1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Asendada käesolevas määruses taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.01.2023 X (taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ning tõlkeabiks õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Riigi õigusabi taotletakse Eesti Töötukassa (töötukassa) 19.12.2022 vaideotsuse nr 160 vaidlustamiseks.
Tallinna Halduskohtu 18.01.2023 kohtunõudega paluti krediidiasutustel, Tallinna linnal, Maksu- ja Tolliametil (MTA) ning Sotsiaalkindlustusametil (SKA) esitada andmed taotleja pangakontode ning taotlejale makstud hüvitiste/toetuste kohta perioodil 17.09.202217.01.2023.
3.Asutused esitasid kohtunõudes nõutud teabe kohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
3-23-104
5.Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kuna taotleja elukoht on taotluse kohaselt Tallinn vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).
6.Käesoleval juhul on taotletud isiku esindamist kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ning tõlkeabiks õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis.
7.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Nähtuvalt kohtule esitatud krediidiasutuse andmetest on menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu taotleja sissetulek kokku 5405,79 eurot ja väljaminekud 5326 eurot. Lisaks on taotleja OÜ X osanik ja juhatuse liige. Seega võib järeldada, et taotleja majanduslik seisund võiks teoreetiliselt võimaldada tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
8.Andmata lõplikku hinnangut taotleja majanduslikule seisundile tuleks riigi õigusabi taotlus jätta siiski rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.
9.RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).
9.1.Käesoleval juhul on taotleja soovinud vaidlustada Eesti Töötukassa töötuna arveloleku lõpetamise otsust ja vaideotsust. Seejuures on taotleja läbinud vaidemenetluse ilma esindajat kasutamata (vastupidist ei nähtu vaideotsusest).
9.2.Selgitan, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
9.3.Leian, et käesolev vaidlus ei ole ka sedavõrd keeruline, mis eeldaks süvateadmisi õigusest. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas taotleja vastab ka pärast 09.10.2022 töötuna arvelevõtmise eeldustele või esines peale juhatuse liikmeks saamist alus töötuna arveloleku lõpetamiseks. Vaideotsusest nähtuvalt on vaide esitaja suutnud selgitada teda puudutavaid asjaolusid ning toonud põhjendused, miks ta töötuna arveloleku lõpetamise otsusega ei nõustu. Faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole ning kohaldamisele kuuluv õigusnorm on imperatiivne ega anna töötukassale kaalutlusõigust.
10.RÕS § 7 lg 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
3-23-104
10.1.Töötuna arveloleku lõpetamise aluseks on töötukassa märkinud tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3. Eesti Töötukassa 19.10.2022 otsusega nr TA22-0154262 lõpetati taotleja töötuna arvelolek alates 09.10.2022, kuivõrd taotleja on alates 10.10.2022 Osaühingu X juhatuse liige ning ta ei vasta TTTS § 6 lg 5 punktis 4 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Vastavalt TTTS § 6 lg 5 punktile 4 lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui isik on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 punktis 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
10.2.Vaidlus puudub, et taotleja on äriühingu juhatuse liige, kes tasu ei saa. Samas on töötukassa vaideotsuses selgitanud, et lisaks juhatuse liikme tasu mittesaamisele on TTTS-i § 6 lg 5 p 4 kohaselt oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. See tähendab, et täidetud peavad olema mõlemad eeldused: 1) isik ei saa äriühingu juhatuse liikmena tasu ning 2) ta vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega ei ole taotleja puhul täidetud mõlemad TTTS § 6 lg 5 p-s 4 toodud eeldused. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et kaebuse eduväljavaated ei ole väga suured.
11.Eeltoodust lähtuvalt jätan X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
12.Taotluses soovitakse tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Vastavalt RÕS § 34 lg-le 1 võib lisaks RÕS §-s 33 ettenähtud riigi õigusabile Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada tõlkeabi § 33 lõikes 1 nimetatud vaidluses õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, mille kohtu või muu vaidlusi lahendava organi pädevuses on tema tsiviilasja lahendamine. RÕS § 34 lõikes 1 nimetatud tõlkeabi seisneb Euroopa Liidu liikmesriigis õigusabitaotlusi lahendavale organile esitatava õigusabitaotluse ning sellele lisatavate vajalike taotlust põhjendavate dokumentide tõlkimises sellisesse võõrkeelde, milles vastava liikmesriigi asjaomased organid õigusabitaotlusi menetlevad (RÕS § 34 lg 2). Arvestades, et riigi õigusabi taotlus on esitatud Tallinna Halduskohtule eesti keeles ning halduskohtumenetlus toimub eesti keeles (HKMS § 80 lg 1), siis puudub vajadus tõlkeabi andmiseks. Täiendavalt selgitab kohus, et halduskohtule kaebuse esitamisel on kaebajal õigus taotleda halduskohtult menetlusabi menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks (vt HKMS § 110 lg 1 p 1).
13.Kohtule esitatud andmetest lähtudes ei nähtu vajadust taotleja esindamiseks haldusmenetluses (kuivõrd vaidemenetlus on läbitud) ega õigusdokumendi koostamiseks (kaebuse koostamine on hõlmatud esindamisega halduskohtumenetluses). Samuti ei nähtu vajadust isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus (riigi õigusabi taotluses probleemi kirjelduse all on viidatud üksnes töötukassa 19.12.2022 vaideotsusele nr 160) ega isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks X taotluse edastamist maakohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile (RÕS § 10 lg-d 3, 4 ja 7). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.