X kaebus Tallinna Tööstushariduskeskuse 27.06.2022 käskkirja nr 6.1-1/186-2022 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Tööstushariduskeskus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.02.2023. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Tööstushariduskeskuse (edaspidi TTHK) 28.08.2019 käskkirjaga nr 6.1-1/221 immatrikuleeriti X täiskoormusega õppekavale 201108 Tööstusinformaatik (tase 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe)) tasuta õpesse, TITpe19 õpperühma, õppevormiks statsionaarne õpe - koolipõhine õpe (dtl 31). TTHK 02.07.2021 käskkirjaga nr 6.1-1/174-2021 viidi X seoses II kursuse teisel poolaastal tekkinud õppevõlgnevustega TTHK õppekorralduseeskirja punkti 8.3.8. alusel individuaalsele õppekavale (dtl 32). TTHK 29.08.2021 käskkirjaga nr 6.1-1/212 viidi X üle Tööstusinformaatik õppekavale (kood: 215963) (tase 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe)) tasuta õpesse, TITpe20 õpperühma, õppevormiks statsionaarne õpe - koolipõhine õpe (dtl 33). Nimetatud õppekava alusel õppis uus II kursus, kellega X jätkas õpinguid individuaalse õppekava alusel. TTHK 27.06.2022 käskkirjaga nr 6.1-1/186-2022 (dtl 34) arvati X TTHK õppekorralduseeskirja punkti 12.1.1. 2) ja õppekavarühmade nõukogu 22.06.2022 otsuse alusel kooli õpilaste nimekirjast välja õppevõlgnevuste tõttu, kuna X ei täitnud individuaalses õppekavas sätestatud nõudeid.
2.Kaebaja esitas 18.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Tööstushariduskeskuse 27.06.2022 käskkirja nr 6.1-1/186-2022 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1(7)
1.Kaebajal on kõigis õppeainetes positiivsed tulemused olemas ning lisaks on tehtud õpetaja Gert Pandi nõutud EXAM testid.
2.Kaebaja leiab, et on täitnud kõik individuaalses õppekavas sätestatud tingimused. Kuigi kaebajale ei ole selgitatud, milliseid tingimusi on kaebaja jätnud täitmata, on kaebaja hinnangul selle põhjuseks Gert Pandi poolt tekitatud segadus ja ebaselge käitumine.
3.Gert Pant andis 19.05.2022 kirjas õppedirektor Mirje Burmeistrile (dtl 13) teada, et kui kaebaja teeb Rakendusserverid õppeaines ning Tööstusserverite paigaldus ja seadistus õppeaines EXAM testid, paneb ta kaebajale nimetatud ainetes hinde „3“ välja. Kaebaja oli selliste tingimustega nõus ega uurinud, miks ei saa kaebaja vastavalt tulemustele paremat hinnet. Kaebajale arusaadavalt teised õpilased neid teste tegema ei pea, seega oli tegemist ainet kokkuvõtvate testidega.
4.Nimetatud kirjast sai kaebaja aru nii, et kaebaja peab teste tegema minema 17.06 kell 8:30. Kaebaja läks kohale, ent Gert Panti polnud. Kohal olid hoopis kaebaja kursusejuhendaja Mari Speek ja IT osakonna juhataja Madis Lokotar. Kaebaja tegi testid ära. Kuna neid teste antud keskkonnas kinnitada ei saanud (Gert Pant oli ise selle võimaluse keelanud), tegi kaebaja testide tulemustest pildid ning saatis need Gert Pandile ja Mirje Burmeistrile e-postiga. Kaebaja andis sellest eraldi teada ka Mari Speekile ning kirjutas Mirje Burmeistrile e-kirja, et testid on tehtud (dtl 14).
5.Mirje Burmeister vastas kaebajale 17.06.2022 (dtl 14), et Gert Pant on 17.06 ja 20.06 majast väljas (kaebajale sellest varasemalt teada antud polnud) ning töid võtab Gert Pandi eest vastu Helen Nagel. Teda kaebaja teste tegema minnes paraku ei näinud. Peale testide tegemist jäi kaebaja ootama hindeid õppeinfosüsteemis Tahvel, ent sinna neid ei ilmunud. 27.06.2022 sai kaebaja teate käskkirjast nr 6.1-1/186-2022 (dtl 15).
6.Kirjas kaebaja emale väidab Mirje Burmeister, et ta olevat kutsunud kaebaja 20.06 koolimajja, et arutada Gert Pandiga testi tulemusi. Kaebaja sellist kirja saanud pole. Lisaks väitis Mirje Burmeister 17.06 saadetud kirjas, et Gert Pant pole 20.06 koolimajas. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas oleks kaebaja pidanud Gert Pandiga testide tulemusi arutama, kui Gert Panti koolis polnud. Kaebaja ei olnud teadlik sellest, et teda oleks kutsutud midagi vastama 20.06 ja
22.06.Kaebaja on seisukohal, et tal oli õigus teha uuesti test, millel 2% puudu jäi, ning sellest võimalusest oleks saanud kaebajale korrektselt ja selgelt teada anda.
7.Kõigil õpilastel oli lõplikuks hinnete kordategemiseks aega kuni 22.06, samas kaebajal lõppes see eeltoodust tulenevalt varem. Kõikide teiste õppeainete hinded olid kaebajal juba varem korras. Testide tegemise jättis kaebaja 17.06 kuupäevale, kuna oli Gert Pandi kirjast selliselt aru saanud.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Kaebaja on lõpetanud I kursuse, seega ei ole kaebajal jäänud omandamata I kursuse ained. Kaebajal jäid omandamata kahel õppeaastal osad II kursuse õppeained. 1.1 Individuaalse õppekava kohaselt pidi kaebaja omandama II kursuse õpiväljundid 2021/22 õppeaasta õppetöö ajal. Õppekava muutuse tõttu lisandus õppeaineid, mida eelnevas õppekavas ei olnud. Kaebaja esitas õppeaastas mitu VÕTA (varasemate õpingute tunnustamine) avaldust. TTHK õppekorralduseeskirja punkti 4.10. kohaselt tuleb õppijal positiivse VÕTA otsuseni osaleda õppetundides, mida kaebaja ei teinud. Õppetööst puudumise tõttu tekkisid kaebajal õppevõlad, mistõttu 2021. a novembris käis kaebaja õppedirektori juures vestlusel. Lisaks oli kaebaja kutsutud kahel korral õppevõlgnevuste tõttu hinnetekomisjoni. 1.2 2020/21 õppis kaebaja 1. aastat II kursusel. 2020/21 õppeaastal jäid kaebajale õppevõlad kuues moodulis: Keel ja kirjandus, Linux/BSD-operatsioonisüsteemid, Loodusained, Tööstusserverite haldus ja turvalisus, Veebilehe loomine ja Windowsoperatsioonisüsteemide haldus (dtl 174). Kuna kaebajal olid 29.08.2021 seisuga II kursusel kuues aines õppevõlad, siis otsustas vastustaja viia kaebaja individuaalsele õppekavale ehk kaebajal võimaldati läbida II kursus 2 õppeaastaga (2020/21 ja 2021/22). 2(7)
1.3 Õppeaasta 2021/2022 kevadperioodist jäid kaebajal õppevõlgnevused kahes moodulis: - Tööstusserverite haldus ja turvalisus (Valikõpingud, maht 4 EKAP), teema: Tööstusserverite paigaldus ja seadistus; - Rakendusserverid (Põhiõpingud, 3 EKAP), teema: Andmebaasiserverite haldus. 1.4 Lähtuvalt õppekorralduseeskirjast toimub õppetöö kutsehariduse õppekavadel kursuse süsteemis (I-III kursus), kus õpilane läbib õppemoodulid õppekavas kehtestatud järjekorras ja viiakse üle järgmisele kursusele pärast moodulite õpiväljundite omandamist. Moodul „Tööstusserverite haldus ja turvalisus“ lõpeb II kursusel ja on eeldusaine praktikale suunamisel. Moodulit „Rakendusserverid“ õpetatakse kahel õppeaastal, kus II kursuse teema „Andmebaasiserverite haldus“ on eeldusaine III kursuse teemadele „Veebiserverite haldus“, „Mailiserverite haldus“. 2020/21 ja 2021/22 õppeaastal jäi kaebajal omandamata moodul „Tööstusserverite haldus ja turvalisus“. Lähtuvalt õppekorralduseeskirjast pidi kaebaja omandama individuaalse õppekava, st II kursuse õpiväljundid, 2021/22 õppeaasta õppetöö ajal. Kaebaja arvati vastustaja algatusel õppijate nimekirjast 27.06.2022 välja õppekorralduseeskirja punkt 12.1.1 alapunkt 2) alusel, sest ta ei täitnud individuaalse õppekava sätestatud tingimusi ehk ei läbinud kahe õppeaastaga kõiki II kursuse aineid.
2.Kokkuleppel võrdles õppedirektor koos õppevaldkonna juhiga õpiväljundid (VÕTA) ja sõlmis 19.05.2022 juba lõppenud aines Gert Pandiga erikokkulepe, mille kohaselt sai kaebaja endale individuaalse võimaluse tõendada teadmisi sooritades keskkonnas Google Classroom 8 testi. 23.05.2022 tuletas õppedirektor kaebajale e-posti teel meelde, et ta ei ole endiselt keskkonda registreerunud ega õpiülesandeid täitma hakanud. Samuti palus tal ise suhelda õpetajaga, kes ütleb, kas neid ülesandeid tuleb teha koolis või kodus. Tööd, mida kaebaja pidi Google Classroom’is sooritama, on seotud moodulitega:
1.Tööstusserverite haldus ja turvalisus
1.1.Teema: Tööstusserverite paigaldus ja seadistus
1.1.1.EXAM Information Systems 1.1.1.1 Harjutusülesanne Information Systems, mille alla kuulub omakorda 8-12 ülesannet. Mooduli „Tööstusserverite haldus ja turvalisus“ läbimiseks vajaliku positiivse tulemuse saavutamiseks tuli õppijal sooritada nimetatud EXAM test (50 küsimust) vähemalt 70%-le.
2.Rakendusserverid
2.1.Teema: Andmebaasiserverite haldus (6 tööd):
2.1.1.Alateema EXAM Introductiom to Cloud Computing
2.1.1.1.Harjutusülesanne /lesson Introduction to Cloud Computing 2.1.1.1.1. Enesekontrollitest 1 2.1.1.1.2. Enesekontrollitest 2 2.1.1.1.3. Jne
2.1.2.Alateema EXAM Introduction to Linux
2.1.2.1.Harjutusülesanne /lesson Introduction to Linux
2.1.3.Alateema EXAM Introduction to Relational Databases & SQL
2.1.3.1.Harjutusülesanne /lesson Introduction to Relational Databases & SQL Mooduli „Rakendusserverid“ läbimiseks vajaliku positiivse tulemuse saavutamiseks tuli õppijal sooritada kolm ülalnimetatud EXAM testi vähemalt 70%-le. Harjutusülesannete alla kuuluvad omakorda enesekontrolli harjutused koos: tekstmaterjal, videod, ülesanded ja testid. Enesekontrolli ja harjutusülesannete mittetegemine ei takista õppijal kontrolltöö ehk EXAM’i sooritamist. Vastustaja ei ole seadnud täiendavaid nõudeid positiivse hinde saamiseks, kui kaebaja oleks sooritanud neli arvestuslikku Exam testi lävendit ületaval tasemel.
3.Kaebaja sooritas mooduli „Rakendusserverid“ teema „Andmebaasiserverite haldus“ harjutusülesande Lesson „Introduction to Cloud Computing Exam“ 86% tulemusele ehk hindele „4“. Kuna töö oli esitatud tähtajast hiljem ning vastavalt kokkuleppele õpilastega miinus 1 hinne, siis hinnati kaebaja teadmised hindele „3“. Muud EXAM testid ja harjutusülesanded on sooritamata, samuti puudub märge süsteemi avamisest, harjutusülesande alla kuuluvate enesekontrollitestide sooritamisest ja konspekti koostamisest. Õppija vastas harjutusülesandele 3(7)
„Introduction to Relational Databases & SQL“, kuid tulemus 68% jäi kehtestatud lävendist (70%) madalamaks. Kaebaja testide vastuseid ei ole vastustajal võimalik esitada, kuna kaebaja kustutas end keskkonnast Google Classroom, kaotades seeläbi kõik tõendusmaterjalid (testid), mis võimaldavad kaebajal tõendada enda sooritust ja õpetajal kontrollida õppija sooritust.
4.Termin EXAM on alateema kokkuvõttev arvestus (kontrolltöö), mille eelduseks on harjutustesti sooritamine lävendi tasemel ja õppematerjali läbitöötamine ning konspekti esitamine keskkonnas Google Classroom. Kontrolltöös on keskmiselt 50 küsimust ja sooritamiseks peab olema 70% vastustest õiged. Practice exam on alateema (Lesson) harjutusülesanne, mille teeb õppija peale õppematerjali läbitöötamist ja konspekti esitamist Google Classroom’is. Alateema harjutusülesandes on kuni 30 küsimust ja sooritamiseks peab olema 70% vastustest õiged. Üldreeglina sooritab õppija Practice exam enne arvestustööd (Exam). Arvestusliku eksami (Exam) sooritamise eelduseks on eelnevalt harjutuseksami (Practice Exam) sooritamine miinimum 70% tulemusele. Harjutuseksamite (Practice Exam) ja enesekontrollitestide eesmärgiks on õppematerjali omandamise kinnistamine ja õppijale tagasiside andmine tema olemasolevate teadmiste ja oskuste kohta, samuti selle kohta, missugused teadmised ja oskused on õppijal vähesed ja vajavad täiendamist. Kaebajale oli aja kokkuhoiu mõttes avatud lisavõimalus sooritada arvestuslik (Exam) eksam ilma harjutuseksami (Practice Exam) sooritamata.
5.Koolil puudub tõendusmaterjal kaebaja õppeaine omandamise protsessist ja eksamist ning suureneb kahtlus, et kaebaja on hinde saamiseks kasutanud ebaõpilaslikke meetodeid. Soov, et õppija edastab e-kirjaga töö tulemuse ekraanipildistuse õpetajale on informatiivse iseloomuga teavitus selle kohta, et töö on sooritatud, sest süsteem ei väljasta õpetajale õppuri töö sooritamise ja esitamise kohta teadet. Ekraanipildistuse olemasolu ei ole üldjuhul tõendiks töö positiivsele hindele sooritamise kohta, vaid ekraanipildistusega e-kirja saades kontrollib õpetaja õppuri tööd ehk testi Google Classroom keskkonnas ja paneb hinde vastavasse ainepäevikusse õppeinfosüsteemis Tahvel.
6.Õppeinfosüsteem Google Classroom on kaebajale tuttav, kuna õpetaja G. Pant juhendamisel on õppetöö (sh on kaebaja omandanud õppeaineid/teemasid ning sooritanud harjutuseksameid ja arvestuseksameid) toimunud selles keskkonnas alates esimesest kursusest. 22.06.2022 õppekavarühmade nõukogus kinnitas G. Pant, et kaebaja on sooritanud ühe kaheksast ülesandest ja teine test jäi alla lävendi. Vastustajale jääb arusaamatuks, kust tekkis kaebajal arusaam, et kahe harjutuseksami testi sooritamisel saab hinnatud kaks moodulit/ainet, kuigi kõik kaheksa väljundeid hindavat testi olid kaebajale 19.05.2022 keskkonnas Google Classroom nähtavad. Vastustaja lisab, et 20.06.2022–22.06.2022 järelevastamistel kaebaja ei osalenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tõstatas 30.11.2022 määruses küsimuse, miks arvati kaebaja õpivõlgnevuste tõttu välja, mitte ei jäetud teda täiendavale õppetööle (p 5.4). Vastustaja õppekorralduseeskirjast (ÕKE, dtl 35 jj) nähtub, et õpilane arvatakse kooli algatusel koolist välja õpivõlgnevuste korral, s.o õpilane ei ole omandanud õpiväljundeid, mis on järgnevate õpingute omandamise eelduseks või ei ole täitnud individuaalses õppekavas sätestatud nõudeid (p 12.1.1 alapunkt 2). Täiendavale õppetööle jätmine on õppekavarühma nõukogu kaalutlusotsus ning see on võimalik õppeaines, milles on õpilane omandanud vähemalt 50 protsenti õpiväljundeid (p 9.1 ja 9.2). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja on lõpetanud I kursuse, seega ei ole kaebajal jäänud omandamata I kursuse ained. 2020/21 õppeaastal õppis kaebaja 1. aastat II kursusel. 2020/21 ja 2021/22 õppeaastal jäi kaebajal omandamata moodul „Tööstusserverite haldus ja turvalisus“. Moodul „Tööstusserverite haldus ja turvalisus“ lõpeb II kursusel ja on eeldusaine praktikale suunamisel. Moodulit „Rakendusserverid“ õpetatakse kahel õppeaastal, kus II kursuse teema „And4(7)
mebaasiserverite haldus“ on eeldusaine III kursuse teemadele „Veebiserverite haldus“, „Mailiserverite haldus“. Lähtuvalt õppekorralduseeskirjast pidi kaebaja omandama individuaalse õppekava, st II kursuse õpiväljundid, 2021/22 õppeaasta õppetöö ajal. Kaebaja arvati vastustaja algatusel õppijate nimekirjast 27.06.2022 välja õppekorralduseeskirja punkt 12.1.1 alapunkt 2) alusel, sest ta ei täitnud individuaalse õppekava sätestatud tingimusi ehk ei läbinud kahe õppeaastaga kõiki II kursuse aineid. Kaebaja individuaalse õppekava käskkirja väljavõttest (dtl 32, viited eksitavad, õigeks lugeda vastustaja vastuse lisade loetelus toodu 30.06.2021 nr 6.1-1/174) kohaselt oli individuaalsele õppekavale suunamise põhjuseks see, kui omandamata jäänud mooduli õpiväljundid on eelduseks järgmis(t)e mooduli(te) omandamisel või õppeaasta õppetulemused on negatiivsed. Vastustaja on põhjendanud, et kaebaja poolt läbimata ained on eeldusained. Eeldusainete (korduvalt) läbimata jätmisel ei ole kaebajal võimalik omandada järgmise kursuse aineid ega siirduda ka praktikale. Kohus möönab selles küsimuses kooli suurt kaalutlusõigust. Kooli otsustus ei tohi olla meelevaldne, kuid koolil on õigus kujundada nii hindamise kui ka koolist väljaarvamise rangust ja nõudlikkust, millesse kohus ei sekku. Põhjus, et üle ühe korra (ühe õppeaasta) ei pikendata ainete järelevastamise võimalust, kuivõrd see takistab järgneva omandamist, ei ole ilmselgelt asjakohatu. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka kohustusliku põhiharidusega ega selle omandamiseks kohustatud isikuga (PGS § 9 lg 2).
5.Kohus täpsustas 30.11.2022 määruses poolte seisukohti seoses sellega, mitu eksamit või tööd pidi kaebaja tegema ning mitu ta tegelikult sooritas. Kaebajale avatud testide nimekiri on tervikuna avaldatud õppejõu kirjas (dtl 89). Testide loetelu on järgmine: - EXAM test „Introduction to Cloud Computing“ - „Introduction to Cloud Computing“ - EXAM test „Introduction to Linux“ - „Introduction to Linux“ - EXAM test „Intro to relational Databases ja SQL“ - „Intro to relational Databases ja SQL“ - EXAM test „Information systems“ - „Information systems“. Kohtule nähtub eeltoodust, et iga teema kohta oli 8 testi seas kaks testi, nt „Introduction to Linux“ ja „EXAM test Introduction to Linux“. Kohus saab kaebaja kirjavahetusest rühmajuhendajaga (dtl 102-103, dtl 95) aru, et kaebaja eeldas, et talle avatud testidest (kokku 8 tk, dtl 89) pidi ta ära tegema need, mis on märgitud EXAM tähistusega (kokku 4 tk). Õppejõud on kirjutanud, et on valmis panema aines välja kolme, kui kaebaja teeb aines Rakendusserverid EXAM testi positiivsele tulemusele, ehk min 70%; ning samal tingimustel ka Tööstusserverite paigalduse ja seadistuse õppeaine (dtl 4). Vastustaja on selgitanud, et õpetaja nõue oli kogu aeg ühene, et õppija sooritab EXAM-testid lävendit ületaval tasemel (70%). Kool on kaebajale vastu tulnud, võimaldades suunduda otse sooritada arvestusliku Exam Test ilma harjutuseksami (Practise Exam) sooritamiseta, ei ole seadnud täiendavaid nõudeid positiivse hinde saamiseks, kui kaebaja oleks sooritanud neli arvestuslikku Exam testi lävendit ületaval tasemel. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei osalenud igapäevases õppetöös ega täitnud talt oodatavaid õpiväljundeid jooksvalt (vt vastustaja vastus ja kaebaja 14.12.2022 selgitus kohtule). Õppe5(7)
jõuga saavutatud kokkuleppe kohaselt pidi kaebaja minimaalselt saavutama igas talle avatud EXAM-testis positiivse tulemusena 70%. Seda arusaama on kinnitanud ka kaebaja ise (dtl 102103, dtl 95). Kohus leiab, et puudub vajadus tuvastada ammendavalt, kas õppejõu poolt nõutav oli tegelikult 8 testi, kui aine läbimise tingimusena oli vähemalt 4 EXAM testi ning ka neist ei ole 4 nõutud testi sooritatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus täpsemalt käsitlemata, mis on n.ö harjutustesti (practice test) olemus ja kohustuslikkus. Samuti ei mõjuta asja lahendamist küsimus, kas kaebaja sooritas enesekontrolliteste või koostas konspekti, kuivõrd see ei ole kaebaja ja õppejõu sõlmitud kokkuleppe kohaselt aine läbimise tingimuseks.
6.Kohtule on kaebaja EXAM testide läbimise tulemuse kohta nähtuv järgmine: - Kaebaja on kooli ja õppejõu vaates esitanud ühe töö - EXAM test „Introduction to Cloud Computing“ (dtl 89), mille tulemus oli 86% (samas). - Kaebaja on esitanud ekraanipildina: o Aine „Information systems“ tulemusele 82% (dtl 93); o Aine „Intro to relational Databases ja SQL“ tulemusele 68% (dtl 93) o Aine „Introduction to Linux“ tulemusele 88% (dtl 210) Kaebaja väidetud ainete sooritamist koolile ja õppejõule nähtuvast tabelist ei nähtu (dtl 89). Kohtul ei ole õnnestunud välja selgitada, kas oli mingeid tehnilisi piiranguid aine tulemuse esitamisel (s.o teste ei olnud võimalik keskkonnas kinnitada). Täiendavate tõendite kogumine ei ole tehniliselt ka võimalik, kuna vastustaja on selgitanud, et kuna kaebaja kustutas oma kasutaja õpikeskkonnast Google Classroom, siis puudub koolil tõendusmaterjal õppija õppeaine omandamise protsessist ja eksamist. Eeltoodu ei oma käesolevas asjas ka tähtsust, kuivõrd kaebaja on esitanud ise tõendi, et saavutas aines „Intro to relational Databases ja SQL“ tulemuse 68% (dtl 93), mis on vähem kui nõutav 70%. Seega ei ole kaebaja sooritanud (sh tema enda väiteid arvestades) kõiki talle läbimiseks kohustuslikke EXAM teste positiivsele tulemusele ning tal oli jätkuvalt individuaalse õppekava tingimused täitmata, mistõttu ei oleks kaebajal olnud võimalik ka järgmisel aastal asuda läbima III kursuse kohustuslikke teemasid (vt kohtuotsuse p 4).
7.Kaebajal oli testide sooritamise päeval, 17.06.2022 teada, et tal on vähemalt üks test positiivsele tulemusele sooritamata, mööndes seda õppejõule ka ise (dtl 93). Seega, teades, et tal on aine(d) siiani positiivsele tulemusele sooritamata ning aega selleks on kuni 22.06.2022 (kaebuse väide), pidi ka kaebaja tegema pingutusi järelevastamise aja kokku leppimiseks. Õppedirektor kutsus kaebaja 17.06 kirjaga (dtl 96) kooli esmaspäeval kell 9 (vt ka seletus vanemale dtl 85) vastusena kaebaja kirjale vaidlusaluste testide tulemuse kohta; ning õppejõud kaebaja veelkord 21.06 kirjaga (dtl 94), et kaebaja tuleks töid tegema 22.06. Kaebaja kummalgi päeval ei osalenud, olles 22.06 Pärnus (dtl 94). Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta ei teadnud, et teda oleks kutsutud midagi 20.06 või 22.06 vastama. Kohtule esitatud kirjavahetus kinnitab vastupidist: kaebaja on vastanud 17.06.2022 õppedirektori kirjale, milles teda kutsutakse kooli (dtl 96); ka on kaebaja vastanud õppejõu 21.06 kirjale 22.06 kooli ilmumise kohta 22.06 hommikul kell 10.34 (dtl 94). Ka siis, kui kaebajale ei olnud selge, kas õppejõud on konkreetsel päeval majas, pidi kaebajale olema arusaadav nii vastamise lõppkuupäev (kaebuse väidete kohaselt); kui ka vajadus saada ainetes positiivne tulemus ja leida koos kooliga lahendus. Asja materjalidest nähtuv seisukoht, et kaebaja ei saanud aru, millisel esmaspäeval (20.06 või hilisemal) peab ta kooli ilmuma, ei ole eluliselt usutav, arvestades ka kaebajale teadaolevat vajadust vähemalt üks test järele vastata ja seda, et kaebaja on ise 6(7)
esitanud seisukoha, et kõigil õpilastel oli lõplikuks hinnete kordategemiseks aega kuni 22.06. Kui kaebajale oli ebaselge 20.06 kooli ilmumise eesmärk, tulnuks tal seda õppedirektorilt üle küsida. Õppedirektor on kaebaja emale selgitanud, et esmaspäeva hommikul oleks üksikasjad koos uue õpetajaga läbi vaadatud, lisaks oleks jäänud veel aega puuduste likvideerimiseks (dtl 85). Ka ÕKE p 8.3.7 sätestab, et õpiväljundite lävendi mitteületamisel kutsutakse õpilane mh õppedirektori vestlusele arutama õppetööga seotud raskusi ja võimalikke lahendusi (dtl 49). Kokkuvõttes jättis kaebaja ise kasutamata nii järelevastamise kui ka alternatiivse lahenduse arutamise võimaluse nii 20.06 kui ka 22.06. Kohus märgib, et täiskasvanute õppe raames on oluline osa ka õppijal endal, kes peab olema aktiivne lahenduse otsimisel ja järelevastamise aja kokkuleppimisel. Kaebajal puudus mistahes põhjus eeldada, et vastustaja arvestab alla positiivse lävendi jäävat aine tulemust vastutulekuna kaebajale positiivselt. Kool võib otstarbekuse alusel tulla õppijale vastu, kuid selline otstarbekus ei ole kohtulikult kontrollitav ega ka nõutav.
8.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Kaebaja on jätnud saavutamata vähemalt ühe EXAM testi positiivsele tulemusele ega ole olnud aktiivne ka järelevastamisel või muu alternatiivse lahenduse saavutamisel. Kool on õiguspäraselt teostanud oma kaalutlusõigust kaebaja väljaarvamisel, kuivõrd kaebajale oli juba ühel korral määratud individuaalne õppekava varem läbimata ainete järgi tegemiseks. HKMS § 108 lg 1 alusel, mh kuna vaidlus puudutab vastustaja põhitegevust, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.