Teine Noorus OÜ kaebus kahju hüvitamiseks, mis tekitati Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punktiga 8 2 ajavahemikul 10.01-14.03.2022 ja alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Teine Noorus, volitatud esindajad Margus Reiland ja Priit Tomp Vastustaja – Vabariigi Valitsus, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, volitatud esindaja Ave Henberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.04.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus kehtestas 23.08.2021 korralduse nr 305 1 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Vabariigi Valitsus võttis 28.10.2021 vastu korralduse nr 373 2 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“, millega kehtestati punkt 82 järgmises sõnastuses: Punktis 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kella 23.00 kuni 06.00. Piirangut ei kohaldata punkti 14 alapunktides 5 ja 6 sätestatud juhul. Punktis 10 on loetletud kohtadena sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe; spordivõistlused ja -üritused; avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates; avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse; avalikud usulised talitused; muuseumid ja näiteasutused, toitlustusettevõtted, kaupluse müügisaalid ja kaubandusettevõtted.
Punkti 14 alapunktide 5 ja 6 alusel oli välistatud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud ning isik, kes on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik. Korralduse lõpus on toodud seletuskirja osa ehk haldusakti põhjendus.
2.Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 445 3 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine“ sätestati korralduse p 83 järgmises sõnastuses: Punktis 82 sätestatud piirangut ei kohaldata ajavahemikul 31. detsembri 2021. a kella 23.00-st kuni 2. jaanuari 2022. a kella 06.00-ni.“ Sama punkt tunnistati alates 03.01.2022 kehtetuks (korralduse punkt 1 alapunkt 4 ja alapunkt 3 koosmõjus).
3.Punkt 82 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 4 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ alates 15.03.2022.
4.Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid: - hüvitada kahju, mis tekitati Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punktiga 82 ajavahemikul 10.01.2022–14.03.2022. Kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel; - alternatiivselt tuvastada Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 punkti 82 õigusvastasus. Kaebuse põhjendused:
1.Korralduse nr 305 punkt 82 oli perioodil 10.01.2022–14.03.2022 õigusvastane, sest vastustaja oleks pidanud hiljemalt 10.01.2022 tunnistama korralduse vastava punkti kehtetuks selle sätte ajutisest iseloomust tulenevalt või muutunud asjaolude valguses uuesti sisuliselt analüüsima ja põhjendama selle punkti jätkuvat kehtimist. Korralduse nr 305 punktis 82 sätestatud piirangu ajutisus tuleneb piirangu aluseks olevast volitusnormist ja korralduse nr 305 punktist 19. Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 seletuskirja ning vastustaja avalikkusele suunatud kommunikatsiooni järgi pidi piirang kehtima kuni 10.01.2022.
1.1.Vastustaja 28.10.2021 korralduse nr 373 seletuskirja järgi kehtestati korralduse nr 305 punkt 82 nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5 alusel. NETS § 28 lg-s 5 on selgesõnaliselt öeldud, et selle alusel kehtestatud piirang tohib olla vaid ajutine.
1.2.Pelgalt ajalisest kestusest lähtudes ei ole võimalik ajutisust järeldada. Ajutisuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kontekstiga ning piirangu sisu ja selle mõjuga.
1.3.Korralduse nr 305 punktist 19 tulenev piirangute ajutisus tähendab, et vastustaja ei tohi iga kahe nädala tagant samu piirangud pelgalt üle kinnitada, vaid tarvilik on kõigi piirangute sisuline analüüs ja põhjendus. Vastustaja ei ole kuni korralduse nr 82 andmiseni üheski oma korralduses uuesti sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud punktis 8 2 sätestatud piiranguga jätkamist pärast 10.01.2022.
1.4.Korralduse nr 362 seletuskirjast tulenevalt on vastustaja andnud iseendale tähtaja punktis 82 sätestatud piirangute kehtivuse hindamiseks, milleks on 10.01.2022. Samuti on vastustaja andnud iseendale kohustuse teha eraldi otsus juhul, kui soovitakse jätkata samade piirangutega.
1.5.Vastustaja on seoses korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute osas teinud mitmeid avaldusi, milles kordas pidevalt, et oktoobris 2021 vastuvõetud rangemad piirangud (sh korralduse nr 305 punkt 82 ) kehtivad kuni 10.01.2022.
2.Juhul kui vastustaja oleks 10.01.2022 sisuliselt analüüsinud piirangu jätkuvat kehtimist, tulnuks tal järeldada, et see ei teeni enam legitiimset eesmärki, ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas.
2.1.Korralduse nr 305 punkti 82 kehtestav korraldus oli puudulikult põhjendatud.
2.2.Korralduse nr 445 seletuskirjas on mööndud, et eluline olukord oli detsembris 2021 selline, et kellaajaline tegevuspiirang ei olnud enam vajalik. Vastustaja ei tuginenud piirangu kehtestamisel enam epidemioloogilisele olukorrale vaid kõrvalistele kaalutlustele; ühtlasi pidas vastustaja võimalikuks kellaajalise tegevuspiirangu mitte kohaldamist ka n-ö tavapärase elu puhul. Kuna vastustaja on korralduse nr 305 punkti 82 kehtetuks tunnistanud tuginedes õiguskantsleri 14.01.2022 seisukohas väljendatud järeldustele, siis on vastustaja kaudselt tunnistanud, et põhjused sätte kehtetuks tunnistamiseks esinesid juba vähemalt 10.01.2022. Korralduse nr 305 punkti 82 kehtetuks tunnistamise hetkel ja sellele eelnenud päevade jooksul oli haigla- ja intensiivravi vajavate isikute arv kõrgem kui 10.01.2022 ja sellele eelnenud päevade jooksul. Järelikult ei saanud see piirang teenida eesmärki kaitsta elu ja tervist ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust.
2.3.Korralduse nr 305 punktiga 82 kehtestatud piirang ei soodustanud seatud eesmärkide – elu ja tervise kaitse ja ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimine – saavutamist ning võis sellele otseselt vastu töötada.
2.3.1.Jaanuari 2022 alguseks olid haiglakoormuse numbrid langenud piirangu kehtestamise eelsele tasemele ning olid püsinud stabiilsed. Haiglakoormuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda intensiivravi vajavate isikute arvust.
2.3.2.Piirang ei arvestanud koroonaviiruse SARS-CoV-2 vähemohtliku tüve eripära.
2.3.3.Piirang ei vähendanud juhukontakte selliste inimeste vahel, kes kuuluksid riskigruppi ning võiksid nakatumise korral tervishoiusüsteemi ülekoormuseni viia. Ühtlasi käisid kuni 14.03.2022 meelelahutus- ja lõbustusasutustes vaid vaktsineeritud või nendega võrdsustatud isikud, milliste puhul haigla- ja intensiivravi vajadus on äärmiselt väike. Haiguse riskigruppidesse edasikandmise risk eksisteerib sarnaselt kõigi teiste avalike ruumide ja tegevuste puhul, mille tavapärane toimimine ei langenud kellaajalise piirangu alla.
2.3.4.Meelelahutussektor moodustas äärmiselt väikese osa kõigist haigestumisjuhtumitest.
2.3.5.Kellaajaline tegevuspiirang ei arvestanud inimeste ajalist hajutatust ning võib isegi suurendada juhukontaktide arvu.
2.3.6.Kellaajalisest tegevuspiirangust tulenevalt ei olnud isikutel võimalik võtta osa öisest meelelahutusest avalikus ruumis ja kontrollitud tingimustes, seetõttu võib järeldada, et seda tehti eraruumides ja kontrollimata tingimustes.
2.3.7.Puuduvad teaduslikul alusel põhinevad tõendid selle kohta, et viiruse leviku võimalus on suurem alates kl 23.00.
2.4.Tegevuse kestuse põhine piirang ja testimine on vähem riivavamad, kuid sama efektiivsed meetmed.
2.5.Piirang ei olnud mõõdukas, kuna sekkus ulatuslikult ja intensiivselt kaebaja põhiõigusesse tegeleda ettevõtlusega.
2.5.1.Kaebaja ööklubi ei ole võrreldes kõigi teiste avalike ruumide ja tegevustega juhukontaktide võimalikkuse või arvu poolest eriline. Ööklubis käiakse peamiselt oma sõpruskonnaga ning enamasti veedetakse aega oma seltskonnaga koos. Alkoholi tarbimine ei olnud baarides, kohvikutes ja restoranides korraldusega nr 305 piiratud. Baarides on peamiseks tegevuseks alkoholi tarbimine ning suhtlemine. Keskmist baari külastamist võib pidada ajaliselt võrreldavaks ööklubi külastamisega. Tulenevalt tegevuse lubatud kestusest on viiruse edasilevimise risk muudes avalikes siseruumides suurem kui kaebaja puhul. 3(15)
2.5.2.Kellaajaline tegutsemispiirang ei võimaldanud kaebajal ööklubi pidamist jätkata. Puudus realistlik lootus, et inimesed muudavad oma seniseid harjumusi ning hakkavad kaebaja poolt pakutud meelelahutusteenust tarbima senisest oluliselt varasemal kellaajal.
2.5.3.Müügikäibe langus on olnud püsiv alates novembrist 2021, seega pole tegu ajutise langusega.
2.5.4.Isegi kui eeldada, et kellaajaline tegevuspiirang oli kaebaja suhtes mõõdukas, siis koosmõjus kõigi teiste piirangutega oli see selgelt ebaproportsionaalne.
3.Kaebajale tekkis vaidlusalusel perioodil õigusvastase korralduse nr 305 punkti 8 2 tõttu kahju (sh saamata jäänud tulu), kuna kaebaja ettevõtlusvabadust piirati oluliselt.
3.1.Kaebaja poolt kantud kahju saamata jäänud tulu näol ei ole võimalik hinnata pelgalt mineviku tulusid pandeemiaaegsete tuludega võrreldes. Kahanes klientide bränditeadlikkus. Kliendid omandasid pandeemia ja piirangute ajal uued harjumused ning õpiti leidma muid meelelahutusviise. Ei saa eeldada, et kaebajal õnnestub jõuda koheselt pandeemiaeelsele käibe tasemele.
3.2.Suurt kaalu ei peaks omistama võimalikule isikute eneseregulatsioonile majanduslikel põhjustel ning haiguste tõttu. Viimane on iga-aastane ja tavapärane nähtus. Kuivõrd teatavast nakkusohust sõltumata oli 2022. märtsi teine pool ja aprill kaebaja jaoks suure käibega, siis järelikult ei piiranud isikud ennast ise üldse. Seega juhul, kui kellaajalist tegevuspiirangut ei oleks olnud, ei oleks kaebaja käive ja kasum isikute eneseregulatsiooni arvelt kannatanud.
3.3.Kaebaja majandustegevus ei ole hooajalise iseloomuga.
4.Kuivõrd viirus levib Eestis jätkuvalt, siis ei saa välistada, et vastustaja soovib tulevikus uuesti kehtestada korralduse nr 305 punktis 82 sätestatud piirangut. Kui kohus tuvastab korralduse nr 305 punktis 82 sätestatud piirangu õigusvastasuse perioodil 10.01.2022–14.03.2022, annab see kindluse, et vastustaja ei sea sarnastel asjaoludel tulevikus õigusvastaselt kaebaja ettevõtlusvabadusele piirangut. Tavapärase järelkontrolli vormis kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine ei oleks sel juhul vajalik.
5.Vastustaja palus vastuses lõpetada alternatiivse tuvastamiskaebuse osas menetlus, kuna see ei aita kaasa kaebaja preventiivsete eesmärkide saavutamisele, alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata:
1.Piirang oli ajutine ja formaalselt õiguspärane, sealhulgas kooskõlas volitusnormiga ja kehtestatud õiget liiki õigusaktiga.
1.1.Piirang kehtis 4,5 kuud (01.11.2021–14.03.2022) ning oli seetõttu ajutine. Korraldusega nr 373 ei korranud vastustaja üle varasemalt kehtinud piirangut ega kehtestanud minimaalsete uute muudatustega piirangut, vaid kehtestas 28.10.2021 uue, tolle aja vajadusi arvestava piirangu, mille lõpetas kohe, kui alused kadusid.
1.2.Vabariigi Valitsus ei ole öise meelelahutuse piirangu kehtivust kunagi sidunud 10.01.2022 kuupäevaga. 01.11.2021 jõustunud öise meelelahutuse piirangu osas kehtis korralduse nr 305 p-st 19 tulenev üldregulatsioon, mille kohaselt kehtib piirang seni, kuni see tunnistatakse kehtetuks. Vastustaja hindas korralduse nr 305 p 19 alusel regulaarselt, kas on tekkinud uusi faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks väita, et piirangu kehtestamise alus on ära langenud ja piirang tuleks kehtetuks tunnistada.
1.3.NETS § 28 lg 8 lubab uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võtta kasutusele rohkem meetmeid ja teistel tingimustel kui määratud NETS § 28 lõigetes 2 ja 5. Nende meetmete kehtestamisel tuleb muu hulgas lähtuda ettevaatuspõhimõttest.
1.4.Piirangut on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud.
1.5.Piirang vastas volitusnormile osas, mille kohaselt on üldkorraldus kehtestamiseks asjakohane vorm.
2.Öise meelelahutuse piirangu materiaalset õiguspärasust tuleb hinnata korralduse nr 373 kehtestamise aja – 28.10.2021 – seisuga. Piirang oli selle kehtestamise ajal õiguspärane.
2.1.Kaebaja ettevõtlusvabaduse piirangul oli legitiimne eesmärk. 4(15)
2.2.Öise meelelahutuse piirangu kehtestamine on eesmärgi osas sobiv meede, kuna see vähendab inimkontakte ja muudab sellega võimatuks inimeselt inimesele leviva viiruse leviku.
2.2.1.Viiruse leviku riski öise meelelahutuse ajal suurendab see, et inimesed viibivad meelelahutusasutuses sageli pikemat aega, omavad seal juhukontakte ning alkohoolseid jooke tarbides ei saa inimesed kanda ka maske. Lisaks suureneb õhtu edenedes alkohoolsete jookide tarbimine, mis tõstab inimeste riskikäitumist. Erapidudel kohtuvad sageli tuttavad inimesed, seetõttu ei mõjuta need nakatumisstatistikat oluliselt.
2.2.2.Kell 17–23 toimuv tegevus ja üritused on sagedasti seotud päevaste tegevuste ja inimestega, kellega isikud niigi kokku puutuvad (nt koostöötavate kolleegidega). Öise aja kontaktid on juhuslikud, lisaks vahetatakse enne südaööd sagedasti ka sündmuse asukohta, mis suurendab juhukontaktide arvu.
2.2.3.Viiruse leviku piiramine noorte hulgas aitas vähendada haiglaravikoormust.
2.2.4.Ööklubis käinud inimesed viivad nakkuse edasi riskigruppidele, kes omakorda tõstavad haiglavõrgu koormust.
2.2.5.Öisest meelelahutusest said alguse palju nakkuskoldeid.
2.3.Piirang kui inimkontakte pärssiv meede oli vajalik, sest on nakkuse leviku pidurdamise mõttes efektiivsem, kui öise meelelahutuse lubamine piiratud tingimustel. Piirang oli ilmselgelt vajalik, sest leebemad meetmed ei olnud andnud tulemust.
2.3.1.PCR ega antigeeni koroonatesti negatiivne tulemus ei garanteeri inimese täielikku nakkusohutust ega vähenda inimese nakatumise riski. Test võimaldas isikul osaleda igapäevaste esmavajaduste rahuldamiseks eelkõige madala nakkusohuga vajalikes tegevustes.
2.3.2.Koroonaviirusega nakatumine siseruumis toimub kiiresti, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav, et riik piiraks ööklubi külastuse aega 10 minutile, kuna sel juhul ei saaks inimesed teenust selle olemust arvestades reaalselt tarbida. Seega pole ka tegevustele ajalise kestuse piirangu kehtestamine reaalne ja sama efektiivne alternatiiv.
2.4.Piirang ei riivanud kaebaja õigusi ülemääraselt.
2.4.1.Viiruse levikutase oli piirangu kehtestamise ajal kõrge ning haiglavõrgu olukord kriitiline.
2.4.2.Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Piirang kehtestati lähtuvalt tegevuse nakkusohtlikkusest ja tegevuse vajalikkusest ühiskonna toimimise ja inimeste esmavajaduste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks ja riigi toimimiseks vältimatu. Piirangu kehtestamine võimaldas hoida avatumana inimeste esmavajaduste rahuldamiseks olulisemad tegevused, nt hoida avatuna koolid. Ööklubiline tegevus on selgelt nakkusohtlikum kui teatris, baaris, poes või spordiklubis käimine, muu hulgas põhjusel, et hõlmab üldreeglina otsest lähikontakti ja alkoholi tarbimist. Nakkusohtlikkuse aspektist ei ole põhjendatud nende tegevuste puhul ööklubidega sarnane kohtlemine. Baaridele ja restoranidele kehtis piirang analoogselt ööklubidega.
2.4.3.Kuna kaebaja tegevus oli piirangu tõttu sisuliselt peatunud, siis ei saanud tekkida piirangute kumulatiivset mõju.
3.Öise meelelahutuse piirang oli kogu kehtivusaja jooksul materiaalselt õiguspärane.
3.1.Kuna kaebaja ei esitanud 10.01.2022 ega ka hiljem ei vastustajale ega kohtule kohustamiskaebust piirangute ülevaatamiseks, siis on asjakohatu hinnata piirangute õiguspärasust selle kuupäeva või haldusakti andmise kuupäevast hilisema aja seisuga.
3.2.Viiruse omikroni variandi kiire levik ja haiglaravikoormus olid 10.01.2022 seisuga mõlemad tõustuteel, mis näitas selgelt, et uusi asjaolusid ega aluseid piirangute kehtetuks tunnistamiseks tekkinud ei ole. Püsiv langustrend saabus alles märtsi keskel. Keskenduda ei saa üksnes intensiivravi vajavate inimeste arvule, sest koroonaviirusega „tavapalatis“ olevate isikute arv mõjutab haiglate üldist töökorraldust tugevalt, kuna need patsiendid vajavad isoleerimist ja eripersonali. See vähendab muu hulgas plaanilise ravi kättesaamise võimalusi. 5(15)
3.3.Õiguskantsleri seisukoht on antud 14.01.2022, mis eeldab, et selle koostamisele asuti varem. Õiguskantsleri 14.01.2021 viited epidemioloogilise olukorra muutuse osas ei tugine ühelegi andmestikule. Kuna koroonaviiruse epidemioloogilises olukorras ja haiglavõrgukoormuses ei olnud enne märtsi positiivseid muutuseid, siis ei olnud õiguskantsleri seisukohas toodud soovitusi asjakohane järgida enne kui märtsis 2022.
4.Kahjunõude eeldused ei ole täidetud ja kahjunõude rahuldamiseks pole alust.
4.1.Saamata jäänud tulu hüvitamine on põhjendamatu. Kahju arvestamisel läbimüügiaruannetest lähtumisel tuleb arvestada, et öise meelelahutuse äri on sesoonne, s.t asjakohaseks võrdluseks saavad olla vaid samad kalendrikuud.
4.2.Piirang avaldas mõju käibele, kuid mitte kasumile. Kaebaja säästetud kulud tuleb kahjuhüvitisest maha arvata.
4.3.Piirang ei avaldanud kaebaja tegevusele intensiivset ega pikaajalist mõju.
4.4.Viiruse kõrgperioodil piirasid tarbijad ka ise oma käitumist ning nende üldine tarbimisjulgus langes. 2022. aastal oli teenuste tarbimine taastunud. Inimesed piirasid meelelahutuse tarbimist, sest kartsid viirusega nakatumist ja lähedaste nakatamist. Seetõttu oleks kaebaja käive ja kasum igal juhul langenud.
4.5.Kui kaebaja on piirangu tõttu eriliselt kannatanud isik, saab kohus välja mõista ka õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju õiglases ulatuses.
5.Vaidlustatud piirangu preventiivsel eesmärgil õigusvastasuse tuvastamine on kasutu, sest piirangute õiguspärasust saab hinnata üksnes vastava aja kontekstis ja konkreetse piirangu olemust arvestades. Kuna vastustajale on teada põhiseadusest tulenevad kaalumis- ja hindamiskohustused, siis ei ole efektiivne läbida iga korralduse iga punkti osas õiguspärasuse kontrolli pelgalt isiku teoreetilise huvi rahuldamiseks. Kaebaja ei ole palunud tuvastada korralduse õigusvastasust põhjusel, et see ei näinud kaebajale ette toetust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada tuvastamiskaebuse osas menetlus. Kaebaja pöördus kohtusse ajal, kui piirang veel kehtis. Kaebajal saab kaebuse kohaselt eeldada ka sisulist preventiivset huvi, arvestades ka vastustaja poolt esitatud ülevaadet ööklubide osas kehtinud piirangutest (dtl 588-590). Käesolevas asjas arutluse all olevad põhjendused võivad üle kanduda ka tule-vaste piirangute kehtestamisele, kui selleks peaks olema vajadus. Kohus küll möönab, et tegemist on (kohtuotsuse tegemise aja seisuga) viimase suurema COVID-19 viiruse lainega ja seetõttu laialdaselt kehtestatud piirangutega, kuid COVID-19 ei ole viirusena kadunud ning piirangute kehtestamine tulevikus mingis osas sarnasel kujul ei ole täielikult välistatud.
7.Kohus ei nõustu sellega, et kaebajal olnuks ootus või vastustaja andnuks regulatiivse tähendusega lubaduse, et 28.10.2021 vastu võetud piirangud kehtivad kuni 10.01.2022. Piirangute kehtimist vähemalt 10. jaanuarini (mitte lubadust need siis kehtetuks tunnistada) on kajastatud valitsuse pressiteates5, korralduse seletuskirjas6 ning ka peaministri poliitilises avalduses7. Riigikohus möönis 31.10.2022 otsuses nr 5-22-4, et hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas Vabariigi Valitsus pidevalt oma korraldusi ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest. Kohus leiab, et seetõttu pole ka käesolevas asjas põhjust järeldada, et vastustaja ei ole pidevalt piirangute asja- ja ajakohasust hinnanud. Piirangute pidevalt hindamisele viitab kasvõi algse korralduse nr 305 muutmine kokku üle 20 korra, sh kohati sama nädala kestel. Korraldusest ega ka õigustloovatest aktidest ei tulnud ega tule jätkuvalt kohustust
hinnata piiranguid ümber või neid uuesti põhjendada iga 2 nädala järel. Korralduse seletuskirjas on kirjas: „Käesoleva korraldusega kehtestatavad piirangud kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022. a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.“ Korraldusest ega ka selle seletuskirjast ei tule seega, et vastustaja võttis endale kohustuse iga kahe nädala järel uuesti otsustada kõigi olemasolevate piirangute kohta. Teistsugust järeldust ei saa teha ka vastustaja liikmete poliitilistest avaldustest. Poliitilised avaldused ei ole isikute põhiõiguste tagamisel ega piiramisel kohustuslikud. Kohus leiab, et on ka ilmne, et faktilise olukorra muutumisel võib tekkida vajadus piirangute kehtestamiseks varasematest poliitilistest avaldustest sõltumata.
8.Kohus ei nõustu kaebajaga, et hiljemalt 10.01.2022 või juba varem puudus ajend piirangute kehtestamiseks, arvestades selle hetke seisuga koroonaviiruse levikut. Terviseameti kodulehel on kättesaadav professor Krista Fischeri analüüs 14.09.2022 seisuga8, kust nähtub järgmist: - Joonis „Registreeritud nakatunud alates 1. juuli 2021 (testimise kuupäeva järgi)“ – viiruse leviku madalaim koht (lainepõhi) oli ligikaudu 10.12.2021 (natuke üle 500 nakatunu). Viirusesse nakatumine kasvas järsult, olles kaks nädalat hiljem (22.12.2021) ligikaudu 1000 nakatunu juures ning ületades 03.01.2022 oluliselt 1500 nakatunu piiri. 2000 nakatunu piir ületati järgmisel nädalal (09.01.2022). - Joonis „Nakatunuid viimase 7/14 päeva jooksul 100 000 in. kohta“ – viiruse viimane madalaim koht enne kaebaja vaidlustatud perioodi oli 2021. a detsembrikuu alguses ja keskel. Juba 02.01.2022 oli 7 ja 14 päeva nakatunute arv 05.12.2021 seisuga võrreldes vähemalt kahekordistunud (punane ja sinine joon). - Joonis [nakatamiskordaja] „R hinnang Eestis kokku“ – alates detsembrikuu esimese dekaadi lõpust (8. ja 15. detsembri vahel) pöördus nakatumiskordaja positiivseks, st iga nakatunu nakatas statistiliselt rohkem kui 1 inimest. Nakatumiskordaja vähenes alles veebruari alguses. Nakatumiskordaja oli detsembrist 2021. a positiivne ka päevast hospitaliseeritute arvu arvestades (järgmine joonis). - Kohus märgib, et kõigist joonistest nähtub ka ex post hinnanguna, et võimaliku uue nakatumise laine prognoos oli õige, kuna tegemist oli haiguslainega, kus oli võrreldes varasematega enim nakatunuid. - Hospitaliseerimise statistika joonistel „7 päeva keskmine“; „Haiglapatsientide arv“ ei nähtu detsembris 2021 ja jaanuari 2022 aluses olulist haiglasse jõudnute arvu. Küll aga on kõikides haiguslainetes esmalt kasvanud nakatunute arv, millele on järgnenud hospitaliseerimise kasv. Ka nähtub raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arvu kasv juba detsembris ja jaanuari alguses (joonis „Hospitaliseerimine vastavalt haiglasse mineku põhjusele“). Terviseameti epiidülevaadetest9 nähtub järgmine: - 29.11.2021 ülevaade – 24.11.2021 saabus WHO-le esimene ametlik aruanne viiruse tüve Omikron kohta. ECDC hindas tüve murettekitavaks variandiks. - 13.12.2021 ülevaade – viimase 7 päeva hospitaliseeritute arv riskimaatriksis (lk 1) näitas tõusutrendi. Terviseamet tegi üldise järelduse, et langustrend on peatunud (samas). - 20.12.2021 ülevaade – jõuti järeldusele, et haigestumine on pöördunud kasvutrendile (lk 1); nakatumise prognoos on toodud lk-l 3. - 27.12.2021 ülevaade - hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase oranž ehk kõrge (lk 1). Arvestades haigestumise trende ja omikron-tüve tõenäolist peatset domineerimist, on tõenäoline, et järgmise aasta alguses hakkab haigestumine veelgi kiiremini kasvama (lk 3).
- 03.01.2022 ülevaade – Seniseid trende arvestades oleme järgmiseks nädalaks keskmise hospitaliseeritute arvu poolest kõrgel ehk oranžil tasemel ja nakatunute arvu poolest väga kõrgel ehk punasel tasemel (lk 1). Hetkel veel puuduvad selged andmed, missuguse kuluga on omikrontüve poolt põhjustatud haigestumine riskigruppi kuuluvatel vaktsineerimata inimestel. Viimasest tulenevalt võib hospitaliseerimist vajavate inimeste osakaal prognoositavast oluliselt erineda ning see mõjutab ka prognoositavat paiknemist riskimaatriksil (samas). - 10.01.2022 ülevaade - Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase punane ehk väga kõrge. Viirusesse nakatumise kasvu prognoos oli silmnähtavas tõusutrendis (lk 3) sh oli Harjumaal juurdekasv 72% (samas). Terviseamet andis ka 07.01.2022 teada, et reoveeuuring näitab, et koroonaviiruse kogus on märgatavalt tõusnud. Pea 75% kogutud proovidest on jõudnud punasesse, rohelises püsivad üksikud proovid10. Eeltoodud andmetest nähtub ilmselgelt, et vaidlusalusel perioodil, ennekõike selle alguses viitasid andmed COVID-19 uue haiguslaine algusele. Lisaks nakatumisele ja haigestumisele seadis see risk ohtu ka meditsiinisüsteemi toimimise, kui samal ajal jõuab haiglatesse väga palju haigeid.
9.Kohus ei nõustu kaebajaga, et meetme ebaproportsionaalsus tuleneb sellest, et hiljem lõpetati piirang ajal, mil haiglas olnute arv oli suurem kui 10.01.2022. Esiteks hindab kohus piiranguid ex ante, st selle andmestiku järgi, mis oli vastustajal teada piirangute kehtestamise ja nende kohaldamisega jätkamise ajal, s.o 2022. aasta alguses. Sel ajal oli levimas omikroni-tüvi (03.01.2022 seisuga osakaaluga ca 80,2%11), mille ohtlikkuses ei olnud lõplikku selgust. Seega oli tegemist ettevaatusabinõuga, mida ei saa hinnata hilisemate, vaid üksnes sel ajal teadaolnud teadmiste kaudu. Veel 19.12.2021 seisuga oli teada, et omikrontüvi on vähemalt kolm korda nakkavam kui delta tüvi, nakatades rohkem ka läbi põdenud ja vaktsineeritud inimesi12. Teiseks leiab kohus, et andmeid ei tule vaadata üksnes nende staatikas, st konkreetseid andmeid konkreetsetel päevadel, vaid andmete muutumise dünaamikat ehk kas nakatumine on kasvamas või kahanemas. Professor Krista Fischeri analüüsi joonistest, millele kohus eelnevalt viitas, nähtub selgelt, et piirangute lõpetamise ajaks (14.03.2022) oli vähenenud nakatumine ja nakatumiskordaja ning ka hospitaliseerimise statistikas oli nähtav langustrend. Kuna nakatumise näitaja on olnud alati ajaliselt ees hospitaliseerimise näitajatest, võis vastustaja mõistlikult prognoosida, et langustrend jätkub ning ka seetõttu piirangud varem lõpetada. Terviseameti 14.03.2022 epiidülevaatest13 nähtub, et riskimaatriksi kohaselt olid positiivne trend nakatumise vähenemisel, kuigi haiglas olijate arv ei olnud veel vähenemas (liikumas maatriksis allapoole). Terviseamet sedastas, et viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades ning 7 päeva keskmine nakatunute arv oli vähenenud kolmandiku võrra (lk 1). Ka prognoositi jätkuvat nakatumise langust (lk 3). Ka 14.03.2022 korraldusest nr 8214 tulenevad vastavad põhjendused: - Muudatus lähtub valitsuskabineti 8. märtsi 2022. a nõupidamisel otsustatust /.../ lõpetada avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang esimesel võimalusel pärast seda, kui eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud sümptomaatiliste COVID-19 patsientide keskmine arv päevas on alla 25.
- /.../ arvestades domineeriva omikrontüve haiguspilti, nakkuse levikut ja eesmärki tagada ennekõike tervishoiusüsteemi ja haiglate toimepidevus COVID-19 haigete ravikoormuse kontekstis. - Kellaajaliste piirangute eesmärk oli vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja selle kaudu veelgi vähendada selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle. Tuleb möönda ohtu, et kellaajaliste piirangute kaotamise järel mõne nädala möödudes jõuab nakatumismäära tõus nooremaealiste hulgas ka vanemaealiste sekka, kelle puhul on raske haigestumise ja hospitaliseerimise risk väga kõrge. Ka aastavahetuse järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt. - Kuna nimetatud kellaajaline piirang puudutab praktikas eelkõige nooremaealisi, kes moodustavad öisel ajal avatud meelelahutuskohtade klientuurist enamiku ja kelle hulgas COVID-19 haigusesse nakatumine ei too üldjuhul kaasa rasket põdemist ega hospitaliseerimisvajadust, siis ei ole selline lausaline piirang, mis on öise suunitlusega meelahutussektori tegevuse täielikult peatanud, sümptomaatilise hospitaliseerituse vähenemise tingimustes enam põhjendatud. - Samas on omikrontüve levik väga laialdane ning enamik nakatunuid põeb haiguse läbi kergete sümptomitega. Seega lähtus vastustaja piirangute tühistamisel nii muutunud olukorrast (haiglasse jõudnute arvu vähenemine) ja omikronitüve haiguspildi selgumisest. Samas lähtuti ka väga selgest riskist, et haigestumine võib taas suureneda ja seejärel haigus kanduda mõne nädala möödudes noorematel vanemaealistele. Ühe kaalutlusena on toodust järeldatav ka, et arvestati lausalise piirangu pikka kehtivusaega ehk piirangu intensiivsus asus ületama piirangu eesmärki, kuigi piirangu eesmärk ei olnud täiesti kadunud, vaid mööndi olukorra uuesti halvenemise võimalust. Piirangu proportsionaalsuse hindamine ei ole matemaatiline ülesanne, kus on võimalik välja arvutada täpne ajahetk, millal piirang on õigustatud või millal muutub riive ebaproportsionaalsuse tõttu rikkumiseks. Epidemioloogiline olukord on ajas muutuv ja lõpuni prognoosimatu. Hinnata on võimalik trende, kuid alati võib tekkida ootamatuid muutuseid, milleks COVID-19 pandeemia ajal on olnud uute viirustüvede ilmumine, mille leviku kiirus ja haigestumise raskus ei ole kohe selge. Sellises ebaselguses saab kohus sekkuda vastustaja tegevusse ja hinnata, et piirangute lõpp oli liiga hiline, üksnes siis, kui see on ilmselge. Piirangud lõpetati ajal, mil professor Krista Fischeri statistika kohaselt oli nähtav küll nakatumise vähenemine ja olid esmased märgid haiglapatsientide arvu vähenemisest. Ka siis, kui varem oli viiteid, et omikroniviirust põetakse kergemini, ei saanud jätta tähelepanuta suurt nakatunute arvu. Kordades suurem nakatumine ka raskesti haigestujate väiksema osakaalu korral tähendab siiski, et meditsiinisüsteem oli kokkuvõttes ülekoormatud. Eeltoodust tulenevalt ei lõpetatud piiranguid ebaproportsionaalselt hilja.
10.Kaebaja on seadnud kahtluse alla, miks on piiratud just (eelduslikult ööklubi kasutajaid arvestades) nooremaealisi, kui on teada, et haiglasse satuvad valdavalt vanemaealised. Kohus on eelnevalt ka viidanud vastustaja seisukohale, et nakatumismäära tõus jõuab viivitusega ka vanemaealiste sekka. Tegemist on ka üldteada ja loogilise seisukohaga – nooremaealistel võib eeldada keskelt läbi rohkem kontakte teiste inimestega, sh nt õppetegevuse või meelelahutuse raames. Küll aga sattusid haiglasse reeglina vanemaealised – eelnevalt viidatud 29.11.2021 epiidülevaate kohaselt oli haiglaravil olijate keskmine vanus 69 aastat (lk 10); 10.01.2022 epiidülevaate kohaselt oli haiglaravil olijate keskmine vanus 70 aastat (lk 8). Kui võrrelda nt epiidülevaadete jooniseid vanusegruppide haigestumise kohta, nähtub sellest, et 2022. aastal oli suurim haigestumine kooliealiste seas 1.-2. nädalal ning alates 3. nädalast eeldatavalt lapsevanemate seas (vanuserühm 35-49a). 4. nädalal jõudis nakatumine juba vanuserühmadesse 35-39 ja 50-54 ning
5.nädalaks vanematesse vanuserühmadesse (vanuserühmas 75-79, 50-54, 80+ ja 65-69).
9(15)
Tallinna Ringkonnakohus on ka 05.12.2022 otsuses nr 3-21-2458 selgitanud, et puuduvad selged teaduslikud teadmised, et kindlatele kriteeriumitele vastavasse gruppi kuuluvad isikud põhimõtteliselt ei haigestu või haigestuvad väga harva või väga kergelt ning mitte mingil juhul ei vaja teatud inimgrupp haigestumisel haiglaravi. Ainuüksi asjaolust, et nooremad inimesed põevad haigust üldiselt kergemalt kui vanemad inimesed, ei saa sellist järeldust teha. Lisaks on nooremad inimesed haigestudes sama nakkusohtlikud kui vanemad ning võivad omakorda nakatada igas eas inimesi. Nakatumise selline levik on ilmselgelt seotud ka nakatumiskohtadega, milleks on samade epiidülevaadete kohaselt suurimaks perekonnaring ja selle järel laste- ja õppeasutused. Noorema- ja vanemaealiste suhtlus enim toimubki perekonnasiseselt. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all (PS § 27). Perekonna isiklikus sfääris laste ja lastelaste kokkupuudet vanemate ja vanavanematega on keeruline, kui mitte võimatu piirata, sh tähendab see väga oluliselt inimeste privaatsfääri sekkumist. Erinevate vanusegruppide suhtlus, vastastikune külastamine, abistamine, koosviibimised, sh võib-olla ka elamine samas majapidamises, on normaalne perekonnaelu osa. Piirangu kehtestamisel ei pruugi selle tegelik kontroll olla võimalik, sotsiaalselt täidetav ega ka vastuvõetav, sh keeld hoolitseda oma pere eakamate eest. Seega arvestades nii perekonnaõiguse piiramise sotsiaalset vastuvõetamatust (st erakordselt intensiivset riivet) kui ka viiruse ülekandumist nooremaealistelt vanematele, ei nähtu kohtule muid piiranguid, mida saanuks seada just vanemaealistele nende endi kaitseks. Kohus jääb ka selle juurde, et erinevad piirangud on erineva intensiivsusega; st nooremaealiste piiramine meelelahutuse osas on leebema sisuga piirang, kui vanemaealiste piiramine nt meditsiinisüsteemi külastamisel, tööl käimisel (sissetuleku teenimisel) või esmatarbekaupade soetamisel.
11.Nagu kohus eelnevalt puudutas, on enimlevinud nakatumiskohaks perekond. Samas on ka Tallinna Ringkonnakohus 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p-s 26 selgitanud (varasemate epiidülevaadete kaudu), et kuigi huvitegevuses ja meelelahutusüritustel nakatunute osakaal on tõepoolest vaid mõni protsent, nähtub samas, et märkimisväärne on selliste nakatumiste osakaal, mille päritolu pole teada. Nii on nt 25.10.2021 ja 01.11.2021 ülevaadete järgi olnud nakatumiskoht teadmata 26,3% analüüsitud juhtumi puhul. Suurema osakaaluga on olnud ainult nakatumine perekonna ringis (vastavalt 38,4% ja 41%). Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada tõenäoliseks, et just avalikes kohtades nakatumise korral on täpse nakatumiskoha kindlakstegemine raskem. Seetõttu ei saa kaebaja esile toodud huvitegevuse ja meelelahutuse nakatumisnäitajatest kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Pigem võib arvata, et nendes valdkondades oli nakatumine tegelikult suurem. Lisaks ei ole ka oluline, kui meelelahutuses osalejate haiglasse sattumine on osakaalult väike. Kohaldatud meetme eesmärk oli vähendada ühiskonnas nakatumist üleüldse, sest võis eeldada, et selle kaudu väheneb ka haiglaravi vajavate haigestunute osakaal ja haiglate koormus. Halduskohus leiab, et see järeldus on asjakohane ka käesolevas asjas. Perekonnas, koolides ja töökohtades, samuti hooldekodudes või haiglates (statsionaarsete haigete seas) on nakatumisahel oluliselt paremini jälgitav, kui inimesed järjest haigestuvad. Avalikus ruumis, huvitegevuses, meelelahutusüritustel, ühistranspordis, kauplustes vms ei pruugi isikud end igakordselt tuvastada ega ka konkreetset kokkupuudet mäletada, mistõttu nende nakatumiskohtade tuvastamine on keerukam. Ka suur teadmata nakatumiskohtade osakaal viitab sellele, et nakatumine toimub kohtades, kus inimesed ei tea täpselt, kellega nad kokku on puutunud.
12.Vaidlusalust piirangut ei muuda ebaproportsionaalseks ka see, et vastustaja otsustas ajutiselt, uusaastaks piirangutest loobuda. Üldisest (ajutisest) reeglist erandi tegemine ei muuda kogu seda piirangut sisutuks. Analoogia korras märgib kohus, et ka öörahu osas on tehtud erand ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit (KorS § 56 lg 3 p 3), mis ei muuda öörahu kui piirangut põhjendamatuks. 10(15)
Vastustaja 16.12.2021 korralduses nr 44515 ei ole põhjendatud piirangu ajutist peatamist. Vastustaja pressiteates16 on toodud järgmist: - Leevendus kehtestatakse aastavahetuse tähistamiseks. - Küll aga otsustasime riske teadvustades teha erandi aastavahetusele ja sellele järgnevale laupäevale, kuid ainult nendeks kaheks õhtuks. Koroonaaeg on olnud paljudele keeruline ning mõistame suurt soovi aasta möödumist ja uue algust pidulikult mööda saata. See erand on tänu kõigile tublidele Eesti inimestele, kes on käitunud vastutustundlikult ja hoolsalt vaktsineerinud. Erand ei tähenda, et viirus nendel kahel õhtul jätkuvalt ei leviks. Seega panen kõigile, kes otsustavad aastavahetuse veeta avalikes paikades, südamele käituda eriti vastutustundlikult iseenda ja kõigi teiste kaitseks. Väga oluline on esimesel võimalusel ära teha ka tõhustusdoos, mis uuringute andmetel annab oluliselt tugevama kaitse omikroni-tüve vastu Eeltoodust tuleneb nii piirangu leevenduse pikkuse põhjus (aastavahetus ja sellele järgnev laupäev) kui ka põhjus – aastavahetuse tähistamine. Ka on samas mööndud, et viirus levib edasi ja palutud olla ettevaatlik. Nii ei saa teha piirangu ajutisest peatamisest järeldust, et piirang tervikuna muul ajal oli põhjendamata ja nakkusoht kadunud või oluliselt vähenenud.
12.Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja ettevõtlusvabadus. PS § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Korraldusega on piiratud ka kaebaja klientide liikumisvabadust, s.o õigust viibida meelelahutusasutuses öisel ajal. PS § 34 sätestab, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Õigus vabalt liikuda on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigus, s.o põhiseadus loetleb alused, millal seda põhiõigust piirata tohib. Lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused, nagu ettevõtlusvabadus, võib ka piirata alustel, mil on lubatav kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõiguse piiramine. Seega on käesoleval juhul ettevõtlusvabaduse piiramise alusena lubatav ka nakkushaiguse leviku tõkestamine. Sarnaselt on piirangu legitiimset eesmärki põhjendatud ka korralduse nr 373 seletuskirjas17: Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.
13.Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda, et kaebaja ettevõtlust piirati, s.o öine avalikus siseruumis viibimise keeld kehtestati eesmärgiga tõkestada nakkushaiguse (COVID-19) levikut ja kaitsta sellega inimeste elu ja tervist. Elu ja tervise kaitse on samuti põhiseaduse kaitsealas (PS §-d 16 ja 28). Eeltoodule viitab ka selgelt korralduse nr 373 seletuskiri, kus on toodud:
- Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. - Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. - Korraldusega kaitstakse inimeste elu ja tervist ning riigi toimepidevust ja arstiabi kättesaadavust ning seda ei ole võimalik saavutada ilma korralduses nimetatud piiranguteta. - Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Eeltoodust tulenevalt oli piirangul selle andmise ajal (28.10.2021) legitiimne eesmärk. Viiruse levikut arvestades Terviseameti andmetest lähtudes oli legitiimse eesmärgi olemasolu kohta ka piisav faktiline alus, st kaebaja vaidlustatud perioodi eel oli silmnähtav COVID-19 nakatumise levik, mis prognoositavalt võis üle kanduda ka tervishoiusüsteemi ülekoormuseks. Inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi toimepidevuse kaitse on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib anda aluse muude põhiõiguste, sh seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramiseks, olles seega piirangute ja meetmete seadmise legitiimseks eesmärgiks (Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p 22).
14.Piirang oli sobiv (legitiimse) eesmärgi saavutamiseks – piirates inimeste vahetuid kontakte, väheneb sellega ka võimalus viirusnakkuse edasi kandumiseks. Piirang ei ole sobiv üksnes siis, kui see ei aita üldse eesmärki saavutada. Sealjuures ei sõltu sobivuse kriteeriumi täitmine sellest, kas kaebaja hinnangul sobib piirang kaebaja ettevõtlusega kokku – piirangu sobivuse kriteeriumit hinnatakse piirangu eesmärgi suhtes. Piirangu sobivuse hindamisel ei ole ka oluline, et piirang tagaks täielikult soovitava eesmärgi saavutamise, vaid piisab üksnes mõistlikust tõenäosusest, et see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Kontaktide piiramine, sh meelelahutusasutustes aitab kahtlemata viiruse leviku piiramisele kaasa. Piirang oli ka vajalik eesmärgi suhtes – puudus mõni muu meede (piirang), mis olnuks sama tõhus kontaktide piiramisel, kuid riivanuks kaebaja ettevõtlusvabadust vähem. Meetmeid, mis on vähem riivavad, kuid samas vähem tõhusad, hindab kohus eraldi proportsionaalsuse all. Kohtule ei ole teada meede, mis välistaks öisel ajal meelelahutuskohtades täielikult nakkuse leviku (võrreldes selliste kontaktide puudumine täielikult, kuna meelelahutuskoht on kinni), samas riivaks kaebajat vähem. Võimalus nt isikuid testida, ei välista sama tõhusalt, et isik siiski viirust ei kanna ega ole muutunud pärast testi tegemist siiski nakkavaks. Ka ei piira nakkuse edasikandumist samaväärselt kontaktide puudumisega võimalus isikud hiljem tuvastada; kuna see võimaldab üksnes pidurdada edasisi nakkusahelaid, kuid ei hoia ära algset nakatumist. Sama on selgitanud ka Terviseamet 07.10.2022 vastuses (vastustaja 12.10.2022 vastuse lisa, p-d 1.1-1.4).
15.Iga ettevõtja jaoks on tema ettevõtlusvabadus konkreetses valdkonnas kõige olulisem. Ka iga isiku jaoks on oluline ennekõike tema sissetulek, sõltumata sellest, millises valdkonnas ta sissetulekut teenib. Riigi vaates, sh nii riigi toimepidevuse kui ka isikute esmaste põhiõiguste vaatest ei pruugi iga tegevusvaldkond, töökoht ega ettevõtluse valdkond olla sama tähendusega kriitilises olukorras hädavajaliku tagamisel. Näitlikult võib tuua, et toimima peavad riigi põhistruktuurid – seadusloome, hädavajalik täitevvõim inimeste sotsiaalse toimetuleku tagamiseks, võitlus kuritegevusega ja korrakaitse; meditsiinisüsteemi toimimine; esmatarbevajaduste (toit, jook, hügieen, elekter, vesi, küte, jäätmevedu) rahuldamine ning ka selleks hädavajalik taristu nagu ühistransport ja kaupade vedu. Laste osas on tarvilik nii nende hoid vanemate tööpäeva kestel kui ka lastele kohustusliku hariduse tagamine. Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.02.2023 otsuse nr 3-21-2471 p-s 26, et 12(15)
kohane ei ole võrrelda tööl käimist huvitegevuse ja meelelahutusega. Tööl käimine on inimestele eluliselt oluline, samas kui spordiklubis treenimisele või ka muudele piiratud tegevustele oli võimalik leida alternatiive (nt sportimine vabas õhus või kodus, toidu koju tellimine restorani külastamise asemel, teatrietenduse, filmi ja kontserdi jälgimine teleri või muu tehnilise abivahendi abil). Vaidlusalune piirang oma sisult – viibimiskeeld ajavahemikus kella 23.00 kuni 06.00; võimaldab enamasti ettevõtjal oma tegevust ümber korraldada nii, et tema avalikkusele suunatud tegevus jääb viibimiskeelu ajast välja. Ka õhtused restoranikülastused, kontserdid ja teatrietendused on võimalik korraldada viisil, et need lõppeksid enne 23.00. Kaebaja tegevuse eripära arvestades – ööklubi käitamine – on kaebaja keskmisest rohkem puudutatud, kuna ööklubi, juba nime arvestades, ootab oma külalisi ja lõbustab neid valdavalt öisel ajal. Vastustaja on kohtule esitanud Terviseameti seisukoha ööklubide osas (dtl 593): Ööklubi on enamasti koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, meelelahutuseks, puhkamiseks, alkoholi tarbimiseks jne. Üldjuhul inimesed veedavad seal pikemalt aega kui päeval, restoranides söömas käies. Pikalt siseruumis viibides ja alkoholi tarbides kaob distantsi jm meetmete mõju järgimine ning sedagi, et alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Alkohol muudab inimese käitumist ning suurendab käitumisjuhiste järgimata jätmise tõenäosust oluliselt. Alkoholi pideval tarbimisel ei kanta kaitsemaski, seda ei tehta ka siis , kui minnakse tantsuplatsile ja lähikontakt on väga suur. Restoranide, baaride, klubide sulgemine vähendab R ning viiruse levikut 18% võrra. Toodud järeldus ning ka ööklubile iseloomulikud ohud – pikalt siseruumis viibimine, alkoholi tarvitamine, mis vähendab juhiste järgimist, lähikontakt (eelduslikult võõraste inimestega) on loogilised ja kooskõlas viiruse leviku mehhanismidega. Sama seisukohta on viimati avaldanud ka Teadusnõukoda, leides 08.02.2022, et viiruse laialdase leviku ning ülikiire nakatamisvõime tõttu on väga oluline vältida massikogunemisi. Erinevate uuringute kohaselt on pikaajaline toitlustusasutustes viibimine seotud 2‒5 korda suurema esmase haigestumisega ning viiruse ülekandumisega. Samuti on selge seos ka alkoholimüügi kasvu ning viiruse leviku suurenemise vahel. Alkoholi tarvitades väheneb oluliselt ohutusmeetmete järgimine. Oluline on ka kontaktide kestvus - mida kauem on asutused avatud ja mida kauem kestavad üritused, seda tõenäolisemaks muutub nakatumine18. Teadusnõukoda19 tegi analoogsed soovitused ka juba varem: - 28.10.2021 - 6-nädalane piirang meelelahutusüritustele. Statsionaarsete istekohtadega tegevused piiranguteta, kuid statsionaarsete istekohtadeta üritustele piirangud. Tegevuste piiramisega peab kaasnema aktiivne vaktsineerimine. Kellaajaline alkoholimüügi piirang toitlustuses. See meede aitab vähendada inimeste vahelisi kontakte ja nende pikkust. Alkoholi tarbimisega võib kaasneda vähesem muude meetmete (maskid, distants) halvem järgimine. /.../ Vältida üritusi ja pidusid. Kui need on vältimatud, teha enne igat üritust (pidu, erapidu jne) antigeeni kiirtest. Vältida kontakte väljaspool pereringi. - 04.11.2021 - Teadusnõukoja ettepanek on jälgida nädala jooksul kehtestatud kontrollimeetmete mõju nakatumisele ja haiglate koormusele. Kui stabiliseerumist ei toimu, siis rakendada rangemad piirangud (sh meelelahutuse täielik sulgemine) ja piirata inimeste liikumist. - 16.12.2021 - Tulenevalt omikron-tüve kiirest levikust ning seda puudutavate teadmiste ebapiisavusest on kehtivad kontrollmeetmed teadusnõukoja hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud. Piirangute osaline lühiajaline leevendamine aastavahetusel on aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja tuginenud sellele, et viirus levib paremini alates kell 23.00. Küll aga inimeste käitumine, sh suurenenud alkoholitarbimine öistel tundidel võib tuua kaasa viiruse
https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/teadusnoukoda#koroonaviiruse-levik, 08.02.2022: maskid ja ohutus avalikus ruumis, COVIDi tõendid ja ürituste piirmäärad
Kättesaadav samas
13(15)
suurema leviku, sest ei pöörata nii palju tähelepanu ohutusnõuetele. Pärastlõunasel või õhtusel ajal (võrreldes ööga) ei ole Eesti kultuuriruumis alkoholi tarvitamine sedavõrd levinud. Kaudselt tõendab vastustaja järelduste õigsust ka see, et 14.03.2022 korralduses järeldati, et aastavahetuse järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt (kohtuotsuse p 9). Eeltoodu lükkab ümber ka kaebaja väite, et kellaajaline tegevuspiirang võis vähendada inimeste ajalist hajutatust; kuivõrd päriseluliselt on tõendatud, et kellaajalise piirangu kaotamine suurendas nakatumiste arvu. Sealjuures inimeste haigestumise, haiglasse sattumise ning tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevuse kontekstis ei ole oluline, kas tegemist on juhukontaktiga. Kaebaja on toonud välja leebemate meetmetena, mis olnuks küll vähem tõhusad, kuid piiranuks kaebaja tegevust vähem – testimise ja isikute tuvastamise. Kohus märgib, et erinevatel ajaperioodidel on kaebaja tegevus olnud vähem piiratud. Küll aga ei ole testimine 100% kindlusega meede ning inimeste tuvastamine võimaldab üksnes tagantjärele nakatumisest teavitada, mitte aga nakatumist ära hoida. Arvestada tuleb sellega, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodi eest, kus oli nakkuse ülikõrge levik ning kohus ei hinda pikemat ajaperioodi ega kogu COVID-19 piirangute aega kogumis (alates 2020. aastast). Kõige rangemate piirangute rakendamine ning leebemate võimaluste kõrvale jätmine, mis võimaldavad ennekõike tagajärgedega tegelemist (inimeste teavitamist), ei ole nakkuslaine tipu eel ja ajal ebaproportsionaalne.
16.Kohus leiab, et piiranguid ei saa vaadata kindlas seoses nende hüvitamisega. Ettevõtlusvabaduse olemuseks põhiõiguse kontekstis ei ole lihtseadusega või selle alusel kehtestatud piirangu hüvitamine rahas, vaid ennekõike piirangute proportsionaalsuse nõue. Riigil ei ole kohustust hüvitada piirangut, kui see on proportsionaalne. Vastustaja on toonud andmed, et kaebaja tegevusvaldkond oli juba pikemat aega erineval viisil piiratud. Uudse viirushaigusega kohanemisel tuleb mööndusi vajadusel teha nii üksikisikul, riigil kui ka ettevõtjal. 2022. aasta saabumisel oli mõistlikul ettevõtjal võimalik korraldada oma tegevus ümber (arvestades enim riivavaima piirangu kehtestamist viimati alates 28.10.2021), olgu selleks tegevuseks ajutiselt või alaliselt toitlustusteenus, meelelahutus, sh baaripidamine vms, mis kohandub ümber kellaajalise piirangu osas. Kaebaja tegevus ei olnud ka piiratud, kui ta soovinuks keskenduda erapidude pakkumisele. Kaebajal puudus õigustatud ootus eeldada, et tal lubatakse ööklubi pidamisega, avatuna üldsusele, jätkata COVID-19 leviku (seni) viimase ja kõrgeima nakkusega laine ajal, ilma oma tegevust ümber kohandamata. Olukorras, kus avalikkusele juurdepääsetavates ruumides ei ole öisel ajal võimalik meelt lahutada, ei pea kohus usutavaks, et inimesed eelistanuks öise meelelahutuse puudumisel viibida ka õhtuti kodus; s.o loobudes ka kellaajaliselt varasemast. Ka juhul, kui inimesed seda teinuks, saab seda eelduslikult lugeda koosmõjus olevaks viiruse laia levikuga ja inimeste ettevaatusega, mitte sellega, et inimesed eelistavad nimelt öist meelelahutust ja välistavad meelelahutuse muul ajal.
17.Erapidude osas, olgu selleks perekonnad, sõpruskonnad, koolikaaslased või töökaaslased, on Terviseamet 07.10.2022 selgituses (vastustaja 12.10.2022 vastuse lisas) põhjendatult selgitanud, et erapeod on reeglina väiksemad, samas on seal võimalus nakatunuid hiljem paremini tuvastada. Ühtlasi on tegemist ka kooslustega, kes ka muul ajal kokku puutuvad. Nagu kohus eelnevalt tõi, on kontaktid pigem olnud tuvastatavad pidevalt kokkupuutuvate koosluste korral ning meelelahutuse korral on see oluliselt keerukam, mille tagajärjeks on ka teadmata nakatumiste suur osakaal. Erapeo osas saab eeldada ka inimese isiklikku vastutustunnet ja paremat teavitamist enda nakatumise korral, kuna sellest sõltuvad inimesele oluliste teiste inimeste käekäik või ka mõnel juhul sissetulek (kui nakatamine toimub töökollektiivi erapeol). Ööklubides nakatumiste tuvastamise keerukust on kirjeldanud ka Terviseamet oma 07.10.2022 vastuses (p-d 3.2 ja 3.3). 14(15)
18.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja seatud piirangud olid vaidlusalusel perioodil õiguspärased, mistõttu on täitmata õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused (RVastS § 7). Kohus leiab, et COVID-19 viiruse laialdase leviku tõttu ei piiratud ka kaebaja põhiõiguseid või -vabadusi erakordselt RVastS § 16 lg 1 mõttes. Piirangud olid laialdased ning tingitud uudsed viirushaigusest kui loodusnähtusest. Piirangute ajend või põhjus oli n.ö force majore, mitte ei olnud tingitud poliitilistest valikutest. Kohus on ka eelnevalt käsitlenud, et kaebajal oli piisav aeg ja võimalus oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Kaebajal oli võimalik oma ruume, inventare, eriteadmisi, oskusteavet vms rakendada ülejäänud 17 tunnil ööpäeva kestel, kujundades oma tegevus ümber. Piirangute kehtestamine ei olnud selleks ajaks uue viirustüve laine prognoosimisel ka ootamatu. Kuna kohus leiab, et puudub vastustaja tegevuse õigusvastasus RVastS § 7 lg 1 mõttes kahjunõude raames, puudub alus ka kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna täitmata on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldus, ei kontrolli kohus täiendavalt, milline võinuks olla õiglane kahjuhüvitis.
19.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei sisalda käesolev kohtuotsus kaebaja majandusliku seisundi kohta selliseid detailseid andmeid, et tuleks otsustada kohtuotsuse kirjeldava või põhjendava osa mõne punkti varjamine. Kui pool leiab vastupidi, tuleb kohtule esitada vastav taotlus (HKMS § 175), jättes kohtule ka mõistlik aeg selle lahendamiseks enne kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.