Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
05.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12492
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus VO pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu väljakuulutamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Ester Kuivas
04.11.2016
määrus
pankroti
Võlgnik VO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Yulia Klyukach Pankrotihaldur Andrus Õnnik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 04.11.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja VO kanda. Võlausaldajal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.08.2016 esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 03.10.2016 nimetas Pärnu Maakohus ajutise halduri.
2.Võlausaldaja avalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lõike 1 alusel 04.02.2011 lepingu nr 13-13/2-6, millega võlgnik võttis endale kohustuse OÜ G maksuvõla tasumiseks summas 50 000 eurot. 22.05.2014 sõlmisid võlgnik ja maksuhaldur nimetatud lepingu alusel tasumata summa 20 733.38 euro kohta võlanõude tunnustamise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Kokkuleppe punkti 1.4 kohaselt kohustus võlgnik võla tasuma hiljemalt 30.06.2014. Võlgnik tasus kokkulepitud kuupäevaks vaid osa summast (6349.99 eurot). Maksuhaldur pöördus 13.08.2014 kohtutäituri poole, kelle kaudu laekus lisaks kokku 8228.38 eurot. Viimane laekumine toimus 11.09.2015. 16.08.2016 seisuga on tasumata lepinguga võetud kohustusest 12 505 eurot. Võlgnikul puudub registervara. Samuti ei oma ta väärtpabereid ning viimati sai töötasu 2014.a. Enam kui kaks aastat kestnud täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud võlgnikult maksukohustusi sisse nõuda. Võlgniku seisukoht
3.27.10.2016 kohtuistungil oli võlgnik seisukohal, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna tema maksejõuetus ei ole püsiva iseloomuga. Tegemist on ajutiste raskustega, mida on võimalik ületada. Läbi I OÜ omab ta osalust M OÜ-s, millele kuulub kolm kinnistut. Kinnistutele on võimalik seada hüpoteeke võlausaldaja kasuks. Võlgnikul on äriühingu kaudu piisavalt rahalisi vahendeid. On arusaamatu, miks kohtutäituri kaudu ei ole realiseeritud I OÜ osa. Ajutise halduri aruanne ja seisukoht kohtus
4.Ajutise halduri aruande kohaselt kuulub võlgnikule osalus H OÜ-s, mille osakapitali suuruseks on 2600 eurot, kuid turuväärtuseks 0 eurot. Äriühing ei tegutse ja kogu vara on panditud Nordea Bank AB kasuks ning pank realiseerib tagatisi. Kohustusi panga ees on u 185 000 eurot. Võlgnikul on samuti osalus I OÜ-s, mille osakapitali suuruseks on 2600 eurot, kuid turuväärtuseks 0 eurot. Äriühing ei tegutse, kuid talle kuulub 127 000 euro suuruse nominaalväärtusega osalus M OÜ-s, kuid see ei tekita suure tõenäosusega I OÜ osalusele reaalset turuväärtust. Kokkuvõttes on võlgniku varade reaalseks väärtuseks 0 eurot.
5.Kohustusi on võlgnikul vähemalt 205 087.10 euro suuruses - pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees 12 505 eurot, MyCredit Estonia OÜ ees 5725.64 eurot, Nordea Bank AB Eesti filiaali ees (käenduslepingust tulenev) 184 712.65 eurot. Nõuded on muutunud sissenõutavaks. Lisaks võlgnevused kohtutäiturite ees vastavalt 1400.46 eurot ja 743.35 eurot (täituri tasu ja kulud). Isegi, kui võlgnik vabaneks täielikult OÜ H laenu käendamisse kohustusest, on tal kohustusi ikkagi 20 374.45 eurot. Võlgnikule kuuluvad äriühingud ei ole käibemaksukohustuslased ning ostuhuvi nende osas puudub.
6.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema ettevõtluse põhiliseks sihtpunktiks olnud Vene turu kadumine ning sellest tulenevalt tulude kadumine. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule
kolmandate isikute valduses olevat vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Esimese astme kohtu määrus
7.04.11.2016 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus võlausaldaja avalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti 04.11.2016 kell 11.00. Kohus määras pankotihalduriks Andrus Õnniku. Kohus määras korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 23.11.2016 ja kohustas võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara ning võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Kohus määras ajutise halduri tasuks 1147.50 eurot (sh tööjõumaksud) ja kuludeks 52.50 eurot.
8.Võlgnik ei ole pankrotiseaduse (PankrS) § 12 lõike 2 järgi esitanud vastuväidet võlausaldaja pankrotiavaldusele. Pankrotiavaldus on võlgnikule kätte toimetatud 22.09.2016 (t lk 55). Võlgnik esitas oma seisukohad kohtuistungil ja tema hinnangul on tegemist ajutiste makseraskustega.
9.Pankrotiavaldus ei põhine mitte paari tuhande euro suurusel nõudel, mida võlgnik kohtuistungil pidevalt rõhutas, vaid 12 505 euro suurusel täitmata kohustusel. Seega on nõude suurus rohkem, kui seaduses sätestatud minimaalmäär – 1000 eurot füüsilise isiku suhtes. PankrS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib nõue olla ka väiksem kui 1000 eurot, kuid seda tingimusel, et aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist on tulemusteta toimunud täitemenetlus. Võlausaldaja on tõendanud, et 13.08.2014 oli kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus (t lk 15). Seega on täidetud PankrS § 15 lõike 2 punkti 3 tingimused.
10.Kohus ei nõustunud võlgnikuga, et võlgnikul on piisavalt vara, et maksuameti nõuet täita. Ajutise halduri aruandega on tõendatud, et võlgnikul on kohustusi kokku 205 087.10 eurot ning vara puudub. Võlgniku poolt kohtule esitatud kinnistusregistriosade nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistusraamatu väljavõtted ei tõenda, et võlgnikul on vara, mille arvelt kohustus võlausaldaja ees täita (t lk 134-139). Registriosa nr XXXXXXX omanikuks on OÜ M, registrikood XXXXXXXXX. Kinnistul on keelumärge käsutamise keelamiseks ning kinnistule on seatud hüpoteek 248 075.67 eurot SIA Balmet kasuks. Kaaskoormatud on kinnistu nr XXXXXXX, mis kuulub OÜ-le M ja mis on koormatud keelumärkega. Kinnistu nr XXXXXXX omanikuks on samuti OÜ M ja seda koormab keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Trolliameti) kasuks ning sellele on seatud hüpoteek 2270 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
11.Eeltoodud tõenditest nähtub, et OÜ M kõik kolm kinnistut on koormatud käsutamise keelumärgetega ning kõigile kolmele kinnistule on seatud hüpoteegid. Seega ei ole ilma kolmandate isikute nõusolekuta, kelle kasuks on seatud keelumärge, võimalik realiseerida OÜ-le M kuuluvaid kinnistuid. Kahe kinnistu osas on keelumärge sisse kantud 2013.a ja ühe kinnistu osas 2015.a. Nimetatu tõendab, et tegemist on juba pikemaajaliste võlgnevustega. Seetõttu nõustus kohus ajutise halduri arvamusega, et vaatamata asjaolule, et võlgnikule kui füüsilisele isikule kuulub I OÜ, millele omakorda kuulub 127 000 euro suuruse nominaaliga osalus M OÜ-s, ei tekita suure tõenäosusega M OÜ osaluse omamine I OÜ osalusele reaalset turuväärtust. Kohtu veendumust kinnitab veel pankrotiavalduses väidetud asjaolu, et M OÜ-l on tasumata maksekohustusi summas 12 596 eurot. Võlgnik nimetatud väitele vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on maksuvõlgnevus OÜ-l M alates 2013.a.
Kuna võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi hinnangut, kust nähtuks I OÜ osa tegelik turuväärtus ning kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et osa on väärtusetu, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et võlgnikule kuulub vara, mille arvelt on võimalik täita kohustust võlausaldaja ees.
12.Täitmisavaldusest nähtub, et see on esitatud 13.08.2014 ning sissenõue on palutud pöörata nii võlgniku vallasvarale, kinnisasjale kui nõudeõigusele. Kuna täitemenetluses ei ole 20 733.38 euro suurust nõuet suudetud täita kahe aasta jooksul, on põhjendatud asuda seisukohale, et täitemenetlus on toimunud tulemusteta. Võlgnikult on täitemenetluses olnud viimane laekumine 11.09.2015, so rohkem kui aasta aega tagasi. Nimetatud asjaolu kinnitab, et tegemist ei ole ajutiste makseraskustega, vaid püsiva maksejõuetusega. Kohus nõustus ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on esialgsel hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lõike 5 mõttes.
13.Kohus viitas PankrS § 1 lõikele 2 ning § 31 lõigetele 1 ja 6. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks andis Andrus Õnnik. Kohus leidis, et A.Õnnik vastab PankrS § 56 nõuetele ja tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
14.Võlgnik on esitanud taotluse loa saamiseks tegevuse jätkamiseks I OÜ-s ja OÜ-s M juhatuse liikmena ning osanikuna. Kohus viitas PankrS § 35 lõike 1 punktile 1 ning leidis, et mis puudutab võlgniku osalust äriühingus, siis selle vara valitsemise õigus läheb üle haldurile tulenevalt PankrS § 35 lõike 1 punktist 2. Võlgniku taotluse loa saamiseks tegutseda juriidilise isiku juhtorgani liikmena lahendab kohus eraldi määrusega.
15.Kohus viitas PankrS § 23 lõikele 1. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 1147.50 eurot, mis sisaldab tööjõumakse ning ajutise halduri kulud on olnud summas 52.50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ning tuleb rahuldada.
16.Kuna kohus rahuldas pankrotiavalduse, siis jäid võlgniku kanda pankrotimenetluse kulud vastavalt PankrS § 150 lõigetele 1 ja 2. Määruskaebus
17.15.11.2016 määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohus 31.10.2016 saadetud võlgniku tähelepanekuga, et avaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustust ega saatnud võlgnikule pankrotihoiatust. Samuti ei nõustunud võlgnik ajutise halduri aruandega, mille kohaselt on I OÜ osa turuväärtuseks 0 eurot. I OÜ-le kuuluvale M OÜ-le kuulub 3 kinnistut. Puuduvad andmed, et võlausaldaja üritas I OÜ osa realiseerida kohtutäituri kaudu. Antud juhul ei ole täidetud PankrS § 1 lõike 2 eeldused. Tegemist ei ole maksejõuetusega, vaid võlgnikul on ajutised makseraskused. Vastustaja seisukoht, menetluse edasine käik
18.Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 04.11.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub lahendi põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Asjakohatu on võlgniku väide, et avaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustust ega saatnud võlgnikule pankrotihoiatust. Võlausaldajal puudus kohustus saata võlgnikule pankrotihoiatus, kuna ta tugines pankrotiavalduse esitamisel PankrS § 10 lõike 2 punktile 2, mitte punktile 1. PankrS § 10 lõike 2 järgi peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele sama sätte punktides 1-5 sätestatud asjaoludest. Punkt 2 sätestab üheks selliseks võimalikuks asjaoluks olukorra, kus võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Punkti 2 alusel pankrotiavalduse esitamine ei eelda punktis 1 sätestatud asjaolude esinemist.
21.Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgniku seisukoht temal vaid ajutiste makseraskuste esinemisest on tõendamata. Ajutine haldur tuvastas võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks kuni 205 087.10 eurot ja seda asjaolu võlgnik ei vaidlusta. Vaatamata kohtute poolt antud selgitustele ja võimalustele (maakohus t I kd lk 36-38, 55, 133, 140-144, 149; ringkonnakohus t II kd lk 1) ei ole võlgnik suutnud veenvalt tõendada väidet, et I OÜ, mille ainuosanikuks ta on, 100% osa väärtus oleks piisav ajutise halduri poolt tuvastatud sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Muu likviidse vara omamist võlgnik esile ei toonud. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri arvamusega I OÜ osa turuväärtuse puudumise kohta, vaid leiab, et osa turuväärtusele omab olulist mõju äriühingu ainuomandis olevale M OÜ-le kuuluvad kolm kinnistut. Tõendeid (nt kohtupraktikas sarnastes olukordades aktsepteeritud finantsala asjatundja arvamust) I OÜ osa turuväärtuse kohta võlgnik ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et muude esitatud tõendite (äriregistri väljatrükk M OÜ kohta, kust nähtub I OÜ osa nimiväärtuseks 127 000 eurot; kinnistusraamatu väljavõtted M OÜ-le kuuluvate kinnistute kohta, kust nähtuvad keelumärked ja hüpoteegid) alusel, samuti arvestades ajutise halduri arvamust, võttis maakohus ainuvõimaliku seisukoha, et kohtule esitatu ei anna alust lugeda võlgniku väidet tõendatuks. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka ringkonnakohtus täiendavalt esitatud tõendid ühe kinnistu bilansilise väärtuse 70 000 eurot kohta. Isegi kui oleks tõendatud kinnistute turuväärtused, ei saa äriühingu 100% osa turuväärtust samastada üksüheselt äriühingule kuuluva kinnisvara turuväärtusega, vaid arvesse tuleb võtta ettevõtte kogu finantsseisundit. Ajutine haldur (t I kd lk 86) tuvastas võlgniku sõnade alusel mh, et M OÜ tegeleb kala külmutamisega ja müügiga Lätti, ei ole käibemaksukohuslane ning omab maksuvõlga alates 20.12.2013 kokku u 15 000 eurot. Muid andmeid M OÜ finantsseisundi kohta võlgnik esile ei ole toonud. Isegi kui oleks käesolevas asjas tuvastatav I OÜ-le kuuluva osa turuväärtus, ei oleks see omakorda üksüheselt samastav võlgnikule kuuluva I OÜ osa turuväärtusega, kuna selle tuvastamiseks tuleb omakorda võtta aluseks I OÜ terviklik finantsseisund. Võlgniku osa nimiväärtuseks on äriregistri andmetel 2600 eurot. Ajutine haldur tuvastas võlgniku seletuse alusel, et äriühing tegeleb kaubamärkide XXX, XXX ja XXX rentimisega ning et muud vara, peale M OÜ osa, äriühingul ei ole. Võlausaldaja andmetel oli seisuga
16.08.2016 esitama majandusaasta aruanded 2014. ja 2015. majandusaastat kohta (t I kd lk 17). Muid andmeid I OÜ finantsseisundi kohta võlgnik esile ei ole toonud.
22.Asjakohane ei ole võlgniku etteheide, et tõendamata on, kas kohtutäitur üldse üritas müüa võlgnikule kuuluvat I OÜ osa. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja 13.08.2014 avalduse täitemenetluse algatamiseks, milles esitas taotluse pöörata sissenõue võlgniku vallasvarale, kinnisasjale ja nõudeõigusele (t lk 15). Puudub vaidlus, et peaaegu kahe aasta jooksul õnnestus 20 733.38 euro suurusest nõudest täita 8228.38 eurot. Võlgnik ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada I OÜ osa sellise turuväärtuse, millega täitemenetluses realiseerimise korral oleks võlausaldaja nõue saanud rahuldatud. Ajutine haldur hindas osa väärtuseks 0 eurot ja võlgniku väiteid ei anna kohtule alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Seega võis kohtutäitur TMS § 125 lõike 1 ja § 53 lõike 2 koostoimes jätta osaühingu osa arestimata ja müügi korraldamata, kuna võis eeldada, et selle müügist ei jätku isegi mitte täitekulude katteks.
23.Määruskaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtaja jooksule ei esitanud. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest määruskaebemenetlusega seonduvalt võlausaldajal kulude olemasolu. Seega puudub kohtul alus määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.