Hans Domnini kaebus Haljala Vallavalitsuse 25.08.2021. a otsuse nr 2112994/02667 tühistamiseks ning Haljala valla kohustamiseks ehitusteatise nr 2111201/24927 läbivaatamisel täiendava kontrollimenetluse läbiviimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Hans Domnin Vastustaja – Haljala vald, esindaja vallasekretär Kristi Tomingas Kolmas isik – Mark Villenthal, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hans Domnini kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Hans Domnin (edaspidi ka kaebaja) on Lääne-Viru maakonnas aadressil Uus tn 20, Haljala alevik, Haljala vald asuva kinnistu (katastritunnus 19002:003:1080) üks kaasomanikest.
3-21-2026 Nimetatud kinnisasja kõrval asub Mark Villenthalile kuuluv kinnisasi aadressiga Uus tn 18a, Haljala alevik, Haljala vald (katastritunnus 19101:001:0349). Uus tn 18a kinnistule on 2008. aastal püstitatud abihoone (ehitisregistri kood 120558801), mis paikneb Uus tn 20 kinnistu piiri ääres.
2.M. Villenthal esitas Haljala Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/24927, milles teavitas tema kinnistul paikneva abihoone laiendamisest.
3.Kaebaja esitas Haljala Vallavalitsusele 19.07.2021 esindaja kaudu arvamuse seoses ehitusteatisega. Kaebaja märkis selles muu hulgas, et abihoone laiendamine suurendab tulekahju riski tema kinnistul; abihoonelt langev vihm ja lumi koguneks varasemast veelgi suuremas ulatuses tema kinnistule; abihoone laiendamine toimuks läbi tema kinnistu ning tema krundil asuva maja hoov muutuks abihoone laiendamisel pimedamaks ja rikuks vaate.
4.Haljala Vallavalitsus tegi ehitusteatise kohta 25.08.2021 otsuse nr 2112994/02667, milles märkis, et ehitamine on lubatud ning arvestada tuleb ametkondade ja tehnovõrkude valdajate tingimustega ja tegutseda vastavalt nende juhistele. Veel on nimetatud otsuses märgitud, et kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt kooskõlastada töö- või põhiprojekti joonised.
5.H. Domnin esitas 04.09.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohus võttis 14.09.2021. a ja 13.10.2021. a määrustega menetlusse nõuetes tühistada Haljala Vallavalitsuse 25.08.2021. a otsus nr 2112994/02667 ja kohustada Haljala Vallavalitsust riikliku järelevalve tegemiseks (s.o ehitusteatise läbivaatamisel täiendava kontrollimenetluse läbiviimiseks).
6.Kohus kaasas 14.09.2021. a määrusega haldusasja menetlusse kolmanda isikuna M. Villenthali ning jättis 13.10.2021. a määrusega rahuldamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.
7.Haljala vald esitas kaebusele 29.10.2021 vastuse, milles leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning palub arvestada esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud arvamuses toodud seisukohtadega.
8.M. Villenthal esitas kaebusele 01.11.2021 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.Kohus otsustas 09.01.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
10.Kolmas isik esitas 13.01.2023 kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, vastustaja vastas kohtunõudele 16.01.2023 ning kaebaja esitas 21.01.2023 oma seisukohad kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et vastustaja on enda 25.08.2021. a otsusega õigusvastaselt lubanud kolmandal isikul abihoonet laiendada ning põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
11.1.Abihoone rajamisel rikuti varasemat kokkulepet rajada hoone krundi piirini (hoone katusenurk on üle krundi piiri). 2007. aastal anti ehitusluba kaasomandis oleva Uus tn 20 kinnistu ühe omaniku allkirjaga. Rajatud abihoone aknad on vaatega otse Uus tn 20 elumaja elutuppa, mis teeb elutoas viibimise mitteprivaatseks. Vahemaa kaebaja elumajast abihooneni on 36 m. Lisaks on abihoone rajaja valanud osaliselt kaebaja kinnistule betoonaluse soojuspumba jaoks. Abihoone aknaid pestakse ja muid korrashoidu vajavaid tegevusi tehakse samuti omavoliliselt kaebaja kinnistult. Abihoone laiendamisega tuleb privaatsuse rikkumisi juurde, kuna pinda, mida hooldada, on rohkem. Tegemist ei ole heauskselt püstitatud hoonega, vaid omakasu eesmärgil naaberkinnistu ärakasutamisega.
11.2.Vaidlustatud haldusakti andmisel on arvestatud selle piirinaabri nõusolekut, kelle krundiga abihoone ei piirne. 2(5)
3-21-2026
11.3.Vihmavesi ja lumi lõhuvad abihoone ees olevaid ilupuid ja taimi. Juurde ehitamisega kasvab abihoone kõrgus ja ka lumi langeb suuremalt kõrguselt. Kuna algselt lepiti kokku, et abihoone ehitatakse krundi piirini, siis hea ehitustava kohaselt peaks ka vihmasüsteem jääma ehitaja krundile, mille paigaldamine täna on võimatu.
11.4.Rajatud abihoone on puidust ja tuleohtlik. Puudub tulemüür.
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.
12.1.Kõnealuse abihoone laiendamine ei tekita keelatud mõjutusi kaebaja kinnisasjale ega kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist. Uus tn 18a olemasolev kõrvalhoone on püstitatud õiguslikul alusel, kaebaja nõusolekul ja 29.06.2008 väljastatud ehitusloa nr 1625 alusel. Ehitisele on 21.09.2017 väljastatud kasutusluba. Kaebaja ei ole väljastatud ehitus- ja kasutusluba vaidlustanud. Samuti ei ulatu olemasolev kõrvalhoone naaberkinnistule, kuna ehitisealuse pinna hulka ei arvestata naaberkinnistule, s.o antud juhul Uus tn 20 kinnistule ulatuvat katuseräästast kuni 1 meetri ulatuses (majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57) § 19 lg 1, lg 6 p 9). Väljaulatuva katuseräästa laius on ca 42 cm.
12.2.Tuleohutuskuja nõue (8 meetrit) on täidetud, mistõttu puudub vajadus tulemüüri püstitamiseks. Päästeameti Ida päästekeskus on 13.07.2021 ehitusteatise menetluses ehitusprojekti tingimisi kooskõlastanud.
13.Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, põhjendades enda seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.
13.1.Vaidlustatud haldusaktiga lubatud abihoone laiendusega ei kaasne kaebajale kui piirneva kinnisasja ühele omanikule püsivaid negatiivseid mõjusid ehitusseadustiku (EhS) § 44p 4 tähenduses. Abihoone on ehitatud 2008. aastal väljastatud ehitusloa alusel, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Abihoone laiendamine ei hõlma juba olemasoleva välisseina asukoha muutmist ega vähenda seega kaebaja privaatsust. Juurde ehitatav osa asub kaebaja kinnistul asuvast ehitisest (laut) vähemalt 8 m kaugusel, mistõttu on ainetud kaebaja väited tulemüüri puudumisest. Kaebaja elumaja asub abihoonest ca 40–50 m kaugusel ning see on abihoone akendest vaevu märgatav. Kaebaja etteheited seonduvad 2008. aastal väljastatud ehitusloa alusel ehitatud abihoonega, mille osas ei ole kaebaja varasemalt pretensioone ega kaebust esitanud.
13.2.Kui abihoone laienduse eelprojekti kohaselt oli ette nähtud abihoone katuse tõstmine ca 1 m, siis tegelikkuses tõsteti abihoone katust vaid 51 cm võrra ning tõstmine ei toimunud kogu katuse ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Abihoonele paigaldati ka vihmaveerennid ja lumetõke. Seega ei tulene 2008. aastal ehitatud abihoonest ega selle laiendusest kaebaja kinnistule mistahes negatiivseid mõjutusi.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kaebaja palub kohtul tühistada Haljala Vallavalitsuse 25.08.2021. a otsuse nr 2112994/02667 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 5–6), millega lubati kolmandal isikul ehitusteatise nr 2111201/24927 (dtl 138–140) alusel laiendada tema kinnistul paiknevat abihoonet. Samuti palub kaebaja kohustada Haljala valda viima läbi ehitusteatise nr 2111201/24927 täiendav kontrollimenetlus.
15.Vastavalt EhS § 35 lg-le 3 on EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul nõutav ehitusteatise esitamine. Praegusel juhul tuligi kolmandal isikul vastavalt EhS lisale 1 teavitada pädevat asutust enda abihoone laiendamisest ehitusteatisega. Ehitusteatise saamisel kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; või 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik 3(5)
3-21-2026 (EhS § 36 lg 5). Kui esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44), tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll ning ehitusloa andmisest keelduda, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate nõuetega (EhS § 36 lg 6). Sealjuures tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalikõiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll (Riigikohtu 18.12.2019. a otsus nr 3-17-1859, p-d 19 ja 20). Vastavalt EhS § 44 p-le 4 tuleb ehitusloa andmisest muu hulgas keelduda olukorras, kus ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
16.Kohus jääb enda 13.10.2021. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebuses toodud väidete ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei saa järeldada, et kolmanda isiku kinnistul paikneva abihoone laiendusega kaasneksid kaebajale kui piirneva kinnisasja ühele omanikule püsivad negatiivsed mõjud EhS § 44 p 4 tähenduses. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja ta sai esitada vastustajale oma kirjalikud seisukohad. Abihoone laienduse ehitamise lubamist ei saa pidada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et kaebaja ei ole naaberkinnistu omanikuna selleks selget nõusolekut andnud.
17.Kolmas isik on vaidlusaluse abihoone ehitanud 2008. aastal ning abihoone laiendamise eelprojektist (dtl 80–96) nähtuvalt ei hõlmanud selle laiendamine juba olemas olnud välisseina asukoha muutmist. Sellest tulenevalt ei saanud muutuda ka abihoonest tulenev mõju kaebaja privaatsusele. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei vähenenud kolmanda isiku krundil asuva abihoone laiendamisel ka abihoone ja kaebaja krundil asuva kõrvalhoone vaheline kuja. Eelprojektist (lk 7) nähtuvalt asub kaebaja krundil asuv kõrvalhoone kui lähim naaberkinnistu hoone abihoonest ca 8,5 m kaugusel. Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-le 1 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Seega on see nõue praegusel juhul täidetud. Kaebajal tulevikus võimalikult esinev vajadus tulemüüri ehitamiseks pidi olema kaebajale arusaadav juba siis, kui kolmas isik abihoone ehitas ning selline vajadus ei saanud tekkida abihoone laiendamisega.
18.Kolmas isik on selgitanud, et on lisanud abihoonele vihmaveesüsteemi ja paigaldanud katusele lumetõkke ning selliste tööde teostamise kohta on esitatud kohtule pildid (dtl 112– 113). Ka eelprojektist tuleneb, et sadeveed tuleb juhtida maapinna kalletega hoonest eemale pinnasesse ning naaberkinnistule neid juhtida ei tohi. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul alus arvata, et abihoone laienduse väljaehitamisega võiks saada kaebaja krundi pinnas sadevete läbi kahjustatud.
19.Veel on kolmas isik märkinud, et katust ei ole abihoone laiendamise käigus tõstetud mitte 1 m, vaid 51 cm võrra. Kuigi abihoone kõrguse tõstmine võis mingil määral suurendada päikesevalguse kadu kaebaja kinnistul, ei saanud muutuda seeläbi pimedamaks kogu kaebaja hoov. Eelprojektis toodud asendiskeemilt (lk 11) saab järeldada, et selline valguse vähenemine ei mõjuta kaebaja krundil asuvat eluhoonet.
20.Kaebaja ei ole esitanud muid väiteid, millest tulenevalt peab ta enda õigusi abihoone laiendamisega rikutuks ning ka kohus ei näe vaidlusaluse ehitusteatise menetluses õiguslikke puudusi, mis annaks alust kaebuse rahuldamiseks.
21.Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused nii vaidlustatud haldusakti tühistamiseks kui ka vastustaja kohustamiseks viima kõnealuse ehitusteatise kohta läbi täiendavat kontrollimenetlust. Kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 30 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
4(5)
3-21-2026
23.Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
24.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 101 lg 1 järgi kuuluvad menetluskulude hulka ka menetlusosaliste kohtuvälised kulud, milleks on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (HKMS § 103 lg 1 p 1). Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud 1872,01 eurot koos käibemaksuga (21.09.2021. a arve dtl 130 ja 03.11.2021. a arve dtl 131). Arved on esitatud VES-VIL Osaühingule ning arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks olnud õigusteenuse osutamisega just kolmanda isiku käesolevas haldusasjas esindamiseks.
25.HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellises situatsioonis tuleb aga pidada õigusabikulude väljamõistmist põhjendatuks juhul, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et menetlusosalisel on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada (vt Riigikohtu 15.10.2013. a otsus nr 3-3-1-35-13, p 30; samuti 15.12.2022. a otsus nr 3-20-1310, p 37. 1). Praegusel juhul on kolmas isik üksnes kohtule kinnitanud, et tal on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hüvitada, kuid vastava kohustuse kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Samuti ei ole selgelt tuvastatav, et õigusabi oleks osutatud käesolevas haldusasjas. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks nende menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ning kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.