Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
18.01.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.03.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Saksamaa Liitvabariigi politsei saatis 16.01.2023 Dublini määruse art 12 lg 2 alusel riigist välja Türgi Vabariigi kodanik Xi (sünd. XX XX XXXX), kuna ajal, kui isik esitas Saksamaal varjupaigataotluse, oli tal kehtiv Eesti Vabariigi C-liiki viisa, väljastatud 18.11.2021, kehtivus 14.12.2021–02.01.2022. Xil puudub isikut tõendav dokument.
X palus koheselt 16.01.2023 Eestisse saabudes rahvusvahelist kaitset. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Xi 16.01.2023 kl 21.00 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel kuni 48 tunniks kinni. PPA tuvastas menetluse käigus, et isik ei ole Eesti Vabariigi kohta midagi varem kuulnud ega plaaninud Eestisse tulla. Ta soovis minna Türgist Saksamaale, kus elavad tema sugulased (onu ja õde). Sellel eesmärgil maksis ta vahendajale Türgist välja saamiseks. Eesti viisa saamiseks väitis isik, et on riigiametnik ja soovib külastada Eestit turismi eesmärgil. 17.01.2023 läbi viidud küsitlusel väitis isik, et kuna viisa taotlusele oli vahendaja pannud valeandmed, siis tema seda vastu ei võtnud ning jättis selle passi vahendaja kätte ja taotles endale uue passi, millega reisis ise
3-23-105
Serbiasse. Serbias leidis ta vahendaja, kes transportis ta mööda maismaad Saksamaale. Saksamaale jõudmise eest tasus ta 8000 eurot. Saksamaal esitas ta 31.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas PPA-le, et nii Saksamaal kui ka Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseks on kartus sattuda vanglasse või et teda sunnitakse võitlema terroristliku organisatsiooni PKK1 vastu Türgi Vabariigis.
3.PPA esitas 17.01.2023 Tallinna Halduskohtule VRKS § 362 lg 2 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
3.1.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Ta tunnistas 17.01.2023 läbi viidud küsitluse raames, et Eesti Vabariigi viisa väljastati talle valeandmete alusel. Isik ei olnud teadlik Eesti olemasolus enne, kui Saksa ametivõimud teavitasid, et ta kuulub Eestile üle andmisele. Isikul ei olnud kunagi plaani külastada Eestit turismi eesmärgil. Samuti ei ole tema näol tegemist riigiametnikuga. Enda sõnul on ta karjakasvataja ja omab põhiharidust.
3.2.Kuna isik väidab, et kaitse taotlemise põhjuseks on kartus sattuda vangi või võitlusesse PKK vastu, on põhjendatud isiku kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Iseloomustavaks asjaoluks on ka see, et Saksamaa on üritanud varasemalt isikut Eestile üle anda 2 korral: 23.11.2022 ja 19.12.2022. Mõlemal juhul see ebaõnnestus, sest isik takistas enda väljasaatmist Saksamaalt. Isik toodi 16.01.2023 Saksamaalt saatemeeskonna saatel ja anti Eesti ametivõimudele üle. See näitab, et isik ei pruugi vabaduses viibides menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav olla.
3.3.Isik oli teadlik võimalusest siseneda Schengeni alale seaduslikult, kuid valis ebaseadusliku tee, st eirates välismaalase hoolsuskohustust, tasudes võimaluse eest saada Saksamaale, mille tulemusena esitati Eesti Vabariigi C-liiki viisa taotlemisel valeandmed (reisi eesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile). Isik kinnitas 17.01.2023 läbiviidud küsitluses, et ei soovi Türki tagasi minna.
3.4.Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Arvestades Schengeni-sisest liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Kuna isiku lähisugulased elavad Saksamaal, on tema primaarne soov jõuda tagasi Saksamaale.
3.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui kohaldada mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isikul puudub reisidokument, seega puudub PPA-l järelevalvemeetmena võimalus seda hoiule võtta. Isegi kui isikul oleks kehtiv reisidokument, ei tagaks see tema kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpule viimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isikut ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab aluse arvata, et see ei takista tal ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast.
3.6.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik ei taotlenud saatkonnast viisat, vaid maksis vahendajale. Viisal on valed andmed. Isik on väljendanud PPA-le soovimatust täita lahkumiskohustust. Isik reisis Schengeni viisaruumis ringi ebaseaduslikult piire ületades. Vabaduses viibides ei takista teda miski tagasi pöördumast Saksamaale, kus viibivad tema sugulased. Isik on vältinud tema varasemat üleandmist Eestile. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. PPA juhib tähelepanu summadele, mida isik oli valmis maksma, et Saksamaale jõuda. Ei ole eluliselt usutav, et ta loobub nüüd oma soovist jõuda oma lähisugulaste juurde. Seetõttu on vaja paigutada ta kinnipidamiskeskusse kuni 2 kuuks, et rahvusvahelise kaitse menetleja saaks läbi viia kiire ja efektiivse menetluse. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja psühholoogiline abi.
5.X vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. Tal on kolm last. Ta ei taha olla vangis. Ta võib minna tagasi Türki, kuigi seal on probleeme. Tema psüühikaga ei ole kõik korras. Nõus tema tagasisaatmisega oma riiki. Kui ta oma riigis tapetakse, siis selle eest vastutab Eesti politsei. Talle öeldi Saksamaal, et talle on seatud sisenemise keeld, et ta pannakse vangi, kui ta naaseb, ja saadetakse uuesti välja. Ta ei ole nii rumal, et läheb Saksamaale, kus teda uuesti vangi pannakse. Eesti ja Saksamaa vahel on palju riike ja ta ei tea, kuidas sinna minna. Soovib viibida kohas, kus saab lastega video teel rääkida ilma, et lapsed saaksid teada tema kinnipidamisest, sest see mõjuks nende psüühikale halvasti. Ta ei ole milleski süüdi, ei ole ühtegi süütegu toime pannud. Ta ei ole süüdi selles, et ta Eestisse toodi. Ta ei teadnud Eesti kohta midagi. Ta taotles Istanbulis viisat. Andis ainult oma sõrmejäljed, rohkem ei tea midagi. Tema seda viisat ei kasutanud ega teinud midagi. Muretseb oma tervise pärast. Suitsetada ei saa. Varem suitsetas 2 pakki päevas. Ei suuda taluda vangis olemist, läheb hulluks või tapab end ära. Saadetagu avatud keskusesse, seal on valvurid, kes saavad tema järele valvata. Ta võib allkirjastada dokumendi, et kui püüab riigist lahkuda, siis võib ta panna vangi või surmanuhtlust kohaldada. Tal ei ole mingit kavatsust põgeneda. Lubab, et ei lähene avatud keskuses aiale isegi 10 m kaugusele, vastasel juhul on olema nõus eluaeg vangis.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi
3(5)
3-23-105
taotlemisel; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
7.Kohtu hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-st 4 tulenev alus. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Seda lubavad järeldada isiku varasem käitumine ja tema varasemad teod. Isik ei ole püüdnud tulla seaduslikult Euroopasse, vaid on taotlenud ebaseaduslikult vahendajate kaudu valeandmetega viisa. Oluline ei ole, et isik seda viisat ei kasutanud. Oluline on juba see, et ta taotles endale teadlikult ebaseaduslikul teel valeandmetega viisa. Juba see näitab, et isik ei järgi õigusnorme ja on valmis vahendeid valimata oma eesmärke saavutama, selleks ka kehtivaid norme rikkudes. See ei ärata usaldust, et isik järgib vabaduses viibides kehtivaid norme ja talle seatud järelevalvemeetmeid ega püüa end PPA eest varjata ja ebaseaduslikult riigist lahkuda. Lisaks näitab isiku ebaseaduslikku tegutsemist see, et ta tuli ebaseaduslikult vahendajate kaudu Saksamaale. Korrakaitseorganitega koostöö mittetegemist näitab juba see, et isik on takistanud kahel korral enda väljasaatmist Saksamaalt, mistõttu tuli ta Saksamaa ametivõimude eskordi saatel Eestisse tuua ja Eesti ametivõimudele üle anda. Kohus peab usutavaks, et vabaduses viibides ei jää isik PPA-le kättesaadavaks, vaid püüab Saksamaale tagasi jõuda, sest seal elavad tema lähedased sugulased. Samuti on Saksamaal suur kurdide kogukond2. Arvestades suuri summasid, mida isik on maksnud selleks, et Saksamaale jõuda, ei ole usutav, et ta loobuks nüüd oma eesmärgist ja jääks Eestisse tema võimalikku tulevikus toimuvat väljasaatmist ära ootama. Arvestades, et Schengeni viisaruumis saab suhteliselt vabalt üle riigipiiride liikuda, siis ei oleks isikul Saksamaale jõudmiseks olulisi takistusi. Selleks ei pruugi osutuda ka sissesõidukeeld.
8.Arvestades isiku suhtes kehtivat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mille saaks järelevalvemeetmena hoiule võtta. Väidetavalt kaotas ta selle Serbias. Arvestades Euroopasse illegaalselt saabunud isikute mitmeid sarnaseid passi kaotamise juhtumeid, on pigem usutav, et isik kas hävitas ise teadlikult oma passi või andis selle vahendajate kätte, et enda riigist väljasaatmist takistada. Passi puudumine ei ole takistanud tal seni riigipiire ületamast ja Saksamaale jõudmast. Seega on usutav, et selle puudumine ei takistaks tal ka ebaseaduslikult Eestist lahkumist.
9.Isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vajab sisulist hindamist ja asjaolude kontrollimist. Selleks peab isik olema PPA-le menetluse läbiviimiseks, asjaolude uurimiseks, tõendite kogumiseks ja küsitlemiseks kättesaadav. See võimaldab menetluse kiiremini ja efektiivselt läbi viia. Samuti peab isik olema PPA-le kättesaadav juhuks, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse rahuldamata ja ta otsustatakse saata tagasi päritoluriiki. Isik on küll väitnud, et võib Türki tagasi minna, samas väidab, et ta võib seal surma saada. Seega on isiku väited vastuolulised ja tunduvad ebausaldusväärsed. Arvestades isiku kodukohariigist lahkumise viisi, selleks panustatud rahalisi vahendeid ja püüdeid jääda iga hinna eest Saksamaale, on usutav, et isik ei soovi Türki naasta ja hakkab seda vabaduses viibides takistama. Kui isik on valmis Türki naasma ja seal miski tema elu ei ohusta, puudub tal vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Sellises olukorras saab isik oma rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda, teha PPA-ga koostööd reisidokumendi (passi) taotlemiseks ja lahkuda vabatahtlikult Eestist Türki.
10.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajadusel meditsiinilist ja psühholoogilist või psühhiaatrilist abi. Arvestades
Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kurdid.
4(5)
3-23-105
isiku korduvaid viiteid enesetapule ja surmale, saaks PPA hoida isikut kinnipidamiskeskuses vajadusel meditsiinilise järelevalve all.
11.Isik kordas mitmel korral, et ei soovi olla vangis. Kohus selgitab, et kinnipidamiskeskus ei ole vangla ja isikut ei hoita seal põhjusel, et karistada teda mingi süüteo toimepanemise eest. Isikut hoitakse kinnipidamiskeskuses eesmärgiga vältida tema põgenemist ja enda varjamist PPA eest, kes peab menetleda isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui ta otsustatakse päritoluriiki tagasi saata.
12.PPA saab tagada isikule kinnipidamiskeskuses võimaluse suhelda oma lähedaste, sh lastega. Lastega suhtlemise soov ei ole aluseks isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. Samuti ei anna selleks alust isiku soov suitsetada.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
14.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.