X kaebus Eesti Töötukassa 05.04.2022 otsuse nr TVH/22/014343 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 28.03.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse1.
2.Vastustaja leidis 05.04.2022 otsuses nr TVH/22/0143432, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.
Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 1. Kaebaja 06.04.2022 esitatud lisa.
3-22-783
Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 05.04.2022 otsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Kaebajal on lapsepõlvest saati krooniline astma. Kaebaja on olnud viimased 7 aastat töövõimetuspensionär. Eelmine kord määrati töövõimetuse perioodiks 2 aastat 18.04.2020– 18.04.2022. Kaebaja tervislik seisund ei ole 7 aasta jooksul paremaks muutunud, vaid halvenenud. Kaebaja võitleb igapäevaselt astmaga, mida tõestavad kopsuarsti visiidid, uuringud ja ravimite kasutamine. Kaebaja ei saa tervise tõttu leida endale sobivat tööd ja pidi mitmest töökohast lahkuma, sest ei saanud tööülesannetega tervise tõttu hakkama.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i (TTO) ekspertarst dr Liisi Luht, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid tema tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 05.04.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Käesoleva kohtuasja raames on vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Kaarina Ristmägi kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 04.05.2022 oma seisukoha. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang liikumise valdkonnas. Muudes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb kombineeritud terviseseisundi halvenemine, mis on põhjustatud adipoossusest ja segatüüpi astmast. Hetkel on astma ägenenud, kuna kaebajale määratud püsiravi Relvar elliptaga ei ole olnud järjepidev. Kaebaja kasutab sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne võimekus on madal ja esineb õhupuudus, mis episoodiliselt ägeneb. Uneaegsete hingamishäirete uuringut on pulmonoloog kaebajale korduvalt soovitanud, kuid ta on sellest keeldunud. Kokkuvõtlikult on piirangud mõõdukad, kuid järjepideva püsiravi foonil oleks haigus tõenäoliselt paremini kompenseeritud.
4.2.Kaebajal tuvastatud kroonilised haigused (astma ja rasvumus) on käesolevalt kasutamata ravipotentsiaaliga – kroonilise astma ravi ei ole olnud järjepidev, rasvumuse raviks ei ole elustiilimuudatusi (kehalise aktiivsuse tõusu ja toitumisharjumuste muutusi) rakendatud. Kaebaja töövõime hinnati eelnevalt osaliseks kestusega 2 aastat põhjendusel, et tegemist on kroonilise kuluga võimalike ägenemistega kulgeva ravivajava terviseseisundiga, tõhustatud regulaarne ravi ja kehakaalu alandamine võib seisundit parandada. Kaebaja ei ole eelmise töövõime hindamise otsuse kehtivuse perioodil oma terviseseisundi parendamisega tegelenud. Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal eelnevalt osalise töövõime, ei tähenda, et ka 28.03.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda, seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ja uue taotluse esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.
2(11)
3-22-783
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja vaidlustab töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
6.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
7.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, tervise infosüsteemi (TIS) andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.
8.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui taotleja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti poole pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi 3(11)
3-22-783
või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
9.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
10.Samuti selgitab kohus, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva või osalise töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv või osaline töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal igal korral hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust töövõime puudumise või osalise töövõime tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.
11.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 4(11)
3-22-783
2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
12.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Liis Luht 05.04.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule3. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangus on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.
13.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas ja käelise tegevuse valdkonnas ning muude tervisehäirete osas. Teistes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid. Seega neid asjaolusid kohus ei kontrolli.
14.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“.
14.1.Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.
14.1.1.Kaebaja märgib, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Tema võimekus liikuda ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta on muutlik (raskusaste 9) ja sõltub astmahoogudest, ilmast, enesetundest, ärritavatest asjaoludest (külm õhk, füüsiline koormus, tugevad lõhnad, allergeenid). Mõnel päeval ei saa kehva enesetunde tõttu üldse kodust välja minna. Kord või paar päevas tunneb õhupuudust ja peapööritust ning pidevalt väsimust ja nõrkust. Eriti halb on tervis pärast koroonaviiruse läbipõdemist 2021. a-l. Taastub sellest siiani. Treppidest käimisel on suurimateks takistuseks õhupuudus ja peapööritus. Kasutab lifti ka ühe korruse võrra üles liikumiseks. Igapäevasteks käikudeks kasutab sõiduautot. Võtab alati kaasa inhalaatori astmahoo jaoks.
14.1.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevus mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kaebajal diagnoositud muule rasvumusele ja segatüüpi astmale. Kaebajal esineb kombineeritud terviseseisundi halvenemine, mis on põhjustatud adipoossusest4 ja segatüüpi astmast. Hetkel on astma ägenenud, kuna määratud püsiravi Relvar elliptaga ei ole olnud järjepidev. Kasutab sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne võimekus on madal ja esineb
Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 3. Rasvumus.
5(11)
3-22-783
õhupuudus, mis episoodiliselt ägeneb. Kokkuvõtlikult on piirangud hinnatavad mõõdukaks, kuid järjepideva püsiravi foonil oleks haigus tõenäoliselt paremini kompenseeritud.
14.1.3.Vastustaja ekspertarst dr Kaarina Ristmägi leidis 04.05.2022 seisukohas5, et kaebajal tuvastati õigesti selles võtmetegevuses mõõdukas tegutsemispiirang. Kaebajal on diagnoositud krooniline hingamisteede haigus (astma), mille tõttu külastab regulaarselt pulmonoloogi, haigusele on määratud vastav ravi. Terviseandmetes on fikseeritud pulmonoloogide külastused sagedusega üks kord kahe aasta jooksul (20.04.2018 Elga Mesimaa, 27.02.2020 ja 22.03.2022 Erve Sõõru). Kroonilise hingamisteede haiguse foonil esineb keskmiselt kord aastat hingamisfunktsiooni halvendavaid ägedaid hingamisteede nakkusi (03.11.2017, 28.06.2018, 10.04.2019 ja 22.03.2021 perearst Antonina Kalanik epikriisid), mis halvendavad haigestumise ajal kopsufunktsiooni, kuid nende ajal ei ole kaebaja astmaravi tõhustamist ja ajutisi töövõimetuslehti vajanud – saab määratud ravi foonil hakkama. Viimase ägeda haigestumise järgselt (Covid-infektsioon) on kaebaja käinud pulmonoloog Erve Sõõru visiidil (22.03.2022), kus pikaajalist Covid-infektsioonist tingitud haigust ei ole diagnoositud. Kaebaja kroonilise hingamisteede haiguse ravi ei ole ägeda haigestumise järgselt olnud järjepidev. TIS-is on 2021. a-l rida annulleeritud retsepte – 16.09.2021 astma raviks väljastatud retseptid on suures osas välja ostmata, 22.03.2022 koostatud retseptid on ostetud välja osaliselt. 22.03.2022 teostatud hingamisuuringute (spirogramm ja bronhodilataatortest) alusel on kaebaja krooniline hingamisteede haigus raviga kompenseeritav – ravimi toimel paraneb kopsufunktsioon märgatavalt (spirogrammis leitud FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) 66,6% eeldatavast normist ehk 3,47 liitrit, FEV1 (1 sekundi ekspiiriumi maht) 60,5% eeldatavast normist; bronhodilataatortestil FEV1 paranemine 26,0% ja 680 ml). Eelnevas, 27.02.2020 pulmonoloog Erve Sõõru epikriisis on hingamisuuringu andmetel kerge funktsiooni langus (spirogrammil ventilatsiooni funktsiooni kerge langus, FVC 92,5% normist, FEV1 88,3% normist, BDT osalise reversiibelsusega, FEV1 paranemine 5,7%), millest saab järeldada, et ravi foonil on kaebaja hingamisfunktsioon suures osas kompenseeritud. Kaebaja kroonilise hingamisteede haiguse kulgu halvendab ülekaal. Terviseandmetes on pulmonoloogid Elga Mesimaa ja Erve Sõõru korduvalt soovitanud kehakaalu langetamist ja toitumisnõustamist (20.04.2018 Elga Mesimaa, 27.02.2020 ja 22.03.2022 Erve Sõõru). 27.02.2020 pulmonoloog Erve Sõõru epikriisis on fikseeritud kaebaja kehakaal 114 kg (kehamassiindeks (KMI) 38), 19.06.2021 perearst Antonina Kalanik epikriisis relvaloa taotlemise tervisekontrollis on kehakaaluks fikseeritud 100 kg (KMI 33), 22.03.2022 pulmonoloog Erve Sõõru epikriisis on fikseeritud kehakaal 115 kg (KMI 38). Terviseandmest nähtub, et kaebaja on suuteline kehakaalu langetama, kuid tulemus ei ole olnud püsiv. Kaebaja ei ole arstide soovitusi järginud, kehalise aktiivsuse tõusu ja toitumisharjumuste muutusi ei ole terviseandmetes fikseeritud, kehakaalu langetamisega ei ole kaebaja tegelenud. Kuna krooniliste haiguste (astma ja rasvumus) ravi ei ole olnud järjepidev ning elustiili muudatuste ja raviga on võimalik piirangute vähenemine, on see võtmetegevus hinnatud õigesti mõõduka piiranguga.
14.1.4.Kohus nõustub ekspertarstide määratud piirangu raskusastmega. Veelgi raskema piirangu tuvastamiseks puudub alus. Üleliigne kehakaal ja sellest põhjustatud liikumise raskused on usutavad. Samas ei ole kaebaja kehakaal selline, et muudaks liikumise võimatuks (raskusaste 4) või peaaegu võimatuks (raskusaste 3). Samuti on usutav, et liikumisele seavad piiranguid ka astma ja hingamisraskused. Kuid puudub alus tuvastada, et kaebaja ei suudaks nende tõttu üldse või peaaegu üldse ringi liikuda. Kehakaalu on võimalik nt dieediga või liikumisega vähendada ja arstid on seda kaebajale soovitanud. TIS-i6 andmetest ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks tervisehädaga, mida ei oleks võimalik parandada. Ka astmat on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Ekspertarstid on viidatud ravi ebajärjepidevusele.
Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 4. Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 2.
6(11)
3-22-783
Järjepidev ravi sõltub eelkõige kaebajast endast. Kaebaja väidab, et kannab pidevalt endaga kaasas inhalaatorit, seega on võimalik ka ootamatult tekkivale astmahoole reageerida ja see kontrolli alla saada. TIS-i andmed näitavad kaebajal astma ägenemist kevadeti, mitte järjepidevalt. Ringiliikumine ei eelda, et kaebaja peab suutma joosta või pikki vahemaid ja kiiresti jalgsi läbida. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei suuda üldse ringi liikuda, kasutab käimisel abivahendeid (jalutuskepp, kark, käimisraam, ratastool) või toetub käimisel teisele inimesele. Seega suudab kaebaja iseseisvalt käia. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et viibib igapäevaselt ainult kodus ja käib kodust väljas vaid väga harva. Kaebaja kinnitab, et kasutab igapäevasteks käikudeks autot. Auto juhtimine võimaldab järeldada, et kaebaja tervislik seisund võimaldab siiski kodust väljas käia. Samuti eeldab autojuhtimise võimekus head tervislikku seisundit. TIS-i andmetel on arstid kinnitanud kaebajale autojuhiloa taotlemiseks vajalikus tervisetõendis, et kaebaja liigub iseseisvalt, tema hingamissüsteem on normis, üldseisund on normis ja sagedast väsimust ei esine. Seega puudub alus kaebaja puhul raskemat piirangut kui mõõdukas tuvastada.
14.2.Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.
14.2.1.Kaebaja tõi välja, et ei suuda ohutult siseruumide ega väljas ringi liikuda. Tema võimekus ohutult ringi liikuda on muutlik (raskusaste 9). Kardab kodust kauaks lahkuda ja kaua väljas olla ilma abiliseta, kuna enesetunne võib järsult halveneda ja võib vajada kõrvalabi. Võib õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu sattuda ohtlikku olukorda. Ühistranspordi kasutamine on raske, seetõttu peab kasutama sõiduautot. Võtab alati inhalaatori kaasa. Ka siseruumides võib enesetunne järsult halveneda ja ta võib vajada kõrvalabi. Võib sattuda õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu ohtlikku olukorda. Vajab pereliiget või sõpru endaga kaasa, kes saaksid vajadusel teda aidata.
14.2.2.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.
14.2.3.Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles võtmetegevuses kirjeldatud piiranguid on hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse ohutu ringiliikumise juures tegevusi, kus inimene suudab raskusteta ja turvaliselt ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Kaebaja on läbinud tervisekontrolli nii relvaloa (19.06.2021 perearst Antonina Kalanik epikriis) kui ka korduvalt autojuhiloa (03.01.2020 ja 10.06.2020 õde Tatjana Stepanova epikriisid) omamiseks, terviseseisundi kirjelduses liikumisfunktsiooni kõrvalekaldeid ja ohtu ringiliikumisel ei ole fikseeritud, nii relvaluba kui ka autojuhiluba on perearsti poolt väljastatud. Ka muudes epikriisides ei ole ohtu ringiliikumisel fikseeritud, kõrvalabi ja abivahendite kasutamist fikseeritud.
14.2.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses piiranguid. Astmast ja rasvumisest tingitud liikumisprobleeme on hinnatud „liikumine eri tasapindadel“ juures. Selles võtmetegevuses need piiranguid ei põhjusta. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks probleeme jalgadega, põlvedega, puusadega või seljaga, mis ohutut ringiliikumist võiks mõjutaksid. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks tasakaaluhäireid ja et ta oleks korduvalt kukkunud. Kaebaja ei kasuta käimisel abivahendeid (jalutuskepp, kark, käimisraam, ratastool) ega toetu käimisel teisele inimesele. Kaebaja ei ole kurtnud ka minestus- ega epilepsiahooge. Kaebaja viidatud nõrkushoo korral on võimalik peatuda, võimalusel istuda ja puhata. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma joosta või pikki vahemaid jalgsi ja kiiresti läbida, mistõttu ei saa vahel tekkiv nõrkushoog töövõimet mõjutada. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal olevad astmahood oleks põhjustanud kaebajal minestusi, mis võiks talle ohtlikke olukordi põhjustada. Samuti ei ole kaebajal nägemis- ega
7(11)
3-22-783
kuulmisprobleeme, mis ringiliikumise ohutust mõjutaks. Astmat on võimalik ravimitega kontrollida. Kuna kaebaja kinnitab, et kannab inhalaatorit alati kaasas, siis on tal olemas abivahend, mis astmahoogu leevendab. Arst on väljastanud kaebajale tervisetõendi autojuhiloa taotlemiseks ja kinnitanud kaebaja normaalset üldseisundit. Sagedat väsimust on 2020. a tervisekontrollis eitatud. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal tekivad täiesti ootamatult õhupuuduse või nõrkusehood, mille tõttu ta võib sattuda ohtlikku olukorda. Sellises olukorras ei oleks arst saanud kaebajale tervisetõendit autojuhiloa taotlemiseks väljastada, sest sellisel juhul oleks kaebaja autojuhina liikluses tõsiseks ohuks.
14.3.Võtmetegevus „seismine ja istumine“.
14.3.1.Kaebaja tõi välja, et ei suuda raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Tema võimekus valu või väsimust tundmata ühel kohal olla seistes või istudes on muutlik (raskusaste 9). Raske on kaua seista või istuda, sest väsib kiiresti. Ka võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik, kuna enesetunne võib järsult halveneda ja ta võib vajada kõrvalabi. Võib sattuda õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu ohtlikku olukorda. Vajab pereliiget või sõpru endaga kaasa, kes saaksid vajadusel aidata.
14.3.2.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.
14.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles võtmetegevuses kirjeldatud piiranguid on hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Kaebaja kroonilised haigused (astma ja rasvumus) põhjustavad piiranguid eri tasapindadel liikumisel eelkõige koormustaluvuse languse tõttu, kuid kehaasendite vahetamise ja säilitamisega seotud piiranguid terviseandmed ei kirjelda. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse võtmetegevuses „seismine ja istumine“ lisaks seismisele ja istumisele tegevust, kus istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ning seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ning vastupidi. Terviseandmetes ei ole kirjeldatud piiranguid ei seismisel, istumisel ega kehaasendite vahetamisel, ei ole märget kõrvalabi vajaduse ega abivahendite kohta.
14.3.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses piiranguid. Kaebaja ei ole väitnud selja-, puusa-, põlve ega jalavalusid, mis seismist või istumist või asendivahetust võiksid raskendada. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks pikemalt seista ega istuda, sh asendeid vahetada ja et ta viibiks suurema osa päevast voodis pikali olles. Ka autojuhtimine eeldab pikemat aega istuvas sundasendis olemist, ometi kinnitab kaebaja, et kasutab autoga igapäevaselt. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma tunde järjest seista või pikk aega järjest sundasendis istuda.
14.4.TTO ekspertarst leidis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Pikkade vahemaade käimine on piiratud seoses õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja kerge väsimisega. Piiranguid põhjustavad häired bronhiaalpuu struktuuris. Kaebajal esinevad rasvumine (KMI 38) ja segatüüpi astma. Hetkel on astma ägenenud, kuna kaebajale määratud püsiravi Relvar elliptaga ei ole olnud järjepidev. Esineb hingamisfunktsiooni mõõdukas langus ja oluline reversiibelsus bronhodilataatortestil. Kasutab sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne võimekus on madal ja esineb õhupuudust, mis episoodiliselt ägeneb. Järjepideva püsiravi foonil oleks haigus tõenäoliselt paremini kompenseeritud ja piirangud hinnatavad vähemalt kergeks. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Kohus märgib, et kuna ekspertarstid tuvastasid liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõduka piirangu ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastanud, siis on valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti mõõdukas (raskusaste 2) (määruse nr 39 § 6 8(11)
3-22-783
lg 5). Kohus peab sellist piirangute raskusastet kaebaja tervislikule seisundile vastavaks ega leia, et antud juhul tuleks kaebaja puhul tuvastada veelgi raskem piirangu raskusaste.
15.Käelise tegevuse valdkond.
15.1.Kaebaja tõi selles valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“ ja „asjade liigutamine“. Kaebaja tõi välja, et ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Tema võimekus käsi tõsta ja kõverdada on muutlik (raskusaste 9). Samuti ei suuda ta kätega raskusteta asju liigutada. Tema võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või suurt ja kerget eset, nt patja või tühja pappkasti on muutlik (raskusaste 9), kuna enesetunne võib järsult halveneda ja ta võib vajada kõrvalabi. Ta võib sattuda õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu ohtlikku olukorda. Vajab pereliiget või sõpru endaga kaasa, kes saaksid vajadusel aidata. Hoiab alati inhalaatorit endaga kaasas.
15.2.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid (raskusaste 0). Astmaga seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.
15.3.Töötukassa ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst hindas õigesti taotluses käelise tegevuse valdkonnas kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“. 25.09.2021 erakorralise meditsiini arst Kaja Erik on fikseerinud oma epikriisis kaebajal vasaku labakäe pindmised lõikehaavad, mis kajastavad ägedat haigusseisundit ja ei ole hinnatavad püsivate piirangutena. Muid käelise tegevuse piiranguid põhjustavaid haigusi kaebajal ei ole diagnoositud. Taotluses on kaebaja kirjeldanud eelkõige koormustaluvuse langusest tekkida võivaid piiranguid, mistõttu on TTO ekspertarst õigesti viidanud liikumise valdkonna „liikumine eri tasapindadel“ võtmetegevusele.
15.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal esineks käe-, kaela- või seljavalusid, mis raskendaks käte ja asjade tõstmist ning asjade liigutamist. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja kätes liigutamisega või jõudlusega seotud probleeme. Kaebaja viidatud väsimuse ja õhupuuduse probleeme on hinnatud põhjendatult liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonnas need täiendavaid piiranguid ei põhjusta. Kaebaja siinkohal välja toodud piirangud on seda enam põhjendamatud, et kaebaja on TIS-i andmetel taotlenud relvaloa omandamiseks arstitõendit. Relva käsitsemine eeldab käte korralikku töötamist ja head jõudlust. Arst ei ole kaebajal relvaloa andmist välistavaid terviseprobleeme näinud, vaid on kinnitanud kaebaja üldseisundi normile vastavust. Samuti tuleb tähele panna, et kaebaja on taotlenud TIS-i andmetel autojuhtimiseks tervisetõendit ja kaebaja kinnitab, et kasutab igapäevaselt autot. Ka autojuhtimine eeldab käte head tööd. Seega ei saa kaebajal esineda selles valdkonnas ka töövõimet vähendavaid piiranguid.
16.Muud tervisehäired.
16.1.Kaebaja tõi siinkohal välja, et tema uni on väga tihti häiritud astmaga seotud õhupuuduse tõttu. Ärkab öö jooksul mitu korda. Hommikuti on väsinud ja nõrk.
16.2.TTO ekspertarst selgitas, et astmaga seonduvaid piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. Uneaegsete hingamishäirete uuringut on pulmonoloog korduvalt kaebajale soovitanud, kuid kaebaja on sellest keeldunud.
16.3.Vastustaja ekspertarst viitas õde Tatjana Stepanova 03.01.2020 ja 10.06.2020 epikriisides toodule, milles on mootorsõiduki tervisetõendi koostamisel fikseeritud järgmised unega seotud andmed: mandibulaarset retrognaatiat, valju norskamist, pidevat väsimustunnet ja uneaegseid hingamisseisakuid ei esine, hinnang kopsufunktsioonile – normis. Pulmonoloog Erve Sõõru 27.02.2020 ja 22.03.2022 epikriisides on soovitus teha uneaegse hingamishäire uuring, mida kaebaja ei ole järginud. Seega ei ole unehäire diagnoos tõendatud, ei ole püstitatud 9(11)
3-22-783
diagnoosi ega määratud ravi. Töötukassa ekspertarst märkis, et TTO ekspertarst on astmast ja rasvumusest tingitud piiranguid õigesti arvestanud liikumise valdkonnas.
16.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad ka siinkohal piirangud. Kaebaja käitumine on vastuoluline, sest relvaloa ja autojuhiloa saamiseks tervisetõendi taotlemisel on ta end piisavalt terveks pidanud. Tõendite väljastamisel on arstid kinnitanud, et kaebaja üldseisund ja hingamissüsteem on normis. Sagedast väsimust eitatakse. Järelikult ei ole kaebaja välja toodud unehäired sellised, mis saaksid mõjutada ka töövõimet.
17.Kokkuvõtteks leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, samuti alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Pikkade vahemaade käimine on piiratud seoses õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja kerge väsimisega. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Talle sobivad võimetekohane vaimne töö ja kerge füüsiline töö. Vajalik on regulaarne püsiravi tarvitamine.
18.Vastustaja ekspertarst märkis, et kaebajal on diagnoositud krooniline astma ja rasvumus. Astma tõttu külastab regulaarselt pulmonoloogi, haigusele on määratud vastav ravi. TTO ekspertarst on võtnud hindamisel arvesse kaebaja enesehinnangut, kõiki TIS-is olevaid epikriise ning lähtunud ka viimasest ägedast hingamisteede haigestumisest, mis on ajutiselt halvendanud kaebaja hingamisfunktsiooni. Kroonilise hingamisteede haiguse ravi ei ole ägeda haigestumise järgselt olnud järjepidev. TIS-is on 2021. a-l rida annulleeritud retsepte. Kuna kaebaja krooniliste haiguste (astma ja rasvumus) ravi ei ole olnud järjepidev ning elustiili muudatusi ei ole toimunud, ei ole tegemist püsipiirangutega – ravipotentsiaal on kasutamata. Eeltoodust tulenevalt nõustus vastustaja ekspertarst TTO ekspertarstiga, et kaebaja terviseandmed kinnitavad toitumishaigusest ja alumiste hingamisteede kroonilisest haigusest tingitult mõõduka tegutsemispiirangu esinemist liikumise valdkonnas, teised valdkonnad on piiranguteta. Kaebajal on õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine. Mõõduka piirangu esinemine ei tähenda automaatselt üldise töövõime olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Elustiili muutuste ja järjepideva ravi foonil on liikumise valdkonna piirangud vähendatavad, haigused on kompenseeritavad.
19.Kohus märgib, et kuna kaebajal tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), teistes valdkondades ega võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud, siis tuleb töövõime ulatuse tuvastamiseks arvestada võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summaks 2 (määruse nr 39 § 6 lg 6). Kuna raskusastmete arvväärtuste summa jääb alla 4, siis tuli kaebaja tunnistada töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8 lg-d 1 ja 5). Kaebajal ei tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistavat seisundit, samuti ei tuvastatud kaebaja puhul üheski võtmetegevuses raskusastet 4 (täielik piirang). Seetõttu puudus alus tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 3). Kaebaja puhul ei ole tuvastatud ühegi võtmetegevuse osas, et ta ei suuda tegevusi iseseisvalt sooritada. Seetõttu puudus alus tuvastada kaebajal ka osalist töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 4). Järelikult oli õiguspärane vastustaja otsus, mis tugines TTO ekspertarsti eksperdiarvamusele ja milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg 6).
20.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja, et ta on töötu. Ta pidi eelmistest töökohtadest oma terviseprobleemide tõttu ära tulema. Samuti oli tööl olev füüsiline koormus liiga raske kaebaja jaoks. Ei saanud hakkama suure töömahuga, kuna tema aktiivsus on kroonilise astma tõttu madalam.
10(11)
3-22-783
21.Kohus selgitas juba eespool, et kaebajal on võimalik valida enda tervislikule seisundile sobivam töö. Ilmselt ei sobi kaebajale füüsilist pingutust, koormust ja vastupidavust nõudvad tööd. Kaebajale sobiksid aga tööd, kus tal ei tule palju jalgsi ringi liikuda, kus tal on võimalik vastavalt vajadusele puhata ja mida ta saaks teha kontoris kohapeal olles või ka näiteks kodust. Selleks saavad olla nt töö telefoni teel, töö arvutiga, töö inimestega jms. Seega puudub põhjus arvata, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda tööd teha ja tal tuleks tingimata osaline või puuduv töövõime tuvastada.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõudes rahuldamata. Kuna vastustaja otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Järelikult tuleb kaebus ka kohustamisnõudes jätta rahuldamata.
23.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.