Otsuse avalikult teatavaks 1. märts 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-955
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022 otsuse nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/119912 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X, esindaja Jelena Beljakova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.27.04.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022 otsuse nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/11991-2 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus uuesti läbi.
2.02.05.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
3.11.01.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebuse esitaja selgitab, et sai 2020 aastal avalikest allikatest teada, et alates 2021 muutub pensioniseadus ja sellega ka muutuvad pensioni määramise tingimused. 2020 a. novembri alguses helistas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile eesmärgiga uurida kuidas alates 2021 aastast muutub vanaduspensioni määramine. Temalt küsiti isikukoodi ja peale selle teavitamist öeldi, et kaebuse esitajal on juba praegu õigus minna ennetähtaegsele vanaduspensionile. Kaebaja hakkas uurima, mis pension see on ja kui palju raha ta kuus saama hakkab. Selleks, et öelda pensioni summat paluti tal esitada täiendavad materjalid tema töö ja õppimise kohta, et teha täpne arvestus. Kaebuse esitaja saatis kõik nõutud dokumendid ja materjalid ja täidetud pensioniavalduse. Ta täitis vanaduspensioni määramiseks avalduse ainult selleks, et teada saada kui suur oleks ta kuu pension kui ta läheks ennetähtaegsele vanaduspensionile. Kaebajal polnud plaanis hakata saama ennetähtaegset pensioni vaid tema eesmärk oli teada saada pensioni suurus. Peale avalduse esitamist sai ta otsuse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks ja ta sai teada ka pensioni summa. Peale selle otsuse saamist palus ta tühistada talle määratud ennetähtaegne vanaduspension oma kirjaga 15.11.2020. Kaebuse esitaja sai vastuse, et pensioni määramine on tühistatud. 19.11.2020 sai ta Sotsiaalkindlustusametist kirjaga postkasti uue vanaduspensioni arvestuse, mis lõi talle eksliku arvamuse, et ta peab sellega nõustuma. Arvamus tekkis tal selle tõttu, et arvestuse järgi pensioni summa oli suurendatud võrreldes esialgsega ja talle ka helistati Sotsiaalkindlustusametist ja kõne järgi tegi ta sellise järelduse, et ta peab pensioniga ikkagi nõustuma, sest peale RPKS muutmist võiks ta tööstaaž olla ebapiisav pensioni määramiseks. Kuna kaebuse esitajal polnud tol hetkel võimalust olukorda adekvaatselt hinnata ja otsustada võimaluse üle tulevikus pensioni määramise kohta, kujunes tal telefonikõnest Sotsiaalkindlustusameti töötajaga vale ja eksitav arusaam, et ta peab juba praegu pensioniga nõustuma. Ta teavitas ka Sotsiaalkindlustusametit, et ta sooviks siiski ennetähtaegset vanaduspensioni taastada, mida Sotsiaalkindlustusamet oma otsusega 29.11.2020 ka tegi. Kaebaja ei pidanud kirjutama alla uuele avaldusele, vaid jäi kehtima avaldus, mille kaebaja allkirjastas 10.11.2020. Kaebaja oli ekslikult arvanud, et ta peab nõustuma selle pensioni määramisega. Tegelikult tol hetkel ta ei saanud aru, mida ta tegi ja mis tingimusel ta oli nõustunud ennetähtaegse pensioni määramisega. Pensioni saamise vajadus kaebuse esitajal puudus.
4.2.Kaebuse esitajal on väga raske kommunikeerida inimestega, ta on väga lihtsameelne ja väga lihtsalt satub inimeste mõju alla, tal on raske kriitiliselt hinnata teiste inimeste väited ja ta pigem usub kõiki ega kahtle, et inimesed võivad kas valetada või eksitada. Kaebuse esitajal on juba alates 2002 aastast probleemid psüühikaga, tal oli tuvastatud pidev depressiivne reaktsioon, ta sai aastatel 2002-2003 ravi Ahtme psühhiaatria haiglas. Sama diagnoos nagu depressioon, depressiivne ja ärevushäired on vaide esitajal tuvastanud aastatel
2013-2016. Ta pöördus arsti poole 2020 aastal ja talle said määratud antidepressandid Ventalafaxin, samas ta tarbis enne 2020 aastani antidepressante, mis oluliselt mõjutasid kaebuse esitaja mentaalset seisundit. On tõestatud ja tuvastatud, et kaebaja kannatab ärevushäirete ja depressioonihoogude pärast. Tal on raske suhelda inimestega ja ta võib valesti saada aru talle edastatavast informatsioonist. Neid raskusi kinnitab ka psühhiaater, kelle poole kaebaja pöördus (dtl 17-19). Lähtudes psühhiaatri kokkuvõttest on kaebuse esitajal tuvastatud mõõdukas depressioon, ärevushäired ja isiksushäired. Kaebuse esitaja leiab, et antud diagnoos kinnitab, et tal võivad tekkida olukorrad, kus ta ei saa aru oma tegevusest ja vastuvõetud otsustest. Peale vale otsuse vastuvõtmist ja sellest aru saamist on kaebajal süvenenud veelgi rohkem nii ärevushäired kui ka depressioon, mis omakorda halvendavad veel rohkem kaebaja tervist. Kaebuse esitajal tekkisid ka suitsiidialased mõtted, kuna ta tegi vale otsuse ja peab nüüd selle vale otsuse eest elu lõpuni kannatama. Kuna kaebuse esitajal polnud soovi minna pensionile ennetähtaegselt, pole ta nõus sellega, et talle ikkagi see pension määrati. Seetõttu ta ei soovi seda pensioni saada ja ta tagastas kõik saadud rahad Sotsiaalkindlustusametile. Tekkinud olukord oluliselt kahjustas juba enne kahjustatud vaimset tervist, seega kaebuse esitaja ei saa enam rahulikult igapäevast elu järgida ega öösel magada. Kaebuse esitaja on arvamusel, et igal inimesel peab olema võimalus enda poolt tehtud vead parandada. Ja tema soov on loobuda ennetähtaegsest pensionist ja elada rahulikult ajani, kui talle saab määrata vanaduspensioni selleks ettenähtud ajal. Kaebuse esitaja leiab, et pensioni määramise taotluse oli ta saatnud Sotsiaalkindlustusametile ekslikult. Kaebaja psüühika seisundi tõttu avalduse esitamisel ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatega suhtlemise tulemusel tehtud otsus ennetähtaegse pensioni määramiseks 07.12.2020 nr 380854-3 tuleb kaebaja arvates tunnistada kehtetuks. Sotsiaalkindlustusamet oma otsusega 29.03.22 nr 5.2- 3/11991-2 jättis aga kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja selgitab, et pensioni väljamaksed on alates 02.03.2022 peatatud, alates 2020 aastast saadud pensionimaksed summas 5868,16 eurot Sotsiaalkindlustusameti kontole EE551010220034952017 tagastatud.
4.3.TsÜS § 13 lg 3 järgi kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Kaebaja juba alguses kahtles, kas ta soovib ennetähtaegset vanaduspensioni saada. Ajutise häire tõttu kirjutas ta alla avaldusele pensioni määramiseks. Kui kaebaja sai rahulikult mõelda ja analüüsida oma tegevust peale arusaamisvõime taastumist, siis mõistis ta, et tema taotlus ennetähtaegse pensioni määramiseks oli läbimõtlematu ja väär. Seda, et ta ei soovinud saada ennetähtaegset pensioni, kinnitab ka fakt, et ta pole pensioni raha kasutanud. Saadud summa tagastas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusametile. Kaebaja soovib vaidlustada oma otsust ja leiab, et selleks on piisavalt alust. Ta poleks kunagi nõustunud ennetähtaegse pensioni määramisega, kui ta oleks oma otsustes olnud adekvaatne. Ta ei nõustuks kunagi endale kahjuliku otsusega. Tal puudus ja puudub vajadus ennetähtaegse pensioni määramiseks. Tegelikult oli tema soov saada vanusejärgne vanaduspension, sest ennetähtaegne vanaduspension rikub oluliselt tema õigusi. Kaebuse esitaja leiab, et juhul kui ta adekvaatselt sai hinnata, millega ta oli nõustunud, poleks ta kunagi soovinud ennetähtaegset pensionit endale. Selle olukorra tõendamiseks saatis ta pidevalt kirju Sotsiaalkindlustusametile palvega tühistada otsus ennetähtaegse pensioni määramise kohta. Kaebuse esitaja palub tunnistada tema avaldus ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks psüühikahäirete tõttu tühiseks. Kaebuse esitaja leiab, et tekkinud olukorras on Sotsiaalkindlustusametil õigus tagasiulatuvalt tunnistada enda otsus kehtetuks ja võtta vastu kõik seni väljamakstud pensioni summad, mis kaebuse esitaja juba kandis tagasi Sotsiaalkindlustusameti kontole lähtudes HMS § 69 lg 1.
4.4.Taotlus kontrollida, kas RPKS § 6122 koosmõjus § 9 lg 5 (ennetähtaegse vanaduspensioni määramine eluaegselt) on põhiseadusega kooskõlas. Kaebuse esitajale oli määratud ennetähtaegne pension lähtudes RPKS § 9 lg 5 eluaegselt (RPKS redaktsioon on kehtetu alates 01.01.21). Uue RPKS redaktsiooni § 6122 sätestab, et isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. Seega ennetähtaegse pensioni maksmine toimub vana RPKS järgi ehk eluaegselt. Nii vanas kui ka uues redaktsioonis isikul, kes esitab taotluse ennetähtaegse pensioni määramiseks, puudub võimaluse sellest taotlusest loobuda ja tagastada väljamakstud maksed ja oodata aega, kus ta saab taotleda vanaduspensioni määramist õigeaegselt ehk pensioni ea saavutamist. Kaebuse esitaja leiab, et selline olukord on vastuolus PS-ga ja oluliselt rikub inimese inimväärikust ja iseseivust vabalt otsustada endale riigi poolne toetuse määramine lähtudes PS § 10. Kuna pension on oma sisult vabatahtlik, ei tohi tekitada olukorda, kus isik ei saa oma arvamust peale taotluse esitamist muuta. Samas, kui isikul on võimalus elada ilma toetuseta riigi poolt, ei pea ta nõustuma sellega, et talle määratakse ebasoodsatel tingimustel pension (ennetähtaegne pension) ja hiljem, kui tal tegelikult võiks tekkida vajadus saada toetust pension näol täies ulatuses õigel ajal, ei pea ta kannatama selle tõttu, et kunagi oli tehtud vale otsus. Kaebuse esitaja leiab, et ennetähtaegsest pensionist loobumise võimaluse puudumine enne vanaduspensioni saamise ea saavutamist tingimusel, et tagastatakse ka väljamakstud ennetähtaegselt määratud pensioni maksed, on ebaproportsionaalne tingimus, mis on vastuolus ka PS-ga § 11. Selles olukorras oluliselt piiratakse inimeste õiguseid. Kunagi tehtud otsust ei saa muuta ega tühistada. Tsiviilsuhtes vähemalt 3 aasta jooksul peale toimingu tegemist on isikul õigus enda otsust või toimingut mõjutada ja vähemalt 3 aasta jooksul toiming pole aegunud. Haldusõigussuhtes, ennetähtaegse pensioni taotlemise osas, mis puudutavad inimese õiguseid enda poolt tehtud ostustele mõjutamise võimalus puudub ja kunagi tehtud otsust üldse mõjutada või muuta ei saa. Pension on vabatahtlik tegevus eesmärgiga riigi poolt toetada vähem kindlustatud inimesi. Kui isik leiab, et ta soovib antud toetusest vabaneda, siis selleks peavad olema ette nähtud tingimused. Kaebuse esitaja leiab, et ta ekslikult nõustus sellega, et talle määratakse ennetähtaegne pension oma vaimse seisundi tõttu, ta pole välja makstud raha kasutanud ja soovib enda ekslikust otsusest loobuda ja tagastada riigilt saadud raha. Seadus antud võimalust aga ei anna. Sellega rikutakse õigusi vabale otsusele oluliselt ning ebaproportsionaalselt piiratakse inimõigusi. Kaebuse esitaja leiab, et RPKS § 6122 koosmõjus § 9 lg 5 on vastuolus PS § 10, § 11 ja § 15.
4.5.Seoses vastustaja vastusega kaebusele ja seal toodud väidetega soovib kaebaja rõhutada, et tema esialgne soov seoses Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumisega oli teabe saamine AvTS § 6 mõistes seoses RPKS uue redaktsiooni (kehtib alates 01.01.21) jõustumisega ja sellest lähtudes talle tulevikus pensioni määramisega. Sotsiaalkindlustusamet keeldus igasuguse teabe andmisest enne kui kaebaja ei esita pensioni määramise taotlust. Kaebajale on arusaamatu Sotsiaalkindlustusameti teabe andmise vorm. Kaebaja leiab, et ametnik peab andma infot/teavet seoses pensioniga ilma pensioni määramise taotlust esitamata, sest selle esitamisega väljendub soov pensioni määramiseks, mitte aga teabe saamiseks. Kaebaja enda ebastabiilse psüühika tõttu ei saanud õigesti aru vahest pensioni määramise taotluse esitamise ja teabenõue avalduse esitamise vahel. Kaebaja leiab, et juba esimesest sammust (teabe saamise avalduse esitamisest) viib Sotsiaalkindlustusamet inimesed valele arusaamisele, et nad peavad juba siis esitama taotlused pensioni määramiseks ega anna neile õigust saada teavet vormis, mis ei too kaasa tagajärgi.
Tänu Sotsiaalkindlustusameti ametnike eksiteele viivale käitumisele, kus kaebajale polnud selgelt välja toonud tema õigusi pensioni saamiseks 2021 aastast RPKS uue redaktsiooni alusel, kui ka ei seletatud arusaadavas vormis, millised miinused seonduvad ennetähtaegse pensioni määramisega, tegi kaebaja depressiooni seisundis vale otsuse. Tol hetkel kehtisid COVID-19 piirangud ja kaebajal puudus võimalus pöörduda tervisliku abi saamiseks psühholoogi vastuvõtule, samuti puudus võimalus otse rääkida Sotsiaalkindlustusameti ametnikega. Juba kirjavahetusest vastustajaga oleks pidanuks ametnikud aru saama, et isiku otsus pole lõplik ja tema psüühika pole stabiilne: ühel hetkel ta nõustus pensioniga, päevad hiljem muutis otsust jne. Sotsiaalkindlustusameti ametnik, kes teab, et antud otsus edaspidi kehtib kaebaja elu lõpuni, pidi vähemalt tuvastama, et isik sai kõigest selgesti aru ja temale on arusaadav, millised tagajärjed antud otsus kaasa toob. Seda pole tehtud, Sotsiaalkindlustusameti ametnik ei tuvastanud kaebaja seisundit ega seda, kas ta sai kõigest õigesti aru. 09.06.2022 kohtusse saadetud lisade alusel on selgelt nähtav, et isik kes kirjutab kirju sellisel viisil ja selliste väljenditega, on ebastabiilse psüühikaga ja tema eneseväljendus vähemalt tekitab kahtluse mõistmises ja arusaadavuses. Sotsiaalkindlustusameti ametnik enda poolt andis 30.11.2022 (telefonivestluse Protokoll 30.11.2020) kaebajale ka aega mõtlemiseks: „Ütlesin, et ta võib võtta aega mõtlemiseks.” Peale seda vestlust pole Sotsiaalkindlustusameti töötajad selgitanud ega tuvastanud, kas kaebaja otsus on lõplik ja kas ta saab aru ja nõustub ennetähtaegse pensioni määramisega ja määras ikkagi alates detsembrist 2020 talle ennetähtaegse pensioni. Kaebaja leiab, et vastustaja ametnikud enda käitumisega (pettusega) viisid kaebaja valedele järeldustele, et peale RPKS uue redaktsiooni jõustumist ei saa ta pensioni tavalises ega ka ennetähtaegses korras. Vastu võetud otsus oli tehtud surve all. Omakorda ametnikud pole tuvastanud, kas isik sai asjadest aru otsuse vastu võtmisel. Vastustaja poolt on esitatud kohtule tõendina ka Töötukassa otsus (2017.a.), kus on selgelt kirjeldatud kaebaja diagnoos: “Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud lihasluukonna- ja sidekoehaigusest ning psüühikahäirest. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mis on põhjustatud psüühikahäirest”. Vastustaja ametnike valduses oli selline väljavõte ennetähtaegse pensioni määramisel, mis kinnitab, et kaebajal olid psüühikahäired ja raskused inimestega suhtlemises juba enne vastustaja poole pöördumist. See andis ametnikele aluse enne ennetähtaegse pensioni määramist tuvastada, kas isik tegelikult sai kõigest selgelt aru ja ega pensioni määramine ei raskenda inimese olukorda ja elu tulevikus. Ametnikud pole seda teinud, mis viis olukorrani, kus isikul on peale selle ennetähtaegse pensioni määramist pidevalt suitsiidilaadsed mõtted, mis raskendavad juba olemasoleva depressiivset seisundi. Kaebaja pole kasutanud saadud raha ega pole ka kasutanud muid hüvesid seoses pensioniga sh ka ravikindlustust. See tõendab, et tegelikult kaebajal puudus vajadus ennetähtaegse pensioni määramiseks ega polnud ka soovi saada raha.
4.6.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1150 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (vt dtl 174-177).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kaebajale määrati 07.12.2020 otsusega nr 3 (toimik nr 380854) ennetähtaegne vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 9 (kehtis kuni 01.01.2021) alusel. Kaebaja esitas 28.11.2020 allkirjastatud avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks. Avalduses ta kinnitas, et on teadlik pensioni vähendamisest 0,4% võrra iga kuu eest, samuti
sellest, et ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ning seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks. Alates 01.01.2021 on RPKS § 9 kehtetu, kuid isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni enne 01.01.2021 kehtinud redaktsiooni alusel (RPKS § 6122). Nii ka kaebajale. RPKSis ei ole ette nähtud võimalust loobuda tagasiulatuvalt pensionist. Samuti on RPKSis sõnaselgelt sätestatud, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks. Ennetähtaegne vanaduspension andis isikule võimaluse minna vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniea saabumist (kaebaja puhul saabub vanaduspensioniiga 64 aasta ja 6 kuu vanuselt, RPKS § 7 lg 1 1 ). Pensioniga kaasneb ravikindlustus ning samuti võimalus kasutada soodustusi ühistranspordis, meelelahutusasutustes, muuseumides, apteekides jne. Kaebaja käsitlus tekitaks võimaluse, kus isik jääb 3 aastat (või ka vähem) enne pensioniiga pensionile, kasutab pensionisummasid ning kõiki kaasnevaid hüvesid, kuid enne vanaduspensioniea saabumist loobub tagasiulatuvalt 3 aasta pensionist, maksab pensionina väljamakstud summad tagasi ning soovib jääda vanaduspenisonile ilma et pensionit vähendataks. Kaebaja oli juba varasemalt soovinud loobuda ennetähtaegsest vanaduspensionist. 19.11.2020 otsusega nr 1 (toimik nr 380854) oli kaebaja 10.11.2020 avalduse alusel määratud kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates 10.11.2020. 22.11.2020 esitas kaebaja täiendavaid küsimusi seoses pensioniga, 23.11.2020 teavitas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vanaduspensionile jääda ja tagastas novembrikuu eest saadud pensioni vastustajale ning 24.11.2020 esitas allkirjastatud avalduse pensionitaotluse annulleerimiseks. Kaebaja põhjendas oma soovi sellega, et ta soovib siiski saada vanaduspensioni täissummas, ilma 14,4% vähendamiseta ning sellega et ta ei saanud päris täpselt aru ennetähtaegse vanaduspensioni tingimustest. Arvestades, et 19.11.2020 otsus ei olnud veel jõustunud, kaebaja ei saanud enda sõnul täpselt aru ennetähtaegse vanaduspensioni tingimustest, samuti oli saadud pensioni tagastanud, tunnistas vastustaja otsuse 26.11.2020 kehtetuks alates 10.11.2020. 28.11.2020 ja 29.11.2020 pöördus kaebaja taas ning esitas uue pensioniavalduse ning selgitas, et tal olid kahtlused, sest ei saanud aru; nüüd saab aru ja soovib väga ennetähtaegset pensioni. 30.11.2020 on kaebajaga üle räägitud (telefonivestluse protokoll) pensioni suurus ning kaebaja avaldas soovi saada pensioni alates 06.12.2020, sest sel juhul jääb ühe kuu 0,4%-ne vähendus ära. Kaebajale jäeti aega järele mõelda (telefonivestluse protokollis). 07.12.2020 määrati kaebajale otsusega nr 3 ennetähtaegne vanaduspension alates 06.12.2020. Pensioni suurus oli mõnevõrra suurem, kui novembri otsusega määratud, sest vähendamine toimus 14% (35 kuud) võrra mitte enam 14,4% (36 kuud). Seega oli kaebajale teada, milline on tema ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ning talle pidi ka olema arusaadav, kuidas mõjutab ennetähtaegse vanaduspensioni suurust iga kuu, mille võrra ta hiljem pensionile jääb. 07.12.2020 otsust kaebaja ei vaidlustanud rohkem kui aasta jooksul, so kuni 31.01.2021. Kaebaja ei ole 07.12.2020 haldusakti tähtaegselt vaidlustanud. Haldusakt on kehtiv ja kuulub täitmisele (haldusmenetluse seadus, HMS, § 61). Haldusakti kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse HMS § 64jj. Vastustaja hinnangul on 07.12.2020 otsuse nr 3 puhul tegemist õiguspärase haldusaktiga. Õigusvastase haldusakti võib kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt (HMS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1). Õiguspärase haldusakti võib kehtetuks tunnistada edasiulatuvalt (HMS § 65 lg 2 ja § 66 lg 2). Isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul tegemist uuendamise aluseks oleva olukorraga, seetõttu ei ole tal ka õigust taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist.
Kaebaja toob põhjuseks oma mentaalse seisundi ja psüühikahäire. Eesti Rahvastikuregistris ei ole andmeid kaebaja teovõime piiramise kohta. Vastustaja arvates ei ole leidnud tõendamist, et see on põhjuseks, miks kaebaja ennetähtaegset vanaduspensioni taotles. Lisaks ei ole vastustaja arvates selge, kas 07.12.2020 otsuse näol on tegemist kaebajale kahjuliku otsusega, arvestades, et lisaks pensioni summale kaasneb pensioniga ka ravikindlustus. Samuti ei ole kindel, kas antud juhul on välistatud, et kaebaja ei tee enda arvates taas kahjulikku otsust ning mõne aja pärast soovib ta seda taas muuta. Näiteks soovib saada tagantjärele pensioni, millest ta loobus oma mentaalse seisundi või psüühikahäire tõttu. Või vajab ta siiski ühel hetkel ravikindlustust. Kaebaja vanaduspensioniiga saabub 06.11.2023 (64,5 aastaselt). Lõpetuseks märgib vastustaja, et vastustajal ja tema teenistujatel puudub vajadus ja igasugune huvi sundida isikuid taotlema ennetähtaegset pensioni. Ka antud juhul ei nähtu dokumentidest, et kaebajat oleks kuidagi survestatud või mõjutatud ennetähtaegse pensioni taotlust esitama või tehtud otsusega leppima. Vastupidi, kaebajale tuldi vastu ning tunnistati 19.11.2020 otsus kehtetuks, sest ta andis sellest kohe teada. Antud juhul on kaebajale makstud pensioni 14 kuu eest, mida kaebaja soovib tagasiulatuvalt muuta ning vastustaja leiab, et see ei ole seaduse sätetega ja mõttega kooskõlas. Samuti tuleb seadust kohaldada ühetaoliselt kõigi isikute suhtes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja nõue kohustada vastustajat vaadata kaebaja 04.02.2022 taotlus uuesti läbi. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas 10.11.2020 Sotsiaalkindlustusametile avalduse RPKS § 9 alusel (kehtetu alates 01.01.2021) ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks alates 10.11.2020 (dtl 44-46, tõlge 164-167). Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 otsusega nr 380854-1 määrati kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates 10.11.2020 (dtl 47). 23.11.2020 esitas kaebaja avalduse ja palus tühistada 10.11.2020 esitatud avalduse ennetähtaegsele vanaduspensioni määramiseks (dtl 49, tõlge 134). Selleks kuupäevaks oli Sotsiaalkindlustusamet teostanud pensioni väljamakse summas 258,65 eurot perioodi 10.11.2020 – 30.11.2020 eest, mille kaebaja tagastas Sotsiaalkindlustusametile
23.11.2020. Avalduses põhjendas kaebaja, et oli ennetähtaegse vanaduspensioni tingimustest ebaõigesti aru saanud ning ta soovib saada tavalist vanaduspensioni ilma pensionisuuruse vähendamata. Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2020 otsusega nr 380854-2 tunnistati kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2020 otsus nr 380854-1 alates 10.11.2020 ning otsustati mitte määrata kaebajale ennetähtaegset vanaduspensioni (dtl 54-55). 28.10.2020 ja 29.11.2020 esitas kaebaja avaldused, milles palus taastada talle määratud ennetähtaegne vanaduspension ning tagastada väljamakstud pension novembri kuu eest. Kaebaja selgitas, et tal olid kahtlused ennetähtaegse vanaduspensioni osas, kuid nüüd on ta tingimustest aru saanud ning tahab ennetähtaegset vanaduspensioni saada (vt dtl 58-67 ja tõlge 136-138). 30.11.2020 viis vastustaja kaebajaga läbi telefonivestluse, mille prokollist (dtl 68) nähtub, et vestluse tulemusena kaebaja soovib määrata ennetähtaegse vanaduspensioni alates 06.12.2020 (so algselt taotletud novembri asemel). Vastustaja teavitas, et teeb vestlusest telefonivestlusest protokolli. Vastustaja ütles ka, et kaebaja võib võtta aega mõtlemiseks. Protokollis märgitakse, et kaebajale on 26.11.2020 e-kirjaga selgitatud pensioni suuruse kujunemist (vt dtl 68 ja 56-57). Sotsiaalkindlustusameti 07.12.2020 otsusega nr 380854-3 määrati kaebajale ennetähtaegne pension alates 06.12.2020 (dtl 69). Nähtuvalt 30.11.2020 telefonivestluse protokollist, oli sellise kuupäeva valiku üheks põhjuseks asjaolu, et sellisel juhul oli pensioni vähendamise protsent 14 % väiksem kui see oleks olnud ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämisel alates 01.12.2020, mille kohta X ise huvi tundis ja langetas seejärel teadliku otsuse talle soodsama pensionimakse tagava kuupäeva kasuks. Esimese kirja sooviga 07.12.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas kaebaja 30.01.2022 (dtl 70 tõlge 140), millist avaldust kaebaja hiljem korduvalt täiendas (vt dtl 72-80, 82-85, 91102, 104-106, tõlked 141-163, 168)). Vastustaja käsitles avaldusena tühistada ennetähtaegne vanaduspension kaebaja 04.02.2022 avaldust. Sotsiaalkindlustusamet jättis oma 04.02.2022 otsusega nr 380854-4 kaebaja 04.02.2022 taotluse rahuldamata (26-27). Kaebaja esitas nimetatud otsusele vaide (dtl 115-118), mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti 29.03.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/11991-2 rahuldamata (dtl 12-15).
8.Kaebaja leiab oma kaebust põhjendades, et ta oli ajutiselt otsusevõimetu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 mõistes ajal, mil ta esitas avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks. Sellest tulenevalt on avalduse esitamine tühine ning kaebaja taotlus 04.02.2022 ennetähtaegse vanaduspensioni tühistamiseks oleks tulnud rahuldada. See tähendab, et kaebaja ei leia, et tema teovõimet tuleks piirata ning talle tuleks määrata eestkoste (vt TsÜS § 8 lg 2 ja lg 3), vaid kaebaja oli ajutiselt otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja oleks olnud ajutiselt otsustusvõimetu. Kaebaja taotles selle tõendamiseks küll kohtuliku ekspertiisi määramist, kuid kohus jättis vastava taotluse rahuldamata, kuivõrd EKEI selgitas vastuseks kohtunõudele, et antud juhul ei ole võimalik kaebajal esinenud psüühilist seisundit tagantjärgi hinnata ennetähtaegse vanaduspensioni määramise avalduse esitamise hetkel (vt Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 määrus käesolevas asjas). Ühtlasi selgitas EKEI veel, et esitatud meditsiinidokumendi andmetel on antud juhul 23.02.2022 psühhiaatri vastuvõtul diagnoositud mõõdukas depressioon, muud täpsustatud ärevushäired ja täpsustamata isiksushäire histrioonilise isiksushäire joontega. Vastuvõtu andmetele lisaks on samas dokumendis tsiteeritud psühholoogi konsultatsiooni – kliinilist intervjuud 2016. aastast. Nimetatud
diagnoosidega ei kaasne tavaliselt vaimse tegevuse häiritust sellisel määral, et isik ei annaks oma tegevusest endale aru. Samuti ei ole kaebaja teovõimet piiratud. Kohus analüüsinud ka kaebaja kirjavahetust Sotsiaalkindlustusametiga alates esimese avalduse esitamisest 10.11.2020 ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks kuni 07.12.2020 otsuseni leiab, et sellest ei saa välja lugeda, et isik oleks avalduste esitamise ajal olnud otsustusvõimetu. Kirjavahetusest nähtub, et isik sai oma otsustest aru, isik nõudis korduvalt ka lisaselgitusi ning tõi välja ka konkreetseid küsimusi ja detaile, mille osas ta selgitust nõudis (kuidas pensioni summa kujunes, miks ja kuidas staaži arvestati). Vastav kirjavahetus ei pidanud vastustajas tekitama kahtlust isiku otsustusvõimes, kuivõrd üldteada on, et tavakodanik ei oska välja arvutada täpselt oma pensioni ega tea kõiki sellega seonduvaid nüansse ning sellest tulenevalt soovib ka selgitusi ja vastavalt sellele langetab ka oma otsused. Kaebajale on vastavad selgitused antud ja ta on oma otsuse langetanud. Seejuures hoolsuskohustus kõik olulised asjaolud enne avalduse esitamist välja selgitada (eelkõige, kas isik soovib kasutada ennetähtaegset vanaduspensioni või mitte) oli kaebajal endal vajadusel kasutades selleks ka kõrvalist professionaalset abi. Kohus märgib, et kaebaja on peale ennetähtaegse vanaduspensioni määramise otsuse saamist sellest ühe korra loobunud ja vastustaja on seda võimaldanud tunnistades oma esialgse otsuse ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta kehtetuks (vt ülal käesoleva kohtuotsuse p 7). Vastava otsuse kehtetuks tunnistamine oli võimalik, kuna kaebaja esitas vastava taotluse enne otsuse jõustumist. Seejärel soovis kaebaja aga uuesti ennetähtaegse vanaduspensioni määramist. Ja seda tegi ta täielikult iseseisvalt, ilma et tal oleks tulnud SKA ametnikega selleks eraldi suhelda. Hiljemalt selleks hetkeks tuli kaebajal läbi kaaluda ennetähtaegse pensioni kõik positiivsed ja negatiivsed küljed. Seejuures pidi talle olema selleks ajaks üheselt selge nii ennetähtaegse pensioni suurus, selle arvutamise kord, kui ka see, et see on eluaegne ja seda ei muudeta ümber. Kaebaja on ise vastavad asjaolud ka üle küsinud 22.11.2020 kirjas (tõlge dtl 133) ja talle on selgitatud pensioni suuruse arvutamise korda 26.11.2020 kirjas (dtl 56). Kui kaebajale jäi siiski midagi ebaselgeks 26.11.2020 SKA vastusest, siis oleks tulnud see veelkord üle küsida. Kaebaja seda aga ei teinud, vaid esitas uuesti avalduse, et talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension kinnitades, et ta on nüüd ennetähtaegse vanaduspensioni määramise korrast aru saanud (vt kaebaja 28.11.2020 ja 29.11.2020 avaldused dtl 58-67 ja tõlge 136-138). Samuti on kaebajaga läbi viidud telefonivestlus 30.11.2020 (dtl 68), kus talle täiendavalt selgitati pensioni määramisega seotut ning kaebaja jäi oma taotluse juurde muutes üksnes ennetähtaegse vanaduspensioni määramise taotluse alguse kuupäeva, mis tagas talle 0,4 % soodsama pensisoni vähendamise protsendi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väited sellest, et kaebaja tegi avalduse otsusvõimetuna, on põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist.
9.Teiseks viitas kaebaja sellele, et kaebaja üldse ei tahtnudki avaldust ennetähtaegse pensioni määramiseks esitada, vaid tema sooviks oli esitada teabenõue. Kohus leiab, et eeltoodud kaebaja väide ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitust. Haldusmenetluse materjalidest nähtub üheselt, et kaebaja on esitanud konkreetse avalduse (selle allkirjastanud), siis sellest loobunud (selle suhtes on tehtud kehtetuks tunnistamise otsus) ja esitanud siis uuesti taotluse ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks. Seega isegi juhul, kui kaebaja esmaseks eesmärgiks oli saada üksnes teavet, kui suur saaks olema tema ennetähtaegne vanaduspension ja algselt võiski olla kaebajal huvi üksnes asjaolude välja selgitamiseks, siis peale seda, kui tema esimese avalduse suhtes oli otsus tehtud, sai ta ka soovitud andmed teada. Täiesti arusaamatuks jääb, miks ta oleks pidanud siis esitama uuesti avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks, kui tema eesmärk oli ainult info saamine ja vastav info oli talle juba väljastatud.
Eeltoodust tulenvalt leiab kohus, et vastav põhjendus on otsitud ega saa kaasa tuua kaebuse rahuldamist.
10.Lisaks viitas kaebaja, et, teda eksitas talle 19.11.2020 saadud kiri pensioni arvestusega ja sellest järeldas kaebaja, et ta peab ikka ennetähtaegse vanaduspensioniga nõustuma. Kohus leiab, et vastav kiri ei saanud kuidagi kaebajat eksitada, kuivõrd 19.11.2020 tehti otsus nr 1 (Toimiku nr 380854), millega määrati PKS § 9 sätestatud vanaduspension alates 10.11.2020 eluaegselt 369,65 eurot kuus ja millise otsuse kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles 23.11.2020 ja milline taotlus rahuldati Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2020 otsusega nr 380854-2 (dtl 5455). Seega ei ole ka kaebaja väited sellest, et ta sai 19.11.2020 kirjast aru, et ta peab sellega nõustuma, asjakohased ega vasta ka tõele, kuivõrd kaebaja koheselt reageeris ja palus otsuse tühistada ning see taotlus ka rahuldati.
11.Asjaolud, et isik on kaebuse kohaselt lihtsameelne ja tal on diagnoositud psüühikahäire ei ole samuti kaebuse rahuldamise aluseks. Kohus nõustub siinkohal vastustaja poolt märgituga ega pea vajalikus vastavaid seisukohti korrata.
12.Sisuliselt heitis kaebaja veel kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte rikkumist viidates 30.11.2020 telefonivestluse prokollile, kus vastustaja ametnik viitas, et ütles kaebajale, et ta võib võtta aega mõtlemiseks. Ühtegi täiendavat tähtaega kaebajale ei määratud ning 07.12.2020 tehti uus otsus ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta. Seejuures leiab kaebaja veel, et kaebaja viidi eksitusse, et peale RPKS uue redaktsiooni jõustumist ei saa kaebaja ei ennetähtaegset vanaduspensioni ega ka üldises korras määratud vanaduspensioni. Kohus möönab, et kaebajale antud aeg mõtlemiseks on protokollis täpsustamata, kuid leiab, et eeltoodu ei saa kaasa tuua veel vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kõigepealt oli kaebaja protokolli kohaselt väljendanud tahet lasta määrata endale ennetähtaegne vanaduspension alates 6. detsembrist 2020 ja järelikult pidi ta aru saama, et selleks ajaks peab ta väljendama oma soovi, kui ta ei taha siiski lasta endale ennetähtaegselt pensionit määrata. Lisaks ei ole see mõtlemisaja andmine ka menetluse uuendamise aluseks. Kohus leiab, et arvestades haldusmenetluse käiku ja seda, et kaebajat oli korduvalt nõustatud ja ta ise oli korduvalt kinnitanud, et ta soovib esitada avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks, ei pidanud vastustaja kaebajat veelkord ära kuulama ja seda eriti arvestades, et pensioni määramise näol on tegemist soodustava haldusaktiga. Ühestki dokumendist ei nähtu ka, et kaebajale oleks teatatud nagu ta ei saaks hiljem taotleda üldises korras vanaduspensioni. Kohus leiab, et vastav kaebaja väide on tõendamata ning otsitud. Kohtu hinnangul on asja otsustamisel tähtis ka asjaolu, et kaebaja on kõik vastavad väited esitanud peale aasta möödumist talle ennetähtaegse vanaduspensioni otsuse tegemisest arvates (kaebajale määrati ennetähtaegne vanaduspension 07.12.2020 otsusega nr 380854-3, esimese kirja sooviga 07.12.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas kaebaja 30.01.2022 (dtl 70 tõlge 140), millist avaldust kaebaja hiljem korduvalt täiendas (vt dtl 72-80, 82-85, 91-102, 104106, tõlked 141-163, 168)). Eeltoodu kinnitab veelkord, et kaebaja on tagantjärele asunud otsima põhjuseid, miks tuleks otsus, millega talle määrati ennetähtaegne vanaduspension, kehtetuks tunnistada. Kui kaebaja leidis, et tema õigusi oli rikutud, siis oleks tal otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul tulnud pöörduda, kas vaidega vastustaja poole või kohtusse. Kaebaja seda ei ole teinud. Põhiseaduslikkuse kontrolli taotlus
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) või Euroopa Liidu õigusega. Kohus märgib esmalt, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 ja § 14 lõike 2 järgi võib Riigikohus konkreetse normikontrolli menetluses hinnata
üksnes sellise õigusnormi põhiseaduspärasust, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (esimest korda Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Kaebaja on palunud kohtul kontrollida RPKS § 6122, mis sätestab, et isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel koosmõjus RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020), mis sätestas, et ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks, põhiseaduspärasust. Kohus on seisukohal, et üksnes siis, kui RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020) vastav norm tuleks jätta kohaldamata, oleks võimalik kaebaja poolt esitatud nõue rahuldada. Järelikult on vaidlusaluse normi kohaldamisel kohtuasja lahendamise seisukohast otsustav tähtsus. Vaidlusalune säte on seega asjassepuutuv. Kuivõrd RPKS § 6122 näol on tegemist rakendusnormiga, mis viitab RPKS § 9 lg 5 kohaldamisele, siis RPKS § 6122 põhiseaduspärasust eraldi kontrollida vaja ei ole.
14.Kaebaja leiab, et RPKS § 9 lg 5 (kehtis kuni 31.12.2020) on vastuolus põhiseaduse § 10, § 11 ja § 15. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus kohe, et PS § 15 reguleerib kohtusse pöördumise õigust ja kaebaja poolt viidatud sätted kuidagi kohtusse pöördumist ei takista. Seega pole vastavad väited asjakohased. PS § 10 sätestab, et käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja leiabki, et piirang, et ennetähtaegsest pensionist ei saa loobuda, ei ole kooskõlas inimväärikuse põhimõttega ning piirab isiku vabadust ise otsustada oma pensioni üle. Samuti on vastav piirang kaebaja arvates ebaproportsionaalne. PS § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Pension on üks riigi abi liik ning tegemist on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigusega. Kohus selgitab siinkohal, et ennetähtaegse vanaduspensioni näol on tegemist soodustusega isikule, võrreldes üldalustel riikliku vanaduspensioni saajatega. Selle andmine ei ole põhiseadusest tulenev riigi kohustus, sest soodsamaid pensionitingimusi ei anta põhiseadusega (PS § 28 lg 2) nõutud miinimumi ehk sotsiaalsete põhiõiguste tagamiseks. Arvestada tuleb, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seadusandjal on ennetähtaegse pensioni regulatsiooni kujundamisel väga avar otsustusruum. Kui isik soovib vastavat soodustust kasutada, siis tuleb tal enne otsuse tegemist endal läbi kaaluda selle otsuse kõik aspektid (positiivsed ja negatiivsed). Kohus leiab, et kuidagi ei saa pidada inimväärikust alandavaks ega ka ebaproportsionaalseks seda, et ennetähtaegsest vanaduspensionist ei saa loobuda (kuivõrd see määratakse eluajaks kui isik seda taotleb) ja seda ei saa ka ümber arvestada teist liiki vanaduspensioniks. Isikul tuleb nende asjaoludega arvestada juba hetkel, kui ta taotleb ennetähtaegse pensioni määramist. Kohus leiab, et sellega ei ole kuidagi alandatud isiku inimväärikust või piiratud otsustusvabust. Isikul on õigus otsustada, kas ta soovib seda pensioni liiki kasutada või mitte. Kui isik otsustab seda kasutada, siis sellega nõustub ta ka vastavate tingimustega. Juhul kui isikud saaksid igal ajal oma otsusest taganeda tooks see kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. Ka sisuliselt tuleks sellisel juhul väljamakstud
pensionit käsitleda eelkõige tasuta laenuna, mille abil isik tuli toime kuni seadusliku pensioni määramiseni. Sellistel tingimustel laenuandmine oleks kindlasti vastuolus turumajanduse põhimõtetega ning ei mahuks ka kuidagi õiglase pensionisüsteemi mõiste raamidesse. Lisaks on ennetähtaegse vanaduspensioniga seotud ka muud teenused nagu ravikindlustus, millise teenuse kasutamist ei ole sisuliselt võimalik tagasi pöörata. Seega leiab kohus, et tegemist on proportsionaalse piiranguga ja selle põhiseadusvastaseks tunnistamine moondaks riigi poolt isikule ennetähtaegsele vanaduspensionile mineku võimaldamisega tehtud soodustuse olemust.
15.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2022 otsuse nr 380854-4 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.23/11991-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, samuti ei tuvastanud kohus riikliku pensionikindlustuse seaduse vastuolu põhiseadusega, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
16.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.