Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu avaldus A Gi vastu võlgnevuse 1 588,75 euro nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu (registrikood xxx, aadress: XXX tn 9a , Kohtla-Järve, epost: xxx )
Avaldaja lepinguline esindaja:
M F, e-post: xxx A G (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Puudutatud isik:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista A Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu kasuks perioodil detsember 2022. a kuni jaanuar 2025. a (kaasa arvatud) majapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 1 588,75 eurot (sh 1 351,26 põhivõlgnevus, 237,49 viivis).
3.Jätta menetluskulud nende põhjendatud osas puudutatud isiku kanda ja välja mõista A Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu kasuks menetluskulud 190 eurot.
3.1.Välja mõista A Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (190 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, XXX tn 9a korteriühistu esitas 18.12.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 562,25 euro saamiseks. Kohus tegi 19.12.2024. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.021.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Avalduse kohaselt on A G alates 16.10.2019. a XXX tn 9a korterelamus korteri nr xxx omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik süstemaatiliselt rikub oma kohustust tasuda avaldaja poolt talle esitatud kommunaalarveid, tasudes neid ebaregulaarselt. Puudutatud isiku võlgnevus perioodil 01.12.2021. a kuni 31.01.2025. a moodustab avaldaja ees 1 351,26 eurot ning viivis 237,49 eurot. Avaldaja palub A Gilt välja mõista põhivõla 1 351,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 237,49 eurot. Menetluskulud 350 eurot palub avaldaja jätta A Gi kanda.
3.Kompromissi ettepanekule vastas avaldaja, et pooled ei suutnud kompromissi saavutada. Avaldajale on puudutatud isiku kompromissi tingimused vastuvõtmatud ja puudutatud isik ei nõustunud avaldaja kompromissi tingimustega. Avaldaja on seisukohal, et tsiviilasja saab lahendada õigeksvõtu otsusega, kuna puudutatud isik tunnistab nõuet.
A GI VASTUS
4.Puudutatud isik A G esitas vastuse, milles tunnistab avaldust ja teeb ettepaneku sõlmida maksegraafik. A G selgitas, et võlgnevus tekkis seoses sellega, et ta viibis kinnipidamisasutuses. Puudutatud isiku igakuiseks sissetulekus on töötutoetus 355 eurot, siis oleks tal igakuiselt võimalus võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel 30-35 eurot kuus. Kohtu kompromissi ettepanekule puudutatud isik ei reageerinud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asja kogutud tõendeid, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi 2
eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
7.Avaldaja tugineb asjaolule, et A G korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli A G Kohtla-Järve linnas, XXX tn 9a korteri nr xxx omanik (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.12.2022. a -31.01.2025. a tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, hooldustasu) kokku 1 351,26 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
9.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga 31.01.2025. a (perioodi detsember 2022. a – 31.01.2025. a eest) summas 1 351,26 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. 3
12.Puudutatud isik tunnistab avaldaja poolt esitatud nõuet ja võlgnevust. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 1 351,26 eurot.
13.KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
14.Avaldaja on arvestanud viivist 237,49 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 237,49 eurot Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 60 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 350eurot.
18.Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.
19.TsMS § 4842 lg 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt avaldaja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause).
20.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Käesoleval juhul on tegemist tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Avaldus on ca 4-l leheküljel, millest sisulist teksti on ca 1 leheküljel, ülejäänud avaldus koosneb paragrahvidest ja põhikirja tekstist. Kohus loeb avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 1 tund. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku koos maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega 140 eurot. Põhjendatud ja vajalik õigusabikulu koos riigilõivuga 190 eurot. Koos riigilõivuga mõistab kohus puudutatud isikult väljaavaldaja menetluskulude katteks 190 eurot. 4
21.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.