Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Armeenia Vabariigi kodanik X (sünd XX.XX.XXXX) saabus koos abikaasaga 03.11.2022 Venemaa Föderatsioonist Koidula piiripunkti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas, et X-l puudub seaduslik sisenemis- ja viibimisalus. X esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas halva tervisliku seisundiga ning mürgitamise ja tulistamisega Armeenias. PPA pidas X koos abikaasaga kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
2.PPA esitas Tartu Halduskohtule 04.11.2022 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel, sest esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 nimetatud kinnipidamise alused. Tartu Halduskohus rahuldas taotluse 05.11.2022
3-22-2366 määrusega ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (põhjendustega täiendatud 09.11.2022 määrusega). Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku puhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alus. Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu 05.11.2022 määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 21.12.2022 määrusega rahuldamata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse 12.01.2023 määrusega menetlusse võtmata.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 27.12.2022 taotluse pikendada VRKS § 362 lg 2 p 4 ja 362 lg 5 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isiku selgitused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta on üldsõnalised ja vajavad täpsustamist. Kontrollida tuleb päritoluriigi teabega seotud infot. Põgenemisohule osutavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 6 ja 9 sätestatud asjaolud. Puudutatud isik teadis, et tal puudub alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Puudutatud isik on ka menetlust takistanud. Eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses suhtles ta vene keeles, kuid käimasoleva menetluse poole peal hakkas väitma, et ei oska vene keelt ja vajab armeenia keele tõlki. Puudutatud isik kinnitas 28.11.2022 vestlusel, et ei soovi Armeeniasse naasta (VSS § 68 p 6). Varasemas rahvusvahelise kaitse menetluses lahkus puudutatud isik loata ühel korral koos abikaasa ja alaealiste lastega Vao majutuskeskusest ning proovis kahel korral loata lahkuda Vägeva majutuskeskusest (VSS § 68 p 9). Puudutatud isik on teist nime kasutades taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis ja kaks korda Saksamaal ning reisinud menetluse ajal loata teistesse Euroopa riikidesse. Saksamaa kehtestas puudutatud isiku suhtes sissesõidukeelu ning ta saadeti sealt 2013. a detsembris välja. Passi andmete kohaselt on puudutatud isikule väljastatud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu sisenemiskeelud 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, 2021. a septembris Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Puudutatud isiku enda sõnul on ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis, Saksamaal, Eestis, Valgevenes, Lätis ja Moldovas. Seega isik teab, et riiki sisenemisel saab ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korral viibimisõiguse. Taotlusest võib järeldada, et puudutatud isik tuli Eestisse tegelikult ravi saamise eesmärgil. Kuna ta teab, et viibimisaluse puudumise tõttu oleks kehtestatud sisenemiskeeld, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada ning isiku jätkuv kinnipidamine on proportsionaalne ja kohane abinõu.
4.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi jääda kinnipidamiskeskusesse. Ta soovib vahetada esindajat. Ta ei nõustunud istungil osalema, kuni talle polnud määratud uut esindajat. Puudutatud isik lahkus kohtuistungilt.
5.Tallinna Halduskohus andis 04.01.2023 määrusega loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2023 (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks (resolutsiooni p 2). Kinnipidamise tähtaja pikendamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Puudutatud isikuga on toimunud intervjuu ja täiendav vestlus, kuid tema ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA kontrollima isiku väiteid rahvusvahelise kaitse vajaduse ja Eestisse tuleku põhjuste kohta ning võrdlema väiteid päritoluriigi infoga. Nende asjaolude väljaselgitamine võtab aega ja eeldab puudutatud isiku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isiku taustast ja varasemast käitumisest on tuletatav tema põgenemisoht vastavalt VSS § 68 p-le 9. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada 2(6)
3-22-2366 minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist. VSS § 68 p 9 kohaldamist ei ole piiratud käimasoleva menetlusega. Praegusel juhul ei saa puudutatud isiku põgenemisohtu pidada väikseks. Ta lahkus 2016. a-l loata majutuskeskusest, mis annab aluse arvata, et ta ei pruugi ka seekord olla PPA-le kättesaadav taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks. Samuti võib puudutatud isik asuda vältima enda võimalikku hilisemat väljasaatmist, kui tema taotlus jääb rahuldamata. Puudutatud isik on väljendanud soovimatust naasta Armeeniasse, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et ta võib selle vältimiseks pakku minna. Põgenemisohtu kinnitab seegi, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist erinevate tõlkide nõudmisega ega ole teinud koostööd. Ka 04.01.2023 istungil rääkis puudutatud isik vaheldumisi armeenia ja vene keeles. Täiendavalt kinnitab koostöötahte puudumist isiku kohatu käitumine 04.01.2023 kohtuistungil, kus ta segas korduvalt vahele, ei võimaldanud tõlgil lauseid lõpuni tõlkida, ei vastanud kohtu küsimustele ega soostunud ilma esindajata kohtuistungil osalemist jätkama, vaatamata selgitusele, et kohus soovis esitada küsimusi isikule endale. Puudutatud isiku kinnipidamine on proportsionaalne ja puuduvad muud leebemad, kuid sama tõhusad sunnimeetmed. Puudutatud isik on viibinud kinnipidamiskeskuses kaks kuud ja tema kinnipidamine ei ole kujunenud ebamõistlikult pikaks. Puuduvad andmed, et kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.01.2023 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Halduskohus ei arvestanud põgenemisohule hinnangut andes kõigi asjaoludega. Puudutatud isik tuli Eestisse selleks, et taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Seda kinnitab taotluse esitamine piiripunktis. Eestist põgenemisel ei oleks mõtet, sest ta saadetaks Eestisse tagasi. Puudutatud isiku tervis on niivõrd halb, et põgenemine ei olegi võimalik. Õige ei ole põgenemisohu hindamisel arvestada kaheksa aasta taguste sündmustega. Ka soovimatus Armeeniasse naasta ei ole põgenemisohu jaatamiseks piisav. Asjaolu, et puudutatud isik soovis armeenia keele tõlki, ei tähenda, et ta ei ole täitnud koostöökohustust. Armeenia keel on puudutatud isiku emakeel ning ta soovis asjadest õigesti aru saada. Puudutatud isiku käitumine istungil oli põhjustatud kultuurilisest eripärast ning asjaolust, et istungil ei osalenud tema ja abikaasa soovitud riigi õigusabi osutaja. Puudutatud isikul oli hirm, et ta peab jääma kinnipidamiskeskusesse pikaks ajaks. Soovist vahetada esindajat ei saa järeldada põgenemisohtu. Kaalumisel ei ole arvestatud isiku õigustega. PPA ei ole välja toonud, missuguseid toiminguid on veel vaja teha ja missugust infot tuleb kontrollida. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.
PPA palub 01.02.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuses ei ole välja toodud, missugused asjaolud jättis halduskohus loa andmisel arvestamata. Puudutatud isik valdab vene keelt väga heal tasemel. Nt 25.01.2023 toimunud istungil rääkis ta vabalt kaks tundi järjest vene keeles ning soovis saada määruse venekeelset tõlget. Ta on elanud Venemaal ning ka kinnipidamiskeskuses viibides suhtleb ta ametnikega vene keeles. Istungil osales küll armeenia keele tõlk, kuid isik ei võimaldanud tõlgil tõlkida ning väljendas oma vastumeelsust vene keeles. Puudutatud isik loobus 06.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotlusest ja PPA lõpetas 09.01.2023 otsusega nr 12211040001-1 tema taotluse menetluse. Seda otsust ei vaidlustatud. PPA pidas isiku VSS-i alusel kinni ja Tallinna Halduskohus andis 25.01.2023 määrusega nr 3-23-165 loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isik saadeti 30.01.2023 Armeeniasse. Seejuures üritasid puudutatud isik ja tema abikaasa enda väljasaatmist igati takistada. 3(6)
3-22-2366
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebuse lahendamist ei takista see, et puudutatud isik loobus 06.01.2023 avaldusega rahvusvahelise kaitse taotlemisest, tema taotluse menetlemine lõpetati PPA 09.01.2023 otsusega nr 12211040001-1 ning isik saadeti 30.01.2023 Eestist välja Armeeniasse. Ringkonnakohus saab hinnata, kas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruse tegemise ajal ja kuni puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemiseni (24.01.2023).
10.PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ja § 362 lg-le 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 6 ja 9. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).
11.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA järeldas põgenemisohtu puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaoludest, tema vastuolulisest käitumisest rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ütlustest, et ta ei soovi Armeeniasse naasta (VSS § 68 p 6) ning 2016. a-l loata majutuskeskusest lahkumisest (VSS § 68 p 9). PPA on ka välja toonud, et mitmed Euroopa riigid on kohaldanud puudutatud isiku suhtes sisenemiskeeldu ning isik on korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset erinevatest riikides. Halduskohtu hinnangul osutas põgenemisohule VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaolu, soovimatus Armeeniasse naasta ning koostöötahte puudumine rahvusvahelise kaitse menetluses ja istungil.
12.PPA on asjakohaselt selgitanud, et kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluses ja 17.11.2022 intervjuul ning 28.11.2022 täiendaval vestlusel oma kaitsevajaduse kohta üldsõnalisi põhjendusi (halb tervislik seisund, mürgitamine ja tulistamine Armeenias), siis võis esineda vajadus teda täiendavalt küsitleda ja selleks oli tarvis tagada isiku kättesaadavus. Samuti tuli isiku väiteid kõrvutada pärituoluriigi infoga. Arvestades VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega, ei saanud eeldada, et PPA on loataotluse esitamise ajaks kõik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks vajalikud asjaolud välja selgitanud. PPA ei olnud menetluse toimetamisel tegevusetu. 4(6)
3-22-2366
13.Ringkonnakohus nõustub lisaks hinnanguga, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseta ei oleks puudutatud isik tõenäoliselt olnud PPA-le kättesaadav, vaid võinuks põgeneda, mistõttu esines kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Halduskohus märkis õigesti, et põgenemisohu tuvastamisel on asjakohane VSS § 68 p 9, kuid mitte VSS § 68 p 6. VSS § 68 p-le 6 (soovimatus täita lahkumiskohustust) tuginemine ei eelda iseenesest seda, et isikule peab olema tehtud lahkumisettekirjutus ja ta on peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks, sest rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine saabki olla põhjendatud üksnes võimaliku lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks (vt ka põhiseaduse § 20 lg 2 p 6). Küll ei saa lahkumiskohustuse täitmise tagamine olla rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise iseseisvaks aluseks (vt VRKS § 10 lg 2 p 2). Praegusel juhul võis puudutatud isiku käitumine (nt armeenia keele tõlgi nõudmine, kohtuistungi korra rikkumine) küll viidata vähesele koostöösoovile ning eesmärgile menetlust takistada või venitada, kuid see jääb VSS § 68 p 6 kohase põgenemisohu tuvastamiseks liialt kaudseks, sest isiku käitumise ainsaks ega peamiseks põhjuseks ei pruukinud olla soovimatus täita võimalikku tulevast lahkumiskohustust. Isikul peab olema ka võimalus väita, et ta ei soovi päritoluriiki naasta taotluses välja toodud põhjustel.
14.Määruskaebuse väide, et armeenia keele tõlgi nõudmine oli tingitud soovist menetluses toimuvast aru saada, ei ole veenev. Isikul ei ole alust nõuda, et rahvusvahelise kaitse menetlus toimuks tema emakeeles, vaid tema õigused on piisavalt tagatud, kui menetlustoimingu käik tõlgitakse keelde, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha (vt VRKS § 30 lg 2). Praegusel juhul ei ole PPA taotluses ja määruskaebusele esitatud vastuses toodud asjaolusid arvestades kahtlust, et puudutatud isik valdas menetluses osalemiseks piisaval määral vene keelt.
15.Halduskohus on õigesti leidnud, et 2016. a-l toimunud rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud asjaolude põhjal oli alust järeldada puudutatud isiku põgenemisohtu VSS § 68 p 9 mõttes (loata lahkumine määratud elukohast). Vaidlust ei ole selle üle, et 2016. a-l paigutati isik koos abikaasa ja alaealiste lastega elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. VRKS § 34 lg 1 kohaselt on taotleja kohustatud menetluse ajal elama majutuskeskuses, kui PPA ei ole andnud isikule VRKS § 34 lg 2 alusel luba elada väljaspool majutuskeskust. Isik lahkus koos perekonnaga Vao keskusest ning peeti kinni Lätis. Hiljem üritas ta kahel korral loata lahkuda Vägeva majutuskeskusest. VSS § 68 p-st 9 ei tulene piirangut, et isik peab olema määratud elukohast loata lahkunud käimasoleva menetluse ajal, vaid põgenemisohu hindamisel saab arvestada ka varasemates menetlustes toimunud sündmusi. Kuna hinnang põgenemisohule on prognoosotsus, on selle tegemisel minevikusündmustel oluline tähtsus. Kuigi 2016. a-l loata lahkumisest VRKS § 29 lg 1 p 1 alusel määratud elukohast on praeguseks möödunud küllaltki pikk aeg, ei järeldu isiku hilisemast tegevusest (sh korduvad püüded seadusliku aluseta siseneda erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse) ega 2022. a-l rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta esitatud üldsõnalistest põhjendustest, et varem toimunu ei saa enam olla asjakohane. Asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse piiripunktis, ei kummuta eelnevat. Pigem võib sellest järeldada, et ta teab, et riiki sisenemisel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel saab ta viibimisõiguse. Varem ei ole see takistanud puudutatud isiku edasiliikumist ja teistes riikides rahvusvahelise kaitse taotlemist. Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et isiku tervislik seisund oleks niivõrd halb, et tal ei ole võimalik põgeneda. Määruskaebuses ei ole seda väidet põhistatud.
16.Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks kinnipidamise tähtaja pikendamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise kaitse või turvalisuse kaalutlustel). VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid tuvastatud asjaolud (sh VRKS § 29 lg 1 p-s 1 ettenähtud järelevalvemeetme eiramine 2016. a-l) ei anna sellise usalduse tekkimiseks alust. Isiku kinnipidamist kokku kuni kuueks kuuks ei saa põgenemisohu esinemist arvestades pidada ülemäära pikaks ajaks. 5(6)
3-22-2366
17.Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
18.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde. PPA 01.02.2023 vastuse kohaselt on isik Eestist välja saadetud ning ringkonnakohtule ei ole teada puudutatud isiku kontaktandmed. Seega ei ole kohtulahendi tõlkimine põhjendatud ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
19.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.