Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja Keijo Lindeberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keijo Lindebergi määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
28.06.2023
ja
26.07.2023
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Keijo Lindebergi 28.06.2023 ja 02.08.2023 määruskaebused Tallinna Halduskohtu 28.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale ja 26.07.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-23-22.
Võtta asja materjalide juurde Keijo Lindebergi 02.08.2023 määruskaebuse lisa.
Rahuldada Keijo Lindebergi 28.06.2023 määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2023 määrus Keijo Lindebergile trahvi määramise osas (resolutsiooni punkt 1).
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.07.2023 määrus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkt 1).
Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindebergi 08.06.2023 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Keijo Lindebergi poolt Advokaadibüroo LINDEBERG kaudu haldusasjas nr 3-23-22 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 601,20 eurot (koos käibemaksuga).
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-23-22
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 04.01.2023 halduskohtule kaebuse, milles nõudis kahju hüvitamist. Kaebaja nõudis kahju 1500 euro hüvitamist, millele lisandub 2% kuus (võimaluste vähenemine ja tervise kahju), 23 000 euro hüvitamist (kahju võlgnikuga kompromissile minemise eest (tsiviilasi nr 213- 20084)), 13 200 Šveitsi frangi hüvitamist (sundravi tõttu saamata jäänud töötasu), 6840 euro hüvitamist (Bigbanki laen, mille oleks saanud tühiseks tunnistada) ja 600 euro hüvitamist (allkirjaõiguse puudumine).
2.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2023 määrusega X kaebuse käiguta ja kohustas kaebuses esinevad puudused kõrvaldama 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 08.02.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja jättis puudused tähtpäevaks kõrvaldamata ja puudused takistavad kaebuse menetlemist.
4.X esitas halduskohtu 08.02.2023 määruse peale määruskaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.03.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas halduskohtu 08.02.2023 määruse ja saatis asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ei olnud õige. Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebusest ei selgu, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kaebuses on esitatud erinevad kahju hüvitamise nõuded erinevate isikute, sh organite vastu ning väidetav kahju on tekkinud erinevate õigussuhete alusel. Kaebusest on välja loetavad summad, mille väljamõistmist taotletakse. Kaebuse puudusena ei saa käsitada seda, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sellist puudust ei ole kaebajal võimalik kaebuses kõrvaldada. Pädevuse puudumise korral tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse puudusena, mille kõrvaldamata jätmisel ei ole võimalik kaebust menetleda, ei tule käsitada seda, et kaebajal pole esitada kohtuotsust, mille kohaselt oleks kohtunik kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Tegemist on nõude rahuldamist puudutava eeldusega. Õige polnud kaebust tagastada ka põhjusel, et kaebaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riivilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Esmalt oleks halduskohus pidanud võtma seisukoha küsimuses, millised nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse, tagastama nõuded, mida halduskohus pole pädev lahendama, ning seejärel võtma seisukoha, kas ja millises ulatuses tuleb kaebajal lõivu tasuda. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei olnud rahul tingimustega, milles ta pidi psühhiaatrikliinikus viibima. Kui isik allutatakse psühhiaatrilisele ravile psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 alusel, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Avalik-õigusliku suhtega on hõlmatud ka need tingimused, milles isik peab tahtest olenematul ravil viibima. Kui kaebaja tahteks on vaidlustada tahtest olenematut ravi, sh diagnoose, ei kuulu selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebusest on välja loetav, et psühhiaatriakliinikus pandud diagnoosi tõttu ei saa kaebaja töötada CE-kategooria juhina ja merel. Seeläbi on piiratud kaebaja hinnangul tema võimalust teenida sissetulekut. Kaebaja tahteks on, et riik või kohaliku omavalitsuse üksus hüvitaks kahju, mis kaebajal jääb tervislikel ja majanduslikel põhjustel saamata. Kaebaja tahet on võimalik mõista selliselt, et ta ei nõua kahju hüvitamist mitte pandud vale diagnoosi eest, vaid selle eest, et puudub õigusnorm, mis näeks kaebajale sellises olukorras ette hüvitise selle eest, et ta ei saa töötasu temale meelepärases määras teenida. Kui tegemist peaks olema õigustloova üldaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega, kuulub see nõue halduskohtu pädevusse (RVastS § 14 lg 1). Isegi kui sellise nõude rahuldamine pole tõenäoline, ei puuduta see kaebusele esitavaid nõudeid. Vajadusel tuleb kaebaja tahet täpsustada, kuna sellest võib sõltuda see, millisel alusel ja kellelt kahju nõutakse.
2(8)
3-23-22
6.Tallinna Halduskohus tagastas 04.04.2023 määrusega kaebuse Võru Linnavalitsuse vastu esitatud kahju hüvitamise nõude osas ja määras kaebajale tähtaja riigi õigusabi taotlemiseks. Määrus jõustus 20.04.2023.
7.X esitas 04.04.2023 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus rahuldas 11.04.2023 määrusega. Halduskohus määras X-le riigi õigusabi isiku õigusnõustamiseks seoses võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega Eesti Vabariigi vastu selgitamaks välja, milliseid nõudeid ja millisel alusel on üldse võimalik esitada ja isiku esindamiseks võimalikus halduskohtumenetluses, sh kohtule nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Esindajal tuli määruse resolutsiooni kohaselt kontakteeruda viivitamatult esindatavaga pärast riigi õigusabi osutaja määramist ning esitada nõuetekohane kaebus kohtule hiljemalt 40 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest. Halduskohus leidis, et arvestades kaebaja isikut ja temaga seotud asjaolusid, on tõenäoline, et kaebaja ei suuda ise, ilma professionaalse õigusabita välja selgitada, kas avalik võim on talle tekitanud sellist varalist kahju, mille hüvitamist saab ta kohtus nõuda. Samuti on tal raskendatud kohtumenetluses osalemine ja enda nõuetekohane esindamine. Määruse põhjenduste kohaselt tuli riigi õigusabi korras määratud advokaadil esmalt võtta ühendust kaebajaga ja selgitada välja õiguslik olukord (võimalike kahju hüvitamise nõuete alused ja perspektiivid) ning esitada HKMS-is sätestatud nõuetele vastav kaebus (või ka nõuetekohased kaebused vastavalt kohtualluvustele). Korrastada tuleb kaebuse nõuded ja esitada kaebuse põhjendused (arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses toodut). Kui kaebuse esitajale on tekitatud mingis osas aga kahju tsiviilõiguslikus suhtes, tuleb seda kaebajale selgitada ja vajadusel esitada vastavale maakohtule riigi õigusabi taotlus kaebaja esindamiseks tsiviilkohtumenetluses.
8.Riigi Õigusabi Infosüsteemi 13.04.2023 teate kohaselt määrati õigusabi osutajaks vandeadvokaat K. Lindeberg.
9.Tallinna Halduskohus kohustas 29.05.2023 määrusega X esindajat esitama kohtule nõuetekohase kaebuse hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, sest selleks ajaks oli halduskohtu 11.04.2023 määrusest tulenev nõue endiselt täitmata ja esindaja ei olnud halduskohtule vastanud. Halduskohus hoiatas määruses ühtlasi kaebaja esindajat, et kohtu nõude tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus esindajat trahvida (HKMS § 28 lg 2) ja kohaldada riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 20 sätestatud meetmeid.
10.K. Lindeberg esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks summas 1633,20 eurot (tasu 1361 eurot ja käibemaks 272,20 eurot).
11.Tallinna Halduskohus trahvis 28.06.2023 määruses K. Lindebergi rahatrahviga 300 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates vastavalt kohtumäärusele lisatud makseinfo dokumendile (resolutsiooni p 1). Ühtlasi kohustas halduskohus K. Lindebergi esitama lähtuvalt RÕS § 20 lg-st 31 kümne päeva jooksul arvates määruse saamisest selgituse, miks tal on jäänud ülesanne kaebaja esindamiseks täitmata, ning riigi õigusabi osutamist tõendavad dokumentaalsed tõendid (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas määruses, et K. Lindeberg pidi kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindajana täitma 11.04.2023 määrusest tuleneva nõude 23.05.2023. Kuna kaebaja oli alates 16.05.2023 pöördunud kohtu poole erinevate taotlustega, pöördus kohus 19.05.2023 kaebaja esindaja poole e-kirjaga, et saada teada, kas advokaadil on õnnestunud saada esindatavaga kontakt. Vastuseks saabus automaatvastus, mille kohaselt on K. Lindeberg kuni 24.05.2023 puhkusel. K. Lindeberg ei täitnud 11.04.2023 määrusest tulenevat nõuet ega vastanud kohtule. Kohus määras 29.05.2023 määrusega kaebaja esindajale täiendava tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks ja tegi trahvihoiatuse. K. Lindeberg sai selle määruse kätte 30.05.2023, kuid ei täitnud kohtu nõuet ja see on praeguseni täitmata. Seega on K. Lindeberg jätnud täitmata nii kohtu nõuded kui ka oma ülesande riigi õigusabi osutajana, millest tulenevalt on kaebaja õigused ja huvid jäänud kaitseta. 3(8)
3-23-22 K. Lindebergi tegevuse tagajärjel on menetlus oluliselt veninud. Kuna K. Lindeberg ei ole esitanud kohtule ühtegi selgitust, mis oleks tal takistanud esindajana oma ülesannete täitmist, on asja kiire lahendamise takistamine on olnud pahatahtlik. Seetõttu on vajalik K. Lindebergi trahvida. Kohtule ei ole K. Lindebergi majanduslik olukord teada, kuid kohus arvestab, et kohtu nõuded on jäänud täitmata kahel korral ja kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, ehkki K. Lindeberg võttis ülesande täitmise vastu 13.04.2023. Eelnevast tulenevalt trahvib kohus K. Lindebergi 300 euroga (HKMS § 28 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg-d 1 ja 2). Ei nähtu, et praeguses asjas oleks esindaja kaebajale riigi õigusabi korras õigusabi osutanud ning esitatud info põhjal ei ole alust riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamiseks. Kui kaebaja esindaja ei nõustu selle seisukohaga, on tal võimalik esitada riigi õigusabi osutamist tõendavad dokumentaalsed tõendid.
12.Tallinna Halduskohus kõrvaldas 26.07.2023 määrusega (allkirjastatud kell 13:09) K. Lindebergi kaebajale riigi õigusabi osutamisest haldusasjas nr 3-23-22 ning määras saata määrus Eesti Advokatuurile X-le uue esindaja määramiseks. Halduskohus põhjendas määruses, et K. Lindeberg ei täitnud 11.04.2023 määrusest tulenevat nõuet ega esitanud nõuetekohast kaebust ka 29.05.2023 määrusega määratud täiendavaks tähtajaks ja see on praeguseni täitmata. K. Lindebergi poolt 28.06.2023 kohtule saadetud ja 08.06.2023 kuupäeval allkirjastatud dokument ei ole menetlusdokument, mille esitamist nõudis kohus 11.04.2023 ja 29.05.2023 määrustes. Dokument on kantud K. Lindebergi soovist otsida põhjendusi, miks ta ei pea kohtunõuet täitma, kuid nõuet ennast ei ole täidetud. Kohtu poolt nõutud dokumenti, s.t kaebust, ei ole advokaat kohtule esitanud. Ei ole usutav, et K. Lindeberg kutselise esindajana lihtsalt unustas dokumendi ära saata. Kohtuistungi sekretär helistas 15.06.2023 advokaadibüroosse, et saada teavet, kas advokaat kavatseb kohtunõude täita, kuid talle öeldi, et advokaat on puhkusel, talle antakse teave edasi ning advokaat on teadlik sellest, et kohtule tuleb vastata. Sellises olukorras tuleb eeldada, et advokaat kontrollib kohe, miks vastav dokument ei ole kohtusse jõudnud. K. Lindeberg seda aga ei teinud. Kui kohus on pidanud mõistlikuks määrata kaebajale riigi õigusabi, tuleb eeldada, et esindaja astub samme selleks, et kaebaja õiguslik positsioon selgeks teha ning kohtule vastavad nõuded esitada. Kohus saab sellisel juhul hinnata, kas esindaja positsioon on õige. Kohus on juba 04.04.2023 määrusega tagastanud nõuded, mille menetlemist ta ei pea võimalikuks. K. Lindebergi tegevuse tagajärjel on kaebaja õigused ja huvid jäänud kaitseta ning menetlus on oluliselt veninud. K. Lindeberg ei ole esitanud ühtegi asjakohast selgitust, mis oleks tal takistanud esindajana oma ülesannete täitmist. Ka 10.07.2023 antud selgitused on kantud üksnes soovist õigustada enda tegemata jätmisi. Advokaat on seega näidanud end kaebaja esindamisel asjatundmatu ja eelkõige hooletuna ning on kohtu korraldusi eirates olnud lugupidamatu kohtu vastu. Seejuures ei ole eesmärk advokaati karistada, vaid kaebajale asjatundliku õigusabi tagamine.
13.Tallinna Halduskohus määras 26.07.2023 määrusega (allkirjastatud kell 14:30) K. Lindebergi haldusasjas nr 3-23-22 X-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 273,60 eurot (sh käibemaks 45,60 eurot) (resolutsiooni p 1). Halduskohus leidis, et kaebaja esindamiseks kulunud aeg (kokku 1045 minutit) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nagu kohus varem allkirjastatud 26.07.2023 määruses leidis, on kaebaja õigused ja huvid jäänud kaitseta. Kuna kaebaja on 29.06.2023 vastuses kohtule kinnitanud, et ta on advokaadiga kohtunud ja asja arutanud, siis saab mõista riigi õigusabi tasu välja järgmiste toimingute eest: 13.04.2023 etoimiku materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kohtu ja kliendiga (57 minutit, 75 eurot); 20.04.2023 nõupidamiseks valmistumine, nõupidamine kliendiga (112 minutit, 146 eurot); 19.05.2023 e-kirjavahetus kliendiga (5 minutit, 7 eurot). Eeltoodu põhjal tuleb määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 228 eurot, millele lisandub käibemaks 45,60 eurot.
4(8)
3-23-22
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.K. Lindeberg palub 28.06.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.06.2023 määruse resolutsiooni p 1. Esindaja vastus 29.05.2023 määrusele on koostatud ja allkirjastatud 08.06.2023, mis nähtub ka e-toimikust. Ekslikult jäi aga dokument kohtule esitamata ja esindaja kinnitab, et tegemist on tema eksimusega, sest eelduslikult on pärast allkirjastamist jäänud vajutamata „esita“ nupp. Samas on e-toimikus sageli erinevaid veateateid, mistõttu ei saa välistada, et dokument jäi kohtule esitamata tehnilise tõrke tõttu. Siiski oleks esindaja pidanud veenduma, et dokument on reaalselt kohtule esitatud, mistõttu tunnistab esindaja oma eksimust. Esindaja trahvimine ei ole siiski õigustatud. Kohus ei ole toonud välja ühtegi puudust, mis kaebuses esineks. Kaebaja on kaebuses toonud ise välja kaebuse asjaolud ja nõude. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus asunud 15.03.2023 määruses seisukohale, et kaebaja poolt esitatud kaebus tuleb menetlusse võtta ja puuduvad alused selle tagastamiseks. Seega ei saa nõustuda halduskohtu määruses märgituga, mille kohaselt asja kiire lahendamine on olnud takistatud. Vastupidi, halduskohus oleks pidanud ise kaebuse menetlusse võtma. Pole arusaadav, milliseid puuduseid tuleb esindajal kõrvaldada. Seda on esindaja ka 08.06.2023 allkirjastatud ning 28.06.2023 kohtule esitatud seisukohas selgitanud. 08.06.2023 kohtule esitatud riigi õigusabi tasu taotlusest nähtub, et esindaja on esindatavaga seotud asjaoludega põhjalikult tutvunud. Ühtlasi on esindaja teadlik, et nimetatud asjaolusid on hinnanud ka kaebaja eelmine esindaja, kes asus seisukohale, et nõuetel puudub perspektiiv. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses märgitust, on esindaja seisukohal, et praeguses menetlusetapis puuduvad tal võimalused esitada kaebaja huvide kaitseks täiendavaid menetluslikke taotlusi.
15.K. Lindeberg palub 02.08.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.07.2023 määrus osas, millega tema 08.06.2023 tasutaotlus jäi osaliselt rahuldamata ning teha uus määrus, millega rahuldada tema 08.06.2023 tasutaotlus täies ulatuses. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohus on 15.03.2023 määruses selgelt välja toonud, et kaebaja enda poolt esitatud kaebuses on kaebuse alus ja ese selgelt määratletud ning selle tagastamise alused on täitmata, peab esindaja aktsepteerima kaebaja soovi sellised nõuded kohtule esitada. Pärast seda pole halduskohus toonud välja ühtegi puudust, mis halduskohtu hinnangul kaebuses esinevad. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja esindaja esmane peamine ülesanne hinnata, kas kaebajal on veel mõni nõue, mis on jäänud kohtule esitamata. Tasutaotluses on toodud välja erinevate kohtuasjade materjalid, mida esindaja on analüüsinud. Esindaja on tuvastanud, et pole ühtegi nõuet, mida oleks võimalik kohtule esitada, kuna isegi kui mõni täiendav nõue oleks eksisteerinud, oleks see praeguseks aegunud. Kokkuvõttes oli esindaja seotud Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrusega ja kaebaja sooviga sellised nõuded kohtule esitada. Kui esindaja pole tuvastanud täiendavaid nõudeid, mida saaks kohtule esitada, ei ole esindajal selles menetlusetapis rohkem midagi teha. 08.06.2023 menetlusdokument on nii koostatud kui ka allkirjastatud e-toimiku keskkonnas. Samal kuupäeval on koostatud ka tasutaotlus, mis mh kajastab 08.06.2023 menetlusdokumendi koostamise kulu. Seega on ilmne, et 08.06.2023 menetlusdokument jäi kohtule esitamata inimliku eksituse või e-toimiku tõrke tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tallinna Halduskohtu 28.06.2023 määrus
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 77 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). 5(8)
3-23-22
17.Määruskaebuse esitaja arvates ei olnud tema trahvimine õigustatud seetõttu, et halduskohus ei ole toonud välja ühtegi kaebuses esinevat puudust ja lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses märgitust ei ole tema arvates võimalik praeguses menetlusetapis esitada kaebaja huvide kaitseks täiendavaid menetluslikke taotlusi. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi ringkonnakohus leidis 15.03.2023 määruses, et kaebuse tagastamine ei olnud õige HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, s.t puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei saa sellest järeldada, et ringkonnakohtu hinnangul tulnuks kaebaja esitatud kaebus sellisel kujul menetlusse võtta. Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses on selgitatud, et kaebaja tahet võib mitmeti mõista (vt nt määruse p 9) ning vajaduse korral tuleb kaebaja tahet täpsustada (vt määruse p 13). Ühtlasi on ringkonnakohus andnud juhised, mil viisil on võimalik kaebaja tahet mõista ja millisel juhul kuuluks vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seega nõudis halduskohus põhjendatult, et riigi õigusabi korras määratud advokaadil tuleb esitada HKMS-is sätestatud nõuetele vastav kaebus, kus on korrastatud kaebuse nõuded ja esitatud kaebuse põhjendused, arvestades ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses toodut. Võttes arvesse kaebaja isikut ja tema terviseseisundit, võis halduskohus õigustatult eeldada, et advokaadist esindaja määramisel on võimalik kaebaja tegelik tahe ja võimalused õiguste kaitseks kiiremini välja selgitada. Seetõttu ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja arvamusega, et halduskohus nõudis esindajalt alusetult kohtu nõude täitmist.
18.Eelnevast hoolimata leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määratud trahv tuleb tühistada. Halduskohus trahvis K. Lindebergi HKMS § 28 lg 2 alusel. HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Halduskohus leidis, et K. Lindeberg on kaebaja esindajana takistanud pahatahtlikult asja kiiret lahendamist, sest jättis täitmata kohtu nõuded ja oma ülesanded riigi õigusabi osutajana, selgitamata seejuures, mis takistas tal kaebaja esindajana oma ülesannete täitmist.
19.K. Lindeberg on selgitanud, et ta koostas ja allkirjastas 29.05.2023 määrusele vastuse 08.06.2023, kuid see jäi ekslikult kohtule esitamata. K. Lindeberg on nimetatud vastuse ka 28.06.2023 halduskohtule esitanud (dtl 124). Samuti on K. Lindebergi 08.06.2023 halduskohtule esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluses märgitud, et 08.06.2023 on ta kohtule vastuse koostanud (dtl 112). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt põhjust kahelda, et advokaat 08.06.2023 tõepoolest nimetatud vastuse koostas ja soovis seda ka kohe kohtule esitada. Kõnealust vastust ei saa pidada nõuetekohaseks kaebuseks, mida halduskohus 11.04.2023 ja 29.05.2023 määrustes esindajalt nõudis, kuid sellest võib siiski välja lugeda esindaja seisukoha ja taotlused. Seega on pärast halduskohtu 28.06.2023 määruse tegemist selgunud, et K. Lindebergi sooviks ei olnud jätta 30.05.2023 määrusele vastamata, kuid tal jäi see tegemata hooletuse tõttu. Ehkki õige on halduskohtu 28.06.2023 määruses toodud järeldus, et kaebaja esindaja jättis kohtu nõude täitmata, esitamata seejuures tähtaegselt mingeid selgitusi, ei saa ringkonnakohtu hinnangul esindaja tegevust, s.t hooletusest vastuse esitamata jätmist pidada pahatahtlikuks. Seetõttu oli ekslik halduskohtu järeldus, nagu oleks K. Lindeberg asja kiiret lahendamist pahatahtlikult takistanud. Järelikult ei ole nendel kaalutlustel esindaja trahvimine põhjendatud ja halduskohtu määratud trahv ja seega halduskohtu 28.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada. Tallinna Halduskohtu 26.07.2023 määrus
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.07.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse 6(8)
3-23-22 esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
21.K. Lindeberg on esitanud määrusekaebuse lisana 10.07.2023 kaebajale saadetud e-kirja (dtl 238), millega ta soovib näidata, et tal oli tegevusplaan praeguses asjas kooskõlastatud ka kaebajaga. Ringkonnakohus võtab e-kirja asja materjalide juurde, sest see on haldusasja lahendamisel asjassepuutuv.
22.RÕS § 22 lg 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (määrus nr 16). Riigi õigusabi tasu halduskohtumenetluses iga poole tunni kohta on 39 eurot (määruse nr 16 § 1 lg 5 ja § 11 lg 1). Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui määrusest ei tulene teisiti (määruse nr 16 § 5). Miinimummäära ei kohaldata toimingutele, mis tehakse advokaadibüroost lahkumata (määruse nr 16 § 1 lg 11). Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ja ümardatuna järgmise täiseuroni (määruse nr 16 § 1 lg 1). RÕS § 22 lg 7 järgi tuleb kohtul taotluse lahendamisel hinnata ka sisuliselt esindaja tehtud menetlustoimingute põhjendatust ja nende tegemiseks kulutatud aja mõistlikkust. Nimetatud sättest tulenevalt on menetlusosalist esindanud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18-7550, p 11; 02.05.2017 otsus nr 3-2- 1-134-16, p 56; 23.03.2015 määrus nr 3-2-1-184-15, p 14). Kohtul on õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18- 7550, p 11; 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, p 14; 24.11.2005 otsus 3-3-155-05, p 9).
23.K. Lindebergi 08.06.2023 taotlusest nähtuvalt kulus tal 13.04.2023 e-toimiku materjalidega tutvumisele, e-kirjavahetusele kohtu ja kliendiga 57 minutit; 20.04.2023 nõupidamiseks valmistumisele ja nõupidamisele kliendiga 112 minutit; 26.04.2023, 27.04.2023 ja 28.04.2023 varasemate menetluste materjalidega tutvumisele (sh 2-14-54463, 2-18-10908, 2-16-6043, 215-7030, 2-17-11108, 3-22-658) ja vaidluse perspektiivi hindamisele 820 minutit; 19.05.2023 e-kirjavahetusele kliendiga 5 minutit ning 08.06.2023 kliendi saadetud materjalidega tutvumisele, edasise menetluse osas seisukoha kujundamisele ja kohtule vastuse koostamisele 51 minutit. Kogu esindaja ajakulu oli seega 1045 minutit. Halduskohus leidis 26.07.2023 määruses, et K. Lindebergi taotluses märgitud riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aega ei saa pidada täises ulatuses põhjendatuks, kuna halduskohtu hinnangul on jäänud kaebaja õigused ja huvid kaitseta. Halduskohus pidas põhjendatuks mõista tasu välja üksnes 13.04.2023, 20.04.2023 ja 19.05.2023 toimingute eest (e-toimiku materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kohtu ja kliendiga, nõupidamiseks valmistumine ja nõupidamine kliendiga, kokku 174 minutit), mille eest määras kindlaks tasu 228 eurot (273,60 eurot koos käibemaksuga). Halduskohus ei rahuldanud seega taotlust järgmiste toimingute osas: varasemate menetluste materjalidega tutvumine ja vaidluse perspektiivi hindamine (26.04.2023, 320 minutit; 27.04.2023, 312 minutit; 28.04.2023, 260 minutit) ning kliendi saadetud materjalidega tutvumine, edasise menetluse osas seisukoha kujundamine, kohtule vastuse koostamine (08.06.2023, 51 minutit).
24.Ringkonnakohus nõustub üldjoontes halduskohtu 26.07.2023 määrustes toodud hinnanguga, et K. Lindeberg ei ole praeguses asjas riigi õigusabi osutajana nõuetekohaselt kohtu nõudeid täitnud, mistõttu on kaebaja õigused ja huvid jäänud kaitseta. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei saa Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrusest järeldada, et kaebaja enda algselt esitatud kaebust ei oleks vaja täpsustada ning halduskohtu 7(8)
3-23-22 nõue esitada HKMS-is sätestatud nõuetele vastav kaebus oleks alusetu. Seega ei saa nõustuda K. Lindebergi seisukohaga, et kaebaja esindaja esmane peamine ülesanne on hinnata, kas kaebajal on veel mõni nõue, mis on jäänud kohtule esitamata, ning kuna täiendavaid nõudeid ei ole, ei saa esindaja praeguses menetlusetapis rohkem midagi teha.
25.Vaatamata eelnevale on halduskohus siiski jätnud põhjendamatult osa 08.06.2023 taotluses märgitud toimingute eest tasu kindlaks määramata. Taotluse kohaselt kulus esindajal 820 minutit varasemate menetluste materjalidega tutvumisele ja vaidluse perspektiivi hindamisele. Halduskohus nende toimingute eest tasu kindlaks ei määranud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud toiminguid pidada täielikult põhjendamatuks ja ebamõistlikuks. Arvestades halduskohtu 11.04.2023 ja 29.05.2023 määrustes nõutut, oli kaebajaga seotud varasemate menetluste materjaliga tutvumine asjakohane. Samuti võib määruskaebusele lisatud 10.07.2023 e-kirjast järeldada, et esindaja on kaebajaga arutanud võimalikke temaga seotud tsiviilasjadest võrsunud kahjunõuete esitamise võimalikkust (vt dtl 238). Küll leiab ringkonnakohus, et sellele väidetavalt kulunud aeg on suuresti ülepaisutatud. K. Lindebergi kohtule esitatud dokumendid ei anna alust järelduseks, et esindaja oleks kaebaja varasemate kohtuasjadega sellises ulatuses tutvunud. Võib eeldada, et põhjaliku materjalidega tutvumise tulemusel esitab advokaat õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud sisulise menetlusdokumendi. K. Lindebergi 08.06.2023 allkirjastatud ja 28.06.2023 ning 10.07.2023 esitatud 0,5 lk pikkuseid vastuseid ei saa sellisteks menetlusdokumentideks pidada. Kokkuvõttes on ringkonnakohtu hinnangul varasemate menetluste materjalidega tutvumise ja vaidluse perspektiivi hindamise põhjendatud ajakulu 180 minutit, mille eest tuleb määrata tasu 234 (180 x 39 : 30) eurot. Samuti ei saa täielikult põhjendamatuks pidada taotluses märgitud 08.06.2023 toimingut (kliendi saadetud materjalidega tutvumine, edasise menetluse osas seisukoha kujundamine, kohtule vastuse koostamine), millele kulus taotluse kohaselt 51 minutit. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole põhjust kahelda, et advokaat 08.06.2023 vastuse kohtule koostas. Arvestades aga kõnealuse vastuse lühidust, on ringkonnakohtu hinnangul 08.06.2023 tehtud toimingu põhjendatud ajakulu 30 minutit, mille eest tuleb määrata tasu 39 eurot.
26.Eelnevast tulenevalt tuleb K. Lindebergi määruskaebus rahuldada osaliselt ning halduskohtu 26.07.2023 määruse resolutsiooni p 1 muuta selliselt, et määrata X-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 501 eurot, mille lisandub käibemaks 100,20 eurot (määruse nr 16 § 1 lg 10).
27.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi kohtumääruse alusel Eesti Advokatuur.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.