X esitas 13.02.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles märgib, et ta kirjutas 13.02.2023 vanglale vaide nõudega vastata kahele tema taotlusele. Taotleja ei selgita esitatud taotluste täpset sisu, vaid märgib üksnes, et vastuvõttudel meditsiin midagi ei otsusta, katkestab vastuvõtu ning midagi otsustamata ja korralikult ära kuulamata kaebusi ja palveid ignoreeritakse. Taotleja palub kohustada tema pöördumistele vastama. Taotleja on esitanud ka menetlusabi taotluse ning palub vabastust riigilõivu tasumisest seoses vahendite puudumisega.
2.Tartu Halduskohus tegi 16.02.2023 Viru Vanglale kohtunõude, paludes edastada kohtule taotleja 13.02.2023 esitatud vaie ning teatada, mis staadiumis on vaide lahendamine. Samuti palus kohus edastada kohtule vaidlusaluse teemaga seonduvalt taotleja poolt vanglale esitatud pöördumised ning esitada ka omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
3.Tartu Halduskohus jättis 17.02.2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustas taotlejat selgitama taotluste sisu, millele vastamist ta nõuab. Samuti kohustas kohus taotlejat välja tooma, milline pöördumatult negatiivne või raskesti kõrvaldatav tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal.
3-23-336
4.Viru Vangla leidis 19.01.2023. a vastuses kohtunõudele, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav. Viru Vangla hinnangul on taotleja 13.02.2023. a pöördumine, olgugi pealkirjastatud vaidena, pigem toimingu kirjaliku põhjendamise nõue või selgitustaotlus. Samas märgib Viru Vangla, et kuna see on vangla menetluses, siis võib lõpphinnang veel muutuda. Lisaks märgib Viru Vangla, et käesoleval juhul võib arvata, et taotleja on vaides märgitud 18.01.2023 pöördumise all pidanud silmas dokumenti, kus ta järjekordselt viidates seljavalule nõuab neuroloogi määratud ravimit. 10.01.2023 on vangiregistrisse kantud info, et taotleja on taotlenud üksuse õe (pereõe) vastuvõtule saamist.
5.X täpsustas 28.2.2023 oma esialgse õiguskaitse taotlust.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus lahendab esmalt menetlusabi taotluse (I) ning seejärel võtab seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-i 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 näeb ette, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
8.Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 13.10.2022-12.02.2023 kohta. Konto väljavõttest nähtuvalt saab riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetuks lugeda (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei ole praegusel juhul menetlusökonoomiat arvestades otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p-i 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. II
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
3-23-336
10.Kuigi Viru Vangla hinnangul ei ole taotleja 13.02.2023. a pöördumise näol tegemist vaidega, loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse praegusel juhul siiski lubatavaks. Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg-st 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on kohtu hinnangul selle eelduse täitnud. Kohus märgib, et kui ka vangla 13.02.2023 esitatud vaide osas menetlust ei algata ning selle läbivaatamatult tagastab, siis on taotlejal vaatamata sellele lubatud kohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Lisaks on vangla vastuses kohtunõudele märkinud, et taotleja 13.02.2023 vaidena pealkirjastatud pöördumine on vangla menetluses ning vangla lõpphinnang pöördumise osas võib ka veel muutuda.
11.Taotleja märkis 13.02.2023. a vaides, et ta kirjutas vanglale kirjalikud taotlused 10.01.2023 ja 18.01.2023 ning nõuab nendele vastust. Seega on taotleja põhinõudeks praegusel juhul kohustada Viru Vanglat tema 10.01.2023 ja 18.01.2023 taotlustele vastama. Viru Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 18.01.2023 pöördumise, milles nõudis seljavalu tõttu neuroloogi määratud ravimit ning 10.01.2023 on vangiregistrisse kantud info, et taotleja on taotlenud üksuse õe (pereõe) vastuvõtule saamist. Kohtu hinnangul ei kaasne vaidlusalustele pöördumistele vastuste mittesaamisega taotleja õigusi kahjustavaid pöördumatuid tagajärgi, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsuse või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske ning seetõttu puudub taotlejal tungiv vajadus nendele pöördumistele esialgse õiguskaitse korras vastused saada. Taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et taotleja ei ilmunud 10.01.2023 ise arsti vastuvõtule, kuid on arsti vastuvõtul käinud 13.01.2023 ja 24.01.2023, samuti on õde taotleja juures käinud 12.01.2023 ja 16.01.2023. Seega sisuliselt on taotleja saanud 10.01.2023 taotluses soovitud vastuvõtu ning kohus ei näe mitte mingisugust vajadust kohustada vanglat sellele pöördumisele täiendavat vastust andma. Kohus leiab, et ka taotleja vajadus saada esialgse õiguskaitse korras vastus tema 18.01.2023. a pöördumisele ei ole praegusel juhul piisav õigustamaks vangla kohustamist soovitud toimingu tegemiseks. Taotleja on 24.01.2023 arsti vastuvõtul kurtnud muu hulgas ka alaselja valu ja palunud midagi valu vastu ning talle on vastavad ravimid ka määratud. Kui taotleja leiab, et talle ei ole vajalikku ravi määratud, siis võib tema õiguste kaitse seisukohalt olla põhjendatud vaidlustada hoopis seda tegevust. Kohus ei näe, et kõnealustele 13.02.2023. a vaides viidatud pöördumistele vastamise kohustamine esialgse õiguskaitse korras võiks taotleja õiguste kaitse seisukohalt olla praegusel juhul vajalik.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.