1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2023. a määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2023. a määrus ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Asendada kaebaja nimi määruse avaldamisel tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis kahju hüvitamist. Kaebaja nõudis kahju 1500 euro hüvitamist, millele lisandub 2% kuus (võimaluste vähenemine ja tervise kahju), 23 000 hüvitamist (kahju võlgnikuga kompromissile minemise eest (tsiviilasi nr 2-13-20084)), 13 200 Šveitsi frangi hüvitamist (sundravi tõttu saamata jäänud töötasu), 6840 euro hüvitamist (Bigbanki laen, mille oleks saanud tühiseks tunnistada) ja 600 euro hüvitamist (allkirjaõiguse puudumine). Kaebaja märkis kaebuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja paigutati psühhiaatriakliinikusse ja talle osutati sundravi. Kaebaja tervist on kahjustanud keskkonnatingimused, sh isolatsioon psühhiaatriakliinikus. Psühhiaatriakliinikus sooviti kaebajal ära lõigata juuksed. Samuti rikuti sõnumisaladust, kuna komisjoni liige luges ette e-mailid, mida kaebaja oli kellelegi saatnud;
3-23-22 2) Võru linn võttis kaebajalt eestkoste ajal ära allkirjaõiguse ja see põhjustas kaebajale kahju 600 eurot kuus, kuna kaebaja kontol on II pensionisambast pärinev raha, mida ei saa investeerida; 3) kaebaja ei saa psühhiaatriakliiniku 2014. a-l pandud diagnoosi tõttu töötada CE-kategooria juhina, merel või maismaal. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksus peaksid hüvitama selle vahe, mis kaebajal jääb töötasuna saamata. Igakuine hüvitis peaks kasvama aastas 2%; 4) Võru Linnavalitsus tekitas kaebajale kahju 23 000 eurot sellega, et jättis eestkostetava huvid kaitseta ja sõlmis kompromissi (tsiviilasi nr 2-13-20084). Eestkostja oleks pidanud tühistama Bigbankist võetud laenu. Pangatehinguga kandis kaebaja kahju 6840 eurot; 5) kaebaja oli alkoholijoobes. Selle asemel, et kaebaja toimetada koju, viis politsei kaebaja arestikambrisse. Kaebaja muutus närviliseks, murdis käeluu ja põrutas arestikambris jalga. Avaliku võimu esindaja ründas kaebajat selja tagant. Seejärel oli kaebaja töövõimetuslehel rohkem kui neli kuud; 6) prokurör saatis kaebaja joobes autojuhtimise eest sundravile. Kaebaja jäi seetõttu ilma töötasust. Kaebaja oli sõlminud Šveitsi tööandjaga töölepingu, mille kohaselt pidi viimane tasuma 13 200 Šveitsi franki.
2.Tallinna Halduskohus jättis 16. jaanuari 2023. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ja kohustas kaebuses esinevad puudused kõrvaldama 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal tuleb nõuded, mis on esitatud Võru Linnavalitsuse vastu, esitada Tartu Halduskohtule. Kaebajal tuleb täpsustada, millised nõuded on esitatud Võru linna vastu ja millised Riigikantselei vastu; 2) kui kaebaja jääb nõude juurde, et kohus on talle kahju tekitanud, tuleb tal esitada jõustunud otsus, millest nähtub, et kohtunik on toime pannud kuriteo. Vastasel korral ei saa nõuet menetleda; 3) kaebajal tuleb täpsustada, millise konkreetse õigusvastase tegevusega on riik (konkreetne riigiasutus) kaebajale põhjustanud kahju igakuiselt 1500 eurot ja millele tuleb juurde määrata 2% aastas. Kaebaja ei saa samal alusel esitada nõuet riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vastu; 4) kaebusest ei selgu, kas psühhiaatriakliinikusse paigutamine on õigusvastane või mitte. Kaebajal tuleb ära näidata lahendid, millega ta haiglasse paigutati. Kui selliseid kohtulahendeid pole, ei saa kaebaja kahju hüvitamise nõuet esitada; 5) kui psühhiaatriakliinik on kaebajale kahju põhjustanud, tuleb nõue esitada kliinikumi vastu. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega ja seda lahendab maakohus; 6) kui kätt ja jalga vigastas kaebaja ise, ei saa ta politseilt kahju hüvitamist nõuda. Kui kaebajal on pretensioone politsei vastu, tuleb vormistada korrektne kaebus; 7) kaebajal tuleb üheselt ja selgelt teatada, millised nõuded ja kelle vastu ta soovib esitada. Samuti tuleb kaebajal täpsustada iga esitatava nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning põhjendada kaebust, arvestades kohtu selgitusi. Kaebajal tuleb kõiki oma väiteid tõendada; 8) kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kui tegemist on kehavigastuse või terviserikkega, on kaebus lõivuvaba. Kui kaebajal puudub raha, tuleb taotleda menetlusabi.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 8. veebruari 2023. a määrusega kaebuse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti; 2) kaebaja pidi kõrvaldama puudused hiljemalt 6. veebruariks 2023. Kaebaja esitas kohtule
26.jaanuaril 2023 e-kirja, milles väljendas end lugupidamatult, 27. jaanuaril 2023 e-kirja, 2(4)
3-23-22 milles vabandas esimese e-kirja eest, ning 2. veebruaril 2023 e-kirja, milles märkis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 ja võlaõigusseaduse § 130 järgi on töövõimetusest tingitud riigipoolne hüvitis igakuiselt umbes 2500 eurot madalam ja soovis teada, millal need rahad tagasiulatuvalt temale laekuma hakkavad. Kaebuse sisulised puudused on endiselt kõrvaldamata. Kaebusest ei selgu, kelle vastu ja mille alusel kaebaja kahju hüvitamise nõude esitab. Kaebajal on täpsustamata kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud (HKMS § 38 lg 1 p 7). Kaebajal tuli kohtule selgitada, kes ja millise õigusvastase tegevusega kaebajale kahju põhjustas. Kaebust ei ole esitatud kujul võimalik eesmärgipäraselt tõlgendada. Kaebajal tuli selgelt ära määratleda, kui suurt hüvitist ta nõuab ja tasuda sellest kolm protsenti riigilõivuna või taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega avaldanud soovi riigilõivust vabastamiseks. Seega on kaebaja jätnud kõrvaldamata puudused, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist; 3) kaebaja on esitanud täpselt samade nõuetega kaebuse varem haldusasjas nr 3-22-658, kus kohus tagastas kaebuse selle esitajale. Nimetatud haldusasjas määrati kaebajale riigi õigusabi korras esindaja, kes jõudis järeldusele, et kaebaja esitatud nõuded on perspektiivitud või väga väheste eduvõimalustega. Sealjuures selgitas advokaat kaebajale õiguslikku olukorda ning kaebaja otsustas jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. Hiljem esitas kaebaja täpselt samade puudustega kaebused haldusasjades nr 3-22-1475 ja 3-22-2370. Ka nendes haldusasjades tagastati kaebus kõrvaldamata jäänud puuduste tõttu. Seega ei olnud 16. jaanuari 2023. a käiguta jätmise määruse sisu kaebajale uus, kuid kaebaja ei ole jätkuvalt kohtu selgitusi arvesse võtnud.
6.Ringkonnakohtul tuleb kontrollida, kas halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja jättis puudused tähtpäevaks kõrvaldamata ja kas puudused takistasid kaebuse menetlemist.
7.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
8.Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebusest ei selgu, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kaebuses on esitatud erinevad kahju hüvitamise nõuded erinevate isikute, sh organite vastu ning väidetav kahju on tekkinud erinevate õigussuhete alusel. Kaebusest on välja loetavad summad, mille väljamõistmist taotletakse (vt käesolev määrus, p 1).
9.Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei olnud rahul tingimustega, milles ta pidi psühhiaatrikliinikus viibima (vt käesolev määrus, p 1 alap 1). Kui isik allutatakse psühhiaatrilisele ravile psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 alusel, on tegemist avalikõigusliku vaidlusega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-31-16-09, p 18; erikogu 18. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p 7). Avalik-õigusliku suhtega on hõlmatud ka need tingimused, milles isik peab tahtest olenematul ravil viibima. Kui 3(4)
3-23-22 kaebaja tahteks on vaidlustada tahtest olenematut ravi, sh diagnoose, ei kuulu selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Pädevuse puudumine pole aga kaebuse puudus, mida saaks kõrvaldada, ja mille kõrvaldamata jätmise tõttu saaks kaebuse tagastada (vt käesolev määrus, p 10).
10.Kaebusest nähtub, et väidetava kahju tekitas Võru linn eestkosteasutusena, samuti prokuratuur süüteomenetluses. Kaebuse puudusena ei saa käsitada seda, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sellist puudust ei ole kaebajal võimalik kaebuses kõrvaldada. Kui halduskohus leiab, et osad õigussuhted on eraõiguslikud ja osade avalikõiguslike suhete lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord (nt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus), siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1, mitte aga § 121 lg 1 p 2 alusel.
11.Kaebuse puudusena, mille kõrvaldamata jätmisel ei ole võimalik kaebust menetleda, ei tule käsitada seda, et kaebajal pole esitada kohtuotsust, mille kohaselt oleks kohtunik kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Tegemist on nõude rahuldamist puudutava eeldusega. Kui nõude eeldus pole täidetud, ei ole tegemist puudusega, mille tõttu saaks kaebuse tagastada.
12.Õige polnud kaebust tagastada ka põhjusel, et kaebaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riivilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Esmalt oleks halduskohus pidanud võtma seisukoha küsimuses, millised nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse, tagastama nõuded, mida halduskohus pole pädev lahendama, ning seejärel võtma seisukoha, kas ja millises ulatuses tuleb kaebajal lõivu tasuda. Tervisekahju osas on kaebus lõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 12). Näiteks väidab kaebaja tervisekahju tekkimist politsei tegevuse ja psühhiaatriahaiglas valitsenud tingimuste tagajärjel.
13.Kaebusest on välja loetav, et psühhiaatriakliinikus pandud diagnoosi tõttu ei saa kaebaja töötada CE-kategooria juhina ja merel. Seeläbi on piiratud kaebaja hinnangul tema võimalust teenida sissetulekut. Kaebaja tahteks on, et riik või kohaliku omavalitsuse üksus hüvitaks kahju, mis kaebajal jääb tervislikel ja majanduslikel põhjustel saamata. Kaebaja tahet on võimalik mõista selliselt, et ta ei nõua kahju hüvitamist mitte pandud vale diagnoosi eest, vaid selle eest, et puudub õigusnorm, mis näeks kaebajale sellises olukorras ette hüvitise selle eest, et ta ei saa töötasu temale meelepärases määras teenida. Kui tegemist peaks olema õigustloova üldaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega, kuulub see nõue halduskohtu pädevusse (RVastS § 14 lg 1). Õige vastustaja kindlakstegemine on kohtu ülesanne. Isegi kui sellise nõude rahuldamine pole tõenäoline, ei puuduta see kaebusele esitavaid nõudeid. Vajadusel tuleb kaebaja tahet täpsustada, kuna sellest võib sõltuda see, millisel alusel ja kellelt kahju nõutakse.
Eeltoodust tulenevalt ei olnud õige kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
15.Halduskohtul tuleb vajadusel kontrollida, kas kaebajal on halduskohtumenetluses teovõime ning kui see on piiratud ja kaebaja ei saa menetluses kõikide nõuete osas ise tahteavaldusi teha, kas esindaja kiidab kaebuse heaks (HKMS § 25 lg-d 1, 2 ja 6, § 26 lg 1 ja § 121 lg 1 p 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2577).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.