Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ivan Moskaljov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.02.2023 (k.a).
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.26.01.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ning VSS § 28 lg 32 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:
PPA selgitab esmalt, et Moldova kodanik X (sündinud XX XX XXXX Moldovas) peeti 25.01.2023 kell 14:20 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil P. Pinna 4, Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku suhtes kehtiv sissesõidukeeld 07.10.2022-07.04.2023 kogu Schengeni viisaruumi.
1.2.Moldova kodanik X saabus viisavabalt Schengeni alale 18.06.2022 Ungari Vabariigi kaudu ning sõitis liinibussiga edasi Eestisse kasutades selleks Moldova kodaniku biomeetrilist passi XXXXXXX. Biomeetriline reisidokument võimaldab välismaalasel viibida VMS § 44 lg 2 sätete kohaselt viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, seega tema oleks pidanud Schengeni alalt lahkuma hiljemalt 15.09.2022. Kuni 28.09.2022 isik viibis Eestis seadusliku aluseta. 28.09.2022 talle oli koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks 1052260467 vabatahtliku lahkumise tähtajaga 08.10.2022 ning kohaldatud sissesõidukeeld kuueks kuuks kogu Schengeni alale. X ei teavitanud PPA-d ettekirjutuse täitmisest. 25.01.2023 X pöördus PPA Pinna teenindusse tööviisa taotlusega. Isik püüdis esitada enda viibimise kohta valesid andmeid olles vahetanud enda vana passi uue vastu. Kontrollimisel selgus, et isikule oli varasemalt koostatud ettekirjutus Eestis lahkumiseks koos sissesõidukeelu pikkusega 6 kuud. 25.01.2023 ja 26.01.2023 PPA ametnikud küsitlesid X kinnipidamiskeskuses. Küsitluse käigus selgus, et isik lahkus Schengeni alalt 06.10.2022 läbi Ungari. Moldovas olles X vahetas passi ning tänu sellele, et tema esitas piiripunktis uue passi õnnestus tal uuesti siseneda Schengeni alale vaatamata teadmisele, et tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld kuueks kuuks. PPA hindas saadud teavet kogumis ning leidis, et isiku suhtes esineb lahkumisettekirjutuse sundtäitmise asjaolud ning seetõttu koostas lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll 1052264205.
1.3.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xl käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeeld kehtivusega 07.10.2022-07.04.2023. Xle koostatud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll. Tulenevalt VSS § 28 lg 3 välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; ning p 7 kohaselt, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. PPA on seisukohal, et Xl õnnestus uuesti siseneda Schengeni alale tänu sellele, et ta näitas piiriületamisel oma uut Moldova kodaniku passi, et piirivalvurid ei paneks tähele, et Schengeni alal ta on 180-päevase perioodi jooksul viibinud rohkem, kui lubatud 90 päeva ehk seda, et tal puudub õigus sisenemiseks. Piirivalvurid ei ole probleeme tuvastanud kuna sisse- ja väljumistemplid on erinevates passides ja isiku liikumiste ajajoon ei olnud seetõttu selge. Samuti õnnestus isikul varjata fakti, et tema suhtes oli kohaldatud sissesõidukeeld kogu Schengeni alale. PPA tegi päringu Ungari ametivõimudele ning päringu vastusel selgus, et neil puudub info isiku piiriületuste kohta. Rumeenia poolt saadud info kohaselt lahkus X Schengeni alalt 08.10.2022 UngariRumeenia piiri kaudu ning sisenes uuesti Schengeni alale 02.11.2022 Rumeenia-Ungari piiri kaudu. Isik ei teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit oma lahkumisest. Eestis viibimise ajal isik töötas ebaseaduslikult olles siin välismaalasena, kellel puudub seaduslik õigus viibimiseks. PPA on seisukohal, et leebemad järelevalve meetmed nagu passi hoiule võtmine ei anna tulemest ning isik ei täida korrektselt lahkumiskohustust kuna tema võib uuesti vormistada uue passi ning seega proovida oma viibimist seadustada. X võib ka kavatseda mööda maismaad põgeneda teise
Schengeni liikmesriiki selleks, et ebaseaduslikult teenida raha või jääda Eestisse töötades ebaseaduslikult. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. VSS § 28 lg 32 sätete kohaselt Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse PPA poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldova Vabariiki. Tiheda lennuühenduse puudumise tõttu Eesti ja Moldova vahel ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde ja volitatud esindaja selgitas täiendavalt, et tõenäoliselt toimub väljasaatmine läbi Istanbuli, milleks viiakse Türgi võimudega läbi ametlik menetlus. Samuti selgitas ta, et vajadusel viiakse isik konvoiga oma asjade kaasavõtmiseks tema elukohta enne väljasaatmist. Selleks tuleb isikul endal pöörduda kinnipidamiskeskuse ametnike poole vastava sooviga.
3.Kohtuistungil märkis X, et ta soovib täita lahkumisettekirjutust vabatahtlikult ja lubab, et lahkub Eestist kahe päeva jooksul pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist. Vahepealset aega vajab ta oma asjade kokku kogumiseks ja raha võtmiseks Tallinna kodust Paavli tn. 2. Pretensioone kinnipidamiskeskuse tingimuste osas tal ei olnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 sätestab, et 1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga
välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 7 sätestab, et põgenemisoht esineb kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Eeltoodu järeldub eelkõige sellest, et ta sisenes Schengeni alale temale määratud sissesõidu keelu ajal. Eeltoodust võib üheselt järeldada, et isik ei soovi Schengeni alalt lahkuda ja otsib jätkuvalt võimalusi Schengeni alale ebaseaduslikult jäämiseks ja siin töötamiseks. Selleks, et alale siseneda vahetas isik ära passi ja näitas piiriületamisel oma uut Moldova kodaniku passi, et piirivalvurid ei paneks tähele, et Schengeni alal ta on 180-päevase perioodi jooksul viibinud rohkem, kui lubatud 90 päeva ehk seda, et tal puudub õigus sisenemiseks. Piirivalvurid ei suutnud probleemi tuvastada, kuna sisenemis- ja väljumistemplid on erinevates passides, millest tulenevalt isiku liikumiste ajajoon ei olnud selge. Samuti annab tunnistust põgenemisohust see, et isikul õnnestus varjata fakti, et tema suhtes oli kohaldatud sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale. Kohtule on esitatud andmed, et isik lahkus Schengeni alalt 08.10.2022 (jättes sellest PPA teavitamata) Ungari-Rumeenia piiri kaudu ning sisenes uuesti Schengeni alale 02.11.2022 Rumeenia-Ungari piiri kaudu vaatamata sissesõidukeelule. Isik kasutas seega esimest võimalust ebaseaduslikult Schengeni alale naasmiseks. Kohus märgib, et eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist Eestis ja üldisemalt Euroopa Liidus kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohtuistungil avaldas isik soovi ise Eestist 2 päeva jooksul kiiresti lahkuda ja kahetses ebaseaduslikult Eestisse tulekut. 2 päeva vajab ta oma asjade kokku kogumiseks ja raha võtmiseks. Isik palus härdalt, et ta vabastataks kinnipidamiskeskusest ja lastaks tal endal Eestist ära minna. Kohus märgib, et kuigi isiku palved tundusid kohtuistungil siirad, ei anna käesoleval juhul ta enda varasem käitumine alust selliste lubaduste tõsikindlaks uskumiseks. Isikul oli võimalus ka varasemalt Eestist vabatahtlikult täidetava lahkumisettekirjutuse alusel lahkuda ja sellest võime teavitada. Isik küll tõepoolest lahkus Eestist vabatahtlikult, kuid jättis sellest võimud teavitamata. Lisaks kasutas isik Eestist lahkumist hoopis selleks, et vaatamata kehtivale sisenemiskeelule saabuda siia tagasi uue passi alusel. Sellise tegevuse põhjuseks oli ta enda ütlustel ta Moldova sõprade soovitus ja ta enda lootus nii ametivõime eksitades endale Eestis viibimiseks uus viibimisalus ja töötamisluba saada. Seda plaani asus ta ka teadlikult realiseerima kuni ametivõimud rikkumise avastasid ja tõkestasid. Lisaks jõudis isik Eestis ka ebaseaduslikult töötada. Eelpoolkirjeldatud käitumine on isiku teadlik otsus ja näitab, et tema lubadusi ei saa vaatamata nende näilisele siirusele lõpuni tõsiselt võtta ja usaldada. Kohus märgib, et kaheldamatult võib nii noore isiku puhul esmakordsel sattumisel kinnipidamiskeskusse olla tugev mõju tema käitumise õiguskuulekamaks muutumisele, kuid käesoleval juhul ei tekkinud kohtul selles lõplikku veendumust. Isik on näidanud, et temas on küllaldaselt pealehakkamist ja riskivalmidust, et võtta ette võimaluse tekkimisel küllaltki keerukaid ja hästi läbimõeldud ning ka ebaseaduslikke tegevusi oma isiklike soovide rahuldamiseks. Seetõttu on kohtu hinnangul muuhulgas vajalik, et isik saaks ka kogemuse, et sellisel õigusvastasel tegevusel on tsiviliseeritud riikide õigusruumis tagajärjed ja oma ametivõimudele antud sõna tuleb pidada. Kohus on lisaks veendunud, et kinnipidamiskeskuse tingimused on kõigiti
seadusele vastavad ja isiku heaolu tagavad ka PPA poolt taotletud paigutamise kuni 1-kuise tähtaja jooksul. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et kinnipidamise kuni ühe kuuline tähtaeg on õigustatud. Ühtlasi juhib kohus PPA tähelepanu vajadusele tähelepanelikult jälgida isiku viibimist ja selle korraldust kinnipidamiskeskuses, et vältida võimalikke teistest kinnipidamiskeskusse paigutatud isikutest tulenevaid mittesoovitavaid mõjusid noore isiku psüühikale ja käitumisele. Kohus soovitab ka teostada isiku väljasaatmine nii kiiresti kui see võimalik on.
8.Eeltoodust lähtudes ja põhjustel annab kohus loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.02.2023 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.