Otsuse avalikult teatavaks- 5. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-122430
Tsiviilasi
Bondora Servicer OÜ hagi Nele Salumets vastu 1016,92 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
1080,59 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja: Bondora Servicer OÜ (rk 12831019, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) • Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (epost [email protected]) • Kostja: Nele Salumets (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX,
XXXXX XXXX, XXXXXXXX)
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora Servicer OÜ hagi Nele Salumets vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Nele Salumetsalt Bondora Servicer OÜ kasuks 798,06 eurot (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja 6 eurosenti), millest 767,49 eurot on põhinõue ja 30,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 24.11.2016 seisuga.
3.Välja mõista Nele Salumetsalt Bondora Servicer OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt 767,49 eurot alates 25.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 736,92 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud 78,50% ulatuses Nele Salumetsa ja 21,50% ulatuses Bondora Servicer OÜ kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-122430 Bondora Servicer OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Nele Salumetsalt Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskulud 196,25 eurot.
8.Välja mõista Nele Salumetsalt Bondora Servicer OÜ kasuks viivis menetluskulult 196,25 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
1.Bondora Servicer OÜ esitas 28.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1236,71 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2016 aadressil XXXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXX XXXXXX, XXXXXXXXX. Võlgnik Nele Salumets esitas 18.10.2016 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 09.11.2016 määrusega jättis kohus hageja avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.11.2016 esitas Bondora Servicer OÜ kohtule uue hagi.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostjale sai endale laenusumma 800 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 760 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses summas 800 eurot.
4.Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra.
5.Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 25.12.2014 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 792,93 eurot ega intressi summas 128,39 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud.
6.28.11.2016 määrusega jättis kohus hagiavalduse uuesti käiguta ning palus hagejal märkida hagiavalduses isikud, kelle vahel on laenuleping sõlmitud, et kohus saaks hinnata, kas tegemist on tarbijakrediidilepinguga või mitte. Samuti palus kohus hagejal esitada ka üldtingimuste punktis 2 nimetatud laenuleping(ud).
7.13.12.2016 esitas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise. Esitatud avalduses selgitab hageja, et hageja nõue tugineb kostja ja Bondora Servicer OÜ vahel sõlmitud laenulepingul, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt. Samas on hageja ka märkinud, et laenuleping on sõlmitud Bondora ASi investeerinud isikute ja kostja vahel. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud 2(5)
tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Hagiavalduse lisatud laenutaotlus (pakkumus laenulepingu sõlmimiseks) on poolte vahel sõlmitud laenulepinguks. Laenulepingu üldtingimuste punkti 2 kohaselt loetakse üldtingimuste punktis 3.2 nimetatud tingimuse täitmisel laenuvõtja ja oksjoni võitnud Laenuandja vahel automaatselt sõlmituks alates vastava oksjoni lõppemisest. Kohtu põhjendused
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
9.Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 792,93 eurot, intressi 128,39 eurot, 24.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 95,60 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 25.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on 21.10.2014 esitanud isePankur AS portaalis www.isepankur.ee 800 euro väljastamiseks laenutaotluse (tl 28-29), mis on rahuldatud ning 27.10.2014 on kostja kontole kantud 760 eurot (tl 39-40), kuivõrd kostja tasus laenusummast laenuandja teenustasud. Sellega on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses (27.10.2014 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidi sätted, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus on andud hagejale võimaluse (28.11.2016 hagi käiguta jätmise määrus) esitada kohtule laenulepingud ning isikud, kelle vahel konkreetselt laenulepingud sõlmitud on, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.
13.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).
14.Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. 3(5)
15.VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 27.10.2014 kuni 25.05.2015 maksimaalselt 0,38 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Kuivõrd kostja on hagiavaldusest nähtuvalt hagejale intressi katteks tasunud 25,82 eurot ja põhiosa katteks 7,07 eurot, tuleb hageja nõue kostjalt 128,39 euro väljamõistmiseks intressi katteks jätta rahuldamata ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel arvestada 32,51 eurot (25,44+7,07) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades laenusumma katteks tasutud 32,51 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 767,49 euro ulatuses (800-32,51). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 27.05.2016 arvestada viivist.
16.Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 30,57 euro ulatuses. Viivise arvestus ajavahemiku 27.05.2016 kuni 24.11.2016 kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades.
17.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 798,06 euro ulatuses, millest 767,49 eurot on põhinõue ja 30,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 24.11.2016 seisuga. Eeltoodud summale lisanduvad TsMS § 367 alusel alates 25.11.2016 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 736,92 eurot.
18.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
20.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~78,50% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 78,50% ulatuses kostja ja 21,50% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).
23.Hageja poolt tasutud riigilõiv 200 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Hagiavaldusest ja 24.11.2016 arvest nr 2147681 nähtuvalt on hageja õigusabikulud 950 eurot (esindustasu kostja kohtumenetluses). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse
4(5)
sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot.
24.Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 275 eurot (200 + 75).
26.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 196,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.