lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1425/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1425/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1682
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 17 lg 1VastustajaHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 27 lg 1Menetlusosalise õigusedHKMS § 28 lg 2Menetlusosalise kohustused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-1880/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1425

Määruse kuupäev

14. veebruar 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X (X.) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot seoses perearsti tegevusega ning kriminaalmenetluse algatamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-22-1425.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus tema esitatud avaldustest koopiate saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43Korduv kaebus
RÕS § 10 lg 1Riigi õigusabi taotluse esitamine
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
1.
X.X esitas 29. juunil 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Vangla perearsti tegevuse peale. Tallinna Halduskohus edastas 4. augustil 2022 halduskohtu 8. juuli 2022. a määruse alusel kaebuse Tartu Halduskohtule.
2.Kaebaja märgib kaebuses, et Viru Vangla perearst dr. Silvet takistas tal vajalikku psühhiaatrilist abi saamast ning arst kandis meditsiinikaardile valeandmed, märkides, et kaebaja keeldub visiidist psühhiaatri juurde. Kaebuse kohaselt vahetas perearst lühikese perioodi jooksul korduvalt oma äranägemise järgi ilma psühhiaatri nõuandeta kaebajale välja kirjutatud antidepressante. Perearsti tegevus halvendas nende mõne kuu jooksul kaebaja psüühilist tervist. Kaebaja taotleb perearstilt kompensatsiooni summas 4000 eurot tema psüühilise ja füüsilise tervisega eksperimentide läbiviimise eest. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riikliku kaitsja võimaldamiseks. Kaebaja täpsustas 18. juuli 2022. a ja 11. septembri 2022. a pöördumistes, et kaebus on esitatud isiklikult perearsti vastu, vangla ei ole süüdi perearsti tegevuses. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist just perearstilt. Pretensioone vangla vastu ei ole.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 27. septembril 2022 kaebaja taotlus, et talle väljastataks koopiad kõikidest praeguses asjas tema esitatud avaldustest.

3-22-1425

4.Tartu Halduskohtusse saabus 12. oktoobril 2022 kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja osutab, et vajab riigi kulul kaitsjat, sest Viru Vanglal ei ole võimalik andmeid perearsti kohta välja anda. Seda saab teha kohus või kaitsja.
5.Kaebaja esitas 14. oktoobril 2022 kaebuse täienduse, mille kohaselt vangla perearst on seadnud tõsisesse ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise, kuna vahetab liiga sagedasti talle määratavaid antidepressante. Kaebaja leiab, et ebaõige ravi võis esile kutsuda suitsiidi retsidiivi ning ka tema elu oli ohus, kuna viibib kambris enamik aega üksi. Samuti osutab kaebaja, et kuivõrd perearst on kandnud raviplaani valeandmeid (märkides, et kaebaja ei soovi psühhiaatri vastuvõtule), siis on perearsti tegevus ka kriminaalkorras karistatav. Kaebaja palub dokumentide võltsimise osa eraldada eraldi menetlusse ja uurida vastavalt seadustele.
6.Kohus tegi 9. detsembril 2022, 2. jaanuaril 2023 ja 3. veebruaril 2023 Viru Vanglale kohtunõuded, et välja selgitada, kas kaebaja on kaebuses kirjeldatuga seoses esitanud vanglale kahjunõudeid.
7.Viru Vangla teatas 13. detsembril 2022, 3. jaanuaril 2023 ja 9. veebruaril 2023, et kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatuga seoses vanglale kahjunõudeid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

8.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II), järgmisena lahendab kaebaja taotluse tema esitatud avaldustest koopiate saamiseks (III) ning viimasena otsustab kaebaja nime varjamise vajaduse üle määruse avalikustamisel (IV). I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1, 2 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ja pooled ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
10.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4), taotledes Viru Vangla perearsti tegevusega tekitatud tervisekahju hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et hüvitis tuleb välja nõuda perearstilt, mitte Viru Vanglalt.
11.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning selgitab järgmist. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt on meditsiiniosakond Viru Vangla osakond. Viru Vangla direktori 13. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Viru Vangla meditsiiniosakonna põhimääruse“ punkt 1 sätestab, et meditsiiniosakond on Viru Vangla struktuuriüksus ning tulenevalt punktist 2 allub meditsiiniosakond vahetult vangla direktorile või direktori poolt määratud direktori asetäitjale. Eeltoodud punktidest nähtub, et Viru Vangla meditsiiniosakond ning seal töötavad isikud on üks osa vanglast, mitte iseseisev üksus. Kuivõrd kaebajale on väidetavalt kahju tekitanud Viru Vangla tervishoiuteenuse osutaja, siis on käesolevas asjas vastustajaks Viru Vangla, mitte vangla perearst (HKMS § 17 lõige 1 ja § 18 lõige 1).
12.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4

3-22-1425 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

13.Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
14.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahjunõudega vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla teatas 3. jaanuari 2023. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale 2021. ega 2022. aastal ühtegi kahjunõuet. Viru Vangla
9.veebruari 2023. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja ka pärast 3. jaanuari 2023 esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses meditsiinilise teenuse osutamisega. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahjunõudega vangla poole pöördunud.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning hüvitamiskaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
16.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
17.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hüvitamiskaebus halduskohtule.
18.Kaebaja on kaebuses osutanud, et perearsti tegevus dokumentide võltsimisel on kriminaalkorras karistatav, ning palunud eraldada see eraldi menetlusse ja uurida vastavalt seadustele. Kohus selgitab, et nõue algatada kriminaalmenetlus seoses dokumentide võltsimisega ei ole lubatav, kuna halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lõige 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatamata, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS §-d 207−208). II
19.Kaebaja on palunud kaitsjat. Taotletavate riigi õigusabi liikidena on kaebaja märkinud isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Arvestades, et kohus tagastab hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue hüvitamiskaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Ehkki kohus tagastab kaebuse, on kaebajal võimalik esitada praeguse määruse peale määruskaebus, mis tähendab, et asjakohane on otsustada ka riigi õigusabi andmise üle esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 10 lõike 1 ja lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

3-22-1425

20.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
21.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Samuti puudub kohtul põhjus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Halduskohtumenetluses osalemine (sh võimaliku määruskaebuse esitamine) ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kohus osutab, et kaebajal on õigus esitada menetluse käigus tõendite kogumise taotlus. Kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikke asjaolusid ja kogub tõendeid. Kaebaja ei vaja tõendite kogumiseks riigi õigusabi korras esindaja määramist.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. III
23.Kaebaja on palunud, et kohus väljastaks talle koopiad kõikidest praeguses asjas tema esitatud avaldustest.
24.HKMS § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 alusel on menetlusosalisel küll õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et HKMS § 28 lõige 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kaebaja pole praegusel juhul vähimalgi määral põhjendanud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik, et talle väljastataks riigi kulul koopiad tema avaldustest. Lihtsalt soov tutvuda oma avaldustega või omada nendest koopiaid ei ole koopiate riigi kulul väljastamiseks piisav. Kaebajal oli võimalik enne avalduste kohtule esitamist teha endale nendest ümberkirjutused või märkmed nende sisu kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tema avaldustest koopiate saamiseks rahuldamata. IV
25.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium