Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 06. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-373
Haldusasi
X kaebus Rahandusministeeriumi 01.02.2023 kirjas nr 14-12/212-2 sisalduva haldusmenetluse uuendamisest keeldumise otsuse tühistamise ja haldusmenetluse uuendamiseks kohustamise ning ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995. aasta otsuse nr 116 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja: X
Tagastada X kaebus.
▫ ▫
Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määruse vaidlustamiseks võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203—204).
taotluse rahuldamata, kuna leidis, et Y ei olnud kõnealuse maa õigusvastase võõrandamise ajal selle omanikuks olnud isiku pärija. Kaebaja esitas 10.01.2023 Rahandusministeeriumile taotluse Vanemuise nr 13 maa tagastamise menetluse uuendamiseks, millele Rahandusministeerium vastas 10.02.2023 kirjaga nr 14-12/212-2 (dtl. 8), et menetluse uuendamiseks puudub alus. Halduskohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja sisuliselt, et arhiividest leitud tõendid kinnitavad, et Y võtta ning see tuleb tagastada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku1 (HkMS) § 121 lg 2 punktile 1, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HkMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega HkMS § 121 lg 2 punkti 1 tähenduses on tegemist sellisel juhul, kui on ilmne, et kaebajal ei ole neid subjektiivseid õigusi, mille kaitseks ta kaebuse esitanud on. Käesoleval juhul on kaebaja sisuliselt soovinud kaitsta õigust õigusvastaselt võõrandatud Vanemuise nr 13 talumaa tagastamisele. Sellist subjektiivset õigust kaebajal ei ole. Kaebaja väide, et ta on pärinud Y maa tagastamise nõudeõiguse, on kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuva pinnalt ilmselgelt väär. Pärimisel lähevad pärandajale üle vara, õigused ja kohustused, mis on pärandajal pärandi avanemise ehk pärandaja surma hetkel. Vanemuise nr 13 maa tagastamise nõudeõigus tekkis Y maa tagastamise avalduse esitamisega ning see nõudeõigus lõppes maakonnakomisjoni 29.09.1995. aasta otsuse tegemisega. See tähendab, et Y nõudeõiguse kohta oli tema surma ajaks antud lõplik haldusakt. Isegi juhul kui tagasivaates saaks asuda seisukohale, et see haldusakt ei olnud õiguspärane, oli see Y surma hetkel kehtiv. See, miks Y maakonnakomisjoni otsust seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, ei ole seejuures oluline. Kuna Y avaldus oli tema surma hetkeks kehtiva haldusaktiga rahuldamata jäetud, ei saanud maa tagastamise nõudeõigus kuuluda tema pärandvara hulka. Y ei olnud seega oma surma hetkel ehk 2014. aastal enam maa tagastamise nõudeõigust, mida oleks olnud võimalik pärandada ja seega ei saanud see nõudeõigus üle minna ka kaebajale. Pärimisel tekkiv üldõigusjärglus ei anna pärijale subjektiivset õigust vaidlustada haldusakte, mille vaidlustamise võimalused on pärandaja surma hetkeks ammendunud ning mida pärandaja ise vaidlustama ei asunud.
Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022003
haldusmenetluse vastavalt haldusmenetluse seaduse 1 §-le 44 või kaaluks varasema haldusakti kehtetuks tunnistamist vastavalt haldusmenetluse seaduse § 64 lõikele 2, on oma laadilt menetluslik õigus. Selline õigus saab isikule tekkida vastava taotluse või avalduse esitamisest. See tähendab, et pärimise teel saanuks kaebajal selline õigus tekkida siis, kui Y oleks enne oma surma esitanud taotluse menetluse uuendamiseks või maakonnakomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna Y sellist taotlust ei esitanud, ei saanud sellega seoses kaebajale mingisuguseid õigusi pärimisest tekkida. Iseseisvalt (st. pärimisest sõltumatult) ei saa kaebajal aga olla mistahes õigust nõuda maa tagastamise menetluse uuendamist, kuna kaebaja ise maa tagastamise avaldust ei esitanud (ega saanudki esitada) ning Y ta maa tagastamise nõudeõigust juba eeltoodud põhjustel pärida ei saanud. Kaebaja võis Rahandusministeeriumi poole pöörduda, nagu igaüks võib pöörduda mistahes küsimuses iga riigiasutuse poole ning tal oli õigus saada oma pöördumisele vastus, mille ta ka sai. Sellega kaebaja subjektiivsed õigused antud asjaga seoses aga piirdusid. Kuna see, et maad Y 1995. aastal ei tagastatud, ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ei ole kaebajal ka ilmselgelt subjektiivset õigust nõuda Vanemuise nr 13 maa tagastamise asjas haldusmenetluse uuendamist, mistõttu omakorda ei saa tema õigusi rikkuda ka Rahandusministeeriumi vastuses sisalduv keeldumine. Eeltoodud põhjustel puuduvad kaebajal sellised subjektiivsed õigused, mida esitatud kaebusega kaitsta saaks ning seega tuleb kaebus tagastada.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019055
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.