Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2023 taotlus X’i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, Novodevitšenski von Jung;
esindaja Julia
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X (Moldova Vabariigi kodanik, sündinud xx xx xxxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 01.03.2023 (videokonverents)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveameti taotluse materjalidest ilmneb, et 27.02.2023 kell 21:43 peeti Moldova Vabariigi kodanik X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil xxxxxxx ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. 11.11.2022 koostas PPA isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga 7 päeva. X ei ole temale antud vabatahtlikuks lahkumiseks lahkumiskohustust täitnud, ning lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 19.11.2022.
Taotlusest nähtuvalt saabus Moldova Vabariigi kodanik X viimati Schengeni viisaruumi Ungari Vabariigi kaudu 31.07.2022 Moldova biomeetrilise passi nr xxxxxxxx (kehtivusega 08.07.2022 kuni 08.07.2032) alusel. 11.11.2022 viis piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse ametnik Xiga läbi küsitluse. Küsitluse käigus selgus, et isik saabus Eesti Vabariiki 31.07.2022 töötamise eesmärgil, isiku lühiajaline töötamine on Politsei-ja Piirivalveametis registreeritud ettevõttesse ZEM GRUPP OÜ (kehtetu alates 29.10.2022). Xil ettekirjutuse koostamise ajal rahalisi vahendeid ei olnud, kuid isik kinnitas, et saab
soetada endale tagasisõidupiletid ja on nõus lahkuma vabatahtlikult. X oli teadlik, et tema viimane seaduslik viibimispäev Eestis ja Schengeni alal oli 28.10.2022, kuid ei pöördunud PPA poole, et oma viibimist seadustada. X sõnul oli temale ka Tšehhi Vabariigi poolt kohaldatud sissesõidukeeld ebaseadusliku viibimise tõttu. X oli teadlik, et tema viimane Eestist ja Schengenist vabatahtliku lahkumise päev on 19.11.2022, kuid asus end varjama. PPA üritas korduvalt isikuga ühendust saada telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud, vahetati ka elukohta. 27.02.2023 kella 21:43 ajal oli väljakutse korteris toimuva kakluse kohta aadressil xxxxxx kus viibis X koos tema endise abikaasa ja X. Kontrolli käigus tuvastati, et X ja Xi lahkumisettekirjutused on sundtäidetavad. 28.02.2023 viidi läbi küsitlus, kus ta kinnitas, et ei lahkunud Eestist õigeaegselt kuna tal puudusid rahalised vahendid ja otsustas ebaseaduslikult tööle hakata. Samuti X kinnitas, et oli teadlik, et on kohustatud teavitama PPAd elukoha muutmisest. Korteri üürileping, kus X elas, lõppeb 01.03.2023 ja isik peab sealt välja kolima ja nad plaanisid koos juba endise abikaasaga lahkuda Moldovasse 01.03.2023.
3.PPA koostas 11.11.2022 ettekirjutuse nr 1052262065 Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele alates 19.11.2022. PPA lahkumisettekirjutuse koostamise hetkel nägi võimalust koostata Xile vabatahtlik lahkumisettekirjutus, selline otsus baseerus usaldusel, kuna 11.11.2022 küsitluse käigus X kinnitas, et on nõus lahkuma Eestist ja Schengenist vabatahtlikult ja leiab selleks rahalised vahendid. X ei ole õigeaegselt lahkunud ja ei olnud PPA jaoks kättesaadav. Xil puudub elukoht Eestis, samuti puuduvad isikul rahalised vahendid, mis võimaldaks oma majutuse eest tasuda või lahkumist korraldada. X tunnistas, et ebaseadusliku viibimise tagajärjel tema suhtes oli juba kohaldatud sissesõidukeeld. X jäi ka Eestisse viisavaba päevade lõppemisel, seega saab järeldada, et isiku huvi viibida Schengeni alal ebaseaduslikult on suurem kui lahkumisettekirjutust täita.
4.PPA leiab, et X’i paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Põgenemisoht on põhjendatud (VSS § 68 p 1) kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega, välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida X on oma käitumisega tõendanud.
5.PPA peab vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Xile kohaldatud VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ning PPA seisukohalt jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist, kuna Xi soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga ning ta võib jätkata väljasaatmisest kõrvale hoidumist. Vastavalt VSS § 14 lg 1 saadetakse välismaalane Moldova Vabariiki.
6.Arvestades eeltoodut ei ole käesoleval hetkel väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ja PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 11 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p 1, 2 sätestatud alused.
7.Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et jääb taotluse juurde kindlaks.
8.X taotlusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X seda käesoleval ajahetkel ei ole.
11.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ja selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA võib taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kusjuures see on eelkõige lubatud juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (p 3). Antud juhul on PPA asjakohaselt viidanud VSS § 23 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning sellega võib nõustuda. Vaidlust ei saa olla ka selles, et isiku väljasaatmist ei oleks võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest vastavad toimingud võtavad aega.
12.VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
13.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalasel põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega, VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemise oht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on isiku hoiakuid ja põgenemisohtu, mis antud juhul on läbi põimunud ka kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise või siis ebapiisava täitmisega, piisavalt hinnanud ning võttes arvesse taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole antud juhul põhjust nendega mitte nõustuda.
14.Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et selliseid põhjuseid võiks esineda.
15.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus VSS § 23 lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui kaheks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.