lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-261/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-261/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-261

Haldusasi

T.L. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks lubada taotleja lühiajalisele kokkusaamisele

Menetlusosalised

Taotleja – T.L. Eeldatav vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

RESOLUTSIOON

Jätta T.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.T.L. esitas 02.01.2023 Tallinna Vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikul 13.0214.02.2023, et säilitada ja arendada peresidemeid ning teha ettevalmistusi vabanemiseks mais 2023.a. T.L. soovis kohtuda H. V. (ema), C-R. L. (poeg) ning K. R. (poja ema).
2.Tallinna Vangla jättis T.L. taotluse 01.02.2023 käskkirjaga nr 5-1/23/239 rahuldamata. T.L. esitas 03.02.2023 nimetatud käskkirjale vaide.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 07.02.2023 T.L. esialge õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks lubada teda lühiajalisele kokkusaamisele ajavahemikul 13.02-14.02.2023. Taotleja lühiajalisele kokkusaamisele mittelubamisega tekivad talle pöördumatud tagajärjed. Taotleja individuaalses täitmiskavas (ITK) on märgitud töötamine väljaspool vanglat, kuid vangla ei võimalda tal tööl käia. Seega on alusetu vangla viide, et taotleja ei täida ITK-d. Taotleja on teinud taotlusi tööle saamiseks HK Scan AS-i ning Sirje Stiil OÜ-sse. Samuti ei ole kohane etteheide taotleja ema tervise kohta, kuivõrd inimese tervislik olukord võib ootamatult muutuda. Taotleja ema tervislik olukord on nii halb, et ta ei liigu enam kodust välja. Taotleja ei ole ema näinud üle 1 aasta ja 8 kuu. Eelnev on emale tekitanud pöördumatut kahju. Taotlejal on põhiõigus perekonnaelu kaitsele. Taotleja ema surma korral tekiks taotlejale pöördumatu kahju. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei kahjustata avalikku huvi. Pigem vastupidi, kuna väljasõidule mittelubamisega võib kaebajale tekkida varaline- ja mittevaraline kahju. Vangla juhtkond on lubanud korduvalt taotlejal viibida väljaspool vanglat, sh teha sisseoste, käia hambaarsti juures jne. Puuduvad põhjused, et mitte võimaldada lühiajalist kokkusaamist. Taotleja suhtes ei ole käimas distsiplinaarmenetlusi.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tallinna Vangla esitas 09.02.2023 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata. Lühiajalise väljasõidu instituudi loomine seadusandja poolt ei tähenda seda, et seda võimaldatakse kõikidele kinnipeetavatele soovitud tingimustel. Vanglast lühiajalise väljasõidu võimalus ei ole käsitletav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Väljasõit peab olema lähtuvalt vangistuse eesmärgist vajalik ning põhjendatud ning lühiajaline väljasõit peab aitama oluliselt kaasa vangistuse eesmärkide paremale täitmisele. Lühiajalise väljasõidu lubamisel võtab vangla teatud riski ning seega on põhjendatud otsuse tegemisel analüüsida kinnipeetavat puudutavaid olulisi asjaolusid. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on võetud arvesse positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. Vangla keeldus T.L.le väljasõiduloa andmisest justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 83 p 4 alusel, kuna leidis, et on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. T.L.t on kahel korral karistatud vangistusega narkokuritegude toime panemise eest. Teise süüteo (kriminaalasi nr xxxxxxx) pani T.L. toime vähem kui kaks aastat peale vanglast tingimisi ennetähtaegset vabanemist ning seda ajal, mil tema katseaja lõpuni oli veel üks aasta ja üks kuu (kriminaalasi nr xxxxxx). T.L. ei suutnud kriminaalhoolduse all viibimise ajal järgida seadusekuulekat elu, mistõttu ei saa vangla olla kindel, et isik suudab väljaspool vanglat käituda õiguskuulekalt. Lisaks on kohus jätnud korduvalt T.L. tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, viimati 21.02.2022 otsusega nr xxxxxxx. T.L. on vangistuse jooksul kokku kolmel korral paigutatud kergema režiimiga avavanglasse. T.L. esimene avavanglas viibimise periood kestis 02.01.-20.11.2019 ning lõppes kinnipeetava distsipliinirikkumiste toime panemise tõttu karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglase tagasi paigutamisega (esmalt Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirja nr 5-1/19/2295 alusel ajutise ning seejärel 20.12.2022 käskkirja nr 5-1/19/2599 alusel ümber paigutamisega). T.L. teine avavanglas viibimise periood kestis 19.01.- 22.10.2021 ning lõppes kinnipeetava uute distsipliinirikkumiste toime panemise tõttu karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglase tagasi paigutamisega. T.L. kolmas avavanglas viibimise periood algas 14.12.2022. T.L. ei ole varasematel avavanglas paiknemiste perioodidel järginud distsiplinaarkorda, sh on vangla kehtestatud reegleid rikkunud ka väljaspool vanglat viibimisel (haldusasi nr 3-21-2774), ei saa vangla olla kindel, et T.L. vangla usaldust ei kuritarvita ja õiguskuulekalt käitub. Kuivõrd vangla vastutab isiku eest, kelle ta väljapoole vanglat lubab, peab vangla olema isiku õiguskuulekas käitumises veendunud, praegu selline veendumus puudub. T.L. ei ole asunud veel täitma tema kohta 29.12.2022 kinnitatud ITK-s kehtestatud töökohustust. T.L. on küll esitanud avavanglaga koostöölepingut omavale äriühingule HK Scan Estonia AS taotluse tema tööle võtmiseks, kuid mingit tagasisidet T.L. tööle võtmiseks laekunud ei ole. Vangla ei saa lubada taotlejat tööle Sirje Stiil OÜ-sse, kuivõrd vangla on kaotanud OÜ osas usalduse. Kuna T.L. hetkel väljapool vanglat ei tööta ning on viibinud järelevalveta väljaspool vanglat vaid mõne tunni kestel, ei ole vanglal olnud võimalik kujundada veendumust tema vanglavälise käitumise osas. T.L. on ühe väljasõidu põhjusena märkinud poja C.-R. L. kokkusaamise ning temaga kino külastuse. T.L. lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel selgus, et K. R. kinnitusel sellist kokkusaamist poleks toimunud ning see oli teada ka T.L.le. Seega on T.L. esitanud vanglale väljasõidul planeeritavate tegevuste kohta ebaõigeid andmeid. Ilmselgelt kahjustab selline käitumine T.L. usaldusväärsust vangla silmis ning loob kahtluse väljasõidu motiivide osas. T.L. viidatud remonttööde tegemisest ei tulene ülekaalukat vajadust väljasõidule minemiseks. Taotlusest nähtuvalt ei ole nimetatud tööd kiireloomulised ega ole seotud mingi kindla tähtajaga. T.L. ei ole esitanud mingeid uusi asjaolusid seoses ema tervisega, nt ema tervise järsk halvenemine. T.L. on ema pöördumatult parandamatule terviseseisundile viidanud süstemaatiliselt, viimati 2019.a. Taotleja ei saa eeldada, et tema ema terviseseisund tagab talle tingimata õiguse lühiajalisele väljasõidule ning seda ilma igasuguste vanglapoolsete kaalutlusteta. Kinnipeetaval ei ole absoluutset subjektiivset õigust lühiajalisele väljasõidule. Kohus ei saa kohustada Tallinna Vanglat kinnipeetavale väljasõitu võimaldama, kui vangla leiab, et konkreetse kinnipeetava puhul ei ole väljasõidule lubamine õiguskorra kaitse tagamise vajadusest tulenevalt põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole õigustatud, kuna sellisel juhul otsustatakse põhivaidlus ette ära. T.L. taotlusest ei nähtu selliseid ülekaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid lühiajalise väljasõidu

võimaldamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist. T.L.l on võimalik peresuhteid hoida ka läbi lühiajaliste kokkusaamiste, samuti telefoni ja kirja teel. Avalikkusel on huvi, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostatakse järelevalvet ning avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. T.L. huvi minna lühiajalisele väljasõidule ei kaalu üles avalikkuse huvi hoida ära täiendavaid õigusrikkumisi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
6.T.L. esitas esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat lubama taotleja lühiajalisele väljasõidule ajavahemikul 13.02-14.02.2023. Tallinna Vangla jättis 01.02.2023 käskkirjaga nr 5-1/23/239 rahuldamata T.L. taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikul 13.02-14.02.2023. T.L. esitas nimetatud käskkirjale 03.02.2023 vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuivõrd Tallinna Vanglal on õigus 03.02.2023 esitatud vaiet menetleda kuni 13.02.2023 või kauem, möödub T.L. taotluses soovitud tähtaeg lühiajalise väljasõidu loa saamiseks. Samuti ei saa vaiet pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuivõrd vastava loa andmine on diskretsiooniotsus. Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Vaatamata eelnevale hindab kohus, kas taotlejale tekivad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatud tagajärjed.
8.Kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu võimaldamist reguleerib VangS § 32. Nimetatud sätte järgi saab kinnipeetavale lühiajalist väljasõitu võimaldada kahel alusel: erakorralise perekondliku sündmuse puhul (VangS § 32 lg 5) ning väljasõiduks koostatud vastava plaani alusel (VangS § 32 lg-d 1–3). Väljasõit plaani alusel kujutab endast sisuliselt vangistuse täideviimisel kasutatavat kohtlemisabinõu, mille eesmärk on vabanemisjärgsete töö-, õppimis-, eluaseme- ja muude asjade korraldamine (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 99). VSkE § 82 lg 1 kohaselt arvestatakse väljasõidutaotluse rahuldamist otsustades kinnipeetava toimepandud kuriteo laadi (p 1), kinnipeetava isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske (p 2), kinnipeetava käitumist vanglas (p 3), väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal (p 4), individuaalse täitmiskava järgimist (p 5), väljasõidu eesmärki (p 6) ja väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale (p 7). VSkE § 83 p 4 järgi võib väljasõiduloa andmisest keelduda muul põhjusel, kui on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
9.Lühiajalise väljasõidu võimaldamise otsus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mille puhul saab kohus kontrollida haldusorgani poolt kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei saa eraldivõetuna hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Seega hindab kohus, kas vangla on taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud õigetest asjaoludest.
10.Taotleja on vanglale esitatud väljasõidutaotluses märkinud väljasõidu eesmärgina vajadust veeta aega haige emaga, teha ettevalmistusi vabanemiseks ning minna pojaga kinno. Tallinna Vangla lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumist ei saa pidada T.L. õigusi intensiivselt riivavaks. Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisest ei tulene kaebajale ühegi olulise õigushüve, sh õiguse perekonnaelule, olulist riivet, ning see ei halvenda oluliselt taotleja olukorda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12).
12.Inimlikult on mõistetav T.L. soov emaga ning pojaga kokku saada, kuid selle mittevõimaldamisel ei saabu antud juhul pöördumatult kahjulikke tagajärjed. Vangla kinnitusel on T.L. ka varasemalt esitanud taotluse lühiajaliseks väljasõiduks seoses ema halva tervisega. Ei saa välistada, et taotleja ema tervis tõepoolest halveneb järsult, kuid praegusel ajal taotleja ema elab oma kodus (mitte haiglas või hooldekodus) ning vajab üksnes kõrvalist abi toimetulekuks, millist abi viimane ka taotleja sõnul saab. Ka pojaga suhtlemist või kokkusaamist on võimalik korraldada muul moel kui kinokülastus ning mida ei saa lugeda möödapääsmatuks olukorraks. Seetõttu ei ole emaga ning pojaga kokkusaamine taotluses toodud asjaoludel või remondi tegemine sellised erakorralised asjaolud, millisel juhul võiks taotleja huvisid pidada olulisemaks tema ühiskonnaohtlikkusest. Lapse ema kinnitusel pojaga kokkusaamist aga toimunud ei olekski.
13.Vangla kinnitusel ei ole T.L. avavanglas paiknemiste perioodidel järginud distsiplinaarkorda ning on rikkunud reegleid ka väljaspool vanglat, mistõttu on põhjendatud vangla hirm, et T.L. kuritarvitab vangla usaldust ning ei käitu vanglast väljas õiguskuulekalt. Vangla järeldusi kinnitab asjaolu, et taotlejat on kahel korral karistatud vangistusega narkokuritegude toime panemise eest. Sh ei suutnud T.L. kriminaalhoolduse all viibimise ajal käituda seadusekuulekalt (kriminaalasi nr xxxxxx ning kriminaalasi nr xxxxxx). Lisaks on kohus jätnud korduvalt T.L. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata (viimati 21.02.2022 otsusega nr xxxxxx).
14.Vangla on välja toonud, et taotleja ei ole asunud täitma tema kohta 29.12.2022 kinnitatud ITK-s kehtestatud töökohustust, kuid on esitanud avavanglaga koostöölepingut omavale ettevõttele HK Scan Estonia AS-le taotluse tema tööle võtmiseks. Kohtu hinnangul ei saa taotlejale ette heita, et ta ei ole saanud vastust nimetatud äriühingult tema tööle võtmise osas. Samuti seda, et vangla ei pea Sirje Stiil OÜ-d usaldusväärseks äriühinguks. Samas, kui isegi eelnev kõrvale jätta, on vangla lähtunud ka muudest asjaoludest ning leidnud põhjendatult, et T.L. taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ka taotleja nimetatud lühiajalistest vanglast välja lubamistest ei saa järeldada, et taotlus tuleb igal korral rahuldada.
15.Seega, arvestades T.L. 02.01.2023 taotluses kirjeldatud väljasõidu eesmärke ning vastustaja antud ohuhinnangut, puudub kohtul alus arvata, et Tallinna Vangla oleks jätnud arvesse võtmata selliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis oleksid toonud kaasa taotluse rahuldamise. Kohtule ei nähtu selliseid pöördumatuid taotlejale saabuvaid tagajärgi, mis kaaluvad üles avaliku huvi, et vanglas teostatakse kinnipeetavate isikute üle järelevalvet ning hoitakse ära võimalikke õigusrikkumisi. Kohus nõustub vanglaga, et T.L.l on võimalik peresuhteid hoida ka lühiajaliste kokkusaamistel, telefoni ja kirja teel. Vangla ei ole rikkunud vaidlustatud otsuse langetamisel kaalutlusreegleid.
16.Kohus jätab seetõttu T.L. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja