Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn 3-21-2684
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
X kaebus Eesti Töötukassa 18. augusti 2021. a otsuse nr 7-8.1/21/1166 ja 22. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 2829 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja HR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2684 menetlusse.
1.X esitas 18.06.2021 Eesti Töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse taotluse. Taotluse järgi soovib taotleja asutada digiteenuse pakkumisega tegeleva ettevõtte, mis aitab tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist töökohtadel. Eesti Töötukassalt taotleti 5999 eurot ettevõtte käivituskuludeks.
2.Eesti Töötukassa 18.08.2021 otsusega nr 7-8.1/21/1166 jäeti X taotlus rahuldamata, sest äriplaan on suure riskiga. Valdkonna töökogemust ei saa pidada piisavaks; ei selgu, mille alusel on müügiprognoosid koostatud; äriplaanis puudub põhjalikum ülevaade digiteenuste
3-21-2684 platvormiga seonduvast; finantsprognoosides on toetuse kasutamise tabel täitmata; äriplaanist ei selgu täpsemalt, millised vahendid toetuse eest soetatakse; esineb vastuolusid starditoetuse ja plaanitavate kulude osas; konkurentsianalüüs ei anna põhjalikku ülevaadet konkurentsiolukorrast; äriplaanis on välja toodud turundustegevused, mida ei ole täpsemalt selgitatud; omahinna arvestuses ei ole kulusid selgitatud, virtuaalse nõustamise teenuse hind ei vasta müügiprognoosides arvestatud hinnale, finantsprognoosid ei ole korrektsed ning rahajääk perioodi algul on miinuses.
3.X esitas 17.09.2021 Eesti Töötukassa 18.08.2021 otsuse nr 7-8.1/21/1166 kehtetuks tunnistamiseks vaide. Eesti Töötukassa 22.10.2021 otsusega nr 2829 jäeti X vaie rahuldamata.
4.X esitas 20.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 18.08.2021 otsuse nr 7-8.1/21/1166 ja 22.10.2021 vaideotsuse nr 2829 tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 03.01.2022 määrusega otsustati lahendada asi kirjalikus menetluses, anti menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning määrati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 23.09.2022 kell 16.00. Kohus selgitas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu ja toimetatakse viivitamata menetlusosalistele kätte. Kaebaja sai halduskohtu 03.01.2022 määruse kätte avalikus etoimikus (AET) 08.01.2022 kl 2.39.
6.Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 resolutsioonotsus tehti 23.09.2022 kell 16.00 avalikult teatavaks ja AET-s menetlusosalistele kättetoimetatavaks. Otsuses selgitati, et kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates halduskohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (HKMS § 160 lg 2, § 170 lg 2). Kui menetlusosaline ei ole tähtaegselt teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsiooniõigusest loobunud (HKMS § 170 lg 3). Halduskohus saatis 25.09.2022 kaebajale täiendavalt e-kirja aadressile XXX ja palus viivitamatult kaebajal saata elektroonilisel teel kinnitus kohtuotsuse kättesaamise kohta. Halduskohus saatis kaebajale ka 29.09.2022 e-kirja aadressidele XXX ja YYY ning palus kaebajal viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus kohtuotsuse kättesaamise kohta. Kohtuotsus oli lisatud mõlemale e-kirjale manusena. Kohus informeeris kaebajat, et kaebajal on kohustus teavitada kohut, kui tema sidevahendi andmed kohtumenetluse kestel muutuvad. Kaebaja võttis kohtuotsuse vastu 05.10.2022 kohtukantseleist.
7.X esitas 07.10.2022 halduskohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks.
8.Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 määrusega jäeti taotlus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmist põhjendavate tõendite esitamiseks.
9.X esitas 24.10.2022 tähtaja ennistamise taotluse, mille järgi ei saanud kaebaja halduskohtu 03.01.2022 määrusest teada, et kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kaebaja teadis, et apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja on kõik pöördumised kohtule esitanud AET kaudu, sest e-posti kasutamine ei ole turvaline. AET-sse sisenemiseks kasutas kaebaja mobiil-ID-d, kuid sideoperaatori vahetamise tõttu ei olnud kaebajal alates 21.09.2022 võimalust turvaliselt AET-sse siseneda. 23.09.2022 sattus kaebaja isa ootamatult haiglasse ja viibis seal kuni 27.09.2022. See sündmus häiris kaebaja tähelepanu ja ta pidi olema valvel. 2(5)
3-21-2684
10.Tallinna Halduskohtu 25.10.2022 määrusega loeti X täiendava kohtuotsuse saamise taotlus esitatuks tähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jäeti tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja täiendava kohtuotsuse tegemise taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus teavitas 03.01.2022 määruses vastavalt HKMS § 132 lg-le 1 menetlusosalisi kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast. Kuna kaebajale oli kohtuotsuse aeg eelnevalt teatavaks tehtud, siis ei pidanud kohus kohtuotsust kaebajale kätte toimetama, vaid võis selle edastada kaebajale vabas vormis (HKMS § 72 lg 3). Kohus tegi asjas resolutsioonotsuse avalikult teatavaks 23.09.2022, seega tulnuks kohtuotsuse täiendamise teade esitada kohtule hiljemalt 03.10.2022. Kaebaja esitas otsuse täiendamise soovi kohtule alles 07.10.2022, st tähtaega rikkudes. Kaebaja selgitused mobiil-ID teenuse ajutise peatamise kohta on otsitud. Nutitelefonides on mobiil-ID kasutamise asemel või lisaks sellele võimalik kasutada ka SmartID-d, mis annab analoogsed võimalused mobiil-ID-ga, kuid on tasuta rakendus. Kaebaja ei ole tõendanud enda väidet, et tema arvuti ei toeta ID-kaardi kasutust. Sellest sõltumata saanuks kaebaja vajadusel kasutada mõnda muud arvutit. Kaebajal oli võimalik kohtuotsus kätte saada alates 23.09.2022 kohtukantseleist. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema isa viidi samal päeval haiglasse. Isegi kui see väide vastab tõele, ei põhjenda see, kuidas see takistas kaebajal kohtukantseleisse kohtuotsusele järele tulemist. Kaebaja selgituste kohaselt sai tema isa haiglast välja 27.09.2022, seega oli kaebajal igal juhul alates sellest kuupäevast võimalik kohtuotsuse kättesaamiseks kohtukantselei poole pöörduda. Kaebaja pöördus kohtukantseleisse alles 05.10.2022. Kaebajal oli võimalik taotleda kohtuotsuse saatmist tema postiaadressile. Kaebaja ei üritanud seda võimalust kasutada. Kohus edastas otsuse kaebaja rahvastikuregistris ning kaebuses toodud e-posti aadressidele. Kohtuotsus oli lisatud mõlemale e-kirjale manusena. Seega oli kaebajal võimalik e-postiga saadetud kohtuotsust igal juhul lugeda, isegi kui ta selle kohta kinnitust ei saatnud ega saanud AET-sse siseneda. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole e-posti aadressidele saadetud kohtuotsust kätte saanud või sellega tutvunud. Kaebaja saanuks teavitada kohut apellatsioonkaebuse esitamise soovist ka e-kirja teel, ilma et ta oleks eelnevalt AET-s kohtuotsuse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei olnud kaebajal keelatud saata kättesaamise kinnitust e-kirja teel. Resolutsioonotsuse tegemine on kohtule seadusega antud võimalus (HKMS § 160 lg 2), mille tegemisest ei pea menetlusosalisi eelnevalt teavitama. Viivitades kohtuotsuse kättesaamisega, võttis kaebaja endale riski, et sellega võib ta mööda lasta olulised tähtajad. Seevastu on menetlusosalistel seadusest tulenev kohustus teavitada kohut oma kontaktandmetest ja nende muutumisest (HKMS § 38 lg 1 p 1, § 28 lg 3). Samuti on menetlusosalistel kohustus saata kohtule viivitamata kinnitus kohtu saadetud dokumentide kättesaamise kohta (HKMS § 73, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 5). Menetlusseadustikus sätestatud tähtajad ei ole olulised üksnes kaebaja jaoks, vaid nendega arvestavad ka teised menetlusosalised. Kuna kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ka kohtuotsuse hilinenult kättesaamise põhjusi, siis ei saa kohtuotsuse hilinenult kättesaamine olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebaja ei ole kohtule HKMS § 170 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist apellatsioonkaebust esitada. Seetõttu tuleb lugeda ta HKMS § 170 lg 3 järgi apellatsiooniõigusest loobunuks. 3(5)
3-21-2684
MÄÄRUSKAEBUS
11.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 25.10.2022 määrus, rahuldada tähtaja ennistamise taotlus ning rahuldada täiendava kohtuotsuse saamise taotlus. 23.09.2022 oli reede, mil Tallinna Halduskohtu kantselei tööpäev lõppes kell 16.00 ja otsust ei olnud võimalik sel päeval kätte saada, sest kohtuotsus tehti avalikult teatavaks kl 16.00. Seonduvalt isa haiglasse sattumisega oli kaebajal suur pinge ning ta pidi olema valmis vajadusel sõitma haiglasse. Kohus oleks saanud ise kontrollida, kas kaebaja väide, et ta isa oli haiglas, vastab tõele. HKMS § 150 lg 1 järgi on menetlusosalise lähedase ootamatu raske haigus mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks. Kohus oleks pidanud tähtaja kulgema hakkamist lugema alates 28.09.2022, st pärast kaebaja isa haiglast koju saamist. Kaebaja esitas taotluse täiendava otsuse saamiseks 07.10.2022, seega tähtaegselt. E-posti kasutamine ametlikuks asjaajamiseks ei ole küberturvalisuse riske arvestades turvaline. Teiste isikute arvutite kasutamine on ohtlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
19.peatükist ei tulene teisiti. Ringkonnakohus võtab toimikusse määruskaebuse lisad 5–12 (kuvatõmmis Tallinna Halduskohtu veebilehelt ning artiklid Riigi Infosüsteemide Ameti veebilehelt ja veebilehelt www.id.ee küberturvalisuse kohta). II
14.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vrd HKMS § 150). Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes.
15.Kaebaja tõi tähtaja ennistamise taotluses välja põhjused, miks ta ei saanud kohtuotsuse täiendamise teadet tähtaegselt esitada. Kaebaja teadis, et HKMS § 181 lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates; alates 4(5)
3-21-2684 21.09.2022 ei olnud kaebajal võimalik turvaliselt AET keskkonda siseneda; 23.–27.09.2022 viibis kaebaja isa haiglas. Need ei ole mõjuvad põhjused tähtaja ületamiseks.
16.Kohtuotsuse tegemise võimalus kirjeldava ja põhjendava osata ning selle täiendamise taotlemiseks antud 10-päevane tähtaeg on ette nähtud HKMS § 160 lg-s 2. Halduskohus ei pidanud menetlusosalisi eelnevalt teavitama kohtuotsuse tegemisest ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja kohtuotsuse edasikaebamise kord, sh tähtajad, ning tähtaegade järgimiseks võtta kohtuotsus õigeaegselt vastu. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õigusteadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
17.Lähedase raske haigestumine on HKMS § 150 lg 1 järgi mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kohtuotsuse täiendamise taotluse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik aga üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest kaebaja ei olnud oma isa hospitaliseerimise ajal tema hooldaja. See takistus ei kestnud kogu HKMS § 160 lg-s 2 nimetatud tähtaja jooksul ega saanud takistada kohtuotsusega tutvumist ja kohtule teatamist, et kaebaja soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamine ei ole mahukas menetlustoiming ega eelda põhjenduste esitamist. Kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsusega tutvumisele ei saanud kuluda palju aega, sest see koosnes vaid kohtuotsuse sissejuhatusest, resolutsioonist ja edasikaebamise korra selgitustest.
18.AET keskkonda sisenemise takistused on objektiivset laadi, kui kaebajal ei olnud ID-kaarti, selle lugejat või SmartID-d ning tema mobiil-ID ei toiminud. Need takistused ei õigusta aga vaidlusaluse tähtaja ennistamist, sest kaebajal oli võimalik kohtuotsusega tutvuda muul viisil. Kui kaebaja ei pea e-posti usaldusväärseks, ei olnud tal takistatud kohtuotsusega tutvumine kohtukantseleis varem. Kohtuotsuse täiendamise taotlemiseks antud tähtaeg seaduses on piisavalt pikk.
19.Kaebaja väidab küll, et kohtuotsus tehti avalikult teatavaks reedel samal ajal kohtukantselei sulgemisega, ent ei väida, et oleks soovinud samal päeval kohtuotsust kohtukantseleist selle sulgemise ajal kätte saada, kuid tulutult. Kohtuotsus allkirjastati selle avalikult teatavakstegemisele eelneval päeval ja pole põhjust arvata, et kohtuotsus ei oleks olnud kohtukantseleis 23.09.2023 kantselei sulgemise ajal kättesaadav.
20.Tähtsust ei oma, kas kohtuotsus saadeti kaebajale e-kirjaga, sest kaebaja ei ole e-kirja kättesaamist kinnitanud.
21.Halduskohus leidis seega õigesti, et kaebaja täiendava kohtuotsuse saamise taotlus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise taotlus on jäetud põhjendatult rahuldamata. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.10.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.