Madis Noore kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2022. a otsuste nr 12-1/22/27642 ja nr 12-1/22/27658 osaliseks tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata toetustaotlus uuesti läbi
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Madis Noore kaebus.
2.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 6. detsembril 2022 otsused nr 12-1/22/27642 ja nr 12-1/22/27658, millega määras Madis Noorele 2022. aasta taotletud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse üksnes osaliselt.
2.Madis Noor esitas 9. jaanuaril 2023 PRIA-le vaide eelnimetatud otsuste peale. M. Noor vaidlustas otsused osas, milles need ei näinud ette toetuste määramist põllumassiivil nr 56359353700 asuva põllu nr 2-10/2 (pindala 8,45 ha) osas. Ta palus enda toetustaotluse rahuldada ja määrata talle toetused täies ulatuses. Vaide kohaselt sai M. Noor PRIA otsused kätte 9. detsembril 2022, mistõttu on taotlus (st vaie – kohtu märkus) esitatud tähtaegselt.
3.PRIA tegi 18. jaanuaril 2023 otsuse nr 12-1/23/74-1, millega tagastas Madis Noore
9.jaanuari 2023. a vaide PRIA 6. detsembri 2022. a otsuste nr 12-1/22/27642 ja nr 12-1/22/27658 peale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. PRIA leidis, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks puudub alus.
3-23-382
4.Madis Noor esitas 20. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada PRIA 6. detsembri 2022. a otsused nr 12-1/22/27642 ja 12-1/22/27658. Kaebaja palub kohustada PRIA-t vaatama tema toetustaotluse uuesti läbi, arvestades seejuures toetusõigusliku pindala hulka ka põllu nr 2-10/2 pindalaga 8,45 ha. Kaebaja palub ennistada tähtaja, kui kohus leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja on esitanud kohtule PRIA 6. detsembri 2022. a otsuste nr 12-1/22/27642 ja nr 12-1/22/27658 osalise tühistamise nõuded (HKMS § 37 lg 2 p 1) ning PRIA kohustamise nõude vaadata (tühistatud osas) kaebaja 2022. a toetustaotlus nr 12-1/22/12229 uuesti läbi (HKMS § 37 lg 2 p 2).
6.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)1 § 110 lg-st 1 tulenes praeguses asjas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas küll kohtueelses menetluses PRIA-le vaidlusaluste otsuste peale vaide, kuid see tagastati. Vaide tagastamise õiguspärasusest sõltub see, kas kaebajal on võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Kui kaebaja vaie tagastati PRIA poolt õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelselt menetlust nõuetekohaselt läbinud ja kaebus kuulub täies ulatuses HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele (vt nt Riigikohtu
17.jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-17-911, p 18).
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist eeltoodud olukorraga ning kaebajat ei saa lugeda PRIA 6. detsembri 2022. a otsuste nr 12-1/22/27642 ja nr 12-1/22/27658 osalise tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks.
8.ELÜPS § 110 lg 1 sätestab, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
9.PRIA märkis oma 18. jaanuari 2023. a otsuses nr 12-1/23/74-1, et kaebaja on eelistanud PRIA-ga suhtlemisel e-kanaleid. PRIA saatis digitaalallkirjastatud otsuse nr 12-1/22/27642 kaebaja e-posti aadressile [email protected] 6. detsembril 2022 ning samale e-posti aadressile saadeti 7. detsembril 2022 ka digitaalallkirjastatud otsus nr 12-1/22/27658. E-kirjades viidati ka sellele, et otsused on kättesaadavad PRIA e-teenuste keskkonnas. Vaidlustatud otsused on seega PRIA hinnangul M. Noorele kätte toimetatud 6. detsembril 2022 ja 7. detsembril 2022 (ELÜPS § 10 lg 3 p 1) ning vaie või vaided tuli esitada PRIA-le hiljemalt 6. jaanuaril 2023. M. Noor esitas vaide 9. jaanuaril 2023 ning ta ei ole esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ega ole toonud välja põhjuseid, miks ta vaide esitamisega hilines. PRIA hinnangul puudus alus menetlustähtaja ennistamiseks ka PRIA enda algatusel.
10.ELÜPS § 10 lg 2 kohaselt tehakse HMS § 62 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul otsus teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse otsus
Kõik määruses sisalduvad viited ELÜPS-le viitavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsioonile.
3-23-382 isikule kätte toimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud digitaalallkirjastatud otsus või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõte. PRIA edastas 28. veebruaril 2023 kohtule e-PRIA väljavõtte, millelt nähtub M. Noore nõusolek elektrooniliseks suhtluseks PRIA-ga. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale on saadetud vaidlusalused otsused digitaalallkirjastatud kujul. Seega on ELÜPS § 10 lg 3 p-s 1 nimetatud eeldused otsuste elektrooniliseks kättetoimetamiseks täidetud. Kuigi kaebaja leiab, viidates HMS §-le 27, et talle ei ole vaidlusaluseid otsuseid nõuetekohaselt elektrooniliselt kätte toimetatud, siis jätab kaebaja tähelepanuta, et ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜPS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS-i erisusi. Kuna ELÜPS sätestab elektroonilise kättetoimetamise puhuks erinormid, siis vastavas osas HMS ei kohaldu. Eelnevat arvestades jõudis PRIA õigele järeldusele, et kaebaja 9. jaanuari 2023. a vaie oli esitatud tähtaega ületades. Kuigi PRIA viitab 18. jaanuari 2023. a otsuses nr 12-1/23/74-1, et vaidlusaluste otsuste peale tuli vaie esitada hiljemalt 6. jaanuaril 2023, siis märgib kohus, et otsuse nr 12-1/22/27658 puhul oli vaide esitamise viimaseks päevaks tõepoolest 6. jaanuar 2023, kuid otsuse nr 12-1/22/27642 puhul oli see üks päev varem (s.o 5. jaanuar 2023). Eelnev ei muuda aga seda, et 9. jaanuari 2023. a vaie oli esitatud HMS §-s 75 sätestatud tähtaega ületades.
11.Kaebaja on PRIA-le esitatud vaides leidnud, et see on esitatud tähtaegselt, sest ta sai PRIA vaidlusalused otsused kätte 9. detsembril 2023. Miks kaebaja loeb otsuste kättetoimetamise ajaks 9. jaanuari 2023, vaidest ega kaebusest ei selgu. Kohus eeldab, et tegemist võis olla päevaga, mil kaebaja asus talle edastatud otsuste sisuga tutvuma. Eeltoodud ekslik arusaam ei saa olla aga mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Küsimus, kas otsus on nõuetekohaselt kätte toimetatud või mitte, omab tähtsust vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamisele ning ei saa seetõttu olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks.
12.HMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sellest lähtutakse ka vaide tähtaja ennistamise korral (HMS § 77). Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 tähenduses on selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada (vt ka Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2021. a otsus asjas nr 3-21-1111, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja suhtlus PRIA-ga käis elektroonilisel teel ning kaebajale edastatud vaidlusalustel otsustel olid korrektsed vaidlustamisviited, tulnuks kaebajal kontrollida, kas tema arusaam otsuste vaidlustamistähtaja kulgema hakkamisest on õige või mitte. Vajadusel oleks kaebaja sellekohast informatsiooni saanud ka PRIA-lt. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja seega ise olnud piisavalt hoolikas, mistõttu tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ei esinenud ning PRIA leidis õigesti, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks alus puudub.
13.Eeltoodust tulenevalt on PRIA õigesti tagastanud kaebaja 9. jaanuari 2023. a vaide ning kaebajal on ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt
3-23-382 läbimata. Kohus tagastab seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
14.Kaebaja ei ole kaebuse esitamise eest riigilõivu tasunud. Kui kaebajal peaks olema tekkinud käesoleva asjaga seonduvalt muid menetluskulusid, siis jäävad need tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Vastustajal ei saa praegusel juhul olla menetluskulusid tekkinud. Kui need on siiski tekkinud, siis jäävad need vastustaja enda kanda, sest kohtupraktikast tulenevalt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt tõenäoline, kui kohtuvaidluse ese ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 1. aprilli 2021. a kohtuotsus asjas nr 3-18-1442, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.