Xi kaebus Kaitsepolitseiameti 06.05.2022 viisa kehtetuks tunnistamise otsusele Kaebaja – X (sündinud aa.aa.aaaa), volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Kaitsepolitseiamet
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Jätta Xi kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 24.03.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanikule Xile väljastas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) 25.04.2022 pikaajalise viisa, mille Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) tunnistas 06.05.2022 kehtetuks.
X esitas 26.05.2022 KAPO-le viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise avalduse, mis jäeti 13.06.2022 otsusega nr 3775-3 rahuldamata. Seejärel esitas X teistkordse vaidlustuse Siseministeeriumile, kuid ka Siseministeerium jättis tema avalduse 11.07.2022 rahuldamata ning viisa kehtetuks tunnistamise otsuse muutmata.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 10.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada KAPO 06.05.2022 otsus ning kohustada PPA-d väljastama talle viisa või alternatiivselt vaadata taotlus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse menetlusse KAPO otsuse tühistamise nõudes. Samuti taotles kaebaja PPA-lt kõigi materjalide väljanõudmist; Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (edaspidi VV määrus) § 2 lg-te 1, 11 ja 2 vastuolu tuvastamist Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 ning nende kohaldamata jätmist. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes tühistada KAPO 06.05.2022 otsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Otsus kaebaja viisa kehtetuks tunnistada on õigusvastane, kuna on põhjendamata, ning sellega rikutakse kaebaja õigusi, millega ei ole kaalutlusotsuse tegemisel arvestatud. Kaebaja töötas seaduslikult Eestis ning pikaajaline viisa väljastati talle 25.04.2022. Seega tuli juba siis tuvastada, kas kaebajast võib lähtuda julgeolekuoht, ent seda ei tuvastatud. Pärast pikaajalise viisa saamist ei ole kaebaja toime pannud Eestis väär- ega süütegusid, st asjaolud ei ole muutunud.
4.2.KAPO ei lähtunud otsuse tegemisel tegelikust olukorrast ega hinnanud kogutud tõendeid. Samuti ei ole arusaadav, miks selline otsus tehti. Otsuses on märgitud üksnes õiguslik alus, mistõttu ei vasta otsus haldusakti põhjendamise nõuetele. Viisa kehtetuks tunnistamisega kaotas kaebaja töökoha ja märkimisväärse sissetuleku, millega ei ole aga arvestatud. Samuti ei ole arvestatud, et viisa kehtetuks tunnistamine võib olla alusetu ja ebaseaduslik, kuna kaebaja suhtes ei ole pärast viisa andmist menetlusi alustatud.
4.3.Tõenäoliselt tunnistati kaebaja viisa kehtetuks VV määrusest lähtuvalt, ent kuna kaebajale oli juba viisa antud, siis VV määrus kaebajale ei kohaldu. Kui kohus kaebajaga ei nõustu, siis tuleb VV määrus vastuolu tõttu põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 12 jätta kohaldamata. VV määrus diskrimineerib rahvuse alusel ning aru ei ole saada, miks kõik Venemaa kodanikud ei saa edaspidi elamislube või viisasid Eestis. Puudub mõistlik ja eluliselt usutav põhjus arvata, et kõik Venemaa kodanikud kujutavad ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Selline lähenemine ei ole demokraatlik ega toeta rahu taastamist. Varasemalt väljastas Eesti Venemaa kodanikele viisad ja tähtajalised elamisload erinevatel alustel ning see ei kujutanud julgeolekuohtu Eestile. Ei ole eluliselt usutav, et seoses Venemaa ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas muutusid järsku kõik Venemaa kodanikud julgeolekuohuks Eestile. Kõnealune määrus on vastuolus PS-iga ka sellepärast, et selles on välja toomata kriteeriumid, milliste esinemisel oleks võimalik keelduda Venemaa kodanikele viisade ja tähtajaliste elamislubade väljastamisest. Teiste rahvuste esindajate õigus
2 (8)
(võrreldes Venemaa kodanikega) Eestilt viisade ja tähtajaliste elamislubade saamisele ei saa olla suurem/laiem või eelistatum.
4.4.Vastustaja seisukohtadest nähtub, et kaebaja viisa kehtetuks tunnistamine võis olla poliitiline otsus, mille tegemisel ei tehtud kaebaja meelsust kindlaks. Selline lähenemine ei ole demokraatlikule riigile kohane. Data Corporation OÜ on äriühing, kuhu rahvusvaheline USA ettevõte otsustas tuua oma Venemaa töötajad. Sellest tulenevalt ei ole Kaitsepolitseiameti arvamus, et ettevõtte majanduslikud näitajad, nt käibe suur kõikumine ning senine vähene töötajate arv (keskmine töötajate arv 3), süvendab kahtlusi, et Data Corporation OÜ-s töötamine ei pruugi olla niivõrd paljude viisataotlejate Eestisse tulemise eesmärgiks, vaid nimetatud ettevõttes töötamise registreering on ettekäändeks Eestisse ja Schengeni alale seadusliku viibimisaluse saamiseks, põhjendatud ja nendel puudub igasugune alus. Kaitsepolitseiamet ise ei võimalda enda otsustega äriühingul mõistlikult majandustegevust korraldada – Kaitsepolitseiamet ei anna oma kooskõlastusi viisade saamiseks ja takistab sellega äriühingul võtta tööle töötajaid ja seega mõistlikult majandustegevust läbi viia.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Otsus tunnistada kaebajale väljastatud pikaajaline viisa kehtetuks on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebajast lähtub oht riigi julgeolekule ning see ei ole muutunud. Arvestades Venemaa jätkuvat sõjategevust Ukrainas, on Venemaa kodanike Eestis viibimine teravdatud tähelepanu all ning välismaalaste puhul tuleb võimalike ohtude ennetamisel arvestada mitte üksnes selgeid asjaolusid, vaid ka ebaselgeid asjaolusid. Ohu ennetamisel tuleb eeldada, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Samad põhimõtted on sätestatud ka VMS § 14 lg-s 2 ja § 15 lg-s 1.
5.2.Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa elanikest V. Putini sõda ja selle laiendamist. Venemaa mõjutustegevus, kus desinformatsioon ja propaganda on üheks instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel, on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaad, sealhulgas Eestis. Peab arvestama võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaale kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Seetõttu on julgeolekuohtude hindamisel ja viisade kooskõlastamisel, samuti kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel, oluline arvestada kõiki viisa taotlejaga/omanikuga seotud asjaolusid, sh viisataotluses märgitud kutsujat. Seega, olukorras, kus puudub tõsikindel teadmine ja/või tõendid, et kaebaja ja temaga seotud asjaolud ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi või mõne teise EL liikmesriigi julgeolekule, tuleb Eesti riigil Euroopa Liidu piiririigina ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasneda võivaid ohte Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule. Peamine eesmärk on tagada Eesti julgeolek ja hoida ära agressorriigi Venemaa Föderatsiooni kodanikest tuleneda võiv julgeolekuoht Eesti suveräänsusele ja põhiseaduslikule korrale.
5.3.Kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisel lähtus KAPO põhimõtetest, et igal riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist ning välismaalasel puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Kaebaja soov töötada Eesti äriühingus registreeriti 04.04.2022, ehk ajal, mil kaebaja viibis Eestis lühiajalise C-viisa alusel. Kaebaja lahkus Eestist aga juba 28.04.2022, vaatamata asjaolule, et 22.04.2022 hakkas kehtima talle PPA väljastatud pikaajaline viisa töötamiseks. Kui kaebaja väidab, et viisa kehtetuks tunnistamine rikub tema õigust töötada Eesti territooriumil Data Corporation OÜ-s, jääb arusaamatuks, miks kaebaja Eestist viisa kehtivuse ajal lahkus. Seega ei ole argument, et töötamine Eesti riigis on kaebajale oluline ja kaitsmist vääriv asjaolu, usutav ega 3 (8)
tõsiseltvõetav. Kuivõrd tegemist on IT-alase töökohaga, võib pidada võimalikuks, et kaebaja saab nimetatud ettevõtte heaks töötada ka väljaspool Eestit. Kaitsepolitseiameti hinnangul on aga tõenäoline, et Eestis viisa alusel viibimine ei ole kaebaja jaoks oluline töötamiseks, vaid töötamise kaudu soovib kaebaja seadustada oma Eestis ja Schengeni alal viibimist.
5.4.Äriühing, kus kaebaja Eestis töötada soovis, sai Eesti ametivõimudele teatavaks läbi mitmete Venemaa Föderatsiooni kodanike poolt esitatud viisataotluste ja viisa andmisest keeldumise vaidlustamise avalduste. Ettevõte on ühiseks märksõnaks ka mitmes hetkel Tallinna Halduskohtu menetluses olevas halduskohtumenetluses, kus Venemaa Föderatsioon kodanik vaidlustab viisa andmisest keeldumise või viisa kehtetuks tunnistamise. Äriregistris oleva ettevõtte 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli põhjust kahelda Data Corporation OÜ-ga seotud viisataotluste eesmärgis. Ettevõtte majanduslikud näitajad, nt käibe suur kõikumine ning tollane vähene töötajate arv (keskmine töötajate arv 3), süvendas kahtlusi, et Data Corporation OÜ-s töötamine ei pruugi olla niivõrd paljude viisataotlejate Eestisse tulemise eesmärgiks, vaid nimetatud ettevõttesse töötamise registreering on ettekäändeks Eestisse ja Schengeni alale seadusliku viibimisaluse saamiseks. Avalikele allikatele tuginedes kõikus ettevõtte maksustatav käive, varieerudes 2021. aasta IV kvartalis 22,33 eurost kuni 8023,14 euroni 2022. aasta I kvartalis. Töötajate arvuks oli 2022. aasta I kvartali seisuga märgitud vaid üks inimene ning hinnanguliseks keskmiseks brutokuutasuks 4960 eurot. Kuigi ettevõte on majanduslikult aktiivne, äratas kahtlusi ettevõtte töötajate arv ja käibe suur kõikumine. Tekib küsimus, kuidas niivõrd väikese ja kõikuva käibega ettevõte Eesti mõistes kõrgepalgalisi töötajaid palgata suudab. Kaitsepolitseiametile teadaolevalt puudus ettevõttel Eestis ka kontor, vähemalt üks tööle asunud isik töötas välisriigist ning seejärel Eestis oma korterist. Kaebaja viisa kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud riigi julgeoleku kaalutlustel, sest kaebaja Eestis viibimine ja töötamine Data Corporation OÜ-s oleks võimaldanud kaebajal ohustada riigi julgeolekut.
5.5.Kaebaja viisa kehtetuks tunnistamine ei too kaebajale kaasa intensiivseid, pikaajalisi ega pöördumatuid tagajärgi. Selliseid argumente ei ole ka kaebaja ise välja toonud, miks Eesti pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamine tema õigusi olulisel määral rikub. Asjaolu, et ta Eesti ettevõttes töötas, ei ole määrav, sest tegemist oli IT-alase töökohaga, mis teatavasti on oma olemuselt väga hästi kaugtööd võimaldav. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, et just nimelt Eestis viibimine on Data Corporation OÜ-s töötamise vältimatuks eelduseks. Seetõttu on alust arvata, et kaebaja võib ettevõtte heaks töötamist jätkata asukohast sõltumatult ega pea töötamiseks viibima tingimata Eestis.
5.6.VV määrus ei ole asjassepuutuv, kuna see ei olnud viisa kehtetuks tunnistamise aluseks.
5.7.Kaebajal puudub kaebeõigus otsuse vaidlustamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KAPO 06.05.2022 otsus, millega tunnistati kaebajale 25.04.2022 väljastatud pikaajaline viisa kehtetuks, on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Asjaolu, et kaebaja PPA otsusega ning selle aluseks olevate KAPO seisukohtadega ei nõustu, ei muuda otsust õigusvastaseks. Esmalt peatub kohus kaebeõigusel ning seejärel hindab PPA otsuse õiguspärasust. Kaebeõigusest
4 (8)
7.Kaebajal on kaebeõigus KAPO 06.05.2022 otsuse vaidlustamiseks.
7.1.Riigikohus leidis otsuses nr 5-20-10, et VMS § 10010 lg 1, § 10013 lg 2 ja § 10018 tuleks põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistada osas, milles need välistavad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule. Praegusel juhul ei ole kaebaja viibimisõigus ennetähtaegselt lõpetatud, vaid kaebajale varem väljastatud pikaajaline viisa tunnistati kehetuks. Viidatud otsuse punktis 45 selgitas Riigikohus, et õigus pöörduda Eesti kohtusse on ka Eestis viibival välismaalasel (PS § 9 lg 1) ning kui see õigus on tekkinud seoses välismaalase varasema Eestis viibimisega, ei lõpe see ka tema Eestist lahkumise korral. Ehkki Riigikohtu otsus on tehtud viisavaba viibimise kontekstis, ei muuda see põhiõigust olematuks.
7.2.Välismaalasel on viibimisõiguse äravõtmist või keeldumist võimalik vaidlustada, kui välismaalane: on taotlenud elamisluba (VMS § 222 lg 1); viibib Eestis viisavabalt (Riigikohtu otsus nr 5-20-10); või ta viibib Eestis lühiajalise (C-liiki) viisa alusel. Pikaajaliste viisade osas vastav normistik puudub. Kohus leiab, et õiguskorda süsteemselt tõlgendades ei ole võimalik jõuda järeldusele: − lühiajalise viisa (sh turismi või külastamise eesmärgil antuna) taotleja õigused on paremini kohtukaebeõigusega kaitstud kui pikaajalise viisa taotlejal; − pikaajalise viisa pikendaja õigused on PS § 9 lg-st 1 tulenevalt paremini kaitstud kui esmasel taotlejal, kui järjekindlalt on leitud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus ja õigustatud ootus nii viisa saamiseks kui ka pikendamiseks; − pikaajalise viisa taotleja kohtukaebeõigus sõltub suvalisest või kohtu poolt kontrollimatust asjaolust, kas isik viibib viisa taotlemise, taotluse kohta otsuse tegemise või kohtule kaebuse esitamise hetkel (kohtupraktikas määramata) Eesti Vabariigis ja saab seega kohtukaebeõiguse PS § 9 lg 1 alusel.
7.3.Pooled ei vaidle, et kaebajale oli 25.04.2022 väljastatud pikaajaline viisa ning see kehtis. Ehkki kohtule ei ole teada, kas kaebaja viibis kaebuse esitamise ajal Eestis või mitte, siis ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks seda ka välja selgitada. Sealjuures ei oleks süsteemse õiguskorraga kooskõlas järeldus, et kaebaja saaks kaebeõigust kasutada, kui kehtetuks tunnistatakse lühiajaline viisa, mitte aga pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades. Niisiis jääb kohus norme süstemaatiliselt ja põhiseaduskonformselt tõlgendades selle juurde, et kaebajal on kaebeõigus. Kohtu hinnangul on võimalik ilmselge lünk õiguskorras analoogia korras täita ning jaatada seeläbi kaebaja kaebeõigust. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumise kaebeõigust on möönnud ka Siseministeerium oma otsuse punktis 41.
8.Kuna kohus leiab, et kaebajal on kaebeõigus, siis tuleb vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks jätta rahuldamata. Samuti ei ole vajalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine. Viisa kehtetuks tunnistamine
9.Kaebajale väljastatud pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamist reguleerivad VMS §-d 75 jj ning § 77 lg 2 sätestab, et viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Üheks selliseks kehtetuks tunnistamise aluseks on asjaolu, et välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele
Kaebuse lisa 5.
5 (8)
või rahva tervisele (VMS § 78 lg 2 punkt 6). Kohtu hinnangul võimaldab VMS § 77 lg 2 julgeolekuasutustel igal aja hetkel hinnata, kas vajalikud tingimused on täidetud või mitte. Viisa andmise kehtetuks tunnistamine julgeoleku kaalutlustel ei eelda, et isik igal juhul kujutaks juba ohtu või kohe hakkaks kujutama, vaid tegemist on n-ö määramatusega, et isik võib ohtu kujutada. VMS § 78 lg 2 punktile 6 tugines ka vastustaja kaebaja pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamisel. Seega ei ole viisa kehtetuks tunnistamine seotud Venemaa ja tema kodanike suhtes kehtestatud rahvusvaheliste või VV määrusest tulenevate sanktsioonidega. Sel põhjusel ei ole ka vajalik kaebaja sellekohaste väidete käsitlemine. Samuti ei kontrolli kohus sel põhjusel VV määruse põhiseaduspärasust, kuna määruse normid ei ole asjassepuutuvad.
10.Halduskohtuliku kontrolli ulatust viisa andmisest keeldumise asjades on Tallinna Ringkonnakohus põhjalikult käsitlenud 01.09.2022 otsuses nr 3-21-1903. Ehkki tegemist oli vaidlusega, kus küsimuse all oli lühiajalise viisa andmisest keeldumise õiguspärasus, siis on Tallinna Ringkonnakohus möönnud, et Euroopa Liidu õigusega kehtestatud standardid viisaga seotud otsuste vaidlustamisel on kohaldatavad ka pikaajalise viisaga seotud otsuste vaidlustamisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-21-2779). Samuti ei nähtu kohtule ühtegi sellist asjaolu, miks viisa andmisest keeldumisel kohaldatav kontrollistandard ei peaks kohalduma viisa kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse hindamisel, kuna asjaolud, mida hinnata tuleb, on sisuliselt samad. Lisaks puudub igasugune põhjus arvata, et viisa saanud isiku subjektiivne õigus Eestis viibida oleks tugevam selle isiku subjektiivsest õigusest, kes alles taotleb pikaajalise viisa kaudu viibimisõiguse saamist (vt ka VMS § 77 lg 2 sõnastus). Nii siseriiklikus kohtupraktikas kui ka Euroopa Inimõiguste ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas on korduvalt väljendatud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks, siin viibimiseks ja töötamiseks. Subjektiivne õigus on olemas üksnes siis, kui koduriiki tagasipöördumisel esineb oht elule, tervisele või inimväärikusele või ebaproportsionaalselt riivatakse õigust perekonnaelule. Sellised erandjuhud vaidluse all ei ole. Kuna isikul puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, siis ei pea olema ka viisa kehtetuks tunnistamise põhjendused väga kaalukad. Samuti ei pea olema julgeolekuasutuste välja toodud oht selline, et see peaks olema juba realiseerunud või kohe realiseerumas. Suur hulk ohte julgeolekule võivad olla ka abstraktsed, kuid sellisel juhul peab julgeolekuasutus suutma ära näidata, et kaebaja ja võimaliku ohu vahel esineb selline seos, et ohu realiseerumist ei saa välistada. Seega on kohtu hinnangul praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsuse nr 3-21-1903 seisukohad kohaldatavad ka olukorras, kus haldusorgan tunnistab väljastatud viisa kehtetuks.
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas otsuses nr 3-21-1903, et viisataotleja positsioon on pigem nõrk ning Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale ning Euroopa Liidu õigusest ei tulene õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Kaebaja õigused taanduvad suures osas menetluslike õiguste järgimisele ja kontrollile, et viisa andmisest keeldumine ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne. Seega viisaotsuse vaidlustamisel peab asja lahendav kohus kontrollima, ega faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamisel ei ole tehtud ilmseid vigu (vt Euroopa Kohtu otsust C-225/19 ja C-226/19 p-d 48–49). Viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu. Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane. Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks.
6 (8)
12.Kaebaja leiab põhjendamatult, et viisa kehtetuks tunnistamist tuleks põhjendada kooskõlas haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetega. VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamise ulatus on reguleeritud VMS §-s 79, mille kohaselt tuleb välismaalast teavitada üksnes viisa kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. See nõue on praegusel juhul täidetud, kuna vaidlustatud KAPO otsuses on tehtud ristike lahtrisse „Kujutate ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele“. Täiendavaid põhjendusi otsus sisaldama ei pea (VMS § 79 lg 2). Kohtupraktikas on küll mööndud, et isikule peab olema eelkõige teada konkreetne keeldumispõhjus (keeldumise alus), sh alternatiivsete aluste korral konkreetne alternatiiv (Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-21-2779, punkt 20), kuid praegusel juhul ei oma see asjaolu tähendust, kuna julgeolekuasutuste seadusest tulenevalt on KAPO hinnata oht riigi julgeolekule. Ka kaebaja mõistis, et tema viisa tunnistati kehtetuks just sel põhjusel, kuna selle aluse on kaebaja välja toonud vaidlustamise alusena2.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga, et viisa andmisest keeldumiseks peavad olema kaalukad põhjused ning et kaebaja soov Eestis töötamise eesmärgil viibida on kaalukam riigi suveräänsest õigusest otsustada, millistele välismaalastele anda Eestis viibimise õigus ning millistele mitte. Samuti ei nõustu kohus kaebaja vastuoluliste väidetega, mille kohaselt ei ole vastustaja hinnanud kogutud tõendeid või uurimispõhimõttest johtuvalt tõendeid kogunud. Ükskõik, kumb väide aluseks võtta, siis ei ole kaebaja seda väidet kuidagi põhistanud. Võttes aluseks kaebajale avaldatud vastustaja seisukohad ning samuti kohtu poolt 01.12.2022 tutvutud riigisaladuse dokumendi, on kohus seisukohal, et vastustaja on tuvastanud asjas olulised asjaolud ning teinud sellest põhjendatud järelduse, et kaebaja võib olla ohuks Eesti julgeolekule. Seejuures jääb kohtule täielikult arusaamatuks kaebaja väide, et temale ei ole dokumente avaldatud. Kõik kohtumenetluses juurdepääsupiirangut mitte sisaldavad dokumendid on kaebaja esindajale nähtavaks tehtud. Vaadates kaebaja 09.02.2023 väiteid, siis on seal viidatud sõnadele „määruskaebuse esitaja“, aga käesolevas asjas ei ole kaebaja halduskohtu määrustele, millega juurdepääsupiirangu taotlused lahendati, määruskaebuseid esitanud. Seega jäävad kaebaja sellesisulised väited kohtule täiesti arusaamatuks ning näib, nagu oleks kaebaja esindaja kopeerinud oma väiteid dokumendistdokumenti, reaalset olukorda arvestamata.
14.Vastustaja selgitas viisa kehtetuks tunnistamise õiguslikku alust nii oma algses vastuses kaebusele kui ka 01.02.2023 täiendavates seisukohtades. Kohus ei pea neid põhjendusi vajalikuks siinkohal välja tuua, aga need on piisavad jaatamaks, et viisa kehtetuks tunnistamiseks esines õiguslik alus. Seejuures ei nõustu kohus kaebaja loogikaga nagu oleks vastustaja pidanud enne viisa kehtetuks tunnistamist hindama kaebaja meelsust Venemaa otsuste või tänase poliitilise võimu suhtes. Sellist kontrollinõuet ei tulene kuskilt. Arvestades Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas, on Venemaa kodanike suhtes tavapärasest kõrgem ettevaatlikkus põhjendatud ning seda ei saa pidada diskrimineerimiseks. Seejuures on vastustaja vajadust olla ettevaatlikum ka põhjendanud ning kohtule ei nähtu, et see vajadus oleks kuidagi meelevaldne. Samuti on vastustaja selgitanud, milles seisnevad Venemaa kodanikest lähtuvad ohud ning arvestades Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas, ei saa ka seda pidada põhjendamatuks. Eesti õiguskaitseorganite töö on tagada Eesti julgeolek ning otsustamine, kas isik võib olla ohuks julgeolekule, on vastustaja pädevuses.
15.Nagu eelnevalt välja toodud, siis tutvus kohus otsuse aluseks oleva riigisaladust sisaldava dokumendiga ning kohtule ei nähtu, et kaebajast lähtuvat ohtu oleks meelevaldselt peetud julgeolekuohuks. Asjaolu, et isikule väljastatakse viisa, ei tähenda, et õiguskaitseorganid ei võiks
Kaebuse lisa 2, dtl 16
7 (8)
edaspidi asjaolude muutumisel otsustada, et viisa andmine ei olnud julgeoleku kaalutlustel põhjendatud. Seda ongi vastustaja teinud3 ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tuginenud asjakohatule informatsioonile ning teinud sellest meelevaldseid või põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi. Seega leiab kohus, et vastustaja järgitud õiguslik alus – oht julgeolekule – on põhjendatud. Kui pädev asutus hindab viisaeeskirja artiklis 21 ette nähtud ohtusid, ei ole vaja olla absoluutselt kindel, et eksisteerib tegelik oht (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus nr 3-21-1903, punkt 12).
16.Viisa kehtetuks tunnistamine oli ühelt poolt teabes selgitatud ohtu ja teiselt poolt kaebaja Eestis viibimise soovi arvestades proportsionaalne. Kaebaja ainus soov oli Eestis töötada ja siin sissetulekut teenida. Kaebaja väited, et tema tööandaja on suur rahvusvaheline ettevõte, kes soovis tuua töötajad Eestisse, on põhistamata ning kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui mingi suur rahvusvaheline ettevõte soovib oma tegevuse tuua pärast sõja alustamist Venemaalt üle Eestisse, et see toimub sedavõrd tähelepanematult.
17.Kohtule ei nähtu käesolevas asjas ka menetluslike õiguste rikkumist ning viisa kehtetuks tunnistamine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks või diskrimineerivaks. Vastustaja otsus tunnistada kaebajale väljastatud pikaajaline viisa kehtetuks on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Välismaalasel ei ole õigustatud ootust, et kui pärast viisa andmist selguvad viisa andmisest keeldumise asjaolu, et siis tema viisat kehtetuks ei tunnistata. Riigil on suveräänne õigus otsustamaks, kas ja millist tööjõudu ta riiki lubab ja kuidas ta tasakaalustab sellega kaasneda võiva julgeolekuohu. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
19.Isikute eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ning kaebaja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vt vastustaja selgitused 01.02.2023.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.