lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1361/26

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1361/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 14.02.2023, Tartu 3-22-1361 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses videokohtumisega Tartu Halduskohtu 05.01.2023. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.01.2023. a määruse peale rahuldamata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J. Kolesnikov esitas 21.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses videokohtumisega. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 01.12.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse käiguta ja määras kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks 10 päeva resolutsiooni p-i 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Ringkonnakohus tagastas 21.12.2022. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.12.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale (resolutsiooni p 1); jättis J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus selgitas, et 21.12.2022. a määrus ei ole resolutsiooni p 1 osas edasi kaevatav.
4.Riigikohus 24.01.2023. a määrusega jättis menetlusse võtmata J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2022. a määruse peale.
5.Tartu Halduskohus tagastas 05.01.2023. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et tähtpäev riigilõivu tasumiseks oli 02.01.2023. Kaebaja ei teatanud kohtule riigilõivu tasumisest ja kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu. Riigilõivu tasumata jätmine kohtu määratud tähtpäevaks toob kaasa kaebuse tagastamise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.J. Kolesnikov palub 22.01.2023. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 05.01.2023. a määrus.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 23.01.2023. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja nõuetekohaselt põhjendatud määruskaebuse esitamiseks ringkonnakohtule.
8.24.01.2023 saabus ringkonnakohtusse J. Kolesnikovi avaldus, milles ta palus kohtul tutvuda toimikuga nr 3-21-2981, sest selle asja juurde ta saatis palju tõendeid. Kaebaja väitel mõned kinnipeetavad saavad videokohtumised, kuid kaebaja mitte.
9.J. Kolesnikov märgib 26.01.2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et vangla võiks pakkuda kokkusaamist õega vangla kulu või aidata vennal õigesti vormistada kokkusaamist emaga videokõne kaudu. Kaebajalt riigilõivu nõudmine on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega. Kaebaja väitel vajab ta advokaati ja palus võimaldada talle advokaat riigi õigusabi korras. Veel palus kaebaja võimalust tutvuda toimikuga.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2023. a määrusega kaebaja taotluse toimikuga tutvumiseks.
11.J. Kolesnikov esitas 31.01.2023 taotluse, milles ta märgib, et ta ei tea pärast Riigikohtust 31.01.2023. a lahendi saamist, kas menetlus on lõppenud ning sel juhul palub saata talle toimikust koopia, et ta saaks esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Tartu Halduskohus tagastas 05.01.2023. a määrusega (tl 39-39p) J. Kolelsnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna tasumata on kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Riigilõiv summas 20 eurot tuli Tartu Halduskohtu 01.12.2022. a määruse (tl 24-25p) resolutsiooni p 2 kohaselt tasuda 10 päeva jooksul nimetatud kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Halduskohus jättis 01.12.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtu 01.12.2022. a määruse p 1 jõustus ringkonnakohtu 21.12.2022. a määrusega (tl 38-38p), millega tagastati kaebaja määruskaebus halduskohtu 01.12.2022. a määruse resolutsioonide p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu 21.12.2022. a määrus ei olnud eeltoodud osas edasi kaevatav. Halduskohus märkis 05.01.2023. a määruses õigesti, et riigilõivu tasumata jätmine kohtu määratud tähtpäevaks toob kaasa kaebuse tagastamise. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole halduskohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud. Eelnevat arvestades jääb J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.01.2023. a määruse peale rahuldamata.
14.Kaebaja palub 26.01.2022. a seisukohas võimaldada talle advokaat riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, lisaks erinevaid taotlusi, ka määruskaebuseid ringkonnakohtule ja Riigikohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt järgnevalt esitatavad samasisulised taotlused jätab kohus tähelepanuta.
15.J. Kolesnikov märgib 31.01.2023. a taotluses, et ta ei tea pärast Riigikohtust 31.01.2023. a lahendi saamist, kas menetlus on lõppenud ning sel juhul palub saata talle toimikust koopia. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetlus ei ole käesolevas haldusasjas veel lõppenud. Ringkonnakohtu käesolev kohtumäärus on Riigikohtus vaidlustatav. Kuna kaebaja on taotluse toimikust koopia saamiseks esitanud eeldusel, et menetlus on lõppenud, siis puudub ringkonnakohtul käesolevalt vajadus kaebaja taotlust lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium