Xi kaebus Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsuse nr TVH/22/036851 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 07.09.2022 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10. aprillil 2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 07.09.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
Eesti Töötukassa tegi 20.09.2022 otsuse nr TVH/22/036851, millega tuvastas, et kaebajal on osaline töövõime kestusega 11.09.2022 kuni vanaduspensionieani. Otsuses on välja toodud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ja kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on traumajärgne seisund. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal on episoodiliste põlvevalude tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidel liikumine, püstiasendi säilitamine, kehaasendi muutmine ja kükitamine. Vasaku labakäe osalise puudumise tõttu on takistatud raskete esemete tõstmine, kandmine, haaramine, käsitsemine ja kahe käe 1(8)
koostööd nõudvad täppistegevused. Saab vasaku käega toetada. Piirangud on igapäevaselt väljenduvad, võtmetegevused sooritatavad piiratud mahus ja tavapärasest kohmakamalt. Kaebajal on vasaku labakäe osalise puudumise tõttu häiritud riietumine ja hügieenitoimingud. Arvestades tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Kaebaja esitas 10.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse 20.09.2022 otsuse nr TVH/22/036851 tühistamiseks ja 02.10.2017 otsusega nr TVH/17/045882 määratud puuduva töövõime taastamiseks.
4.Kohus tõlgendas esitatud kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsuse nr TVH/22/036851 tühistamist ja Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 07.09.2022 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse selliste nõuetega 18.10.2022 menetlusse.
5.Kohus määras 05.01.2023 kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja palub tühistada töövõime hindamise otsuse, millega määrati temale osaline töövõime ja taastada puuduv töövõime.
7.Töövõime hindamise eksperthinnangus ei arvestatud kaebaja varasemaid ameteid: ehitaja, traktorist 8 aastat, keevitaja 16 aastat, lukksepp 4 aastat ja muud. Kõik on käelised tegevused. Ka peamine terviserike, käelaba puudumine, ei ole kuidagi taastunud. Arvestades muid vigastusi ja kroonilisi haigusi, ka vanust, ei näe kaebaja enda puhul mingit mõtet Töötukassa pakutavatel asendustegevustel.
8.Ekspertarst T. Koemets võttis oma otsuse tegemisel aluseks kaebaja poolt antud hinnangu enda tervisele ja tervise infosüsteemi kantud viimase 5 aasta terviseandmeid. Kaebaja märgib, et ta oli töövõimetu staatuses kodus, ei käinud tööl. Seega ei saanud traumasid, ei külmetanud,ei pidanud haiguslehte taotlema, et paranemiseks aega saada. Kaebaja ei näinud põhjust pöörduda arsti poole olemasolevate krooniliste haigustega. Ka on tervishoiusüsteem ülekoormatud seoses tuntud viirustega.
9.Kaebajal oli vasaku käe trauma (diagnoosi kohaselt siiski randme ja käe muude osade traumaatiline amputatsioon) viis aastat tagasi. Vastustaja märgib, et kaebaja on sellest tingitud piirangutega kohanenud ja inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist võib ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Selles lauses on kirjas, et „sõltuvalt diagnoosist“. Kaebaja tuletab meelde, et tal puudub üks käelaba ja leiab, et vastustaja väide piiranguga kohanemise kohta on küüniline. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsus nr TVH/22/036851 on õiguspärane.
11.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja 2(8)
töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
tugineb
rahvusvahelisele
12.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (edaspidi TTO) ekspertarst Tiidrek Koemets, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta terviseandmed, koostas 11.09.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsusega nr TVH/22/036851 tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline kestusega kuni vanaduspensionieani.
13.Kaebaja esitas töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. Vastustaja edastas vaide TTO ekspertarstile, kes analüüsis 05.10.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline kestusega kuni vanaduspensionieani. Vastustaja selgitab lisaks, et kuna kaebaja pöördus vaidemenetluse ajal kaebusega halduskohtusse, siis vastustaja tagastas kaebajale 19.10.2022 vaide ning vaideotsust ei koostatud.
14.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Kaarina Ristmägi analüüsis samuti käesoleva kohtuasja raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebaja kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
15.Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst perearst dr Sergei Kaminski 07.09.2022 epikriisi ja ortopeed dr Janno Atna 19.03.2019-21.05.2019 epikriisi andmetele. Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt käelise tegevuse valdkonna kokkuvõtlikult raske tegutsemispiirang. TTO ekspertarst tugines hindamisel perearst dr Sergei Kaminski 07.09.2022 epikriisi andmetele. Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt teavusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst perearst dr Sergei Kaminski 07.09.2022 epikriisi andmetele. TTO ekspertarsti hinnangul ei ole kaebaja poolt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kirjeldatud piirangud tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja poolt kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Teistes valdkondades piiranguid ei märkinud ei kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst.
16.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 5. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
17.On põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas kergeks, käelise tegevuse valdkonnas raskeks ning teadvuse ja enesehoolduse valdkonnas kergeks arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, et oleks tuvastatav täielik piirang. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki 3(8)
võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vastustaja märgib, et kaebaja üldine töövõime on siiski osaline. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobiv suure käelise koormusega töö, kahe käe koostegevust eeldav töö, täppistegevused. Kuid samas puuduvad andmed, et käeline tegevus oleks kahe käe tegevust koosmõjus hinnates täielikult takistatud. Kaebajal oli vasaku käe trauma viis aastat tagasi, kaebaja on sellest tingitud piirangutega kohanenud. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd.
18.Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Hindamisel on arvestatud kaebaja vasaku käe trauma ja parema põlve meniski kahjustus, mis põhjustavad püsivaid tegutsemispiiranguid liikumisel, käelises tegevuses ja enesehooldusel. Kaebajal esinevad tegutsemispiiranguid ei esine sellises ulatuses, et oleks tuvastatav täielik piirang ja/või puuduv töövõime.
19.Vastustaja selgitab, et asjaolu, et vastustaja tuvastas 02.10.2017 otsusega nr TVH/17/045882 kaebajal puuduva töövõime kestusega viis aastat, ei tähenda, et ka 07.09.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine toimus 20.09.2022 otsusega nr TVH/22/036851 õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõus osalise töövõimega ja leiab, et Eesti Töötukassa oleks pidanud hindama töövõime puuduvaks nagu varasemas otsuses. Kaebaja märgib, et tema peamine terviserike (käelaba puudumine) ei ole paranenud ja arvestamata on jäetud tema varasemad ametid.
22.Vaidlus puudub selles, et kaebaja kaotas oma vasaku labakäe 2017. aastal töötrauma tagajärjel. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa on töövõime hindamiseks pädev haldusorgan. Samuti puudub vaidlus selles, et Eesti Töötukassa tegi 02.10.2017 otsuse nr TVH/17/045882, millega kaebajal tuvastati puuduv töövõime kestusega 5 aastat (esitatud koos kaebusega).
23.Kaebaja esitas Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsuse peale 26.09.2022 Eesti Töötukassale vaide. Eesti Töötukassa ei saanud kaebaja vaiet lõpuni menetleda, sest kaebaja pöördus enne vaideotsuse tegemist kohtusse, mis on vaide tagastamise aluseks (Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisad 3 ja 7). Eesti Töötukassa on eelnevale vaatamata esitanud kohtule vaidemenetluse ajal koostatud 05.10.2022 eksperthinnangu, mille koostas sama ekspertarst, kes koostas 20.09.2022 otsuse aluseks olnud esialgse eksperthinnangu.
24.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab 4(8)
kohus Eesti Töötukassa otsuse õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale selle tegemise ajal teada.
26.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
27.Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 3).
28.Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
29.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
30.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
31.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud seitsme valdkonna võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
32.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise
valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
33.Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses piiranguid liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Lisaks märkis kaebaja muude tervisehäirete all, et tal on veenilaiendid paremal jalal ja alaselja radikuliit.
34.Töövõime hindamise menetluses koostas 11.09.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Tiidrek Koemets (esitatud koos kaebusega). Ekspertarst hindas 11.09.2022 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0. 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 2, käteosavus – arvväärtusega 3, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. 3) Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevused: teadvusel püsimine – arvväärtusega 0, tualettruumi toimingud – arvväärtusega 0, söömine ja joomine – arvväärusega 0, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 1. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
35.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 5, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6 lg 6).
36.Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsuse. Dr T. Koemets jäi oma esialgsele seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 05.10.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus, mille vastustaja on esitanud 17.11.2022 vastuse lisas 4.
37.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Töövõime hindamise otsuses on valdkondade kaupa märgitud, millise raskusastmega piirangud kaebajal tuvastati ja millised haigusseisundid on nende põhjuseks, kuid piirangutele antud hinnanguid täpsemalt põhjendatud ei ole. Lisaks ei ole otsuses eraldi põhjendatud seda, miks kaebajal ei tuvastatud puuduvat töövõimet nagu varem. Kohus märgib, et vaatamata 20.09.2022 otsuse napile põhjendusele saab töövõime hindamise otsuse põhjendused lugeda HMS § 56 lg-st 1 lähtudes esitatuks ka eksperthinnangus, millele on otsuses viidatud. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mille Eesti Töötukassa on esitanud kohtumenetluses. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). See tähendab, et kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kohus võtab arvesse kohtumenetluses esitatud vastustaja 17.11.2022 vastust kaebusele ja dr Kaarina Ristmägi 17.11.2022 allkirjastatud kirjalikke seisukohti, sest nimetatud dokumentides on põhjalikumalt selgitatud, miks kaebaja puhul leiti, et tal on puuduva töövõime asemel osaline töövõime.
38.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja 6(8)
hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
39.Kohus leiab, et dr T. Koemetsa poolt 11.09.2022 ja 05.10.2022 eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnangud ja nende põhjendused ei anna alust kahtluseks, et ekspertarst hindas kaebaja piirangud põhjendamatult kergeks. Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses oma piiranguid valdavalt muutlikuna (tähistatud eksperthinnangus arvväärtusega 9). Kaebaja on kaebuses oma põhilise terviserikkena välja toonud ühe käelaba puudumise. Käelise tegevuse valdkonnas hinnatigi kaebaja tegutsemispiirang raskeks (arvväärtusega 3). Sellest suurem piirang saaks olla üksnes täielik piirang (arvväärtusega 4), kuid kuna kaebaja parem käelaba on terve, on täielik piirang käelise tegevuse valdkonnas välistatud. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kinnitanud, et ta on paremakäeline (Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 1, lk 4). Dr T. Koemetsa eksperthinnangust nähtub, et ekspertarst võttis arvesse asjaolu, et kaebaja vasak amputeeritud käelaba oli tema mittedominantne käelaba. Eksperthinnangust nähtub, et vasakut kätt on kirjeldatud osaliselt amputeerituna, vasakul käel on pöial säilinud, haare puudub, kuid sellega saab toetada. Parema käe funktsiooni on kirjeldatud normaalsena. Kaebaja terviseandmetest nähtub, et kaebaja kannab kosmeetilist proteesi, praktiliselt on amputeeritud terve labakäsi, alles on ainult pöial, haaramine on võimatu, patsient ei ole suuteline töötama vasaku käega, piiratud on vasaku randmeliigese liikuvus (dr Sergei Kaminski 07.09.2022 epikriis, Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 2, lk 3). Seega ei lähtunud ekspertarst kaebaja amputeeritud käelabaga seonduvalt valedest asjaoludest. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud muude valdkondade kindlaid võtmetegevusi, millele antud hinnangut ta põhjendamatult madalaks peab.
40.Eesti Töötukassa on kaebusele koostatud vastusele lisanud dr Kaarina Ristmägi 17.11.2022 seisukoha. Seega on asjas olemas ka teise arsti arvamus, kes nõustub dr T. Koemetsa seisukohaga, et kaebajal on osaline töövõime.
41.Kohtul puudub põhjus arvata, et ekspertarst oleks kaebaja töövõimet hinnates läinud vastuollu kaebaja terviseandmetega (Eesti Töötukassa 17.11.2022 vastuse lisa 2). Ekspertarstil oli praegusel juhul õigus kaaluda osalise ja puuduva töövõime hindamise vahel, sest kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 5. Iseenesest saab puuduva töövõime tuvastamist kaaluda juba siis, kui võtmetegevuste arvväärtuste summa on vähemalt 4, kuid lõplik otsus sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest.
42.Kohus selgitab, et Eesti Töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Inimese tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Samas on oluline, et otsuse adressaadile oleks arusaadav, miks varasema otsusega võrreldes on hilisem otsus tema jaoks ebasoodsam. Puuduva töövõime asemel osalise töövõime tuvastamine pidi olema tingitud mingisugusest muutusest kaebaja tervislikus olukorras. Dr K. Ristmägi on oma 17.11.2022 kirjalikus seisukohas selgitanud, et varasem puuduv töövõime määrati kaebajale vahetult traumajärgses perioodis. 2017. aastal hinnati täielik tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas põhjustatuna käe traumast. Puuduva töövõime määramine pikaks perioodiks lõi eelduse uue tervisliku olukorraga kohanemiseks. Käesolevalt on käelise tegevuse piirang hinnatud raskeks, sest traumajärgne seisund on stabiliseerunud, tüsistusi tekkinud ei ole, kaebaja ei ole eriravi ega kohaldusi vajanud ning saab igapäevaste toimetustega ilma kõrvalabita hakkama. Kohus leiab, et dr 7(8)
K. Ristmägi on välja toonud asjakohased kaalutlused selle kohta, miks puuduva töövõime asemel hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid, mis annaksid alust dr K. Ristmägi poolt välja toodud kaalutlustes kahelda. Kui üks käelabadest on amputeeritud, siis see on püsiv ja mitteravitav seisund, kuid see ei loo kaebajale õigustatud ootust, et tema töövõime hinnatakse ka töövõime korduval hindamisel puuduvaks.
43.Kaebusest nähtub, et kaebaja peab töövõimele antud hinnangut ebaõiglaseks eelkõige sellepärast, et arvesse pole võetud kaebaja varasemaid ameteid (ehitaja, traktorist, keevitaja, lukksepp). On selge, et kaebaja ei ole oma seisundi tõttu võimeline tegema sellist tööd nagu ta varem tegi. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Töövõime hindamisel ei lähtuta sellest, millises valdkonnas isik on seni töötanud ja milline on tema võime samas valdkonnas töötamisega jätkata. Isiku varasemate ametitega arvestamist ei näe ette ükski töövõime hindamist reguleeriv õigusakt. Sellist põhimõtet ei tulene ka olemasolevast kohtupraktikast. Töövõime hindamise puhul lähtutakse eeldusest, et kui inimesel pole senist erialast tööd enam võimalik teha, siis asub inimene tööle muus valdkonnas, mis tema vajadustega paremini sobib. Seega ei saa Eesti Töötukassa otsust pidada õigusvastaseks selle tõttu, et arvesse pole võetud kaebaja varasemaid ameteid, mis eeldasid mõlema käe kasutamist.
44.Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 20.09.2022 otsus nr TVH/22/036851 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
47.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.