Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-22-806/22
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 15.12.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2813

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-806

Haldusasi

X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2023. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja LT Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu X avaldus apellatsioonkaebusest osaliseks loobumiseks. Lõpetada apellatsioonimenetlus haldusasjas nr 3-22-806 nõudes tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev perioodil 21.03.1998 kuni 16.04.1998 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvama see soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-22-806 muutmata.

3.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus

3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebaja töötas raietöölisena metsavarumisel AS-s F ja OÜ-s Q 10.08.1993–16.04.1998 kokku 4 aastat 8 kuud 7 päeva. Nimetatud äriühingute põhitegevusalaks oli metsavarumine, mida tõendab majandusaasta aruanne. AS F kujundati 13.08.1997 ümber OÜ-ks Q, kuid kaebaja tööülesanded ei muutunud. Kaebaja töötas igapäevaselt täistööaja ulatuses raielankidel. Tol ajal veel harvestereid ei olnud ja puid langetati mootorsaega. Sageli töötas kaebaja ka nädalavahetustel ja iga ilmaga. Mootorsaega langetati puid ja laasiti neid. Ühel raielangil töötas korraga 5 raietöölist, nende seas ka Y ja W. Kaebaja töötas raietöölisena ka FIE-na 02.01.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 5 kuud 6 päeva. FIE-na töötamist tõendab Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.10.2021 tõend. Sel ajal oli kaks tellijat, kellele kaebaja metsaraietöid teostas – OÜ-d C ja OÜ H. Kaebaja teostas raietöid suuliste töövõtulepingute alusel. Nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetest nähtub, et nende tegevusalaks on metsaraie- ja kasvatustööd, kasvava metsa ja metsamaa ost, palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost-müük, küttehalgude müük, saematerjalide tootmine, puidu kuivatamine. Samuti nähtuvad võlad töövõtjatele. Kaebaja osutas FIE-na metsaraieteenust samaaegselt koos Yga ja Wga. Asjaajamise lihtsustamiseks maksid viidatud äriühingud töövõtutasud W arvelduskontole, kes maksis teistele töövõtjatele nende osa raietööde tasust. Tasu maksti langetatud puidu tihumeetrite pealt ja tasu raielankide lõikes oli erinev. Töövõtutasu ei makstud igakuiselt, vaid raielangi lõpetamisel. Ettevõtlusest tulu saamist kinnitavad kaebaja tuludeklaratsioonid. Sageli töötas kaebaja ka nädalavahetustel ja iga ilmaga. Töövahendiks oli mootorsaag, millega puid langetati ja laasiti.

5.Tallinna Halduskohtu 24.01.2023 otsusega (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 02.02.2023) rahuldati kaebus osaliselt (p 3), tuvastati, et kaebaja töötas täistööajaga perioodil 10.08.1993–01.01.1998 kokku 4 aastat 4 kuud 23 päeva AS-s F, hilisema nimetusega OÜ Q ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule (p 4), tuvastati, et kaebaja täitis füüsilisest isikust ettevõtjana perioodil 17.04.1998–08.06.1999 kokku 1 aasta 1 kuu 23 päeva täistööaja ulatuses tööülesandeid, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule (p 5), kohustati SKA-d arvama selle staaži kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka (p 6), jäeti muus osas kaebus rahuldamata (p 7) ja mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 936 eurot (p 8). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Selles paragrahvis ettenähtud tingimustel määratakse pension isikutele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Kaebajal on täidetud vähemalt 25-aastane pensionistaaž. Samuti võib kaebaja tööraamatust näha, et kaebajal on täidetud Eestis omandatud pensionistaaži nõue. Kui kaebaja soodusstaaž leiab tõendamist, on kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 59 aasta 9 kuu vanuselt, st alates 11.03.2020. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse 07.10.2021, st hiljem kui 3 kuud pärast seda, kui ta jõudis vanusesse, mis andnuks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Järelikult on tal soodusstaaži tuvastamisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates avalduse esitamise ajast (SVPS § 2). Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja asus AS-s F tööle 10.08.1993. Ettevõte nimetati 13.08.1997 ümber OÜ-ks Q ja tööleping lõpetati 16.04.1998. Tööraamatust ei nähtu, millisel ametikohal ja millise koormusega kaebaja töötas. Vastustaja küsis vastavaid andmeid 08.10.2021 kirjaga OÜ Q likvideerijalt, kellel neid andmeid ei olnud. OÜ Q 1997. a majandusaasta aruanne (lk 9) kinnitab, et äriühingu põhitegevusalaks on teenustööna metsa 3(7)

3-22-806 ülestöötamine ja küttepuude varumine ning 1997. a-l tegeles äriühing ainult teenustööga metsa ülestöötamisel teistele puiduettevõtetele. Sellest tõendist võib järeldada, et äriühing tegeles metsatöödega. Majandusaasta aruande kasumiaruandest (lk 4) nähtub, et kajastatud on palgakulusid, seega olid äriühingul olemas töötajad. Samas ei näita need tõendid, milliseid tööülesandeid kaebaja täitis ja millise koormusega. MTA 18.10.2021 tõendist nr 8-8/026486-1 nähtub, et kaebaja oli registreeritud FIE-na ajavahemikus 02.01.1998–08.06.1999. Tegevusalaks oli metsa ülestöötamine tellijatele. Sellest tõendist ei ole näha täpseid töötingimusi ega töökoormust. Kaebaja väitis, et ta osutas sel ajal metsaraietöid OÜ-le C ja OÜ-le H. AS-i H (alates 19.11.2009 OÜ H) põhikirja järgi on äriühingu tegevusalaks metsa- ja saematerjali ost ja müük. Äriregistri kaardilt nähtub, et majandusaasta aruande info järgi oli äriühingu tegevusalaks 1998. a-l kaubavedu maanteel ning 1999. a-l puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Samas on registrikaardil märgitud mõlemal aastal tegevusaladena metsa- ja saematerjali ost ja müük. Seega võib arvata, et äriühing tegeles metsamaterjali ostu ja müügiga mingil määral mõlemal aastal. Äriühingu 1998. a ja 1999. a bilanssidelt nähtub, et äriühing on aktiivselt tegutsenud ja tal on võlad töövõtjatele. Seega on äriühing kasutanud oma majandustegevuses mh töövõtjaid. Z, W ja Y kirjalikest tunnistustest nähtub, et kaebaja läks AS-i F tööle 10.08.1993 ja lahkus töölt 16.04.1998 ning sel ajal töötas metsaraietöölisena täistööajaga. W ja Y ütluste järgi hakkas kaebaja tegutsema FIE-na täistööajaga metsaraietöölisena 02.01.1998 kuni 08.06.1999. Kaebaja langetas mootorsaega puid, laasis langetatud puid ja tükeldas neid. OÜ-d C ja H kandsid töövõtutasu W arvelduskontole ja W maksis teistele nende osa raietööde töövõtutasust. Töövõtutasu ei makstud igakuiselt, vaid raielangil raietööde lõpetamisel. Kirjalikud tunnistused on ühesuguse sõnastusega ja pole usutav, et need pandi kirja tunnistajate poolt. See nähtub juba asjaolust, et tunnistajad olid väga hästi kursis kaebaja töötamise kuupäevadega, kuid eksisid neid endid puudutavate kuupäevade osas. OÜ Q 1997. a majandusaasta aruandest nähtub, et Z oli OÜ Q osanik ja tegevjuht (juhatuse liige). See on näha ka äriregistrist. Seega olid Zl lisaks tööülesannetele OÜ-s M ka OÜ Q juhtimise kohustused. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja töötas samaaegselt veel täistööajaga koos kaebajaga metsaraietöölisena raielangil ja oskab anda selgitusi selle kohta, et kaebaja töötas perioodil 01.06.1997–16.04.1998 täistööajaga raielangil ja täitis kogu aeg samu ülesandeid. Seega ei loe kohus Z tunnistuse alusel tuvastatuks kaebaja töötamist täistööajaga metsaraietöölisena perioodil 01.06.1997–16.04.1998. W kinnitab, et kaebaja töötas OÜ-s Q täistööajaga metsaraietöölisena kuni 16.04.1998. Samuti kinnitab ta, et kaebaja töötas täistööajaga FIE-na metsaraietöölisena alates 02.01.1998. Kaebaja ei saanud töötada samaaegselt kahes kohas täistööajaga. See ei ole ajaliselt võimalik ja eluliselt usutav. Tunnistuse alusel saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamise täistööajaga raietöölisena perioodil 10.08.1993–01.01.1998 ja 17.04.1998–08.06.1999. Alates 17.04.1998 FIE-na tegutsemist täistööajaga saab järeldada sellest, et kaebaja lõpetas 16.04.1998 töölepingu OÜ-s Q, seega ei olnud tal enam muid siduvaid kohustusi ja ta sai keskenduda täistööajaga FIE-na raietöölise ülesannete täitmisele. FIE-na tegutsemise lõpptähtaja osas lähtub kohus nii tunnistajate ütlustest kui ka MTA tõendist kaebaja registreerimise kohta FIE-na. Y ei mäleta tema enda tööle asumise aega AS-s F, küll aga mäletab täpselt kaebaja töötamise aegu. Ka see tunnistaja annab sarnaselt Wga vastuolulisi ütlusi kaebaja töötamise kohta täistööajaga kattuval perioodil, s.o 02.01.–16.04.1998. Tunnistuse alusel ei ole võimalik võtta ühest seisukohta, kummas kohas töötas kaebaja täistööajaga. Kuna tunnistusest nähtub, nagu 4(7)

3-22-806 töötanuks ka tunnistaja ise kattuval perioodil kahel kohal, siis ei saa tunnistaja anda kaebaja kohta ütlusi ühel kohal täistööajaga töötamise kohta. Seetõttu ei lugenud halduskohus Y tunnistuse alusel tuvastatuks kaebaja töötamist täistööajaga metsaraietöölisena perioodil 02.01.–16.04.1998. Tunnistuse alusel saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamise täistööajaga raietöölisena perioodil 10.03.1997–01.01.1998 ja 17.04.1998–08.06.1999. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg 2 võimaldab teha pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Kohus leiab, et sama nõue on asjakohane ka soodusstaaži tuvastamisel, st kogu tuvastatav periood peab olema kaetud vähemalt kahe tunnistaja ütlustega. Ajavahemiku 10.08.1993 kuni 01.01.1998 ja 17.04.1998–08.06.1999 kohta on olemas kahe tunnistaja ütlused. Vahepealsel ajal FIE-na töötamist saab kinnitada vaid Y. OÜ-s Q kaebaja sel ajal enam ei töötanud. Kaebaja töötamine kattuval perioodil 02.01.–16.04.1998 täistööajaga ei saa olla kummaski kohas tõsikindlalt tuvastatav. Kaebaja teenis FIE-na töötades raietööde tegemise eest 21.04.1998 tulu 6666 krooni. Teistel perioodidel on kaebaja sissetulek olnud märkimisväärselt väiksem. Kui kaebaja asus FIE-na tööle alles 17.04.1998, teenis ta 5 päevaga tulu summas, mida ta ei ole muudel perioodidel teeninud 1–2 kuu peale kokku. See võimaldab järeldada, et kaebaja ei asunud FIE-na tööle alles 17.04.1998, vaid pidi vähemalt osalise ajaga töötama FIEna juba varem, et teha sellisel hulgal tööd, et teenida sellises summas tulu. Samas ei ole võimalik tuvastada, mis ajast kaebaja FIE-na tööle hakkas ja millise koormusega ta töötas. Kui eeldada, et kaebaja pidi vähemalt osalise ajaga töötama FIE-na juba enne 17.04.1998, siis ei saanud ta järelikult töötada täistööajaga OÜ-s Q. Eeltoodu tõttu jääb kohus seisukohale, et kaebaja töötamist täistööajaga raietöölisena perioodil 02.01.–16.04.1998 ei saa olemasolevate vastuoluliste tõendite alusel tuvastada. Tunnistajad kinnitasid, et kaebaja tegi tööstuslikku metsaraiet, mitte metsahooldus- või metsakaitsetöid. Kaebaja töötas raietöödel kõigil tööpäevadel täistööpäeva ulatuses ja tema tööülesanded ei muutunud. Kaebaja oli raielangil tööl olenemata aastaajast ja ilmast. Kaebaja töötas mootorsaega, st käsitsi, mitte metsalangetusmasinaid (harvester) kasutades. Käsitsi mootorsaega puude langetamist, laasimist ja tükeldamist saab pidada raskeks füüsiliseks tööks, mis saab omada tervislikule seisundile kahjulikku mõju (mh mootorsae vibratsioon, suur müra, välistingimustes töötamine). Kohtu arvates kinnitavad tunnistajate tunnistused, et kaebaja töötingimused raietöölisena annavad kaebajale õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kuna kaebajal jäi soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudu soodusstaaži 5 aastat 6 kuud 16 päeva, siis võimaldab praeguse otsusega tuvastatav soodusstaaž kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Tuvastamata jäänud soodusstaaž kaebaja õigusi kuidagi ei piira. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõudes osaliselt. Kohus kohustab vastustajat arvama tuvastatud staaži kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Halduskohus mõistis kõik kaebaja menetluskulud vastustajalt välja. Kaebaja saavutas sisuliselt kaebuse eesmärgi ja kaebuse rahuldamata jätmise osa on võrreldes kaebuse rahuldatud osaga väga väike (3 kuud 15 päeva taotletud 5 aasta 10 kuu kõrval). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES