XX kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja LT Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX 08.04.2022 esitatud lisad 6 ja 15 ning 19.08.2022 esitatud dokument „XX YY ID-kaart“.
4.Tuvastada, et XX töötas täistööajaga perioodil 10.08.1993–01.01.1998 kokku 4 aastat 4 kuud 23 päeva AS-is P.V., hilisema nimetusega OÜ PV Raied ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule.
5.Tuvastada, et XX täitis füüsilisest isikust ettevõtjana perioodil 17.04.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 1 kuu 23 päeva täistööaja ulatuses tööülesandeid, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule.
6.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvama käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 4 ja 5 tuvastatud staaž XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
3-22-806
Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
Mõista Sotsiaalkindlustusametilt XX kasuks välja menetluskulu 936 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (kaebaja) esitas 07.10.2021 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse1 soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 07.10.2021, sest kaebaja oli töötanud katlakütjana ja raietöölisena.
2.Sotsiaalkindlustusamet leidis 18.02.2022 otsuses nr E11172-12, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaž) hulka saab arvata töötamise katlakütjana kalurikolhoosis Saare Kalur ja AS-is Saare Kalur perioodil 17.09.1984– 31.08.1991 kokku 6 aastat 11 kuud 14 päeva. Soodusstaaži hulka ei saa arvata töötamist perioodil 10.08.1993–16.04.1998 AS-is P.V. ja OÜ-s PV Raied ning tegutsemist perioodil 02.01.1998–08.06.1999 füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) kokku 6 aastat 1 kuu 12 päeva. Tööraamatus on kanded tööle asumise ja töölepingu lõpetamise kohta, kuid puudub ametinimetus. OÜ PV Raied likvideerijal töötamist tõendavaid dokumente pole. Kaebajal soodusstaaži tõendavaid dokumente esitada ei ole. Arve-saatelehtedelt ei nähtu töötamise aega. Seega puudub kaebajal piisav soodusstaaž soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Vastavalt kaebaja taotlusele peatas vastustaja kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodusstaaži tõendamisega kohtus.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Põhjendused:
3.1.Kaebaja taotleb raietöölisena töötamise aja tuvastamist soodusstaažina. Kaebaja töötas raietöölisena metsavarumisel AS-is P.V. ja OÜ-s PV Raied 10.08.1993–16.04.1998 kokku 4 aastat 8 kuud 7 päeva. Nimetatud äriühingute põhitegevusalaks oli metsavarumine, mida tõendab majandusaasta aruanne. AS P.V. kujundati 13.08.1997 ümber OÜ-ks PV Raied, kuid kaebaja tööülesanded ei muutunud. Kaebaja töötas igapäevaselt täistööaja ulatuses raielankidel. Tol ajal veel harvestereid ei olnud ja puid langetati mootorsaega. Sageli töötas kaebaja ka nädalavahetustel ja iga ilmaga. Mootorsaega langetati puid ja laasiti neid. Ühel raielangil töötas korraga 5 raietöölist. AS-is P.V. ja OÜ-s PV Raied töötanud viiest raietöölisest on praeguseks elus peale kaebaja veel kolm – CC, DD ja YY, keda kaebaja palub tunnistajatena üle kuulata.
3.2.Kaebaja töötas raietöölisena ka FIE-na perioodil 02.01.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 5 kuud 6 päeva. FIE-na töötamist tõendab Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.10.2021 tõend. Sel ajal oli kaks tellijat, kellele kaebaja metsaraietöid teostas – OÜ Reta Puit ja OÜ Rähnikäbi. Kaebaja teostas raietöid suuliste töövõtulepingute alusel. Nimetatud äriühingute majandusaasta
Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „07_10_2021_pensioniavaldus_X“. Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 1 SKA otsus“.
2(11)
3-22-806
aruannetest nähtub, et nende tegevusalaks on metsaraie- ja kasvatustööd, kasvava metsa ja metsamaa ost, palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost-müük, küttehalgude müük, saematerjalide tootmine, puidu kuivatamine. Samuti nähtuvad võlad töövõtjatele. Kaebaja osutas FIE-na metsaraieteenust samaaegselt koos DD ja YY, keda palub tunnistajatena üle kuulata. Asjaajamise lihtsustamiseks maksid viidatud äriühingud töövõtutasud YY arvelduskontole, kes maksis teistele töövõtjatele nende osa raietööde tasust. Tasu maksti langetatud puidu tihumeetrite pealt ja tasu raielankide lõikes oli erinev. Töövõtutasu ei makstud igakuiselt, vaid raielangi lõpetamisel. Ettevõtlusest tulu saamist kinnitavad kaebaja tuludeklaratsioonid. Sageli töötas kaebaja ka nädalavahetustel ja iga ilmaga. Töövahendiks oli mootorsaag, millega puid langetati ja laasiti.
3.3.Tunnistajate ütlustest nähtub et kaebaja asus FIE-na tööle pärast OÜ-st PV Raied lahkumist, s.o alates 17.04.1998 ja töötas kuni 08.06.1999, s.o kokku 1 aasta 1 kuu 21 päeva. Kaebaja taotleb selle perioodi tuvastamist.
4.Vastustaja selgitas, et tõendamist ei ole leidnud, kas kaebaja töötas viidatud perioodidel täistööajaga raietöölisena tingimustes, mida saab lugeda soodusstaaži hulka. Soodusstaaži hulka ei saa arvata osalise tööajaga töötamist. FIE-l tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile siis, kui ta teeb raietöid metsavarumisega tegelevatele asutustele ja ettevõtetele.
Kohus rahuldas 24.01.2023 resolutsioonotsusega kaebuse osaliselt.
Kaebaja esitas 25.01.2023 teate apellatsioonkaebuse esitamise soovi kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Selles paragrahvis ettenähtud tingimustel määratakse pension isikutele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
8.Vastustaja kinnitas 18.02.2022 otsuses, et kaebajal on täidetud vähemalt 25-aastane pensionistaaž. Samuti võib kaebaja tööraamatust3 näha, et kaebajal on täidetud Eestis omandatud pensionistaaži nõue – kaebaja on töötanud Eestis (sh kohustusliku sõjaväeteenistuse staaž – RPKS § 28 lg 5) üle 29 aasta.
9.Kaebaja sündis 11.06.1960. RPKS § 7 lg 11 järgi on kaebajal õigus vanaduspensionile 64 aasta 9 kuu vanuselt. Kui kaebaja soodusstaaž leiab tõendamist, oleks kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 59 aasta 9 kuu vanuselt, st alates 11.03.2020. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse 07.10.2021, st hiljem kui 3 kuud pärast seda, kui ta jõudis vanusesse, mis andnuks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Järelikult on tal soodusstaaži tuvastamisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates avalduse esitamise ajast (SVPS § 2).
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 2 tööraamat“.
3(11)
3-22-806
10.Vastustaja 18.02.2022 otsusest nähtuvalt on loetud kaebaja soodusstaaži hulka töötamine katlakütjana (eriala kood 13786) kalurikolhoosis Saare Kalur ja AS-is Saare Kalur perioodil 17.09.1984–31.08.1991 kokku 6 aastat 11 kuud 14 päeva. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks on vaja 12 aasta 6 kuu pikkust soodusstaaži, vajab kaebaja lisaks täiendavalt soodusstaaži pikkusega vähemalt 5 aastat 6 kuud 16 päeva. Kohus selgitab täiendavalt, et kokku pikema kui 12 aasta 6 kuu pikkuse soodusstaaži tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi (nt õigust veelgi varem pensionile jääda või suuremat pensioni saada), seega piisab kaebajal soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks 5 aasta 6 kuu 16 päeva soodusstaaži tuvastamisest ja ülejäänud staaži tuvastamise vastu puudub kaebajal põhjendatud huvi.
11.Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks tema täistööajaga töötamise perioodil 10.08.1993– 16.04.1998 kokku 4 aastat 8 kuud 7 päeva raietöölisena AS-is P.V. ja OÜ-s PV Raied ning perioodil 02.01.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 5 kuud 7 päeva FIE-na ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Seega taotles kaebaja kokku 6 aasta 1 kuu 12 päeva pikkuse soodusstaaži tuvastamist.
12.Kohus juhtis 18.06.2022 määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta taotles perioodi 02.01.-16.04.1998 kokku 3 kuud 15 päeva tuvastamist topelt, st nii töötamisena OÜ-s PV Raied kui ka FIE-na. Sama perioodi topelt arvesse võtmine soodusstaažina ei ole võimalik, sest kaebaja ei saanud töötada mõlemas kohas täistööajaga. Kohus kahtles, kas selle perioodiga saab üldse soodusstaaži arvutamisel arvestada, sest puudub võimalus kontrollida, millise tööajaga kaebaja kummaski kohas töötas. Kohus selgitas, et kui jätta kattuv periood kummagi tuvastatava perioodi hulgast välja, siis oleksid tuvastatavateks perioodideks 10.08.1993–01.01.1998, s.o 4 aastat 4 kuud 23 päeva, ja 17.04.1998–08.06.1999, s.o 1 aasta 1 kuu 23 päeva, kokku 5 aastat 6 kuud 16 päeva, millest piisaks kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
13.Kaebaja muutis 22.12.2022 avalduses oma nõudeid ja taotles lisaks OÜ-s PV Raied töötatud ajale perioodil 10.08.1993–16.04.1998 kokku 4 aastat 8 kuud 7 päeva tuvastada soodusstaažina FIE-na raietöölisena töötatud aeg perioodil 17.04.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 1 kuu 21 päeva, s.o kõik kokku 5 aastat 9 kuud 28 päeva.
14.Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja asus AS-is P.V. tööle 10.08.1993. Ettevõte nimetati 13.08.1997 ümber OÜ-ks PV Raied4 ja tööleping lõpetati 16.04.1998. Tööraamatust ei nähtu, millisel ametikohal ja millise koormusega kaebaja töötas. Vastustaja küsis vastavaid andmeid 08.10.2021 kirjaga5 OÜ PV Raied likvideerijalt6 GG, kes vastas 07.12.2021 kirjaga7, et tema valduses vastavaid tõendeid ei ole.
15.OÜ PV Raied 1997. a majandusaasta aruanne8 (lk 9) kinnitab, et äriühingu põhitegevusalaks on teenustööna metsa ülestöötamine ja küttepuude varumine ning 1997. a-l tegeles äriühing ainult teenustööga metsa ülestöötamisel teistele puiduettevõtetele. Sellest tõendist võib järeldada, et äriühing tegeles metsatöödega. Majandusaasta aruande Äriregistri andmetel kustutatud 01.07.2022. Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „Päring_PV_Raied_08_10_2021“.
Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „osauhing_PV_Raied-Uld-_ja_isikuandmed (1)“.
Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „07_12_2021_OÜ_PV_Raied_teavitus_X“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 3 OÜ PV Raied majandusaasta aruanne“.
4(11)
3-22-806
kasumiaruandest (lk 4) nähtub, et kajastatud on palgakulusid, seega olid äriühingul olemas töötajad. Samas ei näita need tõendid, milliseid tööülesandeid kaebaja täitis ja millise koormusega.
16.MTA 18.10.2021 tõendist nr 8-8/026486-19 nähtub, et kaebaja oli registreeritud FIE-na ajavahemikus 02.01.1998–08.06.1999. Tegevusalaks oli metsa ülestöötamine tellijatele. Sellest tõendist ei ole näha täpseid töötingimusi ega töökoormust.
17.Kaebaja väitis, et ta osutas metsaraietöid OÜ-le Reta Puit ja OÜ-le Rähnikäbi.
17.1.OÜ Reta Puit põhikirjadest10 nähtub, et äriühingu tegevusaladeks on metsaraie- ja metsakasvatustööd, kasvava metsa ja metsamaterjalide ost-müük ning puidutöötlemine. Sama on näha ka äriühingu äriregistrikaardilt11 ning 1998. a12 ja 1999. a13 majandusaasta aruannetelt. Raamatupidamise aruannetest nähtub, et äriühing on aktiivselt tegutsenud ja tal on võlad töövõtjatele. Seega on äriühing kasutanud oma majandustegevuses mh töövõtjaid.
17.2.AS-i Rähnikäbi (äriregistri andmetel14 alates 19.11.2009 OÜ Rähnikäbi) põhikirja15 järgi on äriühingu tegevusalaks metsa- ja saematerjali ost ja müük. Äriregistri kaardilt nähtub, et majandusaasta aruande info järgi oli äriühingu tegevusalaks 1998. a-l kaubavedu maanteel ning 1999. a-l puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Samas on registrikaardil märgitud mõlemal aastal tegevusaladena metsa- ja saematerjali ost ja müük. Seega võib arvata, et äriühing tegeles metsamaterjali ostu ja müügiga mingil määral mõlemal aastal. Äriühingu 1998. a ja 1999. a bilanssidelt16 nähtub, et äriühing on aktiivselt tegutsenud ja tal on võlad töövõtjatele. Seega on äriühing kasutanud oma majandustegevuses mh töövõtjaid. Kohus tagastab kaebajale AS-i Rähnikäbi 2000. a majandusaasta aruande17, sest see ei tõenda äriühingu tegevust 1998.-1999. a-l, mille osas kaebaja tuvastamiskaebuse esitas.
18.Kohus kuulas 08.08.2022 määrusega kirjalikult tunnistajatena üle kaebaja endised töökaaslased CC, YY ja DD.
18.1.CC tunnistas kirjalikus tunnistuses18, et tunneb kaebajat alates 1988. a-st. Tunnistaja läks AS-i P.V. tööle 10.08.1993 koos kaebaja ja YY. Nad töötasid koos kaebajaga kuni 16.04.1998 OÜ-s PV Raied samadel raielankidel metsaraietöölistena. Kaebaja lahkus töölt 16.04.1998. Tunnistaja puutus kaebajaga terve tööpäeva jooksul kokku. Kaebaja viibis tööobjektil kõigil tööpäevadel kogu tööpäeva sõltumata ilmast ja aastaajast. Kaebaja töötas täistööajaga metsaraietöölisena. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. Vahel tuli töötada ka puhkepäevadel. Kaebaja tööülesanded olid kogu aega täpselt samad.
18.2.YY tunnistas kirjalikus tunnistuses19, et tunneb kaebajat alates 1988. a-st. Tunnistaja läks AS-i P.V. tööle 10.08.1993 koos kaebaja ja CC. Tunnistaja töötas koos kaebajaga OÜ-s PV Raied kuni 16.04.1998 samadel raielankidel. Lahkusid koos kaebajaga 16.04.1998 ja asusid FIE-dena metsaraietöölistena tööle. Nad töötasid iga päev samal raielangil ja langetasid puid. Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 4“. Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Reta Puit 1998 põhikiri“ ja „Reta Puit 1999 põhikiri“.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Reta Puit äriregistrikaart“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 5 RETA PUIT 1998.a maj“.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Reta Puit 1999 majandusaasta aruanne“.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Rähnikäbi äriregistrikaart“.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Rähnikäbi põhikiri“.
Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Rähnikäbi 1998 bilanss“ ja „Rähnikäbi 1999 bilanss“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 6 Rähnikäbi maj a aruanne“.
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „XX C vastused, vanne, hoiatus“.
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „XX Y vastused, vanne, hoiatus“.
5(11)
3-22-806
Töötasid kaebajaga kogu aeg koos ja puutusid terve tööpäeva jooksul kokku. Kaebaja viibis tööobjektil kõikidel tööpäevadel kogu tööpäeva jooksul sõltumata ilmast ja aastaajast. Kaebaja töötas metsaraietöölisena täistööajaga. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. Vahel tuli töötada ka puhkepäevadel. Kaebaja täitis kogu aeg raietöölise ülesandeid, tööülesanded ei muutunud. Tunnistaja registreeris end FIE-na 02.01.1998 ja töötas koos kaebajaga kuni kaebaja lõpetas FIE-na töötamise 08.06.1999. Tegevusalaks oli metsa ülestöötamine tellijatele, st langetas metsa metsavarumisega tegelevatele ettevõtetele. Kaebaja töötas FIE-na 02.01.1998– 08.06.1999. Töötasid brigaadina iga päev samal raielangil ja langetasid puid. Tunnistaja töötas kaebajaga koos igal tööpäeval terve tööpäeva jooksul. Kaebaja täitis oma tööülesandeid metsas OÜ Reta või OÜ Rähnikäbi poolt antud raielangil. Kaebaja viibis tööobjektil kõikidel tööpäevadel kogu tööpäeva jooksul sõltumata aastaajast ja ilmast. Töötas metsaraietöölisena täistööajaga. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. Vahel töötati ka puhkepäevadel. Kaebaja täitis koguaeg samu tööülesandeid, tööülesanded ei muutunud. Raielangid, kus töötati, olid Saaremaal. Kaebaja töötas firmadele kirjalike töövõtulepingute alusel. OÜ Rähnikäbi ja OÜ Reta Puit kandsid töötasu tunnistaja arvelduskontole ja tema maksis kõigile meestele nende osa raietööde töövõtutasust. Töövõtutasu ei makstud igas kuus. Tasu maksti pärast raietööde lõpetamist konkreetsel raielangil.
18.3.DD tunnistas kirjalikus tunnistuses20, et tunneb kaebajat alates 1988. a-st. Tunnistaja ei mäleta, millal ta AS-i P.V. tööle läks, kuid kui ta sinna tööle asus, töötas kaebaja juba seal. Tunnistaja töötas koos kaebajaga kuni 16.04.1998 samadel raielankidel metsaraietöölistena. Tunnistaja puutus kaebajaga terve tööpäeva jooksul kokku, sest nad töötasid praktiliselt kõrvuti. Kaebaja viibis metsas raielangil kõigil tööpäevadel kogu tööpäeva sõltumata aastaajast ja ilmast. Kaebaja töötas täistööajaga metsaraietöölisena. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. Vahel töötati ka puhkepäevadel. Kaebaja tööülesanded olid kogu aega täpselt samad. Tunnistaja registreeris end FIE-na 02.01.1998 ja alates sellest ajast kuni 04.03.2004 oli tema tegevusalaks metsa ülestöötamine tellijatele. Kaebaja töötas FIE-na alates 02.01.1998– 08.06.1999. Ta langetas metsa metsavarumisega tegelevatele ettevõtetele. Tunnistaja töötas kaebajaga samal raielangil, langetades puid. Nad töötasid praktiliselt kõrvuti ja puutusid terve tööpäeva jooksul kokku. Kaebaja täitis oma tööülesandeid metsas raielangil. Ta viibis tööobjektil kõikidel tööpäevadel kogu tööpäeva ulatuses sõltumata aastaajast ja ilmast. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. Vahel töötati ka puhkepäevadel. Kaebaja täitis koguaeg raietöölise tööülesandeid. Tööülesanded ei muutunud. Töötamisel FIE-dena oli kaks tellijat: OÜ Reta Puit ja OÜ Rähnikäbi. Kaebaja teostas firmadele metsavarumisel raietöid kirjalike töövõtulepingute alusel, mis ei ole kahjuks säilinud. OÜ Reta Puit ja Rähnikäbi kandsid töövõtutasu YY arvelduskontole ja YY maksis neile nende osa raietööde töövõtutasust. Töövõtutasu ei makstud igakuiselt, vaid raielangil raietööde lõpetamisel.
19.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et esitatud tunnistused on väga ühesuguse sõnastuse ja sisuga. See ei näita, et tunnistused oleksid kirja pandud tunnistajate poolt tegelikult antud ütluste järgi, vaid et tunnistuste tekstid on koostatud kaebaja esindaja poolt. See nähtub juba asjaolust, et tunnistajad olid väga hästi kursis kaebaja töötamise kuupäevadega, samas kui eksisid neid endid puudutavate kuupäevade osas. See vähendab tunnistuste usaldusväärsust ning annab aluse vastuoluliste asjaolude või kahtluste tekkimise korral tunnistust (vähemalt
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „XX D vastused, vanne, hoiatus“.
6(11)
3-22-806
osaliselt) mitte usaldada. Selline kaebaja esindaja määrav roll tunnistuste koostamisel on taunitav. Kuna aga tunnistajad on tunnistustele, vandele ning õiguste ja kohustuste lehele isiklikult alla kirjutanud, siis järeldab kohus, et tunnistajad on kinnitanud kirjalikus tunnistuses toodut ja võtnud sellega ka vastutuse tunnistuses toodu tõelevastavuse eest. Vastustaja ei ole taotlenud tunnistajate suulist ülekuulamist, seetõttu ei pidanud ka kohus seda tingimata vajalikuks ja lähtub tunnistuses toodust vaid osas, mida saab pidada usaldusväärseks.
20.CC kinnitas oma tunnistuses, et töötas koos kaebajaga OÜ-s PV Raied kuni 16.04.1998. CC tööraamatu koopiast21 nähtub, et ta töötas AS-is P.V. kuni 31.05.1997. Alates 01.06.1997 töötas tunnistaja OÜ-s Eesti Metsakorralduskeskus. Seega ei vasta CC tunnistus tõele osas, et ta töötas koos kaebajaga kuni 16.04.1998 samadel raielankidel. OÜ PV Raied 1997. a majandusaasta aruandest nähtub, et CC oli OÜ FFFF osanik ja tegevjuht (juhatuse liige). See on näha ka äriregistrist. Seega olid CC lisaks tööülesannetele OÜ-s Eesti Metsakorralduskeskus ka OÜ FFFF juhtimise kohustused. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja töötas samaaegselt veel täistööajaga koos kaebajaga metsaraietöölisena raielangil ja oskab anda selgitusi selle kohta, et kaebaja töötas perioodil 01.06.1997–16.04.1998 täistööajaga raielangil ja täitis kogu aeg samu ülesandeid. Seega ei loe kohus CC tunnistuse alusel tuvastatuks kaebaja töötamist täistööajaga metsaraietöölisena perioodil 01.06.1997–16.04.1998. Tunnistuse alusel saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamise täistööajaga raietöölisena perioodil 10.08.1993– 31.05.1997.
21.YY tööraamat22 kinnitab tunnistaja väidet, et ta töötas AS-is P.V. ja hiljem OÜ-s PV Raied perioodil 10.08.1993–16.04.1998. Tunnistaja kinnitas, et registreeris end FIE-na 02.01.1998. MTA kinnitas 20.12.2022 tõendis nr 7.1-4/02918523, et YY oli registreeritud FIE-na 13.04.1998–22.02.2004. Tegevusalaks oli metsa ülestöötamine tellijatele. Seega eksib tunnistaja tema endaga seotud kuupäevade osas. Seda vähem on kohtul põhjust olla veendunud, et kaebajat puudutavates kuupäevades tunnistaja ei eksinud ja esitatud tunnistust saab pidada terves ulatuses usaldusväärseks. Tunnistaja kinnitab, et kaebaja töötas OÜ-s PV Raied täistööajaga metsaraietöölisena kuni 16.04.1998. Samuti kinnitab ta, et kaebaja töötas täistööajaga FIE-na metsaraietöölisena alates 02.01.1998. Seega on tunnistus kattuva perioodi osas ebausaldusväärne. Kohus tõi juba eespool välja, et kaebaja ei saanud töötada samaaegselt kahes kohas täistööajaga. See ei ole ajaliselt võimalik ja eluliselt usutav. Kaebaja sai töötada kas ühes kohas või kui ta töötas kattuval perioodil siiski mõlemas kohas, siis kummalgil kohal osalise tööajaga. Esitatud tunnistuse alusel ei ole võimalik üheselt otsustada, millise otsuse saab kattuva perioodi osas teha. Kohtul puudub põhjus usaldada OÜ-d PV Raied puudutava perioodi osas antud ütlust enam kui FIE-na töötamist puudutavat ütlust. Ütlus, et kaebaja töötas vahel ka puhkepäevadel, on liiga ebamäärane ja kontrollimatu, et selle alusel saaks tuvastada kaebaja töötamise kokku kahel kohal täistööajaga. Samuti tuleb tähele panna, et kui tunnistaja registreeris end FIE-na alates 13.04.1998, siis ei töötanud ta enne seda FIE-na. Ka oma tunnistuses ei väida ta, et ta töötas FIE-na juba alates 1998. a algusest. Seega ei saa ta anda ütlusi kaebaja töötamise kohta FIE-na enne 13.04.1998. Seetõttu ei loe kohus YY tunnistuse alusel tuvastatuks kaebaja töötamist täistööajaga metsaraietöölisena perioodil 02.01.16.04.1998. Tunnistuse alusel saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamise täistööajaga raietöölisena perioodil 10.08.1993–01.01.1998 ja 17.04.1998–08.06.1999. Alates 17.04.1998 FIE-na tegutsemist täistööajaga saab järeldada sellest, et kaebaja lõpetas 16.04.1998 töölepingu OÜ-s PV Raied, seega ei olnud tal enam muid siduvaid kohustusi ja ta sai keskenduda täistööajaga FIE-na raietöölise ülesannete täitmisele. FIE-na tegutsemise lõpptähtaja osas
Vastustaja 19.05.2022 esitatud lisa „TR_C_C_kanne_1“. Vastustaja 19.05.2022 esitatud lisa „TR_Y_Y_kanne“.
Kaebaja 22.12.2022 esitatud lisa „XX Lisa tõend YY FIE“.
7(11)
3-22-806
lähtub kohus nii tunnistajate ütlustest kui ka MTA tõendist kaebaja registreerimise kohta FIE-na.
22.DD tööraamat24 näitab, et tunnistaja töötas AS-is P.V. ja hilisemas OÜ-s PV Raied 10.03.1997–16.04.1998. MTA kinnitab 22.02.2022 tõendis nr 7.1-4/004821-125, tunnistaja oli registreeritud FIE-na perioodil 02.01.1998–04.03.2004 ja tegevusalaks oli metsa ülestöötamine tellijatele. Tunnistaja ei mäleta tema enda tööle asumise aega AS-i P.V., küll aga mäletab täpselt kaebaja töötamise aegu. Ka see tunnistaja annab sarnaselt YY vastuolulisi ütlusi kaebaja töötamise kohta täistööajaga kattuval perioodil, s.o 02.01.-16.04.1998. Kohus ei pea ka selle tunnistaja ütlusi kattuva perioodi osas usaldusväärseks, sest kaebaja ei saanud töötada kahel kohal täistööajaga. Tunnistuse alusel ei ole võimalik võtta ühest seisukohta, kummas kohas töötas kaebaja täistööajaga. Ütlus, et kaebaja töötas vahel ka puhkepäevadel, on liiga ebamäärane ja kontrollimatu, et selle alusel saaks tuvastada kaebaja töötamise kokku kahel kohal täistööajaga. Kuna tunnistusest nähtub, nagu töötanuks ka tunnistaja ise kattuval perioodil kahel kohal, siis ei saa tunnistaja anda kaebaja kohta ütlusi ühel kohal täistööajaga töötamise kohta. Seetõttu ei loe kohus DD tunnistuse alusel tuvastatuks kaebaja töötamist täistööajaga metsaraietöölisena perioodil 02.01.-16.04.1998. Tunnistuse alusel saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamise täistööajaga raietöölisena perioodil 10.03.1997–01.01.1998 ja 17.04.1998– 08.06.1999.
23.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg 2 võimaldab teha pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Kohus leiab, et sama nõue on asjakohane ka soodusstaaži tuvastamisel, st kogu tuvastatav periood peab olema kaetud vähemalt kahe tunnistaja ütlustega. − Perioodi 10.08.1993–31.05.1997 osas on olemas CC ja YY tunnistused. − Perioodi 01.06.1997–01.01.1998 osas on olemas YY ja DD tunnistused. − Perioodi 17.04.1998–08.06.1999 osas on olemas YY ja DD tunnistused. Perioodi 02.01.-16.04.1998 osas ei loe kohus kaebaja soodusstaaži tunnistajate ütluste alusel tuvastatuks. Isegi kui arvestada DD ütlusi kaebaja töötamise kohta täistööajaga FIE-na perioodil 02.01.-16.04.1998, siis tõendab seda perioodi vaid üks tunnistaja, sest YY alustas FIE-na töötamist alles 13.04.1998. Seda, et kaebaja ei töötanud esitatud tõendite kohaselt sel perioodil täistööajaga ka OÜ-s PV Raied, selgitab kohus allpool.
24.Kaebaja esitas FIE-na töötamise tõenditena arve-saatelehed, kassa sissetuleku orderid ja tuludeklaratsioonid. Kohus peab usutavaks kaebaja selgitusi selle kohta, et tellijad maksid tasu YY ja YY maksis kaebajale. Seda kinnitasid ka tunnistajad YY ja DD.
24.1.Arve-saatelehtedelt ja kassa sissetuleku orderitelt26 nähtub 1998. a kohta järgmist: − 21.04.1998 arve-saatelehelt nr 1 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 6666 krooni, ja 21.04.1998 kassa sissetuleku order nr 02 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 1 alusel 6666 krooni; − 18.05.1998 arve-saatelehelt nr 08 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 3043,5 krooni, ja 18.05.1998 kassa sissetuleku order nr 08 kinnitab, et kaebaja sai YY raietööde eest 3043,5 krooni; Vastustaja 19.05.2022 esitatud lisa „TR_D_D_kanne“. Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 7 D FIE“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 8“.
8(11)
3-22-806
− 11.06.1998 arve-saatelehelt nr 09 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 3609 krooni, ja 11.06.1998 kassa sissetuleku order nr 9 kinnitab, et kaebaja sai YY raietööde eest 3609 krooni; − 22.06.1998 arve-saatelehelt nr 14 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 1617 krooni, ja 22.06.1998 kassa sissetuleku order nr 14 kinnitab, et kaebaja sai YY raietööde eest 1617 krooni; − 17.07.1998 arve-saatelehelt nr 19 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 2928 krooni, ja 17.07.1998 kassa sissetuleku order nr 19 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 19 alusel 2928 krooni; − 28.09.1998 arve-saatelehelt nr 22 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 2425 krooni, ja 28.09.1998 kassa sissetuleku order nr 22 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 22 alusel 2425 krooni; − 18.11.1998 arve-saatelehelt nr 26 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 1500 krooni, ja 18.11.1998 kassa sissetuleku order nr 26 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 26 alusel 1500 krooni; − 23.12.1998 arve-saatelehelt nr 28 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 1500 krooni, ja 23.12.1998 kassa sissetuleku order nr 28 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 28 alusel 1500 krooni. Kokku on kaebaja nende tõendite alusel saanud raietööde eest tulu summas 23 288,5 krooni. Kaebaja 1998. a tuludeklaratsioon27 (lk 6) kinnitab samuti ettevõtlustulu saamist summas 23 288 krooni. Seega saab nimetatud tõendite alusel pidada usutavaks, et kaebaja töötas 1998. a aprillist kuni aasta lõpuni FIE-na ja tegi raietöid. Ka need tõendid ei kinnita FIE-na töötamist juba alates 1998. a algusest.
24.2.Arve-saatelehtedelt ja kassa sissetuleku orderitelt28 nähtub 1999. a kohta järgmist: − 26.01.1999 arve-saatelehelt nr 02 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 2000 krooni, ja 26.01.1999 kassa sissetuleku order nr 02 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 02 alusel 2000 krooni; − 30.03.1999 arve-saatelehelt nr 04 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 2500 krooni, ja 30.03.1999 kassa sissetuleku order nr 04 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 04 alusel 2500 krooni; − 27.04.1999 arve-saatelehelt nr 07 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 1500 krooni, ja 27.04.1999 kassa sissetuleku order nr 07 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 07 alusel 1500 krooni; − 03.06.1999 arve-saatelehelt nr 10 nähtub, et YY tasus raietööde eest kaebajale 1500 krooni, ja 03.06.1999 kassa sissetuleku order nr 10 kinnitab, et kaebaja sai YY arvesaatelehe nr 10 alusel 1500 krooni. Kokku on kaebaja nende tõendite alusel saanud raietööde eest tulu summas 7500 krooni. Kaebaja 1999. a tuludeklaratsioon29 (lk-d 4, 6) kinnitab samuti ettevõtlustulu saamist summas
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 9 tuludekl 1998“. Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 10“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 11 tuludekl 1999“.
9(11)
3-22-806
7500 krooni. Seega saab nimetatud tõendite alusel pidada usutavaks, et kaebaja töötas 1999. a algusest kuni juunini FIE-na ja tegi raietöid.
25.Viidatud arve-saatelehed ja kassa sissetuleku orderid ning tuludeklaratsioonid kinnitavad eespool toodud kohtu kahtlusi, et kaebaja töötamine kattuval perioodil 02.01.-16.04.1998 täistööajaga ei saa olla kummaski kohas tõsikindlalt tuvastatav. Kaebaja teenis FIE-na töötades raietööde tegemise eest 21.04.1998 tulu 6666 krooni. Teistel perioodidel on kaebaja sissetulek olnud märkimisväärselt väiksem. Kui kaebaja asus FIE-na tööle alles 17.04.1998, teenis ta 5 päevaga tulu summas, mida ta ei ole muudel perioodidel teeninud 1-2 kuu peale kokku. See võimaldab järeldada, et kaebaja ei asunud FIE-na tööle alles 17.04.1998, vaid pidi vähemalt osalise ajaga töötama FIE-na juba varem, et teha sellisel hulgal tööd, et teenida sellises summas tulu. Samas ei ole võimalik tuvastada, mis ajast kaebaja FIE-na tööle hakkas ja millise koormusega ta töötas. Kui eeldada, et kaebaja pidi vähemalt osalise ajaga töötama FIE-na juba enne 17.04.1998, siis ei saanud ta järelikult töötada täistööajaga OÜ-s PV Raied. Eeltoodu tõttu jääb kohus seisukohale, et kaebaja töötamist täistööajaga raietöölisena perioodil 02.01.16.04.1998 ei saa olemasolevate vastuoluliste tõendite alusel tuvastada.
26.Määruse nr 206 p 3 alapunkti 1 järgi annab selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium. Sotsiaalministeerium on 04.12.2014 kirjas nr 4.2-1/525530 selgitanud vastustajale raietööliste osas, et tuleb hinnata, kas isiku töö vastab tolleaegse (Nõukogude Liidu) raietöölise töö sisule või mitte. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on raietöölisel, kes tegi seda tööd tööstuslikul eesmärgil. Õigus sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka metsamajanduslikke funktsioone (metsahooldus, metsakaitse). Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine puude langetamiseks, trasside sisse raiumine ning tööd puude käsitsi ülestöötamisel. Soodustingimustel vanaduspensioni raietöölisele ei saa määrata ainult ametinimetuse järgi, vaid tuleb nõuda täiendavaid dokumente, millest nähtuvad tööülesanded, tööaeg ning see, et tehti tööstuslikku raiet. Sotsiaalministeerium on 15.10.2015 vastuses nr 1.2-4.1/382131 Tallinna Halduskohtule selgitanud, et tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Metsa ülestöötamisega tegelevad põhiliselt metsatööstusmajandid. Õigus soodustingimustel pensionile on ka tööstusettevõtete ja teiste ettevõtete metsavarumisega tegelevatel töötajatel nimekirjas toodud kutsealade ja ametikohtade järgi. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel või parvetusel, raielangil. Sooduspensioni kehtestamisel lähtuti töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning raskeks töötingimuseks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Nt talviti lumes sumpamine, sage külmetamine ja enda soojendamise võimaluse puudumine.
27.Tunnistajad kinnitasid, et kaebaja tegi töötuslikku metsaraiet, mitte metsahooldus- või metsakaitsetöid. Kaebaja töötas raietöödel kõigil tööpäevadel täistööpäeva ulatuses ja tema tööülesanded ei muutunud. Kaebaja oli raielangil tööl olenemata aastaajast ja ilmast. Kaebaja töötas mootorsaega, st käsitsi, mitte metsalangetusmasinaid (harvester) kasutades. Käsitsi mootorsaega puude langetamist, laasimist ja tükeldamist saab pidada raskeks füüsiliseks tööks, mis saab omada tervislikule seisundile kahjulikku mõju (mh mootorsae vibratsioon, suur müra, välistingimustes töötamine). Kohtu arvates kinnitavad tunnistajate tunnistused, et kaebaja
Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „Lisa_1_SOM_Raietööline“. Vastustaja 11.05.2022 esitatud lisa „Lisa_2_SOM_vastus_Tln_halduskohtule_3-15-2156_metsaväljav“.
10(11)
3-22-806
töötingimused raietöölisena vanaduspensioni.
annavad
kaebajale
õiguse
taotleda
soodustingimustel
28.Eeltoodud põhjendustel saab esitatud tõendite alusel tuvastada kaebajal soodusstaaži perioodi 10.08.1993–01.01.1998 (4 aastat 4 kuud 23 päeva) ja 17.04.1998–08.06.1999 (1 aasta 1 kuu 23 päeva) osas, kokku 5 aastat 6 kuud 16 päeva. Tuvastamata jääb soodusstaaž perioodi 02.01.-16.04.1998 (3 kuud 15 päeva) osas. Kuna kaebajal jäi soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudu soodusstaaži 5 aastat 6 kuud 16 päeva, siis võimaldab praeguse otsusega tuvastatav soodusstaaž kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Tuvastamata jäänud soodusstaaž kaebaja õigusi kuidagi ei piira. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõudes osaliselt. Kohus kohustab vastustajat arvama tuvastatud staaži kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
29.Kohus tagastab kaebajale DD juhiloa koopia32, sest tegemist on kehtetu dokumendi koopiaga. Kuna asjas on esitatud tunnistaja kehtiva ID-kaardi koopia33, siis puudub vajadus hoida asja juurde ka kehtetu dokumendi koopiat. Samuti tagastab kohus YY ID-kaardi koopia34, mis esitati 19.08.2022. Tegemist on korduva dokumendiga. Sama dokument35 esitati kohtule juba 08.04.2022.
30.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus ei pea siinkohal vajalikuks arvestada kaebuse rahuldamise proportsiooni (HKMS § 108 lg 2), sest kaebaja saavutas sisuliselt kaebuse eesmärgi ja kaebuse rahuldamata jätmise osa on võrreldes kaebuse rahuldatud osaga väga väike (3 kuud 15 päeva taotletud 5 aasta 10 kuu kõrval). Kaebaja taotles esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 936 eurot. Menetluskulu dokumentidena esitati Tuus & Tuus Õigusabi OÜ 21.02.2022 arve nr 1276-2022 summas 540 eurot ja selle arve tasumist tõendav maksekorraldus, 12.08.2022 arve nr 1335-2022 summas 156 eurot ja selle arve tasumist tõendav maksekorraldus, 15.12.2022 arve nr 1402-2022 summas 240 eurot ja selle arve tasumist tõendav maksekorraldus. Arvel toodud summad sisaldavad käibemaksu. Arvetel toodud kirjetest võib järeldada, et kulud on kantud seoses praeguses asjas osutatud õigusabiga. Kuigi esimene arv on kaebuse esitamise ajaga (08.04.2022) võrreldes väga varajane, saab seda praeguse asjaga siduda seeläbi, et vastustaja peatas kaebaja pensioniavalduse menetluse 18.02.2022 otsusega, mispeale pöördus kaebaja tõenäoliselt kohe esindaja poole. Kohtu hinnangul on menetluskulu põhjendatud suuruses ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 15 DD ID-kaart“. Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „XX DD ID-kaart.pdf“.
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „XX YY ID-kaart“.
Kaebaja 08.04.2022 esitatud lisa „XX Lisa 12 YY ID-kaart“.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.