Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 28.02.2023, Tartu 3-20-1386 P.P. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.06.2020. a otsuse nr 12-6/20/351 osaliseks tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu 31.03.2022. a otsus P.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja P.P. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.03.2022. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.03.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.P.P. esitas 17.06.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191107696, milles ta soovis saada muuhulgas ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust kokku 880,01 ha-le ning keskkonnasõbraliku majandamise toetust kokku 761,11 ha-le.
2.PRIA poolt 31.07.-06.08.2019 ja 23.-24.10.2019 läbi viidud kontrolli tulemused vormistati kontrollaruandena nr 190084-001. Kontrollaruande kohaselt ei olnud P.P.l õiguslikku alust riigi omandis asuvate põldude nr 118 ja 91B2 kasutamiseks tervikuna ning põldude nr 4, 6, 31, 1.1 ja 3 kasutamiseks osaliselt (puudusekood KKP10-ADMIN). Veel tuvastati, et põldudel nr 41, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 133, 134, 135, 136 ja 135.1 ning põllu nr 42-1 osal 1 eest leitud maakasutus kuulus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames madalama ühikumääraga gruppi (puudusekood KKP15M).
3.PRIA määras 03.02.2020. a otsusega nr 12-6/20/147 P.P.le 2019. a eest keskkonnasõbraliku majandamise toetust summas 22 973,69 eurot. Otsuse kohaselt vähendati toetust 0,33 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra summas 16,50 eurot; 62,25 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra summas 3112,50 eurot; 6225,00 euro võrra seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega; 589,18 euro võrra, kuna taotleja ei kasvatanud kogu põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasutatavate põllumajanduskultuuridega. Otsusega nõuti taotlejalt tagasi 2015, 2016 ja 2017. a eest makstud toetus maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud, s.o vastavalt 15,82 ha eest 753,96 eurot, 15,99 ha eest 770,51 eurot ning 17,61 ha eest 867,66 eurot.
4.PRIA rahuldas 13.06.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/124-1 P.P. vaide PRIA otsuse nr 12-6/20/147 peale osas, millega nõuti riigimaade kasutusõiguse puudumisest tulenevalt P.P.lt 2015, 2016 ja 2017. a eest makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse tagasimaksmist; muus osas jättis vaide rahuldamata; tunnistas PRIA otsuse nr 12-6/20/147 P.P. puudutavas osas kehtetuks ja otsustas, et teha tuleb uus otsus, võttes arvesse vaideotsuses märgitut.
5.PRIA tunnistas 18.06.2020. a otsusega nr 12-6/20/351 kehtetuks PRIA otsuse nr 12-6/20/147 P.P. osas; määras P.P.le keskkonnasõbraliku majandamise toetuse summas 24 876,16 eurot ja suunas täiendavalt väljamaksmisele toetuse summas 1902,47 eurot. Otsuse kohaselt vähendati keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest toetust 0,33 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra summas 16,50 eurot, mis tulenes põllumassiivil nr 52657531064 asuva põllu nr 14.1 osast 2 ja põllumassiivil nr 52758255550 asuva põllu nr 42-1 osadest 2-4, mis ei olnud 2019. a taotleja kasutuses (maaeluministri 29.04.2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 5 lg 1); 62,25 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra summas 3112,50 eurot, mis tulenes asjaolust, et toetust ei arvestatud põldude nr 41, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 133, 134, 135, 136 ja 135.1 kohta ning põllu nr 42-1 osa 1 kohta, mille osas tuvastati, et eest leitud kultuur kuulus madalamasse ühikumääragruppi (s.o 0 eur/ha) (määruse nr 49 § lg-d 1 ja 7); toetust ei arvestatud põldude nr 4 osa 2, nr 6 osa 2 ja nr 1.1 osa 1 kohta, mis asusid riigi omandis oleval maal ja mille kasutamiseks puudus taotlejal õiguslik alus (määruse nr 49 § 5 lg 1, § 24 lg 1 ja lg 2 p 1); summas 6225,00 eurot seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega (määruse nr 49 § 26, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1). Lisaks vähendati mustkesa ja sööti jäetud maa kohta toetust summas 589,18 eurot, kuna taotleja ei kasvatanud kogu põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasutatavate põllumajanduskultuuridega (määruse nr 49 § 9 lg 6, § 26). Tagasi nõuti 2015, 2016 ja 2017. a eest makstud toetus maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud, s.o
vastavalt 2,71 ha eest 129,16 eurot; 2,88 ha eest 138,78 eurot ning 4,5 ha eest 221,72 eurot (määruse nr 49 § 22 lg 1, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1).
6.PRIA tunnistas 18.06.2020. a otsusega nr 12-6/20/352 kehtetuks varasema otsuse „2019. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine“ P.P. osas ning määras viimasele osaliselt ühtse pindalatoetuse summas 82 334,89 eurot ning suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 508,02 eurot.
7.PRIA tunnistas 18.06.2020. a otsusega nr 12-6/20/353 kehtetuks varasema otsuse „2019. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ P.P. osas ning määras viimasele osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse summas 39 047,65 eurot ja suunas toetuse täiendavalt väljamaksmisele summas 93,90 eurot.
8.P.P. esitas 22.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PRIA otsused nr 12-6/20/351, 12-6/20/352 ja 12-6/20/353 osaliselt ning kohustada toetustaotlused uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendused: 1) Ei nõustu 13.06.2020. a vaideotsuses tooduga, nagu oleks kohapealses kontrollis põldudel nr 41, 100-105, 133-136, 142-1:1 ja 135.1 eest leitud sööti jäetud maa. Põlluraamatust nähtub, et põlde on 2 korda enne kevadkülvi haritud, peenseemned külvatud, tehtud seire, mille käigus tuvastatud kultuuri ebapiisava tihedusega tärkamine ja võetud vastu otsus osad põllud üles harida, osad mitte. PRIA fotod, kus on näha hiljutine mullaharimine (taimestikuta maa) ja madal umbrohukasv (hinnanguliselt mõnikümmend sentimeetrit), lükkavad ümber PRIA õigustused, et vaidlusaluste põldude klassifitseerimine sööti jäetud maana on õigustatud. Fotod lükkavad ümber väite, et põldudel kasvas vabalt looduslik taimestik (umbrohi). Külvi hukkaminekust teavitamist ei ole nõutud. Külvi ebaõnnestumine ei ole vääramatu jõud või erandlik asjaolu. 2) PRIA kontrollaruande põldude kontroll-lehtede blanketi lõpus ei ole olemas puuduste koodi olukorraks, kui külv on ebaõnnestunud ja ülesvõetud. Sellist olukorda ei loeta puuduseks. PRIA kirjutas ekslikult vaidlusaluste põldude kontroll-lehel kontrolli andmete kultuuri lahtrisse sööti jäetud maa. Õige olnuks kirjutada kultuuri lahtrisse kanne kultuurtaimed puuduvad ja märkuste lahtrisse kogu põlluraamatu väljavõte, millest selgunuks kultuurtaimede puudumise põhjus.
9.Tartu Halduskohus jättis 31.03.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) PRIA kontrollaruande nr 1900084-001 ja selle lisadega (I kd, tl 38-65) on tõendatud põldude nr 41, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 133, 134, 135, 136 ja 135.1 puhul tervikuna ja põllu nr 42-1 puhul 8,89 ha sööti jäetud tunnustele vastav maa. Sööti jäetud maa defineerimisel tuleb lähtuda PRIA põllumajanduskultuuride loetelust. Määruse nr 49 kohase toetuse kontekstis lähtus PRIA õigesti sööti jäetud maa puhul loetelu kohasest külvikorrasüsteemis kasutatavast maast. PRIA määratles asjakohaselt, et sööti jäetud maa ei ole vaid maa, millel ei ole jooksval aastal maaharimistöid teostatud, vaid sööti jäetud maana tuleb käsitleda ka maad, millelt ei saa või ei õnnestunud saada kultuurtaimede saaki ja millel kasvab umbrohuna looduslik taimestik. Kaebaja ei tõendanud, et sööti jäetud maana saab käsitada maad, millel umbrohi on kasvanud kogu vegetatsiooniperioodil. Tulenevalt määruse nr 49 § 5 lg 7 kohasest välistusest, mille kohaselt mustkesa ja sööti jäetud maa eest toetust ei maksta, määratles PRIA õiguspäraselt taolise maa 0 eurose ühikumääraga maaks hektari maa kohta. PRIA jättis õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks. 2) Kultuuride väidetavast ikaldumisest teavitamata jätmine enne PRIA kontrolliaruande koostamist välistab kaebaja õiguse taotletud toetusele. Kaebaja ei saanud kultuuri ikaldumisest teada alles 2020. a PRIA-le vaide esitamisel, olukorras, kus kontrolliga alustati 31.07.2019 kl 8.30 (I kd, tl 38). Õigeaegse teavituse tegemata jätmise tõttu puudub kaebajal võimalus
erandlikele asjaoludele tuginemiseks. Kaebaja esitas hilinenult ka väited külvide kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades tegemise kohta. Ka põlluraamatusse tehtud kanded ei tõenda PRIA informeerimist külvi ikaldumisest Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 4 sätestatud ajal ja korras, mistõttu ei anna põlluraamat alust vaidlustatud otsuste õigusvastaseks lugemiseks. 3) Kontrollaruande nr 190084-001 taotleja selgituste ja märkuste lahtri kohaselt kaebajal 07.08.2019. a märkused väidetava ikalduse osas puudusid (I kd, tl 39). Seega ei ole puuduse koodiga seonduvad kaebuse väited aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktid on kontrollaruande, PRIA esialgsete otsuste, vaideotsuste ja vaidlustatud otsuste koostoimes põhjendatud määral, mis tagab nende kontrollitavuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.P.P. esitas 02.05.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus täielikult ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas ebaõigesti määruse nr 32 § 1 ja § 3 lg 1, ELÜPS § 13 lg 1, määruse nr 49 § 5 lg 1 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1 ja Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 3. 2) Sööti jäetud maa legaaldefinitsioon puudub. PRIA fotodele tuginedes olnuks õige kirjutada vaidlusaluste põldude kontroll-lehel kontrolli andmete kultuuri lahtrisse kanne kultuurtaimed puuduvad ja märkuste lahtrisse kogu põlluraamatu väljavõte, millest selgunuks kultuurtaimede puudumise põhjus. PRIA fotod lükkavad ümber väite, et põldudel kasvas vabalt looduslik taimestik (umbrohi). 3) Külvi ebaõnnestumine on vääramatu jõud või erandlik asjaolu. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et PRIA kontrolli käigus tehtud fotod annavad objektiivselt hinnatava pildi faktilisest olukorrast põldudel kontrollimise ajal. Osadel kaebaja põldudel avastati kontrollimisel kaebaja külvatud mesikat, mis ei olnud ikaldunud. Ebaõnnestunud külvist ei olnud kaebajal tarvis PRIA-t teavitada, kuna 15. juuniga olid kultuurid lukus.
11.PRIA esitas 25.05.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Sööti jäetud maa defineerimisel tuleb lähtuda põllumajanduskultuuride loetelust. Sellele osundab määruse nr 49 eelnõu seletuskiri (§ 5 kommentaar). Põldude nr 41, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 133, 134, 135, 136 ja 135.1 kohta ning põllu nr 42-1 osa 1 käsitlemine sööti jäetud maana oli õigustatud. Fotodelt nähtub selgelt, et põldudel kasvas ebaühtlaselt looduslik taimestik, s.o umbrohud, mitte kultuurtaimed. 2) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 annab PRIA-le aluse vääramatu jõu või erandliku asjaoluga arvestamiseks vaid taotlejapoolse õigeaegse teavituse olemasolul. Kuna kogutud tõendite järgi ei kasvanud põldudel nr 41, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 133, 134, 135, 136 ja 135.1 ning põllu nr 42-1 osal 1 toetustaotlusel märgitud põllukultuur (valge mesikas, kõrreliste rohumaa), vaid põllud olid jäetud sööti, jättis PRIA õigesti otsusega nr 12-6/20/351 keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nimetatud põldude osas määramata, kuna määruse nr 49 § 5 lg 7 sööti jäetud maale keskkonnasõbraliku majandamise toetuse maksmist ette ei näe.
12.P.P. esitas 30.01.2023 avalduse apellatsioonkaebuse osaliseks tagasivõtmiseks ja täiendavad selgitused. Kaebaja väitel vaidlustab ta halduskohtu otsust PRIA otsuse nr 12-6/20/351 osas (KSM), jäädes apellatsioonis märgitud taotluse juurde. Kaebaja esitas lisana töövõimetuslehe väljavõtte. Kaebaja põhjendused:
1) Söötis maa PRIA definitsiooni vastu kaebaja ei vaidle. PRIA fotod põldudest näitavad ainult tol hetkel olnud olukorda. Taotluses esitatud andmete lahkuminekul kohapeal tuvastatust tuleb asja põhjalikult uurida. Seda ei tehtud. Kaebaja soovib, et PRIA märgiks kontrollaruandesse ebaõnnestunud külvi puuduste koodi ja teeks otsuse sellele vastavalt. 2) Mesikapõllud nr 100-136 (kokku ca 30 ha) võttis kaebaja üles põlluraamatu (K lisa 12-1) kohaselt 1. juulil. PRIA-t pidanuks teavitama 16. juuliks, kuid 30. juulil oldi teavitamata kohal ega tehtud midagi ebaõnnestunud külvi tuvastamiseks peale visuaalse vaatluse, et kultuuri ei ole. Kultiveerimine hävitas taimed koos umbrohuga peaaegu täielikult. 3) Mesikapõllul nr 41 (23,6 ha) kasutas kaebaja umbrohu piiramiseks võtet (põlluraamat, K lisa 12-3), kus niitis põllu kõrgelt hooldusniidukiga üle 15.-16. juulil. Hõredaks jäänud külvist teatamise tähtaeg saabus 30 juulil. Selleks ajaks oli kontrollist teavitatud ja PRIA oleks võinud ebaõnnestunud külvi tuvastada, kuid ei uurinud põhjalikult. 4) Heintaimede põllu nr 42-1 (9,16 ha, põlluraamat K lisa 12-4) võttis kaebaja üles 12.-14. juulil. Teavitamistähtaeg saabus 28. juulil. Muud väited samad, mis kaebaja esitas mesikapõldude nr 100-136 osas.
13.PRIA teatas 10.02.2023. a seisukohas, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele kaebaja taotletud osas ning PRIA-l ei ole menetluskulude nõudeid. PRIA põhjendused: 1) Määruse nr 49 § 5 lg 7 sätestab, et toetust ei anta maa kohta, mis on jäetud sööti. Iga vaidlusaluse põllu kohta on üks foto. Fotode eesmärk on anda edasi ülevaatlik olukord põldudel esinenud olukordadest. Põllul kasvatatava kultuuri tuvastamisel on kaalukamaks tõendiks kohapealse kontrolli vaatlustulemused, mis on fikseeritud kontrollaruandes. 2) Ei nõustu kaebaja tähtaegade arvutamisega vääramatu jõu või erandliku asjaolu esinemisest teavitamiseks. Põlluraamatu andmetel külvas kaebaja mesika või kõrreliste seemne 04.-08.06.2019 ja teostas põldudel seiret/vaatlust 21.06.2019 (uuesti 30.06.2019) ning tegi 21.06.2019 kohta põlluraamatusse kanded „ei ole tärganud“. Kui eeldada, et mesikas või kõrrelised olid vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu ikaldunud, pidi kaebaja 21.06.2019 teostatud seire käigus nägema ja mõistma, et külvatud kultuurid ei ole põllul tärganud ja nimetatud ajahetkest hakkas kulgema komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg-s 2 sätestatud 15 tööpäevane tähtaeg. Tähtaeg saabus 15.07.2019. Ka 30.06.2019 arvestades täitus 15 tööpäeva 19. juunil 2019, s.o enne kohapealse kontrolli algust (algas 31.07.2019). Kaebaja ei ole PRIA-t vääramatust jõust või erandlikest asjaoludest teavitanud. Seega puudub kaebajal õigus vastavatele asjaoludele tugineda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud mesikat või kõrrelisi kasvatada vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu.
14.Tartu Ringkonnakohus võttis 14.02.2023. a määrusega vastu kaebaja apellatsioonkaebusest osaliselt loobumise avalduse ning lõpetas PRIA 18.06.2020. a otsuste nr 12-6/20/352 ja nr 12-6/20/353 osalise tühistamisnõude ning sellega seonduvalt kohustamisnõude osas apellatsioonimenetluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Pärast apellatsioonkaebusest osalist loobumist on ringkonnakohtus poolte vahel vaidlus PRIA otsuse nr 12-6/20/351 õiguspärasuse üle keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse määramisel. Seejuures on kaebaja esitanud ringkonnakohtus vastuväited vaid KSM toetuse määramata jätmisele põldude nr 41, 100-105, 133-136, 135.1 ja 42-1:1 osas. Kõigi eelviidatud põldude puhul jättis PRA toetuse määramata põhjendusega, et kohapealses kontrollis tuvastati taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi kuuluv kultuur (I kd, tl 14p-15). Kuna kaebaja läbis vaidemenetluse PRIA eelneva samade põldude ja toetuse osas
koostatud 03.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/147 peale, mille PRIA lahendas 13.06.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/124-1, ning kaebaja vastuväited ei ole varasemaga võrreldes muutunud, loeb ringkonnakohus hoolimata asjaolust, et kaebaja PRIA otsust nr 12-6/20/351 vaidemenetluse korras ei vaidlustanud, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse kontrolli läbinud.
17.Kaebaja 17.06.2019. a pindalatoetuste - ja maksetaotluselt nr 110191107696 nähtub, et kaebaja taotles KSM toetust põldudele nr 41, 100-105, 133-136 ning nr 135.1, kus taotluse kohaselt kasvas valge mesikas, märkega „vähemalt 80% mesikat, kuni 20% heintaimi“. Põllu nr 42-1:1 puhul märkis kaebaja kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)“ (I kd, tl 115p-117). Vaidlus puudub, et PRIA teostas kohapealse kontrolli 31.07.- 06.08.2019, mille tulemused fikseeris kontrollaruandes nr 190084-001 (I kd, tl 38-64). Kontrollaruandes tuvastas PRIA kõigi eelviidatud põldude puhul (põllu nr 42-1 puhul 8,89 ha osas) sööti jäetud maa (vt põldude kontroll-lehe jrk nr-d 22, 47-52, 69-72, 97 ja 13; I kd tl-d 48p, 51p-52p, 54p-55, 58, 63).
18.PRIA tugines KSM toetuse määramata jätmisel Määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ § 5 lõiketele 1 ja 7. Kuigi määruse nr 49 § 5 lg 1 p 2 järgi võib toetust taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti, ei anta lg 7 kohaselt toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti. Sööti jäetud maa defineerimisel tuginesid nii PRIA kui ka halduskohus 2019. aastal avaldatud põllumajanduskultuuride loetelule (lk 12), kus iseloomustatakse sööti jäetud maad kui külvikorrasüsteemis kasutatavat maad, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Põllumajanduskultuuride loetelu järgi on sööti jäetud maa „[p]õld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või küntakse sisse“1. Samale definitsioonile tuginedes leidis ka halduskohus, et tegemist on sööti jäetud maaga.
19.Kaebaja ei vaidlusta seda, et PRIA kontrollaruande kohaselt kaebaja toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuure põldudel ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub, et fotod vaidlusalustest põldudest ei kinnita valge mesiktaime ega kõrreliste kasvatamist ( I kd tl 68-87). PRIA leiab vastuses apellatsioonkaebusele õigesti, et fotodelt nähtub selgelt, et põldudel kasvas ebaühtlaselt looduslik taimesti, s.o umbrohud, mitte kultuurtaimed. Seega puudub vaidlus selle üle, et PRIA ei saanud määrata kaebajale toetust taotluses näidatud põllukultuuride kasvatamise eest.
20.Samas on kaebaja seisukohal, et PRIA-l puudus õiguslik alus põldudel „sööti jäetud maa“ defineerimiseks ning leiab, et lisaks inspektori poolt tehtud fotodel jäädvustatule tulnuks kirjutada kultuuri lahtrisse kanne „kultuurtaimed puuduvad“ ja märkuste lahtrisse kogu põlluraamatu väljavõte, millest oleks selgunud kultuurtaimede puudumise põhjus. Ka leiab kaebaja, et PRIA inspektori tehtud fotod, millelt on näha hiljutine mullaharimine (taimestikuta maa) ja madal umbrohukasv (hinnanguliselt mõnikümmend sentimeetrit) lükkavad ümber PRIA seisukoha, et tegemist on sööti jäetud maaga ja et põldudel kasvas vabalt looduslik taimestik (umbrohi). Kaebaja möönab külvi ebaõnnestumist, kuid leiab, et seda tuleks käsitada vääramatu jõu või erandliku asjaoluna ning ainuvõimalus umbrohtude vohamisel ongi ülesharimine. Kaebaja selgitab, et mesikapõllud nr 100-136 võttis ta üles 01.07. Kui enne ülesvõtmist oli kultuurtaimi ebapiisavalt, siis kultiveerimine hävitas allesjäänud kultuuri koos umbrohuga pea täielikult. Mesikapõllu nr 41 niitis kaebaja umbrohu piiramiseks kõrgelt hooldusniidukiga üle 15.-16.07. Heintaimede põllu nr 42-1 võttis kaebaja üles 12.-14.07,
kasutades randaali, mille tulemusena sai ebapiisava tihedusega kultuur koos umbrohuga intensiivsemalt mullaga segatud. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et põldude 100-136 ja 42-1 puhul hävitas ta ebapiisava tihedusega kultuuri koos umbrohuga, leides, et vastasel korral oleks põld hukka läinud. Põllul nr 41 piirdus kaebaja kõrgema umbrohu piiramisega, et kultuur saaks valgust ja tõuseks konkurentsi. Kaebaja väiteid põldude ülesvõtmisest ja randaalimisest enne PRIA kontrolli kinnitavad halduskohtule esitatud väljavõtted põlluraamatust (I kd, tl 33-36). Eeltoodust tulenevalt on arusaadav, miks PRIA kohapealses kontrollis 31.07.2019-06.08.2019 toetustaotlusel deklareeritud kultuure põldudel eest ei leidnud.
21.Ringkonnakohus möönab, et PRIA 2019. aastal avaldatud põllumajanduskultuuride loetelus märgitud „sööti jäetud maa“ definitsiooni põhjal võib reeglina eeldada põllupidaja tahet maale kultuurtaimi konkreetsel aastal mitte külvata, valmistamaks maad ette järgmise kultuuri kasvatamiseks. Kaebaja on aga vaidlusaluste põldude puhul PRIA-le deklareerinud ja ka kohtumenetluses väitnud põllukultuuride kasvatamist, mis ebaõnnestus ning mille järgselt otsustas kaebaja põllud üles künda (v.a põld nr 41, kus kaebaja piiras umbrohtu kõrgelt hooldusniidukiga).
22.Siiski ei ole ka sööti jäetud maa puhul välistatud erinevad tegevused põllul, sh seal kasvava loodusliku taimestiku mulla sisse kündmine. Nii selgitatakse Määruse nr 49 eelnõu seletuskirjas (lk-d 9-10): „Sööti jäetud maa on põllumajanduskultuuride klassifikaatori kohaselt külvikorras olev maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Sööti jäetud maal kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Mullaviljakuse tõstmiseks võib maa sööti jätmise asemel külvata sellele haljasväetistaimi.“ Seega võib ka sööti jäetud maad iseloomustada madal umbrohukasv või taimestiku puudumine olukorras, kus taimed on sisse küntud. Asjaolu, et PRIA inspektor tuvastas kontrollaktidel visuaalse vaatluse põhjal „sööti jäetud maa“, ei ole seetõttu vastuolus ei määruse nr 49 eelnõu seletuskirjaga ega ka PRIA 2019. a põllumajanduskultuuride loetelu definitsiooniga. Kontrollaruandest nähtuvalt on PRIA sealjuures arvesse võtnud kaebaja erinevaid toiminguid: nt põllu nr 41 puhul nii külvi kui ka kultuuri ikaldumist ja niitmist (I kd tl 48p), põldude nr 100-105 ning 133-136 ja 135.1 puhul kultuuride külvi, ikaldumist ja kultiveerimist (I kd tl 51p-52p, 54p-55, 58) ning põllu nr 42-1 1. osa puhul külvi, kultuuri ikaldumist, randaalimist ja kultiveerimist (I kd tl 63). Ühtlasi on ilmne, et olukorras, kus kontrollaruanne näeb kontrolli teostajale ette põllumajanduskultuuri tuvastamise ning loetelus „ikaldunud põllumajanduskultuuri“ määratlus puudub, tuli inspektoril valida määratlus, mis olemasolevat olukorda kõige paremini iseloomustab.
23.Ka leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei mõjuta asjaolu, kas kaebaja põllud olid söötis või neil kasvama pidanud kultuurtaimed ikaldusid, kaebajale toetuse maksmist. Nii sööti jäetud maa puhul kui ka kultuurtaimede kasvu ikaldumisel puudus kaebajal õigus toetuse saamiseks. Nimelt tuleneb määruse nr 49 § 3 lg-st 1 koosmõjus § 5 lg 1 p-ga 1, et rahalist toetust 50 eurot hektari maa kohta kalendriaastas makstakse vaid põllumaa eest, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi. Vaidlustatud otsuses ei põhjenda PRIA kaebajale toetuse maksmata jätmist söötis maaga, vaid sellega, et kohapealses kontrollis tuvastati taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi kuuluv kultuur. Nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole.
24.Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 4 võimaldab PRIA-l arvestada toetuse määramisel vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega eeldusel, et toetusesaaja teavitab vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, ja esitab nõutavad asjakohased tõendid. Kaebaja ei väida ning ka haldusasja toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks PRIA-t eelviidatud tähtaja jooksul, sh enne kontrolli teostamist vääramatust jõust ja erandlikest asjaoludest teavitanud.
Seda kinnitab kaebaja selgitus kaebuse p-s 2.13 halduskohtule: „Külvi hukkaminekust teavitamist pole kunagi nõutud. Minu arusaamade järgi ei ole külvi ebaõnnestumine vääramatu jõud või erandlik asjaolu. Ainuvõimalus umbrohtude vohamisel ongi ülesharimine.“ Ka ringkonnakohtule esitatud selgitusest (lk 2) nähtub, et kaebaja ei pidanud vajalikuks PRIA-t enne kohapealse kontrolli teostamist ebaõnnestunud külvist teavitada.
25.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.03.2022. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna PRIA ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
26.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 30.01.2023 koos täpsustavate selgituste ning avaldusega apellatsioonkaebuse osaliseks tagasivõtmiseks kaebajale väljastatud töövõimetuslehe perioodi 06.-23.01.2023 kohta. Ringkonnakohus tagastab tõendi kaebajale. Ringkonnakohus võttis 14.02.2023. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebusest osaliselt loobumise avalduse vastu arvestades, et avaldus oli esitatud viimasel kohtu poolt kirjalikus menetluses menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks määratud tähtpäeval. Seega puudus kaebajal vajadus avalduse esitamise tähtaegsust tõendada. Vastavalt HKMS § 191 lõikele 1 võib apellant loobuda apellatsioonkaebusest kirjaliku menetluse puhul kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.