Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 07.03.2023, Tartu 3-22-2537 X kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 27.01.2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.01.2023. a määruse tühistamiseks rahuldamata.
2.Jätta X taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 26.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja esitas vanglale 02.09.2022 kahju hüvitamise taotluse nr T-22/M1189. Nimetatud kahjunõude kohaselt alandas Viru Vangla valvur sihilikult kaebaja inimväärikust ja solvas teda öelduga, mis omakorda põhjustas kaebajale hingelist valu. Kaebaja väitis kaebuses, et 01.09.2022 toimunud õhtusel loendusel toimus valvurite poolt tema kui moslemi ja islamiusu mõnitamine. Kaebaja palus kohtul nõuda välja vanglale esitatud kahjunõue ning selles taotletud turvakaamerate salvestised. Kahjunõudes taotles kaebaja säilitada turvakaamerate salvestised (nii video kui audio) 01.09.2022. a õhtusest loendusest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 27.01.2023. a määrusega kaebuse HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale
tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras ka HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis antud piiri ei ületa, siis saab ka seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul kaebaja poolt väidetud vanglaametnike sõnakasutust pidada taoliseks, mille tõele vastavuse korral oleks kaebajale võinud sellest niivõrd raske tagajärg tekkida, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.
2.2.Praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Praeguses asjas on tegemist suuresti sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14). Kaebaja soovib enda väiteid vanglaametnike ebakohasest sõnakasutusest tõendada turvakaamerate salvestisega 01.09.2022. a õhtusest loendusest. Viru Vangla teatas 25.01.2023. a vastuses kohtunõudele, et vangla pole antud videosalvestist salvestanud, kuid seda on võimalik kohtu soovil teha. Lisaks märkis vangla, et vangla turvakaamerad heli ei salvesta. Vangla selgitas täiendavalt, et kaamerad asuvad vangla eluosakonnas ning antud kaamerasalvestiselt on näha üksnes see, kuidas 01.09.2022 kell 20.16 valvurid avavad kambri V815 ukse ning sisenevad kilbi varjus kambrisse ning väljuvad kambrist kell 20.19. Kuna turvakaamera heli ei salvesta, pole võimalik kaebaja väiteid kontrollida kaamerapilti vaadates. Mingeid muid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud ei ole ega ole neile ka viidanud. Seetõttu on esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X palub 09.02.2023. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 27.01.2023. a määruse tühistamist ja Viru Vanglat 01.09.2022. a õhtuse loenduse turvakaamerate salvestiste väljanõudmist. Määruskaebuse kohaselt jättis halduskohus ebaõigesti tema hüvitamiskaebuse sisuliselt menetlemata, kuna kaebajal on õigus kohtusse pöörduda ja tegemist ei ole väheintensiivse
riivega. Samuti jättis halduskohus alusetult välja nõudmata asja kohta käivad turvakaamerate salvestised. Vangla valetas, kui ütles, et turvakaamerad heli ei salvesta. Viru Vangla kodukorra p 1.13 järgi kasutatakse vangla üldkasutatavates ruumides (koridorid, jalutusboksid jne) videoja audiojälgimist.
4.Vastustaja selgitas vastuseks ringkonnakohtu 17.02.2023. a määrusele, et kinnipeetav X paiknes 01.09.2022 Viru Vangla V8 osakonna kambris nr V815, mis asub trellustega eraldatud alal V8 osakonna lõpus. Nimetatud eraldatud alal paikneb kaamera koridori lõpus lakke kinnitatult ning on kambri V815 uksest umbes 5 meetri kaugusel. Kuigi Viru Vangla kodukorra p 1.13 sõnastuse kohaselt kasutatakse vangla üldkasutatavates ruumides nii videokui audiojälgimist selgitas vastustaja, et turvakaamerad heli ei salvesta. 01.09.2022 kella 20:16 paiku teostasid V815 kambris õhtust loendust Viru Vangla II üksuse viis valvurit/vanemvalvurit ning kambri V815 uks oli avatud kuni kella 20:19-ni, kui valvurid loenduse kambris lõpetasid. Viru Vangla valvuritele ei ole väljastatud vormi külge kinnitatavaid kehakaameraid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Tartu Halduskohus tagastas 27.01.2023. a määrusega esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul on HKMS § 121 lg 2 p 21 eeldused täidetud ja seetõttu on esitatud hüvitamiskaebuse tagastamine põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega, ei ole vajalik neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; RKHK 01.11.2018. a määrus asjas nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (RKHK 28.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-80-13, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja hüvitamistaotluse ja mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vangla vastu põhjusel, et 01.09.2022 toimunud õhtusel loendusel toimus valvurite poolt tema kui moslemi ja islamiusu mõnitamine ning kaebaja arvates alandas Viru Vangla valvur sihilikult tema inimväärikust ja solvas teda, öeldes väidetavalt tema kambri musta uksesilmaklaasi kohta, et: „Allah sittus ta klaasi peale.“ Ringkonnakohus leiab, et vanglaametnikud peaksid siiski suheldes kinnipeetavatega suutma olla viisakad või vähemalt neutraalsed, olenemata sellest, milline on nende endi isklik arvamus kinnipeetava isiku, tema maailmavaate, usulise kuuluvuse vms asjaolu kohta arvestades seda, et vanglatingimustes on konfliktid teatavasti väga kerged tekkima ja nende lahendamine koormab esmalt vanglat ennast. Samas nõustub ringkonnakohus käesoleval juhul halduskohtuga, et kaebaja poolt väidetud vanglaametnike sõnakasutust ei saa siiski pidada taoliseks, mille tõele vastavuse korral oleks tegemist mõne sellise kaebaja olulise põhiõiguse riivega, mis oleks samas ka nii intensiivne, et eeldaks kahtlusteta õigust selle eest rahalist hüvitist nõuda. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja poolt väidetud valvuri ütlus võis tema kui moslemiusku isiku tundeid riivata ja põhjustada talle hingelist valu, kuid kohtule esitatud materjalide alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajale põhjustati sellist valu või kannatusi,
mida võiks lugeda mittevaraliseks kahjuks RVastS § 9 lg 1 tähenduses või mis annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealusel juhul tegemist kaebaja diskrimineerimisega usutunnistuse alusel, mistõttu ei riivata kaebaja põhiõigusi.
6.2.Asjaoludest tulenevalt on esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline, sest rahalise hüvitise määramine on õigustatud vaid erandlikel ja piiratud juhtudel (RKHK 09.12.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saanud valvuri väidetud sõnakasutus 01.09.2022 toimunud õhtusel loendusel põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid ebameeldivusi või üleelamisi, mida saaks pidada sedavõrd tema õigusi riivavaks, et see õigustaks rahalise hüvitise määramist isegi juhul, kui pidada vangla kõnealust tegevust õigusvastaseks. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et sellise märkuse tegemine kvalifitseeruks vangla poolt kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning annaks seetõttu aluse rahalise hüvitise maksmiseks. EIK-i praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu ja valvuri poolt kaebajale väidetavalt 01.09.2022. a loendusel öeldu mõju kaebajale ei ole ka eelpoolloetletud võimalike inimväärikust alandavate käitumisvõtetega võrreldav. Seega ei ole X määruskaebuse rahuldamine põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus tagastas 27.01.2023. a määrusega tema hüvitamiskaebuse õiguspäraselt.
7.X leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleb vanglalt välja nõuda määruskaebuses nimetatud dokumendid ehk 01.09.2022. a õhtuse loenduse turvakaamerate salvestised tõendamaks seda, et valvur ütles talle loendusel kaebaja väidetud sõnad, mis alandasid kaebaja inimväärikust. Tegemist on taotlusega täiendava tõendi kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohus tagastas kaebaja hüvitamiskaebuse leides, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline isegi siis, kui kaebaja väide selle kohta, mida valvur talle 01.09.2022. a õhtusel loendusel ütles, oleks tuvastatud ja tõene ning ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna nõutud tõendil ei oleks käesolevas asjas sisulist tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks kõnealusel turvakaamera salvestusel asjas sisulist tähtsust ka põhjusel, et kuna vaatamata Viru Vangla kodukorra p-s 1.13 sätestatule vangla üldkasutatavates ruumides olevad turvakaamerad heli siiski ei salvesta, pole võimalik kaebaja väiteid talle 01.09.2022. a õhtusel loendusel öeldu kohta kontrollida üksnes kaamerapilti vaadates. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.