Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-1435 27. veebruar 2023 Kadri Palm X kaebus Eesti Töötukassa 9. juuni 2022. a otsuse nr TVH/22/023210 tühistamiseks ning taotluse uuesti lahendamiseks kohustamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. märtsil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 26. mail 2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 32-40).
2.Eesti Töötukassa tuvastas 9. juuni 2022. a otsusega nr TVH/22/023210, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 13-14).
3.Kaebaja esitas 3. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 9. juuni 2022. a otsuse nr TVH/22/023210 tühistamiseks ning taotluse uuesti lahendamiseks kohustamiseks (dtl 1-2).
4.Tartu Halduskohus kuulutas 7. juuli 2022. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-22-1435 kinniseks, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ning kohustas vastustajat vastama kaebusele (dtl 15-17).
5.Vastustaja esitas 5. augustil 2022 vastuse kaebusele (dtl 21-31) ning 8. detsembril 2022 täiendavad tõendid (dtl 85-130).
6.1.Töövõime hindamise taotluses tõi kaebaja välja, et tal on umbes 3 aastat tagasi saadud raske trauma tõttu tugevalt häiritud vasaku käe mobiilsus ja toimimine.
6.2.Kaebaja on pikki aastaid tegelenud füsioteraapia ja taastusraviga, et taastada vasaku käe mobiilsust ja toimimist, kuid seda kahjuks suures osas tulutult.
6.3.Olukorras, kus kaebaja vasak käsi ei toimi normaalselt, ei saa ta kuidagi nõustuda Eesti Töötukassa seisukohaga, et tegemist on kerge tegutsemispiiranguga käelise tegevuse valdkonnas. Tegelikult on kaebaja jaoks võimatud või olulisel määral takistatud kõik tööd, kus on vaja kasutada kaht kätt ehk siis enamus töödest.
6.4.Kaebaja ei saa nõustuda ka sellega, et need piirangud oleks ajutised, sest juba rohkem kui aasta jooksul ei ole kaebaja käe olukord märkimisväärselt paranenud.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
7.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 26. mail 2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.
7.2.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on kirjeldatud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõjust ning muudest tervisehäiretest tulenevalt. Teistes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid märkinud.
7.3.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Andreas-Christian Hade, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas
6.juunil 2022 eksperdiarvamuse (dtl 41-55), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa ekspertarst on käesoleva kohtuasja raames TIS-is kajastuvad terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle
3-22-1435 vaadanud ning nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud.
7.4.Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.
7.5.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0–4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
7.6.TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine – arvväärtusega 1, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 4) suhtlemise valdkonna võtmetegevused: suhtlemisega hakkamasaamine –arvväärtusega 1, kohane käitumine – arvväärtusega 0, suhtlemisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 5) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
7.7.Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiirangut käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „2.1. Käte sirutamine“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtustega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.2. Asjade liigutamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst on kaebaja taotluses kirjeldatud asjade liigutamisega seotud piiranguid hinnanud 2.3. võtmetegevuse juures.
7.8.Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „.2.3. Käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et terviseandmetel on kaebajal olnud varasem käetrauma, mille osas on ta saanud ravi, kuid siiski on jäänud püsima randmeliigese vähene liikuvuspiirang ning esinenud ülekoormusel tekkivat valu, mille osas püsiva valuravi vajadust ei ole esinenud. Terviseseisundist tingitud piirang on kerge. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiirangut käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „2.4. Käelise tegevustes seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtusega
3-22-1435 0 (piirangut ei tuvastatud). Piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud perearsti dr Svetlana Popazova 30. mai 2022. a epikriisile (dtl 61-62).
7.9.Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „4.1. Teadvusel püsimine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst on kaebaja taotluses kirjeldatud teadvusel püsimisega seotud piirangud hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna juures. Terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate teadvushäirete esinemist. Kaebaja vaimse seisundiga seotud piiranguid arvestatud vastava valdkonna all. 7.10.Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et terviseandmetel on kaebajal varasemalt diagnoositud sõltuvust tekitava aine tarvitamise häire, millega seoses on esinenud keskendumisraskusi, meeleolu ja tahteaktiivsuse langust ning unehäireid, mille osas on määratud ravi, mistõttu on piirang kerge. Kaebaja terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate intellektihäirete esinemist. 7.11.Piirangu hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri dr Siim Kail 30. mai 2022. a epikriisile (dtl 63-65) ja psühhiaatri dr Juhan Kaldre 1. septembri 2019. a epikriisile (dtl 66-67). 7.12.Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevus „6.1. Väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et terviseandmetel on kaebajal varasemalt diagnoositud sõltuvust tekitava aine tarvitamise häire, millega seoses on esinenud meeleolu ja tahteaktiivsuse langust ning liigset ärevust, mille osas on määratud ravi, mistõttu on piirang kerge. 7.13.Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevus „6.2. Riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on kaebaja taotlusel kirjeldatud riski või ohu tajumisega seotud piiranguid hinnanud teiste muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste juures. 7.14.Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas võtmetegevus „6.3. Toimetulek muutustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et terviseandmetel on kaebajal varasemalt diagnoositud sõltuvust tekitava aine tarvitamise häire, millega seoses on esinenud meeleolu ja tahteaktiivsuse langust ning liigset ärevust, mille osas on määratud ravi, mistõttu on piirang kerge. 7.15.Piirangu hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri dr S. Kail 30. mai 2022. a epikriisile ja psühhiaatri dr J. Kaldre 1. septembri 2019. a epikriisile. 7.16.Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonnas võtmetegevus „7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et terviseandmetel on kaebajal varasemalt diagnoositud sõltuvust tekitava aine tarvitamise häire, millega seoses on esinenud liigset ärevust, mille osas on määratud ravi, mistõttu on piirang kerge. Piirangu hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri dr S. Kail 30. mai 2022. a epikriisile ja psühhiaatri dr J. Kaldre 1. septembri 2019. a epikriisile. 7.17.Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondade hindamisel. Terviseandmetel on kaebajal diagnoositud sõltuvust tekitava aine tarvitamise häire, millega seotud piiranguid arvestatud eelmainitud valdkondade all.
3-22-1435 7.18.Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoimete osas ei kinnita TIS andmed. Terviseandmed ei kinnita ravimite tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist. Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud muid tervisehäireid on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Terviseandmed küll ei kinnita täiendavate püsivaid piiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist, kuid kaebaja terviseseisundiga seotud piiranguid on arvestatud eelmainitud valdkonna all. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist TIS-i uusi dokumente lisandunud ei ole. Vastustaja poolt 15. juulil 2022 Tartu Vanglale tehtud päringule (dtl 79-80) ei ole vangla käesoleva seisukoha koostamise seisuga vastanud. Vastustajani on jõudnud vaid automaatvastus, et Tartu Vangla on päringu kätte saanud. 7.19.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. 7.20.Juhul kui kaebaja töövõime terviseseisundi muutumise tõttu väheneb ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. 7.21.On õige, et kaebaja vasaku randme liikuvus ei ole täielikult taastunud. Siiski ei saa TIS-is olevate andmete kohaselt füsioteraapia ja taastusraviga tegelemist täiesti tulutuks pidada, sest TIS andmetel oli kaebaja vasaku randme liikuvus aasta pärast vigastust oluliselt piiratud, kuid kolm aastat pärast vigastust nimetatakse ainult vasaku randme liikuvuse amplituudi vähenemist. Antud järeldust toetavad ka perearsti dr Meriana Maidla 5. juuni 2020. a epikriis (dtl 70-51) ja dr S. Popazova 30. mai 2022. a epikriis. 7.22.Kaebajal esinevad kerged piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tõepoolest ajutised, vaid püsiva iseloomuga. Pärast perearsti dr S. Popazova 30. mai 2022. a epikriisis nimetatud II korruse narilt alla hüppamist ja kukkumist võisid tema piirangud küll mõnevõrra suureneda, kuid seda ajutise iseloomuga suurenemist ei ole ka hindamisel arvesse võetud, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue kuu jooksul.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi.
9.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 9. juuni 2022. a otsuse nr TVH/22/023210 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 26. mai 2022. a töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et olukorras, kus tema vasak käsi ei toimi normaalselt juba pikka aega, ei saa nõustuda vastustajaga, et tegemist on kerge tegutsemispiiranguga käelise tegevuse valdkonnas. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati vastustaja poolt õiguspäraselt.
10.Kuigi kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, samuti on kirjeldatud piiranguid
3-22-1435 sõltuvust tekitavate ainete mõjust ning muudest tervisehäiretest tulenevalt, on kaebaja põhjendanud kaebuse esitamist vaid asjaoluga, et vastustaja ei ole arvesse võtnud tema vasaku käe olukorda. Vastustaja on siiski vastuses kaebusele esitanud seisukoha kõigi kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses välja toodud piirangute kohta. Kohus nõustub nende seisukohtadega, pidamata vajalikuks neid üle korrata.
11.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 9. juuni 2022. a otsuse tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Samuti ei vaidle pooled selle üle, 3 aastat tagasi oli kaebajal trauma, täpsemalt vasaku käe kodarluu alaotsa murd, mille tagajärjel on häiritud tema vasaku käe liikuvus ning vasaku randme liikuvus ei ole täielikult taastunud.
12.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
13.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Automaatselt välistavad isiku töövõime vaid üksikud väga rasked terviseseisundid, mis on ammendavalt loetletud tervise- ja tööministri
7.septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määruse nr 39) §-s 4. Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
14.TVTS §-dest 6 ja 7 ning määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
15.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast,
3-22-1435 tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
16.Tallinna Ringkonnakohus on 3. märtsi 2022. a otsuses asjas nr 3-21-787 p-s 11 selgitanud, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja töövõime ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.
17.Riigikohus on 20. juuni 2022. a otsuses asjas nr 3-20-2474 selgitanud, TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (otsuse p-d 16-20).
18.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja oma 26. mai 2022. a taotluses (dtl 37) kirjeldanud piiranguid „asjade liigutamisel“, märkides, et ta ei suuda kätega raskusteta liigutada. Kaebaja selgitas, et ta ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust. Tema vasak käsi on randmest vigastatud ja seetõttu ei saa ta selle käega midagi tõsta. Ei ole jõudu, tõstmisel tekib valu. Pingutamisel, tõstmisel, annab käsi märku läbi valu ja jõudu ei ole. „Käteosavuse“ valdkonnas on kaebaja märkinud, et ta ei saa käsi ja sõrmi kasutada. „Käte ja sõrmede liigutamisel tekib valu vasakus täielikult“ (dtl 37).
19.TTO ekspertarst on 6. juunil 2022 dokumendipõhisel töövõime hindamisel leidnud, et meditsiiniliste andmete alusel ei vasta „asjade liigutamise“ ja „käteosavuse“ võtmetegevused
3-22-1435 taotleja terviseseisundi taotleja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele (dtl 42-43). Ekspertarst on põhjendanud, et terviseandmetel taotlejal varasem käetrauma, mille osas saanud ravi, kuid jäänud püsima randmeliigese vähene liikuvuspiirang ning esinenud ülekoormusel tekkivat valu, mille osas püsiva valuravi vajadust ei ole esinenud. Terviseseisundist tingitud piirang on kerge. TTO ekspertarst on eksperdiarvamuses hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) käeline tegevus – arvväärtusega 1, s.o. kerge piirang; 2) käte sirutamine – arvväärtusega 0, s.o piirang puudub; 3) asjade liigutamine – arvväärtusega 0, s.o. piirang puudub; 4) käteosavus – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang; 5) käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0, s.o piirang puudub.
20.TTO ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst, kes kohtumenetluses vaatas kaebaja taotluse veelkord üle (dtl 56-60). Töötukassa ekspertarst on käelise tegevuse valdkonnas selgitanud, et kaebajal on olnud juulis 2019 vasaku käe kodarluu alaotsa murd (vt üldarsti K. Kersalu 29. juuli 2019. a epikriis, dtl 75-78). Vahetult peale murdu esines ka vasaku käe 1. kuni 3. sõrme tuimus, mis luumurru reponeerimise ehk paigaldamise järgselt kadus. Hiljem on kaebaja luumurru jääknähtude tõttu pöördunud arsti poole kahel korral. Perearsti M. Maidla 5. juuni 2020. a epikriisi kohaselt (dtl 70-71) oli kaebajal aasta pärast luumurdu vasaku randme piirkond (kuhu jääb ka kodarluu alaots) deformeerunud, randme liikuvus piiratud ning 5-nda sõrme kohale oli tekkinud valutu tükk, mis aga sõrme painutussirutusfunktsiooni ei häirinud. Perearst soovitas randmega aktiivselt ja passiivselt võimelda. Perearsti S. Popazova 30. mai 2022. a epikriisi kohaselt kaebas kaebaja märtsis 2022 (st umbes kolm aastat pärast luumurdu) periooditi esinevat vasaku randme valu, randme liikuvuse amplituud oli vähenenud ning 4-nda sõrme piirkonnas esinesid fibromatoosi (st sidekoelised) sõlmed. Et asjade liigutamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel (mitte asjade ülestõstmist põranda tasapinnalt) on piirang selle võtmetegevuse juures hinnatud kergeks. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest hindamisel võetakse arvesse mõlema käe funktsiooni ning kuigi kaebajal esineb periooditi vasaku randme valulikkust ja selle liikuvus on vähenenud, ei ole meditsiinidokumentides parema käe (mis on ekspertiisitaotluse kohaselt tema dominantne käsi) funktsioonihäireid kirjeldatud.
21.Kaebaja on kaebuses märkinud, et on aastaid tegelenud füsioteraapiaga ja taastusraviga, kuid edutult. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et TIS-is olevate andmete kohaselt ei saa füsioteraapia ja taastusraviga tegelemist täiesti tulutuks pidada, sest TIS-andmetel oli kaebaja vasaku randme liikuvus aasta pärast vigastust oluliselt piiratud, kuid kolm aastat pärast vigastust nimetatakse ainult vasaku randme liikuvuse amplituudi vähenemist. Antud järeldust toetavad ka perearsti dr M. Maidla 5. juuni 2020. a ja dr S. Popazova 30. mai 2022 epikriisid.
22.Kohus selgitab, et kaebaja enda kirjeldatud piirangud on eksperdile hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete (nii TIS-i kantud andmete kui ka visiidi tulemuste) põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Nagu juba märgitud, ei saa kohus asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka
3-22-1435 kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS andmetest. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (nt Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 24). Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, ei ole uurimiskohustust rikutud. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud ebapiisavate tõendite põhjal.
24.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
26.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.