Kohus Kohtunik Otsuse tegemise kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 12.01.2023 3-20-2000
Haldusasi
J. T kaebus Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 ja 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 tühistamiseks ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Menetluse vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja: J. T Vastustaja: Viru Vangla, esindajad: juristid Agu Rillo ja Eve Kangro
RESOLUTSIOON
Jätta vastustaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asendada kaebaja nimi avalikustavas kohtuotsuses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.02.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla 26.06.2020 käskkirjaga nr 6-3/418-1 tunnistati kinnipeetav J. T (kaebaja) süüdi Vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumises ja karistati teda 15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja põhjenduste kohaselt määrati Viru Vangla 6.11.2019 käskkirjaga nr 6-2/716-1 kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 7.11.2019 tunnitasuga 0,63 eurot. Vastavalt arsti kooskõlastusele võib kaebaja pühkida tolmu, töötades seistes kuni 30 minutit korraga. 26.05.2020 teise üksuse vanemvalvur Urmas Võhma koostatud ettekande nr 6-20/1838-1 kohaselt 26.05.2020 kella 9.30 paiku ei allunud kaebaja vanemvalvuri poolt antud korraldusele asuda tööle, põhjendades allumatust peavaluga. Ettekande kohaselt ütles kaebaja, et tööle ta ei hakka, heitis voodile pikali, väites, et on tal halb olla pea valutab ja käib ringi. Meditsiiniõde vaatas kaebaja üle ning kinnitas tema töövõimekust. Vanemvalvur andis kaebajale teise korralduse, millele vastas kaebaja, et proovib tööle asuda. Kaebaja tõusis püsti, kõndis pool sammu kambrist välja ning seejärel pani käed vastu seina väites, et pea käib ringi. Vanemvalvur sai sellest kaebaja käitumisest aru, et tema tööle ei asu, selgitades seda arusaama kaebajale. Juhtunu juures viibis teise üksuse vanemvalvur Andreas Nikunen.
2.Kaebaja on esitanud Viru Vanglale 26.07.2020 vaide, milles taotles Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 kehtetuks tunnistamist.
3.Viru Vangla jättis 10.09.2020 vaideotsusega nr 6-12/241-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt kontrolliti enne tööle määramise käskkirja koostamist kaebaja töövõimet. Arsti hinnangul on kaebaja võimeline töötama 30 minutit püsti seistes (tolmu pühkimine). Eesti Töötukassa otsusega on arvestatud, kuid ei ole selline otsus kaebajal esineva puuduva töövõime kohta ei ole antud juhul kohaldatav vanglas teostatavale majandustöödele. Kaebajal ei esine selliseid terviseprobleeme, mis välistaksid igal juhul majandustöödel osalemise. Majandustööd teostatavale kinnipeetavatele väljastatakse kasutamiseks kindad. Määratud karistus on proportsionaalne. Põhjendusi distsiplinaarmenetlust läbiviidava ametniku taandamiseks ei ole vangla tuvastanud.
4.Kaebaja esitas 10.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 ja 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 tühistamiseks ja vangla toimingutute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt vaidele tähtaegselt vastamata jätmisega ja kartserikaristuse täitmisele pööramisega.
5.Tartu Halduskohus võttis 14.01.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
6.Viru Vangla vastus kaebusele laekus kohtusse 11.03.2021.
7.Tartu Halduskohus otsustas 9.02.2022 määrusega jätta läbi vaatamata kaebuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas seoses vaidele tähtaegselt vastamata jätmisega ning läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses. Kaebuse osaliselt läbivaatamata jätmise osas jõustus määrus 21.04.2022.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:
3-20-2000
Kartserikaristuse täitmisele pööramine oli õigusvastane, kuna enne kartserisse paigutamist ei teostanud tervishoiutöötaja kaebajale tervislikku kontrolli ja üksikvangistuse ajal puudus füüsiline ja vaimne stimulatsioon. Õppekirjanduse äravõtmine oli õigusvastane, kuna õppekirjandus on kartseris lubatud. Madratsi, voodivarustuse ja võimlemismati kasutamise piiramine põhjustas kaebajale füüsilist valu ja tervisekahju. Üksikvangistuse kumulatiivne mõju oli inimväärikust alandav. Kaebaja märkis, et jääb vaides esitatud põhjenduste juurde ja palus kohtul nendega arvestada. Kaebaja leidis vaides, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigadega, nõuetekohaselt motiveerimata ja määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vangla on eiranud uurimisprintsiipi ja ei ole arvestanud oluliste asjaoludega. Menetleja ei olnud erapooletu, kuna koostas videosalvestise vaatlusprotokolli, milles on faktilised asjaolud oluliselt moonutatud. Vastukäivaid tõendeid on hinnatud meelevaldselt ja vanglale kasulikus suunas. Medõe poolt antud hinnang kaebaja tervisele on vale, kuna medõde ei ole earapooletu ja täidab vangla käske. Arvestatud ei ole olulise tõendiga - Eesti Töötukassa otsus, mille kohaselt on kaebaja puuduva töövõimega. Kaebaja tarvitab psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid, mille mõju all on töötamine keelatud. Kaebaja on krooniliste haiguste tõttu riskirühmas, seega vajas ta tööülesannete täitmiseks maski ja vastavat tööriietust, aga samuti riskihinnangut.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja vastuväited olid kokkuvõtlikud järgmised: Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja on vanglas töökohuslane. Vastustaja palus selle tõendiks võtta haldusasja materjalide juurde kohtuotsuse haldusasjast nr 3-17-2049 ja haldusasjast nr 3-20-176. Kaebaja ei ole tõendanud enda väidetavat halba terviseseisundit. Vastustaja tervishoiutöötajatele on olnud kogu aega kaebaja terviseseisund teada, kaebaja tervist on jälgitud ja teda on ravitud, kuid arstid ei ole pidanud vajalikuks kaebajat vangistusseaduses sätestatud töötamiskohustusest täielikult vabastada. Kaebaja töötamise on kooskõlastanud vangla arst. Kaebaja ei saanud tervishoiuteenuse osutaja poolt tööst vabastust vahetult tööst keeldumise päeval. Seega puudus kaebajal töötervishoiu ja tööohutuse seadus TTOS § 14 lg 5 p 4 kohane õigustus tööle asumise korraldusest keeldumiseks. Määratud karistus on proportsionaalne. Raviameti 22.01.2020 selgitusest tuleneb, et tramadoolravi ei tohiks üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli või harjaga segada. Psühhotroopseid ravimeid tarvitab kaebaja üldjuhul öösel, kuid korraldus asuda tööle anti 26.05.2020 hommikul kella 9.30 paiku. Pidades silmas kaebaja füüsilist aktiivsust vanglas, ei avalda need ravimid mõju tema koordinatsioonile ja liikumisvõimele märkimisväärselt, eriti juhul, kui nende mõju ilmneb öörahu ajal. Kuigi kaebaja tarvitab psühhotroopseid ravimeid, ei kujuta kaebaja poolt koristaja ülesannete täitmine ohtu tema elule ja tervisele. Kaebajale ei ole teostanud küll mingeid täiendavaid meditsiinilisi tegevusi, kuid enne kartseri täitmisele pööramist viibis kaebaja üks kuu tavarežiimil. Leevendusmeetmetena võimaldati kaebajal telefonitsi vanglavälist suhtlemist ja kaebaja on seda võimalust aktiivselt kasutanud. Kaebajal oli võimalus vältida enda kartserisse paigutamist, käitudes õiguskuulekalt. Kohtupraktikas on jaatatud, et kuni 45-päevase kartserikaristuse täitmisele pööramine on üldjuhul õiguspärane. Kaebajale määratud karistus on oluliselt lühem ja seetõttu õiguspärane. Kehtiv siseriiklik õigus ei näe ette, et kartserikaristuse kandmisele sunnitud kinnipeetav peaks olema ka ennetavalt või igapäevaselt üle vaadatud tervishoiutöötaja poolt.
3-20-2000
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Kaebaja taotles kohtult Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 (edaspidi vaidlusalune käskkiri) ja 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 (edaspidi ka vaideotsus) tühistamist ja vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt kartserikaristuse täitmisele pööramisega. Kohus märgib, et haldusasja materjalide kohaselt ei ole kaebaja taotlenud kohtult 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 tühistamist eraldi ilma 26.06.2020 käskkirjata nr 6-3/418-1, seega vaatab kohus vaideotsuse ja käskkirja tühistamisnõude läbi koos (I), seejärel hindab tuvastamisnõude põhjendatavust (II) ja viimasena jagab menetluskulud (III). I
11.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt oli distsiplinaarmenetluse alustamiseks vanglaametniku poolt 26.05.2020 koostatud ettekanne nr 6-20/1838-1, mille kohaselt 26.05.2020 kella 9.30 paiku andis vanglaametnik kambris V721 kaebajale korralduse asuda tööle osakonna koristajana. Kaebaja vastas, et tööle ei hakka, kuna tal on halb olla, pea valutab ja käib ringi. Kaebaja heitis voodisse pikali. Kohale kutsustud medõde Reet Hanni vaatas kaebaja kambris üle ja ütles, et kaebaja võib töötada. Vanglaametnik andis kaebajale uue korralduse tööle hakata. Kaebaja vastas, et proovib. Ta tõusis püsti ja kõndis pool sammu kambrist välja, pani käed vastu seina ning väitis, et pea käib ringi. Vanglaametniku hinnangul oli kaebaja käitumine selline, et tema ei kavatsenud tööle hakata. Vanglaametnik selgitas kaebajale, et tema käitumine on töötegemisest keeldumine ning saatis ta kambrisse tagasi (digitaalse toimiku leht edaspidi dtl 112). Distsiplinaarmenetluse käigus loeti kaebaja käitumist selliseks, et ta ei allunud ilma mõjuva põhjuseta vanglaametniku korraldusele ning ei asunud tööle, millega rikkus VangS § 67 p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
11.1.VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.
11.2.Distsiplinaarmenetluse ja vaidemenetluse käigus, millele viitas kaebaja kohtule esitatud kaebuses, väitis ta, et 26.05.2020 seisuga ei olnud tema töövõimeline, kuna korralduse andmise ajal oli tal halb enesetunne ja tugevalt valutas ning käis ringi pea, valutas ka selg rinna piirkonnas. Kaebaja on tunnistatud Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusega nr TVH/19/022756 täielikult töövõimetuks isikuks, ta tarvitab psühhotroopseid ravimeid, mis tekitavad kõrvaltoimena pearingluse.
11.3.Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge1 või kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.2 VangS § 37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Justiitsministri poolt 7.02.2007 vastu võetud määruse nr 9 (edaspidi määrus nr 9) „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Nimetatud määrus ei näe ette, et kinnipeetava töövõimet hindaks arst3 Riigikohus on pidanud
RKHKo 3-3-2-1-15, p 17 RKHKo 3-3-1-53-14, p 15
RKHKo 3-3-1-53-14, p 16.
3-20-2000 kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise.4
11.4.Haldusasja materjalide kohaselt poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et peale esimest tööle asumise korraldust, milles kaebaja keeldus viidates halbale terviseseisundile, käis tema juures medõde kaebaja terviseseisundit kontrollimas. Pooled vaidlevad selle üle, kas medõe poolt 26.05.2020 antud hinnang kaebaja terviseseisundile oli õige, sh kas medõde tegi seda erapooletult.
11.5.Riigikohus on leidnud, et arsti hinnang (kooskõlastus) kinnipeetava töövõime kohta on üks tõenditest halduskohtumenetluses ja teiste tõenditega ümberlükkav.5 Seega hindab kohus kõiki halduskohtumenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, viitamata vaid medõe hinnangule. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest tulenevalt kirjeldas medõde Reet Hanni 26.05.2020 kontrollitud kaebaja terviseseisundit järgnevalt: kinnipeetav lamab asemel, adekvaatne, nahaseisund normaalne, silmavaade selge, keha on pinges ja nähtuvalt ärritud seisundis. RR 146/104 mmHg. FR 118x min. Lisaks märkis medõde, et kardialoogilised ja valuravimid on ravipinalis olemas. Kinnipeetava vanglatööst vabastamiseks põhjust ei ole (dtl 134).
11.6.Kohus märgib esmalt, et kaebaja väide selle kohta, et 26.05.2020 tema terviseseisundit hinnanud medõde ei olnud erapooletu jäi paljasõnaliseks. Samas, kaebaja viide Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusele nr TVH/19/022756 täieliku töövõimetuse tuvastamise kohta ei ole antud juhul asjakohane, kuna 7.06.2022 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-176 on tuvastatud, et kaebaja oli sellest Eesti Töötukassa otsusest hoolimata võimeline täitma kergelt laadi ja püsti seistes koristaja tööülesandeid, mistõttu kaebaja tööle määramise käskkiri on õiguspärane. Kohus ei pea põhjendatuks veel kord arutada käesoleva haldusasja raames kaebaja üldist Viru Vangla 6.11.2019 käskkirjaga nr 6-2/716-1 tuvastatud töövõimelisust, kuna see ei ole käesoleva vaidluse ese ja selline õiguslik küsimus on juba lahendatud jõustunud kohtuotsusega, millega kohtul on kohustus arvestada. Kuna haldusasja nr 3-20-176 menetlusosaliseks olid samad isikud, ei võta kohus haldusasja nr 3-20-176 materjale (sh kohtuotsuseid) käesoleva haldusasja materjalide juurde. Need materjalid on menetlusosalistel olemas ja kättesaadavad kohtute infosüsteemis. Sellest tulenevalt jääb vastustaja taotlus täiendavate tõendi kogumiseks rahuldamata. Eelnevat arvestades selgitab kohus, et piirdub vaid selle arutamisega, kas kaebaja tööle asumise keeld oli 26.05.2020 tema terviseseisundist lähtudes põhjendatud ehk kas kaebaja oli võimeline täitma käskkirjas määratud tööülesandeid.
11.7.Kohus on seisukohal, et medõde R. Hanni poolt kaebaja tervisekaardis fikseeritud andmed, sh ka 26.05.2020 tehtud otsus-kooskõlastus kaebaja töövõimelisuse kohta oli õige. Kuigi kaebajal oli 26.05.2020 fikseeritud kõrgendatud vererõhk, olid tal muud objektiivsed tervisenäitajad korras. Nimelt kaebaja 26.05.2020 hommikuste tegevuste kohta koostatud videosalvestuse läbivaatamise protokolli kohaselt käis kaebaja vahetult enne 26.05.2020 tööle asumise korraldust jalutuskäigul ja oli heas tujus, kell 9.20 tõstis paremat jalga enda ette nii, et jalg ei toetunud põrandale ning aitas käega jalanõu tagasi jalga, toetudes teise käega vastu seina, kummardus, et jalanõu vasakusse jalga aidata käega, toetudes ühe käega vastu seina, seejärel läks pesuruumi ja väljus pesuruumist, süles pesuhunnik, mida ta hoidis kahe käega ning liikus tema määratud kambri poole vabalt ja takistuseta (dtl 117). Kaebaja väide, et videosalvestuse läbivaatamise protokollis fikseeritud andmed on moonutatud, ei anna kohtule alust kahelda koostatud protokolli sisu ehtsuses. Kaebaja ei eita tõsiasja, et käis hommikul jalutuskäigul ja
RKHKo 3-3-1-14-12, p 10. RKHKo 3-3-1-44-14, p 19.
3-20-2000 tegi muud igapäevased toimingud ära. Seega võtab kohus arvesse vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus koostatud videovaatluse protokolli sisu.
11.8.Kuigi kõrgenenud vererõhk võib olla paevalu ja pearingluse põhjuseks, on need sümptomid väga individuaalsed ja ei pruugi iga kord kõrgenenud vererõhu korral ilmuda. Kohtu arvates eelpoolkirjeldatud kaebaja tegevused kinnitavad pigem arsti hinnangut kaebaja töövõimelisuse kohta, kuna juhul, kui kaebajal oleks tõepoolsest nii halb enesetunne, ei oleks ta liikunud vabalt osakonna piires. Kohtule teadaolevatel andmetel vabastatakse kinnipeetav tööst Viru Vanglas, kui tema ülemine vererõhu näitaja on 160 või ületab seda.6 Teistel juhtudel alandatakse kõrgenenud vererõhku vastavate ravimitega, kuid töökohustus, nagu tolmu pühkimine jne, säilib. Kuigi kaebaja tervisekaardi andmetel oli tal nii enne 26.05.2020 kui ka pärast mõõdetud kerge vererõhk 162/100 (17.03.2000, dtl 130), 200/120 ja 195/120 (8.07.2020, dtl 134), 201/129 (9.07.2020, dtl 135), ei ole võimalik asuda seisukohale, et tema oleks töövõimetu kogu perioodi jooksul alates 17.03.2020 kuni 9.07.2020, kuna igapäevaselt ei ole kaebaja halva enesetunde üle kurtnud. Seega on kohus seisukohal, et pidades silmas vahetult enne 26.05.2020 toimunud vererõhu mõõtmist ja kaebaja käitumist hommikusel ajal, oli medõe poolt antud hinnang kaebaja töövõimelisusele tegelikult õige, et kaebaja oli tervise poolest võimeline pühkima 30 minutit tolmu.
11.9.Kaebaja väitis muu hulgas, et ta oli Covid-19 haigusega seoses riskirühmas, mis andis talle õiguse vastavalt TTOS § 14 lg 4 p-le 4 keelduda tööst. Vastustaja jättis uurimata, kas koristamistööle asumine oleks kaebajale ohutu, millega rikkus uurimispõhimõtet. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuigi poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kuulus tõepoolest 26.05.2020 Covid-19 haigusega seoses riskirühma, ei olnud tööst keeldumine eelpoolkirjeldatud põhjendusel põhjendatud. Haldusasja materjalide kohaselt väljastatakse kinnipeetavale koristamistööde teostamiseks igal juhul kindad ning kaitsemask juhul, kui Covid-19 nakatumise risk on kõrge. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuigi 26.05.2020 Covid-19 nakatumise risk ei ole täielikult kadunud, ei nõua epidemioloogiline olukord nii riigis kui ka vanglas üldkasutatavate ruumide koristamistööga tegelevate kinnipeetavate puhul täiendavate kaitsemeetmete (maskid ja tööriided) kasutusele võtmist. Vastustaja poolt esitatud andmete järgi oli kuni 1.06.2020 kinnipeetavatele kehtestatud osakonnasisesed liikumispiirangud (dtl 175), mis kohtu arvates võiks vähendada koristamistööde teostamisel nakatamisohtu õhu- või saastatud pindade kaudu, kuna osakonnas viibib võrreldes tavalise olukorraga tunduvalt vähem isikuid. Samas, vanglaametniku poolt 26.05.2020 koostatud ettekande nr 6-20/1838-1 kohaselt ei ole kaebaja nimetanud tööst keeldumise põhjusena seda, et ta kardab ilma täiendavate kaitsevahenditeta nakatuda Covid-19-sse. Eelnevat arvestades nõustub kohus vaidlusaluses käskkirjas ja vaideotsuses vastustaja poolt tehtud järeldusega, et kaebaja viide täiendavate kaitsevahendite puudumisele on tagantjärgi otsitud põhjendus. Kokkuvõttes leiab kohus, et 26.05.2020 seisuga ei saanud kaebaja keelduda koristamisülesannete täitmisest, viidates täiendavate kaitsevahendite puudumisele TTOS § 14 lg 5 p-le 4 alusel, kuna koristamisülesannete täitmine olemasoleva kaitsevahendi kasutusel ei kujutanud 26.05.2020 ohtu kaebaja tervisele. Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt VangS § 37 lg-le 2 ei saa riskihinnangu puudumine olla töökohustuse täitmata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Tolmu pühkimine 30 minuti jooksul ei ole selline töö, mis nõuaks riskihindamist. Sellel põhusel ei ole võimalik nõustuda kaebajaga selles, et vastustaja oleks rikkunud uurimisprintsiipi.
TrtRKo 3-12-1402, p 5.
3-20-2000
11.10.Kaebaja väitis, et tal oli õigus keelduda tööst põhjusel, et ta tarvitab psühhotroopseid aineid, mille tarvitamise kõrvaltoimena esinevad peavalu ja pearinglus. Kohus kaebajaga ei nõustu. Tõepoolest puudub vaidlus selle üle, et kaebajale on määratud taramadoli sisaldav ravim Skudexa, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite hulka ja mille kõrvaltoimetena võivad esineda peavalud ja pearinglus. TTOS § 14 lg 2 sätestab, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Kohus selgitab, et taramadoli sisaldavate ravimite võtmisel peab arvestama üldise tähelepanuvõime ja kontsentratsioonivõime langusega (muutunud võib autojuhtimise jne võime), kuid see ei mõjuta lihtsamate koristustööde tegemist. Kaebaja tööülesanneteks on lihtsamate koristustööde tegemine vaid 30 minuti jooksul. Eelnevalt viidatud ravimi infolehes, on märgitud, et ravimite tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele7. Kaebaja tööülesanded ei eelda autojuhtimist ega masinate kasutamist. Ravimiamet selgitas 22.01.2020 vastuses (võetud haldusasjamaterjalide juurde 19.09.2022 määrusega, dtl 175), et tramadoliravi ei tohiks üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli või harjaga segada. Pidades silmas eelnevalt mainitud kaebaja füüsilist aktiivsust vanglas, ei avalda kohtu arvates need ravimid märkimisväärselt mõju tema koordinatsioonile ja liikumisvõimele. Seega, vaatamata sellele, et kaebaja võtab psühhotroopseid ravimeid, ei kujuta kohtu hinnangul kaebaja poolt koristaja ülesannete täitmine ohtu tema elule ja tervisele.
11.11.Kaebaja väitis, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole vastustaja arvestanud Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusega nr TVH/19/022756, mille kohaselt on kaebaja täielikult puuduva töövõimega. Kohtu arvates on tegemist alusetu kaebaja väitega. Vaidlusaluse käskkirja ja vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti Töötukassa otsus, millega oli tuvastatud kaebaja täieliku töövõime puudus vastustajale siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel, kuna majandamistööde täitmise näol (tolmu pühkimine ja koristamine) on tegemist kõige lihtsamate tööülesannetega, millega Eesti Töötukassa ei arvesta kinnipeetava töövõimelisuse kohta hinnangu andmisel. Kohus nõustub vastustajaga selles, et halduskohtumenetluse käigus on juba tuvastatud jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-20-176, et hoolimata Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsusest nr TVH/19/022756, oli kaebaja töövõimeline, mistõttu vaidlus selle üle käesoleva haldusasja raames ei ole asjakohane. Seega vastustaja poolt vaidlustatavas käskkirjas ja vaideotsuses tehtud järeldus Eesti Töötukassa 18.06.2019 otsuse nr TVH/19/022756 mittesiduvuse osas oli lõppkokkuvõttes õige.
11.12.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja on rikkunud VangS § 67 p-st 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustusi, kui ei täitnud 26.05.2020 tööülesandeid. Kaebaja on küll läinud peale medõelt töövabastuse mittesaamist tööle ehk asunud vanglaametniku poolt antud korraldust täitma, kuid koridoris viibides ja viitades halvale terviseseisundile ei ole teinud mitte ühtegi tööülesannet. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja käitumine oli selline, mis andis vanglaametnikule piisava aluse arvata, et kaebaja tööülesandeid täitma ei hakka. Järelikult oli kaebaja suunamine tagasi kambrisse õigustatud, millega ühtlasi loeti VangS § 67 p-st 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustusi mittetäidetuks. Seega, leiab kohus, et kaebaja on rikkunud eelpoolkirjeldatud kohustusi. Kohtu arvates VangS § 63 p-s 1 sätestatud õigusnormi koosseis on antud juhul täidetud. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajale oli tutvustatud medõe otsus selle kohta, et tema tööst vabastust ei saa. Järelikult, teades, et tal ei esine VangS
kättesaadavad internetis
3-20-2000 § 37 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, millele tuginedes oleks ta õigustatud keelduda tööst, eiras kaebaja vanglaametniku korraldust ja töökohustuse täitmist tahtlikult. Siinkohal ei võta kohus arvesse kaebaja poolt hilisemaid väiteid selle kohta, et ta kartis enda tervise pärast täiendavate kaitsevahendite puudumise tõttu jne, kuna kaebaja ei ole neid põhjendusi sündmuskohal välja toonud. Sellel põhjusel esines vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust.
11.13.Kaebaja leidis, et talle määrustud karistus oli ebaproportsionaalne, motiveerimata ja kaalutlusvigane.
11.13.1.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt määrati kaebajale kohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks. Vastustaja on leidnud, et korraldusele mitteallumisel seatakse ohtu vangistuse täideviimise eesmärk, vangalaametnike autoriteet ja vangla üldine julgeolek. Kaebajal on seitse kehtivat karistust, millest kaks oli määratud vanglaametnikule allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Viimaseks samalaadse rikkumise eest määratud karistuseks oli kartserisse paigutamine 10-ks ööpäevaks (dtl 171), kuid see ei mõjutanud kaebajat käituda õiguskuulekalt. Seda arvestades jõudis vastustaja õige järelduseni, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on põhjendatud ja valitud karistuse liik on proportsionaalne. Kohus nõustub vastustajaga. Tegemist on asjakohaste kaalutlustega, mille tulemusena on kaebajale määratud proportsionaalne karistus. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud diskretsiooni teostamisel, kui otsustas määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks. Vastustaja on karistuse liigi ja määra valikul arvestanud asjakohaste asjaoludega ja andis neile õige kaalu.
11.13.2.Riigikohtu Halduskolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ja CPT soovitustele viidates selgitanud, et seaduses ettenähtud karistusmäära piires tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas karistus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Üksikvangistust kui kõige karmimat vanglas karistusena kasutatavat meedet võib kohaldada ainult raskete rikkumiste korral ja ka siis nii lühikese aja jooksul kui võimalik. Sellisel viisil karistamine peab olema igal üksikjuhtumil põhjendatud ja põhjendamiskohustus suureneb vastavalt üksikvangistuse pikkusele. Tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks, mis õigustaks kartserisse paigutamist.8
11.3.3.Nii on see ka praegusel juhul, kuna vastavalt käskkirja põhjendustele keeldus kaebaja tööst kolmandal korral, mis viitab kohtu hinnangul süsteemsusele. Vastustaja on õigesti märkinud, et allumatus, mis väljendub järjekindlas keeldumises täita tööle asumise korraldust, ohustab distsipliini ja julgeoleku tagamist vanglas.
11.14.Kaebaja arvas, et kartserisse paigutamise karistust ei tohtinud kohaldada ka kaebaja terviseseisundist lähtudes (kaebajal on diagnoositud valu rinnaosa lülisambas, radikulopaatia ja rasked psüühikahäired, mistõttu kartserikaristuse tingimused olid kaebajale piinavad ja tervist kahjustavad). Kohus märgib, et kaebaja ei ole ka varasemalt kunagi eelpoolkirjeldatud terviseseisundite tõttu kartserisse paigutamata jäetud. Kaebaja tervisekaardist tulenevalt on kaebaja korduvalt käinud erinevate arstide juures, kuid kandeid selle kohta, et terviseseisundi poolest ei tohi kaebaja olla kartseritingimustes, tervisekaardis ei ole. Kaebaja ka ise ei ole esitanud kohtule vastavaid tõendeid, kus oleks tervishoiutöötaja poolt kinnitust leidnud asjaolu, et kartserikaristus oleks kaebajale tervise tõttu vastunäidustatud. Näiteks, ajavahemikul 25.06.2020-10.09.2020 on
RKHKo 3-18-1895, p-d 17 ja 19.
3-20-2000 kaebaja korduvalt käinud arsti juures või kohtus meedikuga kambris, kuid nii enne kartserisse paigutamist, kartseris viibimise ajal kui ka peale seda ei ole kaevanud selle üle, et teda ei tohi mingil põhusel paigutada kartserisse ja arstid selles küsimuses ei ole enda hinnangut andnud. Sellest tulenevalt jäi kaebaja väide vastavate tõenditega kinnitamata, mistõttu kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse liik oli õige.
11.15.Kaebaja heitis vastustajale ette, et tema taotlus videosalvestise tutvumiseks jäi rahuldamata ning sellega rikuti tema HMS § 37 lg-s 1 sätestatud õigus haldusasja materjalidega tutvumiseks. HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Distsiplinaarasja materjalide juurde oli vastustaja poolt võetud 26.05.2020 aset leidnud kaebaja hommikuste liikumiste kohta osakonnas videosalvestuse läbivaatamise protokoll, mitte videosalvestus iseenesest. Kaebaja sai selle protokolliga tutvuda ja esitada enda vastuväiteid. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja HMS § 37 lg-s 1 sätestatud õigus oli vastustaja poolt tagatud. Lisaks on kohus seisukohal, et kaebaja mittenõustumise videosalvestise läbivaatamise protokolliga annab talle õiguse muu hulgas esitada vastuväiteid, aga samuti taotleda distsiplinaarmenetluse läbiviidava ametniku taandamist. Haldusasja materjalide kohaselt seda kaebaja tegi, kuid tema taandamisavaldus jäi rahuldamata. Järelikult oli vastustaja taganud kaebajale tema haldusmenetluse õigusi.
11.16.Lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et Viru Vangla 26.06.2020 käskkiri nr 6-3/4181 vastab HMS §-s 54 ja § 56 lg-tes 1-3 õiguspärase haldusakti nõuetele ja kohtul puudub sellel põhjusel alus nimetatud käskkirja tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebaja nõude Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 tühistamiseks rahuldamata.
11.17.Haldusasja materjalide kohaselt ei ole kaebaja taotlenud eraldi vaidlusalusest käskkirjast 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 tühistamist. Kuna kohus ei rahuldanud vaideotsuse esemeks olnud käskkirja tühistamise nõuet, ei ole ka vaideotsuse peale esitatud tühistamisnõue põhjendatud. Seega jätab kohus Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 ja 10.09.2020 vaideotsuse nr 6-12/241 peale esitatud tühistamisnõude tervikuna rahuldamata. II
12.Kaebaja palus kohtul teha kindlaks vastustaja toimingu õigusvastasus seonduvalt Viru Vangla 26.06.2020 käskkirja nr 6-3/418-1 täitmisele pööramisega põhjusel, et vastustaja ei ole hinnanud enne kartserisse paigutamist ja kartseris viibimise ajal seda, kas kaebaja on terviseseisundi poolest võimeline kandma distsiplinaarkaristust.
12.1.CPT soovitas oma 21. raportis, et meditsiinitöötaja külastaks inimest kohe pärast tema üksikvangistusse paigutamist ja edaspidi vähemalt kord päevas. Nõue, et meditsiinitöötaja külastaks üksikvangistuses peetavat inimest iga päev, on kirjas ka Euroopa vanglareeglistiku art-s 43.2 ja Mandela reeglite art-s 46.1. Riigikohus on leidnud, et oluline on see, et korraldatud oleks üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise regulaarne ja piisava sagedusega jälgimine pädeva meditsiinitöötaja poolt. Jälgimise sageduse üle tuleb otsustada konkreetse inimesega seotud riskitegureid arvestades.9
RKHKo 3-18-1895, p 26.
3-20-2000
12.2.Kohus on seisukohal, et tegemist on siiski soovitusega, mille järgimata jätmine ei ole õiguslikult vastustajale etteheidetav põhjusel, et vangistust reguleerivad õigusaktid seda nõuet otseselt ette ei näe. VangS § 52 lg-st 2 küll tuleneb arstile kohustus pidevalt jälgida kinnipeetava tervist, kuid kohtu arvates ei tulene sellest sättest kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise kohustust iga kord, kui ta paigutatakse kartserisse ja iga päev kartseris viibimise ajal. Riigikohus on samuti rõhutanud enne kartserisse paigutamist ja seal viibimise ajal tervisekontrolli läbiviimise vajadust olukorrapõhiselt ja eelkõige pikema üksikvangistuse korral. Tulenevalt vastustaja vastusest kaebusele pöörati kaebajale 26.06.2020 käskkirjaga nr 6-3/418-1 määratud distsiplinaarkaristus täitmisele ajavahemikul 1.07.-16.07.2020. Kaebaja viibis kartseris 15 ööpäeva järjest. Kohtu hinnangul on antud juhul oluline ka see, et kaebajale määratud karistus oli kolm korda väiksem kui maksimummäär, mida näeb ette kehtiv VangS § 63 lg 1 p 4. Lisaks teatas vastustaja kohtule, et enne kartserisse paigutamist viibis kaebaja tavarežiimis alates 1.06. kuni 1.07.2020, ehk kuu aega. Tervisekaardi andmetest ei nähtu vihjeid, et kaebaja füüsiline ja vaimne tervis seati tõsiselt kahtluse alla distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel. Kaebajal olid küll 11.06.2020 diagnoositud seljavalude tekitamist esile kutsuv patoloogia (dtl 126), kuid kaebajale seljavalude leevendamiseks määrati ravi, millega teda regulaarselt raviti. Kartseris viibimise ajal kaebas kaebaja seljavalu üle 11.07 ja 14.07.2020 ja talle määrati täiendavad ravimid. Tervisekaardi andmetest tulenevalt ei ole kaebaja seljavalu kartseritingimustega seostanud ega palunud meedikult kartseritingimuste leevendust (madratsi väljastamine päevaseks ajaks jne). Kohus märgib, et kartseris viibimise ajal kaebajal esines seljavalu vaid kahel päeval. Kohtu hinnangul ei välista kinnipeetaval krooniline seljavalu üldjuhul tema kartserisse paigutamist, kui valu on võimalik ravida ravimitega. Vaimse tervise üle ei ole kaebaja kurtnud. Peale kartserikaristuse ärakandmist ei ole kaebaja seonduvalt kartserikaristuse ärakandmisega tervise halvenemist puudutavaid kaebusi esitanud. Vastustaja kinnitusel oli kaebajale tagatud kartseris õigusaktides ettenähtud helistamise võimalus ja kaebaja kasutas seda aktiivselt (dtl 209), ehk tal oli teiste isikutega suhtlemisvõimalus. Üks kord kohtus kaebaja esindajaga (dtl 205). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et isegi siis, kui vastustaja on kartserisse paigutamise ajal võtnud kaebajalt õppekirjanduse ära (kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, millist õppekirjandust ta silmas peab), ei ole tema paigutamine kartserisse ja seal hoidmine 15 ööpäeva jooksul kui toiming, õigusvastane.
12.3.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebaja õigusvastasuse kindlakstegemise nõude rahuldamata. III
13.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 viimane lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
14.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.