Mittetulundusühingu Valga Arvutikeskus kaebus riigihankes „Digioskuste algtaseme koolitus eesti keeles“ (viitenumber 255275) Eesti Töötukassa 23.12.2022 otsuse nr 7-2/22/049-12 osaliseks tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – mittetulundusühing Valga Arvutikeskus, volitatud esindajad Kätlin Hinnov ja Aet Sallaste Vastustaja (hankija) – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel Kolmas isik – OÜ Projektiekspert, seaduslik esindaja Markus Alfred Kõiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist asja materjalide juurde riigihanke viitenumbriga 255275 riigihanke dokumendid (avaldatud 14.10.2022 kell 13.51).
2.Jätta mittetulundusühingu Valga Arvutikeskus kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.02.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
1.Eesti Töötukassa (edaspidi ka hankija) avaldas 03.10.2022 riigihangete registris teate, et viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses riigihanget „Digioskuste algtaseme koolitus eesti keeles“ (viitenumber 255275) (edaspidi hange). Hanke eesmärgiks on tööturukoolituse tellimine.
Hange oli jaotatud 9 ossa järgmiselt: Rapla linn (osa 1), Räpina linn (osa 2), Kuressaare linn (osa 3), Põlva linn (osa 4), Rakvere linn (osa 5), Kohtla-Järve linn ja/või Jõhvi linn (osa 6), Tapa linn (osa 7), Valga linn (osa 8) ning Viljandi linn (osa 9). Ühes riigihangete registris teate avaldamisega avalikustati ka riigihanke alusdokumendid. Pakkumused tuli esitada 24.10.2022 ning nimetatud päevaks esitas pakkumused ka mittetulundusühing Valga Arvutikeskus (edaspidi ka kaebaja). Pakkuja esitas pakkumused mh osades 2, 6 ja 8 ning lisaks talle esitasid pakkumused OÜ Projektiekspert (osad 2 ja 8) ja OÜ SVS-L (osa 6).
2.Hankija võttis 23.12.2022 otsuses nr 7-2/22/049-12 (edaspidi 23.12.2022 otsus) hanke osade 2, 6 ja 8 osas vastu järgmised otsused: Osas 2 lükkas hankija kaebaja pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Samuti tegi hankija otsuse tunnistada edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Osas 6 otsustas hankija lükata tagasi nii kaebaja kui ka OÜ SVS-L pakkumused, kuna need ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; ning Osas 8 otsustas hankija sarnaselt osale 2 lükata kaebaja pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Samuti tegi hankija otsuse tunnistada edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks osas 2 esiteks asjaolu, et pakkumus ei vastanud riigihanke dokumentide (edaspidi RD) lisa 1 punktis 8.5 toodule, et pakkuja peab koolitust pakkuma RD lisa 1 punktis 3 toodud kohas, mis asub ühistranspordi ametlikust peatusest kuni 10 minuti jalutustee kaugusel. Kaebaja pakutud asukoha puhul oleks jalutustee kestus 11 minutit ja kuigi vastuseks hankija päringule kaebaja kinnitas seda ning märkis, et kasutab teenuse osutamisel hoopis teist aadressi, siis ei saa algset pakkumust hiljem vastavaks muuta. Teiseks ei vastanud pakkumus RD lisa 1 punktis 11.1.1 kehtestatule, et kõik koolitust läbiviivad lektorid peavad olema perioodil 2019 kuni hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevani läbi viinud arvutialaseid grupikoolitusi kokku vähemalt 100 akadeemilist tundi, mille osas tuli lektori andmed läbiviidud koolituste kohta esitada RD lisa 3 vormil. Ühe koolitaja, I. J. (edaspidi lektor J), puhul kujunes kaebaja poolt RD lisa 3 vormil märgitud asjakohase perioodi töökogemuseks 95 akadeemilist tundi, mis on ebapiisav. Osade 6 ja 8 puhul oli pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks samuti tuginetava lektori J töökogemuse ebapiisavus.
3.Mittetulundusühing Valga Arvutikeskus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) 02.01.2023 vaidlustuse, mis jäeti 03.01.2023 otsusega nr 1-23/255275 läbi vaatamata ja see tagastati. Vaidlustuskomisjon selgitas kaebajale, et kuna tegemist on tööturukoolituse tellimisega, siis tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 13 lg 3 kohaselt on tegemist halduslepinguga, millele halduskoostöö seaduse §-st 13 tulenevalt ei kohaldata riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 8. ja 9. peatükis sätestatut.
4.Mittetulundusühing Valga Arvutikeskus esitas 06.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada osaliselt hankija 23.12.2022 otsus ja kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et keelata riigihanke osade 2, 6 ja 8 osas lepingu sõlmimine. Kohus jättis 06.01.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja võttis hankija 23.12.2022 otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: tühistada osa 2 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi eduka pakkumuse esitanud pakkuja mittetulundusühing Valga Arvutikeskus pakkumus ja tunnistati edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata;
2 (12)
tühistada osa 6 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi pakkuja mittetulundusühing Valga Arvutikeskus pakkumus; tühistada osa 8 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi eduka pakkumuse esitanud pakkuja mittetulundusühing Valga Arvutikeskus pakkumus ja tunnistati edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata; ning kohustada hankijat uuesti otsustama kaebaja esitatud pakkumuse vastavuse üle riigihanke alusdokumentide tingimustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Koolituskoha aadressi pidi hankija kontrollima Maa-ameti kaardirakendusest ning koolituse toimumiskoha ja ühistranspordi peatuse vahemaad kaardirakendusest Google Maps. Hanke osas 2 esitas kaebaja pakkumuses koolituse toimumise aadressiks Pargi 32, Räpina. Hankija tuvastas Google Maps abil, et lähim ühistranspordipeatus „Kaubanduse“ asub koolituse toimumise kohast 11-minutilise jalutustee kaugusel ja lükkas pakkumuse tagasi, kuid kaebaja sellega ei nõustu.
5.1.1.Arvestades, et Pargi 32, Räpina (Räpina Aianduskooli) kinnistu on ca 150 m pikk ning Räpina bussijaama territoorium on ca 50-meetrilise pikkusega, siis Google Maps abil päringuid tehes on võimalik vahemaa läbimise aja kohta saada erinevaid vastuseid vahemikus 9 kuni 11 minutit. Tulemused sõltuvad sellest, kuidas ning millal päring teha. Kaebaja sai 30.12.2022 kahe erineva päringuga tulemuseks 10 minutit. Kaebaja küll ei tea, kuidas teostas kontrolli hankija, kuid kaebaja tulemused näitavad, et pakkumuse tagasilükkamine polnud põhjendatud. Kaebaja pakkumus oli ka majanduslikult soodsaim.
5.1.2.Räpina Aianduskooli ja lähima ühistranspordipeatuse vahelise vahemaa läbimisele kuluva aja küsimus ei ole kaebaja ja hankija vahel arutusel esmakordselt. Eesti Töötukassa on ühes varasemas, sama tingimusega, riigihankes aktsepteerinud kaebaja selgitust ja lugenud pakkumuse nimetatud nõude osas vastavaks. Seda kummastavam on seekordne järeldus, et sama vahemaa on läbitav 11 minutiga ja mitte 10 minutiga.
5.1.3.Asjaolu, et kaebaja vastas hankijale, et osutab teenust teisel aadressil, ei oma tähtsust, sest kaebaja pakkumus vastas RD-s kehtestatud tingimustele.
5.1.4.Hankija ei esitanud vastuseks kaebusele otsingute tulemusi, mis saadi pakkuja pakkumust kontrollides, seega hankija ei salvestanud kontrolli tulemusi. Teostatava kontrolli tulemus sõltub nii paljudest subjektiivsetest asjaoludest (nt Google Maps arvestab ka liiklust päringu tegemise ajal), et hankijal tulnuks kontrolli tulemused fikseerida ja teiseks tõlgendada ebaselget ning mitmeti mõistetavat tingimust kaebaja kasuks. Seda kinnitab nii VAKO kui kohtute praktika. Pakkujale soodsam tõlgendamine aitab tagada võimalikult suurt konkurentsi. Kuna hankija sätestatud tingimus ei ole selge, ühemõtteline ega võimalda objektiivset kontrolli läbi viia ning kuna pakkuja on tõendanud, et mõõtmistulemused võivad olla erinevad (sh sellised, nagu hankes nõutud), siis tuleb pakkumus lugeda vastavaks. Pakkumuse esitamise ajal ja ka hiljem kontrollides on kaebaja vahemaa läbimise kestuseks saanud 10 minutit.
5.2.Hanke osades 2, 6 ja 8 tugines hankija ühtmoodi RD lisa 1 punkti 11.1.1 rikkumisele. Kaebaja tugines RD lisa 3 vormil lektori J osas kogemusele kokku 180 akadeemilist tundi, kuid hankija tuvastas töökogemusena 95 akadeemilist tundi, sest vähendas koolituse nr 7-6.3/21/009901 puhul läbiviidud tundide arvu 40-lt 35-le ega arvestanud üldse koolitusi nr 7-6.3/21/010603 ja 73 (12)
6.3/21/010604, kuna koolitused toimusid pärast hanketeate riigihangete registris avaldamist. Kaebaja ei nõustu hankijaga.
5.2.1.Lektorite töökogemuse nõue ei olnud hankija poolt kehtestatud selgelt ega üheselt mõistetavalt, kuna RD lisa 3 „Andmed lektori kohta“ tabeli all oli segadust tekitav tärniga selgitus: „*Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased töökogemused alates 2019 aastast.“ Kuna kaebaja töötaja lektori J töösuhe kaebajaga ei kestnud pakkumuse esitamise hetkel, vaid oli lõppenud, siis ei märkinud ta koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva. Selle asemel märkis ta koolituskogemuse lõpu tegeliku aja, mis langes ajavahemikku hanketeate registris avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni. Teiseks on kaheldav ka seatud tingimus, et riigihanke alusdokumentidele vastamise aeg on seotud hanketeate avaldamise kuupäevaga – tegemist võib olla põhjendamatu ja piirava tingimusega. Hankija ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks on oluline, et lektorid omavad teatud kogemust just hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva seisuga.
5.2.2.Hankija ei küsinud kaebajalt lisateavet ega selgitusi, kuid samas kontrollis endal olemasolevate andmete põhjal pakkuja väiteid lektori J koolituskogemuse kohta. Kuna pakkumuse tagasilükkamise otsus on kaalutlusotsus, siis tuleb järgida kaalutlusõiguse teostamise reegleid ja põhjendamise nõudeid. Hankijal oli tegelikult olemas informatsioon lektori J nõuetekohase koolituskogemuse olemasolu kohta, sest lektor J on alates aastast 2019 korduvalt osalenud lektorina Eesti Töötukassa tellitud koolitustel. Hankija teadis, et lektoril J ei jäänud mitte 5 akadeemilist tundi koolituskogemust puudu, vaid alates aastast 2019 oli tal nõutavast kordades rohkem koolituskogemust. RD lisa 1 punktis 11.4. on hankija ise sätestanud, et võib lektorite pädevust tõendavate dokumentide osas toetuda dokumentidele ja andmetele, mis on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pädevuse kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. Hankija tegi omal algatusel korrektuure üksnes kaebaja kahjuks, mitte kasuks.
5.2.3.Küsimus ei ole selles, et lektoril J ei oleks piisavalt nõuetekohast koolituskogemust ja et hankija seda ei teaks, vaid kuidas kaebaja lektori J kogemuse tabelis esitas (tabelist aru sai). Kui kõnealuse lektori koolituskogemuse osas oleks tabelis esitatud üks üldistatud kirje „Eesti Töötukassa tellimusel 01.01.2019 – 03.10.2022 arvuti- ja digioskuste koolitused eesti ja vene keeles 100 akadeemilist tundi“, oleks info esitatud formaalselt õigesti. Samas ei saa formaalne kirjapilt olla sisust olulisem – lektoril J on nõutav koolituskogemus olemas ja hankijal oli võimalik selles veenduda. RHS § 114 lg 2 lubab hankijal tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest, kuid hankija ei küsinud selgitavaid küsimusi ja lükkas pakkumuse tagasi. Pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga ja pakkumuse esitamise ajal oli lektoril J nõutud koolituskogemus olemas. Kaebaja oli näiteks vahetult enne vaidlusalust hanget oktoobris 2022 osalenud vastustaja korraldatud hankel “MS Office koolitus“ (viitenumbriga 255341), millisel hankel osutus kaebaja edukaks pakkujaks ning kus esitas samuti lektori J andmed. Hankija lähenemine on üliformalistlik ja õiguskirjandusest tulenevalt oleks hankija pidanud tal olemasolevat lektori J varasemate tööde nimekirja arvesse võtma. Pakkumus ei olnud sisulise puudusega, vaid formaalse puudusega, ja sel juhul on pakkumuse tagasilükkamine kaalutlusviga. Hanketingimuste valesti mõistmise tõttu ebatäpselt esitatud pakkumust oleks saanud lasta pakkujal üle täpsustada, ebatäpsus oli kõrvaldatav (vt ka Riigikohtu lahendit 3-3-1-24-13). Kaebaja vaidlustab hankija kokku loetud kogemust, tegelikult oli nõutav kogemus olemas.
4 (12)
6.Vastustaja (hankija) seisukoht
6.1.Kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased. Vastustaja seisukohad hankeotsuses on piisavalt põhjendatud ning kaebusele lisatud 2017. aasta Google Maps väljavõtted ja lektori J uus CV ei ole asjakohased ega muuda hankija otsuseid ebaõigeks.
6.2.Koolituse toimumise koha ja jalutustee osas sai hankija lähtuda ainult teabest, mis oli tal olemas otsuse tegemise ajal. Vastustaja esitab 07.12.2022 ja 14.12.2022 kaardirakenduse Google Maps väljavõtted. Kaebaja ise kinnitas hankija päringule vastates, et koolituskoha kaugus ühistranspordipeatusest on 11 minutit, seega ei saanud hankija kuidagi koolituse toimumise kohta nõuetele vastavaks pidada. Kaebaja hilisemad Google Maps väljavõtted ei oma mingit tähtsust. Ka 5 aasta tagusele hankele tuginemine koolituskoha sobivuse osas on asjakohatu, aja jooksul võivad asjaolud olla muutunud (nt ametliku ühistranspordipeatuse asukoht, liikumise marsruut jne). Kaebaja kinnitas ise koolituskoha sobimatust ega väitnud, et teatud asjaoludel on asukoht sobiv. Asjaolud olid selged ja hankija ei pidanud olukorras, kus tema ja kaebaja jõudsid vahemaa osas samale tulemusele, täiendavalt pakkumuse vastavust kontrollima. Hankijale antavas selgituses soovis kaebaja koolituskohta muuta, kuid selliselt algse pakkumuse muutmine ei ole lubatav, mida kinnitab VAKO ja Eesti kohtute ning Euroopa Kohtu praktika. RD punkti 5.2 kohaselt pidi hankija pakkumuse tagasi lükkama. Rikutud tingimus RD lisa 1 punktis 8.5 oli üheselt mõistetav ja selge. Tegemist oli ka sisulise tingimusega, kuna selle alusel toimub hankelepingu täitmine. Kui pakkumuses esinevad sisulised kõrvalekalded, peab hankija pakkumuse tagasi lükkama ning puudub diskretsioon (Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018 otsus asjas 3-18-1360, punkt 14).
6.3.Lektori töökogemuse nõue RD lisa 1 punktis 11.1.1 on üheselt mõistetav ja pole arusaadav, kuidas võiks seda kirjapandust teisiti mõista. Kui pakkuja esitas arvutikoolituse läbiviimise kogemusi, mis tekkisid 04.10.2022 ja hiljem, siis pidi ta aru saama, et neid ei saa hankija arvestada. Lektori töökogemuse nõue sisaldus ka vastavustingimuste punktis 6 ja kaebaja ei esitanud enne pakkumuse esitamist selle kohta ühtki küsimust, järelikult nõue oli arusaadav.
6.4.Kaebaja pole vaidlustanud hankija arvestust kaebaja esitatud I. J. töökogemuse osas (95 akadeemilist tundi), vaid leiab, et hankija pidi arvestama ka töökogemusega, mida pakkumuses ei esitatud, kuid mis oli hankijale teada. Kaebaja seisukoht, et hankija oleks pidanud otsima võimalusi positiivsete korrektuuride tegemiseks, on kummaline, sest see tähendaks, et hankija asuks ise pakkumust muutma. Seda arvestades võiks väita, et pakkuja ei peaks üldse lektori töökogemuse kohta andmeid esitama ja hankija peaks need andmed otsima varasematest hangetest. Samuti jääb kaebaja seisukohtadest mulje, et pakkumuse vastavuse saab tuvastada pakkumuse väliselt, pakkumusele erilist tähelepanu pööramata. RD lisa 1 punkt 11.4 käsitleb pädevuse kontrollimist, kuid pädevust peab tõendama siiski pakkuja ise, mitte hankija. Hankija seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-19-631 punkt 16. Viide varasemale RHS § 39 lg-le 4 on asjakohatu.
6.5.Kui kaebaja pidas töökogemusele seatud tingimust piiravaks või ebaõigeks, saanuks ta tingimuse kohta küsida hankijalt selgitust või need tingimused vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Seda pole kaebaja aga teinud.
6.6.Hankija jääb 23.12.2022 otsuses toodud põhjenduste juurde. Hankija ei pidanud kaebajalt selgitusi küsima, sest pakkumuses esitatud lektori J andmed olid üheselt selged. Hankija ei oleks saanud lubada lektori J kogemuse kohta esitatud andmete täiendamist algselt esitamata andmetega. Pakkumuse vastavuse tõendamine on pakkuja kohustus ja tema ka otsustab, millistele referentsobjektidele ta soovib pakkumuse esitamisel tugineda (nt Tallinna Halduskohtu 5 (12)
07.04.2014 otsuse nr 3-14-50312 punkt 15). Lektori töökogemuse nõue on sisuline nõue ja kuna pakkumus ei olnud selles osas vastav, pidi hankija pakkumuse tagasi lükkama ja puudus diskretsioon. Vastustaja tugineb ka Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2021 otsusele nr 3-21-394.
7.Kolmas isik ei esitanud kaebusele vastust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustas Eesti Töötukassa 23.12.2022 otsuses nr 7-2/22/049-121 tehtud otsustused, millega riigihanke osades 2, 6 ja 8 lükati tagasi kaebaja pakkumused ning osades 2 ja 8 tunnistati edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumused, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata.
9.Kaebaja pakkumuste tagasilükkamise põhjuseks oli asjaolu, et need ei vastanud RD-s esitatud tingimustele, kusjuures osas 2 esines tagasilükkamiseks kaks alust ning osades 6 ja 8 üks (ja sama) alus. Üks põhjus, milleks oli lektori J RD lisa 3 vormile märgitud töökogemuse ebapiisavus, oli kõigi tagasilükkamiste puhul sama, mistõttu kui kohus leiab, et pakkumuste tagasilükkamine sel alusel oli õiguspärane, siis iseenesest ei ole vajalik analüüsida osas 2 esitatud täiendavat tagasilükkamise alust (koolituse toimumise koha ja ühistranspordipeatuse vahelise teekonna läbimise aeg).
10.Kohus võtab asja materjalidesse riigihangete registrist riigihanke dokumendid (RD). RD lisa 1 (hankelepingu eseme tehniline kirjeldus) punktis 11.1.1 oli ette nähtud, et kõik koolitust läbiviivad lektorid peavad olema „perioodil 2019 kuni hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevani läbi viinud arvutialaseid grupikoolitusi kokku vähemalt 100 akadeemilist tundi. Hankija ei arvesta arvutialase grupikoolitusena Eesti Töötukassa poolt tellitud tööharjutuse ja tööklubi teenuse raames läbiviidud arvuti kasutamise juhendamist“. Punkt 11.2 nägi ette: „Kui pakkuja esitab pakkumuses rohkem lektoreid, kui hankes nõutud miinimum, siis peavad kõik pakkumuses esitatud lektorid vastama lektorile kehtestatud nõuetele.“ Punkti 11.3 kohaselt „pakkuja esitab RD lisa 3 vormil lektori andmed läbiviidud koolituste kohta /.../ Kui pakkumusega ei ole esitatud RD lisa 3 vormil nõutavaid andmeid /.../ on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.“.
11.Kaebaja nimetas pakkumustes nõutust (st 2 lektorist) rohkem lektoreid, kellest ühe osas leidis hankija, et tuginetav töökogemus oli ebapiisav. Vaidlus on selles, kuidas tuleb sisustada RD lisa 1 punktis 11.1.1 toodud töökogemuse nõuet koosmõjus RD lisaga 3 ning selles lisas sisalduva tabeli all oleva märkusega. Lisaks on pooled eri meelt selles, kas puudus pakkumuses oli sisuline ja kas hankija oleks pidanud kaebajalt selgitusi küsima ja/või tuvastama lektori J töökogemuse talle teadaolevate andmete põhjal.
12.Praegusel juhul viis hankija läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, mille puhul hankija määrab riigihanke alusdokumentides erimenetluse korra, kuid mh tuleb erimenetluse läbiviimisel järgida RHS 1. peatükki. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-des 85, 110-112, 114-117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (vt RHS § 126 lg-d 2 ja 7). RHS § 110 lg 1 järgi on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja
Kaebuse lisa 5 6 (12)
lõppemiseni. Sama sätte lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, ning eelnev on üle võetud ka vaidlusaluse riigihanke RD punkti 2.10.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pakkumused osades 2, 6 ja 8 ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele juba lektorite töökogemuse aspektist. Hankija määras, et pakkumuse koosseisus peavad olema andmed lektori kohta RD lisa 3 vormil (vt RD punkti 2.2.9). RD lisa 1 punktis 11.3 nõuti, et pakkuja esitaks RD lisa 3 vormil lektori andmed läbiviidud koolituste kohta. Seega oli RD lisa 3 vorm ette nähtud selleks, et hankija saaks hinnata ja kontrollida lektorite olemasolu ja vastavust RD lisa 1 punkti 11.1.1 nõudele. Kaebaja esitas pakkumusega2 lektorite andmed, tuginedes mh lektori J puhul töökogemusele 180 akadeemilist tundi. Kooskõlas RD lisa 1 punktiga 11.1.43 kontrollis hankija kaebaja tabelisse märgitud andmete sisulist õigsust talle teadaolevate andmete põhjal, kuna kaebaja viitas konkreetsetele sama hankija ehk Eesti Töötukassa koolitustele, mille kestused oli hankijal võimalus üle vaadata. Kontrolli tulemusel selgus, et: Lektori J töökogemus Eesti Töötukassa arvutikoolitusest edasijõudnutele nr 7-6.3/21/005110 perioodil 14.02.2022-03.03.2022 oli 60 akadeemilist tundi (edaspidi kogemus 1), nagu pakkuja oli ka RD lisa 3 vormil õigesti märkinud. St pakkuja esitatud ja hankija kontrollitud andmed langesid kokku. Lektori J töökogemus Eesti Töötukassa digioskuste koolitusest algajatele eesti keeles nr 76.3/21/009901 perioodil 28.03.2022-11.04.2022 oli 35 akadeemilist tundi (edaspidi kogemus 2), mitte 40 akadeemilist tundi, nagu pakkuja RD lisa 3 vormil tabelis märkis. Seega 5 akadeemilise tunni osas ei langenud pakkuja ja hankija andmed kokku. Lektori J töökogemust Eesti Töötukassa digioskuste koolitustest algajatele vene keeles nr 76.3/21/010603 ja 7-6.3/21/010604 (edaspidi kogemus 3) ei saa üldse arvestada, sest nende koolituste kokkulepped on sõlmitud perioodiks 04.10.2022-14.10.2022, kuid arvestada sai vaid läbiviidud koolitusi kuni hanketeate avaldamiseni ehk kuni 03.10.2022. Kokkuvõtvalt oli lektori J töökogemus, millele kaebaja ise enda täidetud tabelis tugines, 180 akadeemilise tunni asemel 95 tundi, mis aga ei vastanud RD lisa 1 punktis 11.1.1 nõutule. Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline4, mida hankija kaebaja pakkumuste kontrollimisel järgis – ta ei piirdunud pelgalt kaebaja tabelis näidatu aktsepteerimisega, nagu lektori asjakohane töökogemus oleks 180 akadeemilist tundi. Kohus märgib, et kogemuste 1 ja 2 üle puudub vaidlus, st kaebaja mh ei väida, et kogemuse 2 puhul oleks hankija tuvastatud 35 akadeemilise tunni asemel olnud õige 40 akadeemilist tundi.
14.Eelkõige puudutab vaidlus kogemust 3. Kaebaja väidab, et selline tingimus, et töökogemust arvestatakse vaid kuni hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevani, on piirav ja samuti pole see üheselt arusaadav. Kaebaja on lihtsalt teinud tabeli täitmisel vea, kuna nõuded lektori töökogemusele ja vastava tabeli täitmisele ei olnud üheselt mõistetavad ning sisuliselt lektor J vastab nõuetele. Kohus kaebaja argumentidega ei nõustu.
15.Kui riigihanke alusdokumentides on ette nähtud teatav nõue (antud juhul märkida RD lisa 3 vormil töökogemus alates 2019 kuni hanketeate avaldamise kuupäevani), siis juhul, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on see kehtiv ja siduv kõigile asjast puudutatud isikutele, sh hankijale (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, punkt 25; 02.12.2015 otsus nr 3-3-1-50-15, punkt
Kaebuse lisa 4, mille osas kohus piiras 06.01.2023 määruse resolutsiooni punktiga 5 kolmanda isiku tutvumisõigust. Hankija võib lektorite pädevust tõendavate dokumentide osas toetuda dokumentidele ja andmetele, mis on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pädevuse kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.
Vt riigihangete seaduse 450 SE seletuskirjas selgitused § 114 kohta.
7 (12)
14.2). Seega on praeguses etapis asjakohatu viidata sellele, et RD lisa 1 punkti 11.1.1 tingimus võib olla põhjendamatu ja piirav, ning kohtul tuleb asja lahendamisel lähtuda kehtivast tingimusest.
16.Kohus nõustub hankijaga, et RD lisa 1 punktis 11.1.1 esitatud tingimus on ja oli selge ning arusaadav.
16.1.Viidatud punktist nähtub üheselt, et töökogemus 100 akadeemilist tundi peab olema kogunenud ajavahemikus aastast 2019 kuni hanketeate avaldamiseni (praegusel juhul 03.10.2022). Vastavad andmed tuli esitada RD lisa 3 vormil, milles sisalduva tabeli ees oli lause: „Lektori kogemuse andmed läbiviidud arvutialaste grupikoolituste kohta mahus 100 akadeemilist tundi:/.../“. Tabeli all oli mh märkus: „*Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased töökogemused alates 2019 aastast.“. Eelnevast on selgelt arusaadav, et koolituskogemusi väljaspool ajavahemikku 2019 kuni 03.10.2022 hankija ei arvesta. Ka tabelialusest märkusest ei tulene vastupidist, kuna ka seal on kogemuse lõpuks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev ja sealt ei ole kuidagi mõistlikult väljaloetav, et tabelialune märkus muudaks arvestatavat ajavahemikku pikemaks, minnes vastuollu RD lisa 1 punktiga 11.1.1. Lisaks, kui kaebajal tõesti tekkis segadus, et kas tabelialune märkus on vastuolus RD lisa 1 punktiga 11.1.1, siis oleks ta saanud küsida hankijalt selgitust, kuid seda ta ei teinud.
16.2.Kaebaja põhjendas, et kuna tema töötaja lektori J töösuhe ei kestnud pakkumuse esitamise hetkel, vaid oli lõppenud, siis ei märkinud ta koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva, vaid selle asemel märkis ta koolituskogemuse lõpu tegeliku aja, mis langes ajavahemikku hanketeate registris avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni. Eelnev käsitlus on kohtu hinnangul vastuoluline ega ole kooskõlas asja materjalidega. Esiteks märkis kaebaja RD lisa 3 vormil töökogemuse tabelis „Digioskuste koolitus algajatele vene keeles“ koolituste toimumise perioodiks „19.09.22-14.10.22“, kuid samas ei vaidle ta vastu hankija otsuses toodule, et nende koolituste (nr 7-6.3/21/010603 ja 7-6.3/21/010604) kokkulepped olid tegelikult sõlmitud perioodiks 04.10.2022-14.10.2022. Seega erinevalt kaebaja poolt tabelisse märgitust jäi juba koolituste algus RD lisa 1 punktis 11.1.1 määratletud ajavahemikust väljapoole, rääkimata koolituste lõpust. Kohus ei näe mingit mõistlikku võimalust, kuidas saaks pakkuja viidatud tabelialust märkust mõista nii, et see ei ühti enam üldse RD lisa 1 punktiga 11.1.1, st et arvesse saaks võtta ka 80 akadeemilist tundi töökogemust, mis ei mahtunud vahemikku 2019 kuni 03.10.2022. Seega kaebaja väide, et tabelialune märkus tekitas segadust töökogemuse lõpuaja märkimises, ei ole usutav, ja samuti ei oleks see asjaolu määrav, kuna kogemus 80 akadeemilist tundi vahemikus 04.10.2022-14.10.2022 jäi igal juhul tervenisti asjakohasest perioodist välja.
17.Eelnevat arvestades jagab kohus hankija seisukohta, et kaebaja pakkumused osades 2, 6 ja 8 ei vastanud RD tingimustele (lisa 1 punkt 11.1.1 koos RD lisaga 3). Kaebaja tugineb küll asjaolule, et sisuliselt oli lektoril J nõutav kogemus olemas ja järelikult olid pakkumused vastavad, kuid kohus sellega ei nõustu. Pakkumuse moodustavad kõik hankija nõutud dokumendid ja andmed kokku ning need tuli esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna kaudu (RD punktid 2.1, 2.2). See tähendab, et pakkumus on fikseeritud kirjalikul kujul, nii et pakkumuste avamisel oleks võimalik tuvastada ja kontrollida, kas pakkumus on RD-le vastav. Piisav ei ole üksnes pakkuja üldine valmisolek sõlmida hankeleping, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele, sest sellisel juhul kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2021 otsuse nr 3-21-394 punkt 56). Hankija nõudis pakkumuse koosseisus lektorite kohta RD lisas 3 andmete esitamist, mis kinnitaks töökogemust 100 akadeemilist tundi hankija määratletud perioodil. Kaebaja pakkumused ei vastanud tingimusele, kuna lektori J töökogemus, millele kaebaja tugines, oli kontrolli tulemusel 8 (12)
95 akadeemilist tundi. Kaebaja võis küll olla sisuliselt valmis sõlmima hankelepingut, kaasates selle täitmisesse nõuetekohased lektorid, kuid kui see valmisolek ei nähtunud pakkumustest, ehkki hankija oli vastavate andmete esitamiseks ette näinud kindla vormi, siis järelikult pakkumus ei vastanud RD tingimustele.
18.Kohus leiab, et tegemist oli sisulise mittevastavusega, mis pidi kaasa tooma pakkumuste tagasilükkamise. Kohus nõustub hankija 23.12.2022 otsuse põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2), vastates järgnevalt kaebaja põhilistele väidetele.
19.Kaebaja arvates oleks hankija pidanud lektori J töökogemuses tegema korrektuure ka kaebaja kasuks, mitte ainult kahjuks, viidates, et lektori J osalemine Eesti Töötukassa tellitud muudel koolitustel ja lektori J piisav kogemus on hankijale teada ning samuti võimaldas teadaolevatele andmetele tuginemist RD lisa 1 punkt 11.4. Kohus märgib, et eristada tuleb pakkumuse kontrollimist ja selle sisustamist hankija enda poolt. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal (nt VAKO 10.07.2018 otsuse nr 12518/194358 punkt 27) ning hankijal puudub kohustus viia läbi põhjalikum uurimine lektori tegeliku töökogemuse tuvastamiseks. Kui kaebaja väidab, et sisuliselt lektor vastas nõuetele ja tema kogemus oli nõutust kordades suurem, siis olekski see pidanud kajastuma RD lisa 3 vormil. RD lisa 1 punkt 11.4 ei ole mõistetav ja rakendatav selliselt, et hankija peab asuma ise otsima lektori varasemat töökogemust, justkui kaebaja pakkumuses esitatud andmetel poleks tähtsust ning hankija saaks RD lisa 3 andmeid ise muuta ja täiendada. Kohus nõustub hankijaga, et RD lisa 1 punkt 11.4 käsitleb pädevuse kontrollimist ehk et hankija kontrollib pakkumuses esitatud andmeid, mis nagu käesoleval juhul selgus, olidki kaebaja täidetud tabelis ebaõiged. Osundatud punkt ei tähenda seda, et hankija saab asuda pakkuja poolt esitamata andmeid pakkumusse lisama.
20.Kaebaja välja toodud seisukoht õigusalasest kirjandusest (RHS kommentaarid)5, et ebamõistlik on praktikas kohati väljendatud lähenemine, nagu ei tohiks hankija pakkumuse vastavuse kontrolli ajal arvesse võtta dokumente, mis on tal küll olemas riigihanke väliselt, kuid mida ei ole koos pakkumusega esitatud, on kommentaari autori arvamus, mis kommentaarist endast nähtuvalt ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Nimelt RHS § 114 puudutavas kommentaaris 19 käsitletakse asjaolu, et kvalifitseerimise etapis on lausa keelatud hankijal jätta isik kvalifitseerimata dokumendi esitamata jätmise tõttu, kui vajalik dokument on hankijal olemas ja see on jätkuvalt asjakohane (RHS § 104 lg 11). Kommentaari autor tõi näite, et kui pakkuja jätab esitamata tehtud tööde nimekirja, mis on hankijal olemas eelmisest riigihankest ja on ka uues riigihankes jätkuvalt asjakohane, siis peab hankija varasemat nimekirja arvesse võtma. Edasi selgitab kommentaari autor, et kui esitamata on jäänud pakkumuse vastavusega seonduv dokument, mis on hankijal küll riigihanke väliselt olemas, siis on kehtiva kohtupraktika valguses tegemist parandamatu puudusega pakkumuses. Kommentaaris leitakse, et seega on seaduse tasandil sätestatud sarnaste puuduste tagajärgede ebaproportsionaalselt erinev rangusaste (kommentaar 19) ja seadust tuleks muuta nii, et analoogselt RHS § 104 lg-ga 11 oleks pakkumuse tagasilükkamine keelatud ka siis, kui hankijal on vajalikud ja asjakohased andmed olemas ning hankijale tuleks anda õigus arvesse võtta ka puuduolevaid dokumente tingimusel, et see toimub täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Eelnevad arvamused ja kommentaarid ei toeta seega kaebaja seisukohta, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel peaks hankija arvestama konkreetse riigihanke väliselt tal olemasolevaid andmeid lektori J töökogemuse kohta. Tehtud tööde nimekirja arvestamise näide RHS kommentaaris
puudutas kvalifitseerimise etappi. Pakkumuse vastavuse osas tuleneb kehtivast seadusest ja kohtupraktikast aga, et kui kaebaja jättis lektori J nõuetelevastavust näitavad andmed esitamata (st ta esitas ebapiisava töökogemuse andmed, kuigi oleks saanud esitada piisava kogemuse andmed), siis on tegemist parandamatu puudusega pakkumuses. Hankijal ei ole kohustust aktiivselt otsida teavet selle kohta, kas lektor J oli läbi viinud ka muid koolitusi, mis oleks tema töökogemust suurendanud (vrdl Tallinna Halduskohtu 07.04.2014 otsuse nr 3-14-50312 punkt 15).
21.Tegemist ei olnud pelgalt vormilise puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada selgituste küsimisega.
21.1.RD punkt 5.2 on samane RHS § 114 lg-ga 2 ja nende kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RD punkti 3.1 järgi toimub teabevahetus ning selgituste andmine RHS §des 45 ja 46 sätestatud alustel. RHS § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. RD lisa 1 punkt 11.3 näeb ette, et hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata mh juhul, kui pakkumusega ei ole esitatud RD lisa 3 vormil nõutavaid andmeid.
21.2.Eeltoodust nähtub, et hankijal oli RD kohaselt võimalus selgituste küsimiseks, st ta pidi hindama, kas selgitust küsida või mitte. Vaidlustatud otsusest nähtuvad piisavad põhjendused, et hankija kaalus selgituse küsimist. Selleks hindas hankija, kas tal on otsuse tegemiseks olemas piisav teave ning samuti, kas puudus pakkumuses on sisuline või vormiline. Nimelt eristatakse kohtupraktikas lähtuvalt RHS § 114 lg-st 2 ja § 46 lg-st 4 selgitatavaid ja mitteselgitatavaid puuduseid (nt Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2021 otsuse nr 3-21-394 punktid 55 ja 56). Riigikohus selgitas 20.12.2019 otsuse nr 3-19-1501 punktis 17: „Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole siiski vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36-37, 39-40).“
21.3.Kohus nõustub hankijaga, et puudus pakkumuses seoses lektori J töökogemusega ei olnud selgitatav ega kõrvaldatav, vaid see oli sisuline. Asjaolu, et lektori J puhul oli välja toomata vähemalt 100 akadeemilist tundi töökogemust asjakohasel perioodil, ei olnud viga, mida selgitada või parandada, kuna töökogemuse andmete täiendamine oleks pakkumuse muutmine, mis on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Kui hankija oleks selgitust küsinud ja saanud vastuseks uued andmed lektori J piisava töökogemusega, siis ei oleks hankija tohtinud sellele vastusele tuginedes pakkumusi vastavaks tunnistada. Pakkumused olid nende avamisel 10 (12)
mittevastavad ja selgitustega ei ole lubatud pakkumust hiljem vastavaks muuta. Töökogemuse nõue oli sisuline ning andmed selle kohta olulised, et tuvastada lektorite nõuetekohasus. Kohus nõustub VAKO praktikas väljendatud seisukohaga, et muu töökogemuse nimetamata jätmist ei saa pidada vormiliseks puuduseks ega ka dokumentide vormistamisel tehtud inimlikuks veaks (09.12.2014 otsus asjas 293-14/156365). Kaebaja märkis RD lisa 3 vormile lektori J töökogemused, millele ta soovis tugineda. Kaebaja enda esitatud andmete alusel oli tõendatud pakkumuste mittevastavus, mistõttu tuli pakkumused osades 2, 6 ja 8 tagasi lükata. Sisulise kõrvalekalde puhul puudub hankijal diskretsioon, kas lükata pakkumus tagasi või mitte (RD punkt 5.2 ja RHS § 114 lg 2). Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendatud RD lisa 3 vormiga lektori J osas (kaebuse lisa 11) ega ka teises hankes esitatud RD lisa 3 (kaebaja 30.01.2023 lisa) ei saa samuti muuta pakkumust tagantjärele vastavaks.
21.4.Kaebaja leiab ka Riigikohtu 13.06.2013 otsusele nr 3-3-1-24-13 tuginedes, et lektori J ebapiisava töökogemuse märkimine oli kõrvaldatav puudus. Kohus märgib esiteks, et viidatud asjas oli vaidlus pakkuja kvalifikatsiooni, mitte pakkumuse vastavuse kontrollimises. Seega ei ole lahendis käsitletud RHS §-le 39 viitamine otseselt asjakohane. Sellegipoolest tõi Riigikohus seoses ebatäpsete või tehnilistele tingimustele mittevastavate pakkumustega välja, et esitatud pakkumusi ei tohi hankija ega taotleja initsiatiivil enam põhimõtteliselt muuta (punkt 20). Analoogselt Riigikohtu otsuse punktis 23 kirjeldatuga esitas kaebaja teadlikult andmed lektori J töökogemuse kohta, mis oli RD lisa 1 punkti 11.1.1 arvestades ebapiisav. Kohus põhjendas eespool, et ei nõustu kaebaja väidetega tingimuse arusaamatuse kohta, mh ei saanud olla teadmatusest esitatud kahe viimase koolituse perioodina vahemikku 19.09.22-14.10.2022, kui tegelikult oli koolituste perioodiks 04.10.2022-14.10.2022. RD-s ei nõutud ka, et esitada tuleb lektorite kõige värskem koolituskogemus ja vaadates kaebuse lisa 4 koosseisus esitatud erinevaid RD lisasid 3 teiste lektorite osas, siis on seal välja toodud nõutust mh kordades suuremaid kogemusi läbi aastate. Seega sarnaselt oleks kaebaja osanud ja saanud välja tuua ka lektori J töökogemuse, kui tal tekkisid RD lisa 3 tabelialuse märkuse alusel kahtlused. Veel tuleneb Riigikohtu otsuse punktist 22, et hankija ei pea oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Kohus leiab, et kuna lektori J töökogemuse andmed olid esitatud, need olid selged ja piisavad lektori nõuetelevastavuse osas hinnangu andmiseks ning hankija märkis otsuses põhjendatult ka, et muu töökogemuse märkimata jätmist ei saa pidada vormiliseks puuduseks ega inimlikuks veaks, siis ei pidanud hankija kaebajalt selgitusi küsima.
22.Kuna kaebaja pakkumused osades 2, 6 ja 8 on õigesti tagasi lükatud lektori J töökogemuse ebapiisavusele tuginedes, siis ei ole oluline, kas osas 2 oli põhjendatult tagasilükkamise aluseks täiendavalt asjaolu, et koolituse toimumise koht ei vastanud nõuetele. Kohus märgib siiski lühidalt, et pakkumuse mittevastavus on selles osas ilmne, kuna kaebaja ise kinnitas vastuseks hankija päringule, et ta on koolituse toimumise koha ja ühistranspordipeatuse vahelise vahemaa läbimise osas teinud 1-minutilise eksimuse (st vahemaa oli 10 minuti asemel 11 minutit) ja teatas, et koolitus viiakse läbi märgitust erinevas kohas. Sellise vastuse saamisel ei pidanud hankija enam midagi täiendavalt uurima, küsima ega kahtlema, vaid pidi pakkumuse tagasi lükkama.
23.Et kaebaja pakkumused olid õigesti tagasi lükatud, siis on ka OÜ Projektiekspert pakkumused osades 2 ja 8 õigesti edukaks tunnistatud (ühes vastavaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmisega). Niisiis jääb kaebus tühistamisnõuetes täielikult rahuldamata ja sel põhjusel puudub ka alus kohustamisnõude rahuldamiseks.
11 (12)
Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Vastustaja ega kolmas isik pole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, seega jäävad nende võimalikud kulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema kanda.
25.Kaebaja esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja tasus sellelt seaduses ettenähtud riigilõivu. Kohus jättis taotluse 06.01.2023 määrusega jättis läbi vaatamata. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 punkti 5 alusel tagastatakse riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Seega tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus (vt RLS § 12). (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.