õiglase kohtupidamise tagamine ja poliitiliselt motiveeritud tegude eest karistuste määramata jätmine pole kuigi tõenäoline. Freedom House raporti 5 kohaselt on Venemaa kohtusüsteem poliitilise survestamise vahend ning puudub autonoomia täitevvõimust.
19.Arusaamatu ja konteksti arvestamata on esitatud ka PPA väide, mille kohaselt on kaebaja I reisinud erinevates riikides, ent kuna ta ei ole seal kaitset taotlenud, siis saab sellest järeldada, et kaitse taotluse esitamata jätmine on seotud pigem heaolu kui poliitilise olukorraga ja sõjategevusega Ukrainas. Rahvusvahelise kaitse kontekstis jääb sellise järelduse tegemine kohtule arusaamatuks. Ei saa olla vaidlust, et pärast 24.02.2022 kuupäeva muudeti Venemaal paljusid seadusi, sooviga opositsiooni ning Venemaa ametivõimudega vastuolus olevaid seisukohti vaigistada. Seda asjaolu, ehkki selle toob ka kaebaja välja6, ei ole aga PPA üldse järelduse tegemisel arvestanud. Asjaolu, et sõjategevus Ukrainas algas juba 2014. aastal, ei muuda seda, kuna Venemaa tegevus on pärast 24.02.2022 agressioonisõja alustamist võrreldes 2014. aasta Ukraina alade okupeerimisega diametraalselt erinev. Pärast 2014. aasta Ukraina ründamist, ei muudetud seadusi, et vaigistada teisitimõtlejaid.
20.Samuti ei nõustu kohus PPA seisukohaga sellest, et kaebajad on endale valinud meelepärase riigi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks ning taotlejate ütlusest ei nähtu selliseid objektiivseid asjaolusid, miks ta on soovinud kaitset Eestis. Ühestki rahvusvahelise kaitse menetlust reguleerivast õigusaktist ei tulene, et isikul peaksid esinema mingid objektiivsed asjaolud, miks ta ühes või teises riigis kaitset taotleb. Kaebajad viibisid Eestis ning on täiesti PPA vastuse lisa 14, 21.07.2022 vestluse protokollis küsimus 6. https://www.gov.uk/government/publications/russia-country-policy-and-information-notes/country-policyandinformation-note-critics-and-opponents-of-the-government-russia-august-2022-accessible#Access_to_justice, p 11 6 PPA vastuse lisa 14, küsimuse 24 vastus.
11 (13)
loogiline, et selles riigis ka taotlus esitatakse. Lisaks on kaebajatel Eestis sugulased ning nende kaudu turvavõrgustik, mis samuti on kaitse taotlemisel oluline. Ka on kaebaja selgitanud 2022. aasta märtsis Venemaalt lahkumise asjaolusid ning seda, et tal oli olemas Eesti viisa. Võttes aluseks määruse 604/20136, siis ei saa olla vaidlust, et ükskõik kuhu Euroopa Liidu liikmesriiki kaebajad liikunud oleks, oleks nad Eestile üle antud. Kohtu hinnangul näitab otsuses selliste järelduste tegemine seda, et menetleja ei ole suutnud jääda menetluses erapooletuks.
21.Kohus peab vajalikuks peatuda ka rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuude läbiviimisel. Intervjuu on rahvusvahelise kaitse menetluses üks olulisimaid etappe ning menetluse kvaliteet sõltub suuresti küsitluse läbiviimisest. Sel põhjusel on oluline, et tähelepanu pöörataks kõikidele aspektidele ning et järeldusi ei tehtaks pooliku informatsiooni pinnalt. Intervjuude läbiviimiseks on juhendmaterjale välja andnud ka Euroopa Pagulasamet 7. Kui vaadata PPA esitatud küsimusi, siis jäetakse olulised aspektid täpsustamata. Nt ei ole kaebajalt I uuritud, millal tema vanaema juures või tööandaja juures infot küsimas käidi. Küll aga on PPA otsuses teinud järelduse, et puudub teave, mis tegelikult kinnitaks politsei käiku, mis põhjusel teda otsiti. Ei saa olla vaidlust, et kaebajal I on seda asjaolu väga raske tõendada ning kohtule ei nähtu menetlusest, et PPA oleks kaebajale I selgitanud, et milliseid tõendeid ta saaks nende asjaolude kohta esitada. Samuti ei ole PPA nt täpsustanud piiriületusega seotud asjaolusid, ehki kaebaja I selgitas, et piiril esitati talle väga palju küsimusi8. Vaatamata sellele on PPA teinud aga järelduse, et kaebajal I probleeme ei olnud.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei ole kaebajate taotluseid läbi vaadanud individuaalselt ega kõiki asjaolusid arvestades, mistõttu tuleb otsus tühistada ning kohustada PPA-d kaebajate taotlusi uuesti läbi vaatama. Taotluste uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l muu hulgas hinnata ka seda, kuidas käituksid Venemaale naastes lapsed. Kui PPA tuvastab, et haridusteed jätkates võib laste meelsus erineda üldisest narratiivist, siis tuleb hinnata ka seda, kas see võib tuua tagakiusu või tõsise ohu Venemaal. Selleks tuleb intervjuude läbiviimisel esitada küsimusi ka laste haridustee kohta. Nagu kohus eespool välja tõi, siis tuleks hinnata ka kaebaja I käitumist Venemaale naastes ja uurida põhjalikumalt asjaolusid, mille tõttu ta võib Venemaal huviorbiiti sattuda ning karistada saada, täpsustades ja arvestades mh tema otsimist vanaema ja töökoha kaudu. Asjaolu, et kaebaja I otsimine pole veel tagakiusuna käsitatav, ei tähenda, et Venemaale naastes on ta koos lastega tagakiusuohus.
Lahkumisettekirjutus
23.Kuna kohus tühistab PPA otsused osas, millega kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused loeti põhjendamatuks ning need lükati tagasi, siis tuleb tühistada ka sellega õiguslikult seotud otsused ehk lahkumisettekirjutused.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26.06.2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest
24.Kuna kohus rahuldab kaebused, siis puudub asjas lõplik otsus ning kaebajatel on seadusest tulenev viibimisõigus (VRKS § 251 lg 2, § 31). Sellest tingitult on kaebajad jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning neil puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus jääb sel põhjusel läbi vaatamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus on vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel (HKMS § 109 lg 1).
26.Kaebajad tasusid kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 60 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 101 lg 2, § 108 lg 1). Lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamiseks kaebajad taotlust esitanud ei ole, ehkki kohus seda õigust kaebajatele 07.02.2023 määruse punktis 4 selgitas. Seega jäävad need kulud kaebajate kanda.
27.Kuna kaebajate eest tasus esialgse õiguskaitse riigilõivu neid esindanud juristi büroo, siis esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks on kaebajatel õigus esitada kohtule taotlus (vt HKMS § 104 lg-d 8 ja 81).
28.Kohus avaldab otsuse isikute identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.