lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-512/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-512/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 110 lg 2Menetlusabi andmineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedRÕS § 10Riigi õigusabi taotluse esitamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-512

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Asendada käesolevas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.03.2023 X taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotletakse Jõelähtme valla õigusvastase ettekirjutusega, millega peatati ehitustegevus taotlejale kuuluval kinnistul, tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Taotleja ostis 2017. a Jõelähtme valda maatüki ning alus sellele ehitustegevust. Suvel 2018. a algatati riiklik järelevalve, mille tulemusel tehti septembris 2018. a ettekirjutus ehituse peatamiseks ning uute dokumentide esitamist seoses ehitustegevusega. Ettekirjutust täitma asudes selgus, et ehitusprojekti asendiplaani koordinaatide järgi ei olnud võimalik Jõelähtme valla territooriumile elamut ehitada. Tehtud oli jäme projektiviga. 2020. a selgus, et Maa-ameti kodulehele ei ole kantud taotleja poolt ehitatav maja, vaid võõras hoone, mida taotleja ei ole kunagi plaaninud ehitada. Septembris 2019. a leppis taotleja vallaga kokku, et esitab vana, kuid parandatud ehitusprojekti. Oktoobris 2019. parandatud ehitusprojekt ei sobinud ning nõuti täiesti uue ehitusprojekti esitamist. Novembris 2019. a selgus, et lisaks uuele ehitusprojektile tuleb taotleda uus ehitusluba. 2018. a ettekirjutus uut ehitusluba ei nõutud. Taotlejale on tekkinud ehitustegevuse peatamiseks kahju, kuivõrd pooleli olev ehitis on saanud ilmastikukahjustusi. Ehitustegevuse peatamisest tekkinud kahjulik mõju lõppes 2020. a aprillis, kui taotlejale väljastati uus ehitusluba ning ehitustegevus võis jätkuda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-512

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
3.Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kuna taotleja soovib esitada kaebuse Jõelähtme valla vastu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).
4.Käesoleval juhul on taotletud isiku esindamist halduskohtumenetluses.
5.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele on lisatud isiku majandusliku seisundi teatis. Kohus ei asu käesolevaga analüüsima, kas taotleja majanduslik seisund võimaldaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või mitte, kuivõrd sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.
6.RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).
7.Käesoleval juhul on taotleja eesmärgiks taotleda Jõelähtme vallalt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
9.Käesoleval juhul on taotleja kirjeldanud riigi õigusabi taotluses faktilisi asjaolusid arusaadavalt ning taotlusest võib järeldada, et taotleja on osalenud riikliku järelevalvemenetluses isiklikult. Seetõttu võib eeldada, et taotleja suudaks ise ennast kohtumenetluses kaitsta.
10.Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Taotleja hinnangul on talle otsest varalist kahju tekitatud Jõelähtme valla septembris 2018 tehtud ettekirjutusega. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse esitada kolme 2(3)

3-23-512

aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Taotluse asjaoludest nähtuvalt pidi taotleja juba 2018 sügisel olema teadlik Jõelähtme valla septembris 2018 tehtud ettekirjutustest, mistõttu kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes sügisel 2021. Sellest lähtuvalt oleks võimalik kahjunõue ilmselt tähtaja rikkumisega. Taotlusest tähtaja ennistamise aluseid ei nähtu.

11.Aga ka sisuliselt oleks kahjuhüvitamise kaebusel kesised eduväljavaated. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on, et 1) tegemist oleks haldusorgani õigusvastase tegevusega; 2) kaebajale on tekkinud kahju ning 3) vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (vt RVastS § 7 lg 1). Taotluse kohaselt seisneb otsene varaline kahju selles, et pooleliolev ehitis lagunes ilmastikumõjudest tulenevalt ajal, mil ehitustegevus oli peatatud. Samas ei ole taotleja märkinud, et ettekirjutusega oleks keelatud taotlejal poolelioleva ehitise lahtiste konstruktsioonide säilimise tagamiseks nende ajutine katmine. See tähendab, et ka juhul, kui ehitustegevuse peatamine oleks olnud õigusvastane, siis kahjunõude rahuldamiseks peab olema ka tuvastatud, et vastustaja õigusvastase tegevuse ja taotlejale tekkinud otsese varalise kahju vahel esineb põhjuslik seos. Tavapäraselt on võimalik poolelioleva ehitise lahtisi konstruktsioone ajutisest katta, et vältida kahju tekkimist ajal, mil ehitustegevus on peatunud. Selliseid asjaolusid, et vastustaja oleks keelanud poolelioleva ehitise konstruktsioonide ajutise katmise, taotluses toodud ei ole. Seetõttu ka sisuliselt ei näi võimalik kahjunõue väga perspektiivikas.
12.Ülalmärgitust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja