Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2023 (k.a).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ja teiste määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.24.01.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud kinnipidamise alused. Kohus võttis kohtuistungil asja materjalide juurde PPA 04.01.2023 taotluse ja Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruse haldusasjas 3-22-2366 ning samas asjas 12.12.2022 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruse.
1.1.PPA selgitab oma taotluses käesolevas asjas esmalt, et PPA 09.01.2023 otsusega nr 122110400011 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Isik sai otsuse kätte 11.01.2023. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust on võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. 24.01.2023 kinnitas X, et ei vaidlustanud PPA rahvusvaheise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsust. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 24.01.2023 kell 9:00 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA koostab isikule lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga Schengeni alale. Isikul on kehtiv Armeenia rahvuspass nr xxxxxxx, millega saab isiku Eesti Vabariigist välja saata Armeeniasse. Väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, kuna esimene võimalik lend Armeeniasse on alles 30.01.2023.
1.2.03.11.2022 saabus Venemaa Föderatsioonist Koidula piiripunkti isik, kelle kontrollimisel selgus, et isikuks on Armeenia Vabariigi kodanik X, sünd. xx xx xxxx. PPA tuvastas, et isikul puudub seaduslik alus riigis viibimiseks ja siia saabumiseks. 03.11.2022 kell 14.45 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel taotleb ta rahvusvahelist kaitset, sest tema tervislik seisund on halb, teda taheti mürgitada Armeenias ja tulistada Jerevanis 2017 või 2018 a. Isik peeti 03.11.2022 kell 16.30 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. 17.11.2022 toimus rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu. 28.11.2022 toimus HMS vestlus. 06.01.2022 kirjutas X taotluse, millega loobus rahvusvahelise kaitse menetlusest. Isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse haldusasjas 3-22-2366 kuni 04.05.2023.
1.3.03.05.2016 kell 12.00 saabusid Narva raudteepiiripunkti Vene Föderatsioonist reisirongiga Moskva-Tallinn neli Armeenia Vabariigi kodanikku. Ida prefektuuri PMJVT ametnikud tuvastasid, et Eestisse saabus ebaseaduslikult Armeenia Vabariigi kodanikest koosnev perekond: xxxx. aastal sündinud mees; xxxx. aastal sündinud naine ning kaks alaealist last (tüdrukud, sündinud xxxx ja xxxx). Isikutel puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalaste seadusest tulenev seaduslik alus. Eestisse saabumisel esitasid isikud rahvusvahelise kaitse taotlused. 03.05.2016 võeti Xilt vastu vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7001610074 ning alustati esmaste menetlustoimingutega: tutvustati õigusi ja kohustusi; koostati isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll; taotlejalt võeti sõrmejäljed ning saadeti rahvusvahelisse andmebaasi, andmebaasist saadud vastuseks „HIT" kaks korda. Esimene HIT vastus sisaldab andmeid, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse 12.12.2011 Saksamaal Aussenstelle Braunschweigis ja teine taotlus on esitatud 20.12.2012 Saksamaal Bielefeldis. Taotleja on lahkunud Saksamaalt ja Saksamaa ei ole enam vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest ning Dublini päringut ei tehta ja Dublini menetluse alla isik ei kuulu. Isiku sõnul on ta palunud kaitset ka Valgevenes ja 2010 aastal Poolas. Perekond pandi elama Vao keskusesse. 26.05.2016 tegi PPA isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, mille peale esitas X kaebuse Tartu Halduskohtule. Armeenia Vabariigi kodanikud X, Y ja kaks alaealist last lahkusid omavoliliselt Vao keskusest 21.06.2016 ning 22.06.2016
peeti nad kinni Läti Vabariigis ning saadeti tagasi Eesti Vabariiki. Isikud majutati koos Vägeva rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. 29.06.2016 proovis X veel kahel korral koos alaealistega A ja B omavoliliselt lahkuda Vägeva majutuskeskusest. 30.06.2016 taotles PPA isiku kinnipidamist ja paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja 30.06.2016 määrusega nr 3-16-1296 anti luba Xi kinnipidamiskeskusse paigutamiseks. 25.08.2016 avaldas X PPA-le, et loobub rahvusvahelise kaitse taotlusest ning soovib koos abikaasa Y ning lastega naasta oma koduriiki. Isiku ja ta laste tagasipöördumise Armeenia Vabariiki korraldas IOM Varre programmi raames.
1.4.VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. 21.06.2016, kui X oli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse raames määratud elama Vao keskusesse, lahkusid X ja Y koos alaealiste lastega omavoliliselt Vao keskusest ning peeti kinni 22.06.2016 Läti Vabariigis. Isikud majutati Vägeva majutuskeskusesse, kust X proovis 29.06.2016 kahel korral lahkuda koos alaealiste lastega, kelle hooldajaks ta oli volitatud. Tulenevalt asjaolust, et X on juba varasemalt Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse ajal ühe korra omavoliliselt lahkunud ja kahel korral proovinud omavoliliselt lahkuda, puudub PPA-l alus arvata, et isik oleks PPA ametnikele kättesaadav väljasaatmismenetluse tarbeks. Lisaks toob PPA välja, et 2016 a menetluses saadud NCC Saksamaa vastuse kohaselt on isik teisi nimesid kasutades taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis ja kaks korda Saksamaal ning olenemata rahvusvahelise kaitse protseduurist reisis omavoliliselt teistesse Euroopa riikidesse. Tema taotlusest keelduti, talle väljastati sissesõidukeeld Saksamaale ja ta saadeti 2013 a detsembris välja Armeeniasse. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul teadis isik, et tal puudub alus riiki sisenemiseks ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA toob välja, et varasema Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal toimus suhtlus isikuga vene keeles, kohtuistung haldusasjas 3-16-1296 isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tõlgiti isikule vene keelde ning isikul ei olnud probleemi vene keelest aru saamisega. Käesoleva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ajal suhtles isik alguses vene keeles, kuid seejärel väitis, et ei oska vene keelt ja vajab armeenia keele tõlki. PPA hinnangul on väheusutav, et varasemalt vene keelt osanud ja aru saanud isik enam vene keelt ei valda. Seda enam, kui isik on viibinud pikemat aega Venemaal. Menetluse käigus muutis isik meelt ja menetlus viidi läbi vene keeles. PPA hinnangul on see pahatahtlik menetluse takistamine ja PPA järeldab sellest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. 28.11.2022 toimunud vestlusel isik kinnitas, et ei soovi naasta Armeeniasse. Isikud soovivad, et neid vabastataks ja viidaks Venemaa piirile, et nad saaksid ise Venemaale edasi liikuda. Ilmselgelt ei ole Xil plaanis koos Yga liikuda koduriiki Armeeniasse. Eluliselt on usutav, et isikud soovivad liikuda edasi järgmisse riiki, kus taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA toob välja ka, et 18.01.2023 toimus KPKs intsident, kus X koos oma abikaasaga eirasid korduvalt ametnike korraldusi ning rikkusid KPK kodukorda. Nimetatud intsidendi osas on algatatud distsiplinaarmenetlus. Intsidendid, kus X koos oma abikaasaga ei täida korraldusi ja käituvad verbaalselt agressiivselt ametnikega, on igapäevased. Isiku esitatud passis on väljastatud sisenemiskeelud 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, septembris 2021 aastal Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise
tõttu. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et isik teab Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. PPA-le teadaolevalt on isik rahvusvahelist kaitset taotlenud Poolas, Hollandis, Saksamaal ja Eestis ning isiku sõnade kohaselt ka Valgevenes, Lätis ja Moldovas. Isiku sõnade kohaselt pole ta rahvusvahelist kaitset neis riikides saanud. Arvestades asjaolu, et isik on korduvalt mitmetes riikides rahvusvahelist kaitset palunud, on PPA hinnangul isikule teada, et rahvusvahelise kaitse taotlemisega saab ta menetluse ajaks riiki siseneda. Isik on varasemalt Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas samamoodi riiki sisenemisel piiripunktis. PPA hinnangul on aru saada, et isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud sisenemiseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. PPA hinnangul tuleb ka isiku esialgu öeldud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusest välja, et isik tuli siia tagasi arstiravi jaoks. Seega on PPA hinnangul isik teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on isik esitanud rahvusvahelise kaitse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.
1.5.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki. X on oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei ole usaldusväärne isik, ei tee koostööd ametnikega ega soovi järgida kehtivat õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (lahkumine Eestist, korduv EU erinevates riikides rahvusvahelise kaitse taotlemine, kinnipidamiskeskuses sisekorra eeskirjade mitte täitmine jmt) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult olla kättesaadav väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA poolse prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist. Riigikohtu halduskolleegium on tõdenud, et prognoosotsused isiku õiguskuulekuse kohta saavad põhineda tema varasemal käitumisel (RKHK 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15). PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoosotsus ei tugine ainuüksi isiku karistatuse faktil, vaid isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, sh isikut iseloomustaval varasemalt käitumisel, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Isiku eelnev käitumine näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle määratud järelevalvemeetmeid. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi Xi kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, isikul puudub seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis, viibimiseks ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Käesolevaks ajaks on isik VRKS alusel kinnipidamiskeskuses viibinud ligi 2,5 kuud.
2.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja selgitas, et väljasaadetava isiku väljasaatmisega seoses tuleb vastav protseduur ja eelkõige tuleb isik saata tema kodukoha riiki. Lisaks tõi PPA esindaja välja, et isik ei teinud koostööd väljasaatmise ettekirjutuse tutvustamisel. Lisaks selgitas PPA esindaja, et lõpliku väljasaatmise teostamise kuupäeva saab PPA siis, kui lennufirma selle kinnitab, sest vastavalt lennureeglitele võib ühel lennul olla ainult piiratud arv väljasaadetavaid koos saatjatega. Kuna Eestist tuleb kasutada otsereisi puudumisel Armeeniasse transiitreise, siis sõltub meie väljasaatmisvõimalus vastavas riigis vastavale lennule tehtavatest reserveeringutest. Eelnevat teavet nende kohta käesoleval juhul saada ei ole võimalik, kuid hetkel on reserveeringud tehtud ja oodatakse standby režiimis kinnitust lennu võimalikkuse osas.
3.Kohtuistungil märkis X, et tal on kehtiv välispass ja ta soovib lahkuda otse Venemaale nii, et riik ei peaks rohkem kulutusi tegema, kui Venemaa piirini viimine. Samuti märkis ta ära, et tema tervis on halb ja ta kardab, et saab kinnipidamiskeskuses infarkti. Samuti võiks lasta tema väljasaatmise korraldada IOM-il, kes seda eelmine kord väga kiiresti tegi. Seoses 18.01.2023 intsidendiga selgitas isik, et arstide tulekul oli tal väga paha, kuid arstiabi osutamiseks nõuti hoopis tema abikaasalt maski ettepanekut, mida ta käsitles pahatahtliku norimisena. Kokkuvõttes ta meditsiiniteenust ei saanud, kuna kiirabi personali süül tekkis konflikt. Isiku esindaja leidis, et isiku kinnipidamine KPK-s pole pärast rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist põhjendatud ja seadused ei keela asuda isiku väljasaatmist ette valmistama juba enne selle menetlemise lõpetamise määruse kaebetähtaja lõppemist. PPA seletused seoses võimalike kuludega isiku ümbermõtlemise tõttu on kohatud, sest põhiseadus seab isiku vabaduse väärtusena oluliselt kõrgemale kohale. Lisaks oleks isikul võimalik kaebeõigust kasutada ka väljaspool Euroopa Liitu viibides. Esindaja pidas õigeks, et isikud võib vastavalt nende soovile saata välja ka Venemaale, sest see on väljaspool Euroopa Liitu. Kokkuvõtvalt oli isiku esindaja seisukohal, et maksimaalselt on taotlus õigustatud ainult isiku kinnipidamiseks kuni 30.01.2023. Kui siis isikut välja saata ei saa, tuleks ta toimetada Venemaale. Esindaja märkis ka, et Eestile oleks vaja KPK ja Vao keskuse vahepealset keskust, milles oleks väljasaatmist ootavatel isikutel suuremad õigused kui KPK-s tuues välja kaupluse, interneti ja telefoni vaba kasutamise võimalused.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
PPA loataotluse lahendamine
4.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 2 ja VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
VSS § 23 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Kohus märgib, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Tallinna Halduskohus on oma 04.01.2023 määruses vahetult enne käesolevat asja lahendatud haldusasjas nr 3-22-2366 märkinud, et tuleb nõustuda PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused ka praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9. Kohus jagab Riigikohtu (ja Tallinna Halduskohtu varasemat) seisukohta, et põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 33-1-1-14, p-d 17, 19). VSS § 68 p-st 9 ei nähtu, et selles toodu hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole põgenemisoht väike. Kohus arvestab seejuures isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest 2016. a, millest ilmneb, et isik on juba varem loata lahkunud varjupaigataotlejate keskustest ja lahkumiskatseid Vägeva keskusest ning korduvalt rahvusvahelise kaitse taotluste esitamisi eri riikides (Poolas, Hollandis, Saksamaal ja Eestis ning isiku sõnade kohaselt ka Valgevenes, Lätis ja Moldovas). Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus Eestis on käesolevaks ajaks lõppenud, siis on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist. Samuti on isiku esitatud passis väljastatud sisenemiskeelud 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, septembris 2021 aastal Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna ning püüda liikuda mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki. Lisaks nõustub kohus Tallinna Halduskohtu määruses haldusasjas nr 3-22-2366 toodud seisukohaga ka selles, et: „Lisaks on PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd
teha, mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine. Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Ka 04.01.2023 istungil rääkis isik vaheldumis armeenia ja vene keeles. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt segas vahele ega võimaldanud sellega mh ka tõlgil tõlkida, käitus agressiivselt, tõustes vaheldumisi püsti, karjudes mikrofoni ning vehkides kätega, ei vastanud kohtu küsimusele seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud ilma uue esindajata kohtuistungil osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just puudutatud isikule.“ Vastavad seisukohad näitavad isiku suhtumist seaduslike riigivõimuorganite tegevusse ja on vähemalt osaliselt jätkuvalt asjakohased ka käesoleva taotluse lahendamisel. Kohus möönab, et 25.01.2023 kohtuistungil käitus isik pärast kohtu märkusi adekvaatselt ja ei takistanud pahatahtlikult kohtuistungi kulgu. Samas on PPA kohtule esitanud 23.01.2023 distsiplinaarmenetluse protokolli, mille kohaselt KPK öörahu ajal, 17-18.01.2023 kella 23:40- 02:08 vahel, X koos abikaasaga lärmasid, mis segas teisi kinnipeetavaid enda ruumides. Protokollist nähtub, et kontrollides Xi eluruumi avastas grupijuht Vahur Tamuri koos arestimaja spetsialist Leonhard Põderiga, et uksesilm on kinni kleebitud, takistades teostada eluruumi kontrolli. Ka teistkordsel kontrollil oli uksesilm uuesti kinni kaetud vaatamata sellele, et isikutele selgitati, et seda teha ei tohi. Isikud karjusid ja solvasid ametnikke. (vt dtl 15-17). Kohtu hinnangul näitavad eeltoodud asjaolud näitavad üheselt ja selgelt, et isiku suhtumine kehtivasse õiguskorda ei ole oluliselt muutunud. Kohus nõustub kokkuvõtvalt siinkohal PPA seisukoha selles, et isik on oma käitumisega näidanud (sh oma lahkumisega Vao keskusest 2016. aastal), et tema suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Samuti on isik nii vestlusel PPA ametnikega kinnitanud, et soovib jääda Schengeni alale. Kohtuistungil antud ütlustest seoses lahkumissooviga eelkõige Venemaale nähtub, et isik tegelikult ei soovi kodumaale naasta. Eeltoodu annab kohtu hinnangul aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav ja võib lahkuda hoopis maad mööda mõnda muusse EL riiki, milleks Schengeni režiim annab suhteliselt lihtsa võimaluse riikidevahelise piirikontrolli sisulise puudumise tõttu. Kohus leiab, et seetõttu puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ei soovi tõenäoliselt Schengeni alalt lahkuda ega Armeeniasse naasta ning isik ei ole koostööaldis, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta oleks võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata. Ühtlasi märgib kohus, et lähtuvalt isiku varasemast ja üsna hiljutisest käitumisest ei ole täielikult välistatud ka isiku võimalik igakülgne vastutöötamine tema reaalse väljasaatmise teostamisele. Seetõttu loeb põhjendatuks taotluse isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse kuni kaheks kuuks. Kohus leiab, et isikul on võimalik oma käitumisega ise vastavat tähtaega oluliselt lühendada tehes koostööd ametivõimudega tema
väljasaatmisel. Lühema tähtaja määramine looks isikule lootuse, et väljasaatmise nurjumisel selleks tähtajaks tagab talle vabanemise kinnipidamiskeskusest.
8.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine taotluses märgitud ajaks on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
9.Eeltoodud põhjustel annab kohus PPA-le loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.03.2022 (k.a).