Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks maksma kaebajale tasu eesti keele õppimise eest septembrikuu eest koos esialgse õiguskaitse taotlusega
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Matvejev Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.
2.Jätta Sergei Matvejevi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Võtta asja materjalide juurde Sergei Matvejevi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 10.09.2022–09.01.2023 kohta.
4.Vabastada Sergei Matvejev riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.Jätta Sergei Matvejevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus toimetatakse kätte Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla otsustas 22.09.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/511 kohaldada Sergei Matvejevi suhtes justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 ning vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine määrati kuni asjaolude äralangemiseni.
3-23-117
2.S. Matvejev esitas 12.10.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palub hüvitada talle vangla töötajate poolt tekitatud kahju 300 eurot. Kaebajale keelduti 10.10.2022 maksmast tasu eesti keele kursustel osalemise eest summas 30 eurot, arvestades õppetöö algust 15.08.2022. Kuna kogu klass puudus põhjuseta, kuid valikuliselt osadele makstakse tasu, siis kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse. Kaebaja ei ole õppetöölt puudumises süüdi, kuna tema suhtes kohaldati VangS §-i 69 ja ta viibis suletud kambris. Lisaks ei määratud ametniku süül kaebajat koheselt alates 15.08.2022 osalema riigikeele A2 taseme kursusele ning algselt pandi ta kirja B2 taseme kursusele, vaatamata sellele, et ta eesti keelt hästi ei oska. Kaebaja palub maksta talle Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 182) alusel ette nähtud 30 eurot (varaline kahju) või kui seda ei hüvitata, siis määrata talle hüvitis 300 eurot moraalse kahju eest, mis on tekitatud vangla töötajate R. Feofanovi ja K. Luuri süül.
3.Viru Vangla jättis 14.12.2022. a otsusega nr 6-16/239-4 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, leides, et kaebajale ei ole tekkinud varalist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 tähenduses ega mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Määruse nr 182 § 2 lg 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus, millest makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Eelduslikult on S. Matvejev pidanud silmas määruse nr 182 § 2 lg 2 tähenduses 30 protsendi ulatuses tasu maksmist, kuivõrd üheski õigusaktis ei ole eraldi sätestatud, et riigikeele õppimise eest peab kinnipeetavatele iga kuu tasuma 30 eurot. Augusti eest maksti tasu välja 16.02.2022 alustanud A2 taseme kursusele, kus S. Matvejev ei osalenud. 15.08.2022 alustanud A2 taseme kursusele, kus osaleb S. Matvejev, alustati tasu väljamaksmist alates septembrist põhjusel, et selleks ajaks sai rühm tervenisti komplekteeritud. Septembri eest ei saanud S. Matvejev tasu seetõttu, et ta viibis alates 22.09.2022 lukustatud režiimil ega osalenud tundides. Sellel põhjusel puudumist loetakse põhjuseta puudumiseks ning määruse nr 182 § 3 lg 1 kohaselt esines alus tasu maksmise peatamiseks. Oktoobrikuu eest sai S. Matvejev tasu 20,71 eurot (30 protsenti määruse nr 182 § 2 lg-s 2 sätestatud summast). Kuna S. Matvejevi suhtes VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud tema enda käitumisest ja tegevusest, siis puudus ta õppetööst eelkõige enda tegude tagajärjel. Seetõttu ei anna S. Matvejevi süüdistused alust tõlgendada tema õppetööst puudumist põhjusega puudumisena. R. Feofanovi poolt S. Matvejevi keeleoskuse taseme osas vangiregistri andmetest lähtumine on eelkõige kaebajat soodustava iseloomuga. Vaatamata asjaolule, et kaebajat ei määratud koheselt A2 taseme õppegruppi, ei ole kaebajale seeläbi kahju tekkinud. Pelgalt sellekohane subjektiivne võimalik ebamugavustunne ei ole käsitatav RVastS § 9 lg 1 tähenduses mittevaralise kahjuna. Kaebajale ega teistele temaga samas A2 taseme riigikeele grupis osalejatele ei olnud augusti eest tasu maksmine ette nähtud, mistõttu ei ole kaebajat diskrimineeritud.
4.18.01.2023 saabus Tartu Halduskohtusse S. Matvejevi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks maksma talle eesti keele õppimise eest kinni peetud tasu 69,03 eurot. Tasu maksmine on ette nähtud määrusega nr 182. Vangla pidas taotletava summa kinni 22.09.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/511. Kaebaja leiab, et 69,03 eurot tuleb talle tagastada RVastS § 8 lg 1 alusel. Kui kaebajale õppimise eest määratud tasu ei tagastata, toob see kaasa olukorra, kus teda karistati ühe teo eest kolm korda (paigutati teise sektorisse, suleti 7 päevaks teistest eraldi kambrisse ja võeti ära tasu eesti keele õppimise eest).
5.20.01.2023 saabus Tartu Halduskohtusse S. Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju kompenseerimiseks. Kaebaja palub mõista Viru Vanglalt välja hüvitise 660 eurot, millest 300 eurot on kaebaja juriidilise töö eest käesolevas asjas, 300 eurot kaebaja inimväärikuse alandamise ja au teotamise eest K. Luuri poolt ja kaebaja ebaseadusliku hoidmise eest vangla kinnises kambris VangS § 69 alusel ning 60,09 eurot selle eest, et kaebajale ei makstud tasu õppimise eest septembrikuu eest.
3-23-117 Kaebaja palub veel kohtul hinnata tõenäosust talle aastatel 2011–2013, kui ta viibis vanglas vahistatuna, õppimise eest tasu 640 euro väljamaksmise osas, kuna määruses nr 182 ei ole määratlust, et vahistatutel ei ole õigust õppimise eest tasu saada. Kaebaja palub ka kohtul tuvastada vanglapoolne võlaõigusseaduse (VÕS) § 1005 rikkumine määruse nr 182 täitmata jätmise eest, kuna vanglal oli kohustus maksta tasu teatud teo tegemise eest (ehk kui kaebaja õpib, oli kohustus maksta tasu). Kaebaja selgitab, et vangla ametnik K. Luuri tegevus tekitas talle 60 euro väärtuses vahetut kahju, kuna viimase väidete kohaselt kaebaja lõi kedagi. Kui kaebaja oleks kedagi löönud, oleks sellega seoses algatatud tema suhtes kriminaalasi. Kuna K. Luuri väited ei ole tõendatud, oli see kaebaja laimamine ning au ja hea nime teotamine. Kaebaja nõuab K. Luurilt selle laimu ametlikku ümberlükkamist või au ja hea nime teotamise eest hüvitise 300 euro maksmist. K. Luuri ebaseaduslik tegevus seisnes veel selles, et tema koostatud 22.09.2022. a käskkirjas nr 3-22/1-2/511 puudus edasikaebamise kord. Seetõttu on vangla käskkiri tühine. Kaebaja esitas 29.09.2022 vanglale vaide, milles nõudis tühise haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja vabastati kinnisest kambrist 30.09.2022 ja tal lubati minna eesti keele tundi, millest saab järeldada, et vangla nõustus kaebajaga selles, et käskkiri oli tühine. Samas ei makstud kaebajale tühise haldusakti tõttu tekkinud kahju eest hüvitist ehk tühise haldusakti tagajärgi ei kõrvaldatud haldusmenetluse seaduse § 69 kohaselt. Kuna vangla kaudselt tunnistas enda käskkirja nr 3-22/1-2/511 tagasiulatuvalt kehtetuks, palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras tuvastada, et K. Luuri koostatud käskkiri on tagasiulatuvalt kehtetu haldusakt, kuna selles puudub edasikaebamise kord. Kaebaja märgib veel, et õppis varasemalt vanglas eesti keelt ja tegi eksami A2 ja B1 tasemel. Kaebaja ei sooritanud B2 eksamit ebapiisavate teadmiste tõttu. Vangla ei maksnud kaebajale õppimise eest tasu 640 eurot põhjusel, et kaebaja oli vahistatu, kuigi määruses nr 182 on kirjas, et tasu saavad kõik vanglas viibivad kinnipeetavad. Vangla 14.12.2022. a otsuse nr 6-16/239-4 punktis 2.4 tehtud viited sellele, justkui vanglal on lai hindamisvõimalus, mida riigikeele õppetööst puudumisena tõlgendada, on alusetud. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub veel anda talle tõlk menetlusdokumentide tõlkimiseks.
6.Viru Vangla teatas 23.01.2023. a vastuses kohtunõudele, et S. Matvejev ei ole esitanud vaiet vangla 22.09.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/511 peale. Vangla selgitas, et S. Matvejev on saanud õppe eest tasu 20,71 eurot 2022. a oktoobris ja novembris. Detsembrikuu õppetasu makset ei ole veel teostatud.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus selgitab esmalt kaebuse nõuetega seonduvat. Kaebuses on taotletud Viru Vanglalt hüvitise väljamõistmist kokku 660 euro ulatuses (300 eurot kaebaja juriidilise töö eest praeguses asjas; 300 eurot kaebaja inimväärikuse alandamise ja au teotamise eest K. Luuri poolt ning kaebaja ebaseadusliku hoidmise eest vangla kinnises kambris VangS § 69 alusel; ning 60,09 eurot tasu õppimise eest septembrikuu eest, millest kaebaja ilma jäeti) ning K. Luuri poolt kaebaja kohta esitatud väidete (et kaebaja lõi teist kinnipeetavat) ametlikku ümberlükkamist.
8.1.Seoses kaebuses märgitud nõudega mõista vanglalt välja hüvitis 60,09 eurot selle eest, et kaebajale ei makstud eesti keele õppimise eest tasu septembrikuu eest, märgib kohus, et käsitab seda kui kohustamisnõuet vangla kohustamiseks kaebajale eesti keele õppimise eest tasu maksmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohus märgib täpsustavalt, et eelduslikult on kaebaja silmas
3-23-117 pidanud 69,03 euro väljamaksmist, kuivõrd kaebuses on ta viidanud lisaks 60,09 eurole ka 69,03 eurole ning ka esialgse õiguskaitse taotluses palus ta 69,03 euro väljamõistmist. Ühtlasi tuleneb määruse nr 182 § 2 lg-st 2, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot. Seetõttu tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja palub kohustada vanglat maksma talle septembrikuus eesti keele õppimise eest tasu 69,03 eurot.
8.2.Õppimise eest saamata jäänud tasu väljamaksmise nõudega on kohtu hinnangul hõlmatud ka kaebaja palve viitega VÕS §-le 1005 tuvastada, et vangla on jätnud täitmata määruses nr 182 sätestatu.
8.3.Arvestades eelnevat, leiab kohus, et kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot kaebaja juriidilise töö eest käesolevas asjas; 2) Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot inimväärikuse alandamise ja kaebaja au teotamise ning kaebaja ebaseadusliku hoidmise eest vangla kinnises kambris VangS § 69 alusel; 3) Viru Vangla kohustamiseks lükkama ametlikult ümber K. Luuri poolt väidetu, et kaebaja lõi teist kinnipeetavat; 4) Viru Vangla kohustamiseks tasuma kaebajale eesti keele õppimise eest tasu 69,03 eurot 2022. a septembrikuu eest.
9.Kohus on seisukohal, et kaebus vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt kaebaja inimväärikuse alandamise ja au teotamisega ning kaebaja ebaseadusliku hoidmisega vangla kinnises kambris VangS § 69 alusel, samuti vangla kohustamiseks kaebaja kohta esitatud valeväidete ümberlükkamiseks kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
9.1.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
9.2.Kaebaja viitab Viru Vangla 14.12.2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/239-4. Vanglale esitatud kahjunõudes taotles kaebaja moraalse kahju hüvitamist, mis on tekitatud kontaktisiku R. Feofanovi tegevusega ja K. Luuri lohakusega. Kahjunõude kohaselt seisnes K. Luuri lohakus selles, et ta paigutas A. Hodjuki kaebajaga samasse elusektsiooni, kuigi kaebaja oli varasemalt viidanud nende kokkusobimatusele (tekkis konflikt ja kaebaja suhtes kohaldati VangS §-i 69), kuid mitte selles, et K. Luuri esitas kaebaja kohta valeväiteid (et kaebaja lõi kedagi), nagu kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses. Seega, kuigi kaebaja on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka vanglale esitatud kahjunõudes taotlenud moraalse kahju hüvitamist seonduvalt K. Luuri õigusvastase tegevusega, siis need tegevused, mida kaebaja õigusvastaseks peab ja on nimetanud, on kahjunõudes ja kaebuses erinevad. Kaebaja ei ole kahjunõudes taotlenud hüvitist tema ebaseaduslikult lukustatud kambrisse paigutamise ega seal VangS § 69 alusel viibimise eest.
9.3.Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et kaebuses ja vanglale esitatud kahjunõudes toodud kahjunõude alused ei kattu. Seetõttu on kaebajal hüvitamiskaebuses seonduvalt tema inimväärikuse alandamise ja au teotamisega ning tema ebaseadusliku hoidmisega vangla kinnises kambris täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
3-23-117
9.4.Kaebaja ei ole kahjunõudes taotlenud ka K. Luuri esitatud valeväidete ümberlükkamist, mistõttu ei ole ka võimaliku heastamisnõude (RVastS § 11, HKMS § 37 lg 2 p 5) esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
9.5.Arvestades eeltoodut, tagastab kohus kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja inimväärikuse alandamise ja au teotamisega ning kaebaja ebaseadusliku hoidmisega vangla kinnises kambris, samuti heastamisnõudes valeväidete ümberlükkamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kaebus vangla kohustamiseks maksma kaebajale tasu 69,03 eurot eesti keele õppimise eest 2022. aasta septembrikuu eest ning kahju hüvitamiseks 300 euro ulatuses seoses kaebaja poolt enda kaitsmiseks haldus- ja kohtumenetluses pöördumiste esitamise vajadusega, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.1.Kohus märgib, et kaebaja nõutava varalise hüve väärtus jääb alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
10.2.Kaebaja ei saanud tasu eesti keele õppimise eest septembrikuu eest põhjusel, et ta viibis alates 22.09.2022 lukustatud režiimil ning tema suhtes oli kohaldatud liikumise ja suhtlemise piirangut (sh taasühiskonnastavates tegevustes osalemise piiramine), mistõttu ei osalenud ta osades septembris toimunud tundides. Lukustatud režiimil viibimise tõttu puudumist on Viru Vangla lugenud põhjuseta puudumiseks (vt Viru Vangla 14.12.2022. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsus nr 6-16/239-4). Määruse nr 182 § 3 lg 1 kohaselt peatatakse tasu maksmine selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse põhjusega puudumiseks lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust. Arvestades eelnevat, nõustub kohus vanglaga selles, et vanglal on lai hindamisruum selle üle, millisena käsitada õppetööst puudumist. Kohus leiab, et kaebaja puudumist õppetööst tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude tõttu võib tõepoolest käsitada kui põhjuseta puudumist, kuivõrd julgeolekuabinõude kohaldamine sõltub suuresti kaebaja enese käitumisest ning kaebajal on seeläbi võimalik vältida tema lukustatud kambrisse paigutamist ja vanglasisese liikumisvabaduse piiramist. Riigikeele õppe korraldaja M. Kõrvoja on enda 06.12.2022. a vastustes kahjunõude menetleja esitatud küsimustele kinnitanud ka seda, et iga kursuse alguses räägitakse sellel osalejatega määrusest mitu korda ja iga õpilane teab neid reegleid (sh seda, et kui kinnipeetav ei jõua tundi ja on lukustatud režiimil, siis tema õppetasu maksmine peatatakse terve kuu ulatuses). Ühtlasi ei ole kaebaja vaidemenetluse korras vaidlustanud vangla 22.09.2022. a käskkirja tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude kohta. Kaebaja ei vaidle sisuliselt ka vastu, et tema ja A. Hodjuki vahel konflikt aset leidis, mille tõttu tema suhtes julgeolekuabinõusid kohaldati, vaid on seisukohal, et konflikt leidis aset K. Luuri süül, kuivõrd viimase tõttu paigutati A. Hodjuk kaebajaga samasse sektsiooni, kuigi kaebaja oli nende omavahelisele mittesobivusele varasemalt tähelepanu juhtinud. Arvestades kaebuse põhjendusi ning lähtudes toimiku materjalidest ja eeltoodust, ei saa kohtu hinnangul pidada kaebuse edulootusi kohustamisnõude osas kuigivõrd suurteks.
10.3.Kohus ei pea kaebust ka hüvitamisnõudes seonduvalt kaebaja poolt vanglale ja kohtule pöördumiste koostamise vajadusega erilisi edulootusi omavaks. Kohus leiab, et vanglale ja
3-23-117 kohtule pöördumiste esitamisega ei saanud kaebajal tekkida RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebaja ei ole täpsustanud oma väiteid seoses võimaliku saamata jäänud tuluga, mistõttu ei saa eeldada talle sellega seoses ka varalise kahju tekkimist RVastS § 8 tähenduses.
10.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel S. Matvejevi kaebuse kohustamisnõudes ja hüvitamisnõudes seonduvalt kaebaja poolt pöördumiste esitamise vajadusega. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.5.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust.
11.Seoses kaebaja esitatud taotlusega hinnata tõenäosust kaebajale 640 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et aastatel 2011–2013 viibis kaebaja vahistatuna vanglas ja õppis eesti keelt, kuid ei saanud selle eest tasu, märgib kohus järgmist. Kohus ei anna praeguse asja raames hinnanguid võimalike tulevaste kaebuste eduväljavaadete osas, kuid selgitab siiski, et määrus nr 182 reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu arvutamise ja maksmise korda. VangS § 2 kohaselt on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Seega ei kohaldu määrus nr 182 vanglas viibivate vahistatute suhtes. Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu HKMS § 46 lg-le 4, mille kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Esialgse õiguskaitse taotlus
12.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub kohustada Viru Vanglat maksma talle temalt kinni peetud 69,03 eurot eesti keele õppimise eest septembrikuu eest (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lähtub põhivaidluse esemest, siis vaatab kohus taotluse sisuliselt läbi, vaatamata kaebuse tagastamisele (vt Riigikohtu 17.05.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
13.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 10.09.2022–09.01.2023 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (HKMS 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
14.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.1.HKMS § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks, et see oleks vajalik isiku õiguste kaitseks.
14.2.Kaebaja ei ole põhjendanud tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust, vaid väljendab rahulolematust sellega, et vangla pidas temalt 22.09.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/511 kinni
3-23-117 tasu, mida ta pidi eesti keele õppimise eest saama. Kohus selgitab, et vangla ei ole 22.09.2022. a käskkirjaga otsustanud pidada kinni eesti keele õppimise eest kaebajale ette nähtud tasu, vaid nimetatud käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebajale eesti keele õppimise eest tasu maksmine peatati, kuivõrd ta ei osalenud eesti keele tundides. Kaebaja põhjendab taotlust veel sellega, et ta ei saanud õppetöös osaleda vangla süül ehk tasu mittemaksmine ei olnud tema hinnangul seetõttu põhjendatud. Samuti heidab kaebaja vanglale ette seda, nagu oleks teda karistatud mitu korda ühe teo eest. Seega ei ole kaebaja välja toonud, millised rasked või pöördumatud tagajärjed talle saabuvad, kui kohus taotlust ei rahulda. Kaebaja on taotluses esitanud üksnes põhjendused selle kohta, miks ta vangla tegevusega ei nõustu, kuid ei ole välja toonud, mis tagajärjed talle kaasnevad, kui ta seda tasu kohe ei saa. Ka kohtule ei nähtu, et taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.
14.3.Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et kaebajale tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata.
15.Kaebaja taotlus tuvastada esialgse õiguskaitse korras, et vangla 22.09.2022. a käskkiri nr 322/1-2/511 kaebaja sulgemise kohta VangS § 69 alusel on tagasiulatuvalt kehtetu, tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd esialgse õiguskaitse korras ei saa nõuda tuvastamist. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatavad abinõud on sätestatud HKMS § 251 lg-s 1. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.