lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2537/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2537/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2537

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes

Menetlusosalises

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus haldusasjas nr 3-22-2537.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja tähemärgiga.

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 26.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja palub kaebust menetleda kohtueelses menetluses vanglale 02.09.2022 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr T-22/M1189 toodud põhjendusi arvestades. Nimetatud kahjunõude kohaselt on Viru Vangla valvur sihilikult alandanud kaebaja inimväärikust ja teda oma öelduga solvanud, mis omakorda põhjustas kaebajale hingelist valu. Kaebaja väidab kaebuses, et 01.09.2022 toimunud õhtusel loendusel toimus valvurite poolt tema kui moslemi ja islamiusu mõnitamine jj. Kaebaja palub nõuda välja tema vanglale esitatud kahjunõue ning selles taotletud turvakaamerate salvestised. Kahjunõudes taotles kaebaja säilitada turvakaamerate salvestised (nii video kui audio) 01.09.2022 õhtusest loendusest (alates sellest, kui valvurid avasid kambri V815 ukse kuni selleni, mil uks sulgeti).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei

3-22-2537 tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.

3.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis antud piiri ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul kaebaja poolt väidetud vanglaametnike sõnakasutust pidada taoliseks, mille tõele vastavuse korral oleks kaebajale võinud sellest niivõrd raske tagajärg tekkida, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.
4.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
6.Praeguses asjas on tegemist suuresti sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14). Kaebaja soovib enda väiteid vanglaametnike ebakohasest sõnakasutusest tõendada turvakaamerate salvestisega 01.09.2022 õhtusest loendusest. Viru Vangla teatas 25.01.2023 vastusena kohtunõudele, et vangla pole käesolevalt antud videosalvestist salvestanud, kuid on võimalik kohtu soovil seda teha. Lisaks märkis vangla, et vangla turvakaamerad heli ei salvesta. Vangla selgitas täiendavalt, et kaamerad asuvad vangla eluosakonnas ning antud kaamerasalvestiselt on näha üksnes see, kuidas 01.09.2022 kell 20.16 valvurid avavad kambri V815 ukse ning sisenevad kilbi varjus kambrisse ning väljuvad kell 20.19. Kuna turvakaamera heli ei salvesta, pole võimalik kaebaja väiteid kontrollida kaamerapilti vaadates. Mingeid muid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud ei ole ega neile ka viidanud. Seetõttu ei ole võimalik

3-22-2537 vanglaametnike väidetavat õigusvastast tegu tõendada ning kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda.

7.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
8.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
9.Kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium